TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Prügilate sulgemine Referaat Üliõpilane. Tõnis Klaas EAKI 82 matr.031312 Juhendaja: insener Olev Sokk TALLINN 2008 7. Prügila sulgemine Pääsküla prügila näitel..................................................................................10 8. Järelseire teostamise vajadus...................................................................................................... 12 11. Fotod.........................................................................................................................................14 12. Kasutatud kirjandus.................................................................................................
ee Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi uuesti kasutada. − Prügilasse saab ‘korraga panna palju’. Ainus sellele Eesti suurim: Tallinna prügila samaväärne on põletamine. Pääsküla prügilasse ladestati 1999. aastal ligikaudu 540 000 t
* Kõigist Eesti prügilatest vastavad vaid 5 euronõuetele (Jõelähtme, Torma, Paikre, Väätsa, Uikala) ning 6 jäätmekäitlus määrusele (Jõelähtme, Uikala, Torma, Väätsa, Paikuse ja Tallinna ehitusjäätmete ladestus) Prügilate kahjud: *Nõrgvesi - vihmavesi mis valgub üle prügilasindite ning neelab endaga kaasa akuvedelikke,pliid ning muid kemikaale, mis satuvad nõnda pinnasesse ja veekogudesse sealt edasi inimestesse ja loomadesse * Õhusaaste - prügila tegevuse käigus paiskub õhku gaase (sh metaan), mis on saastava toimega. * Oht loomadele - prügila territooriumile tekivad nõrgveest lombid kust linnud joovad. prügilates leidub hulgaliselt saastatud toitu, millele on ligipääs rottidel,lindudel,madudel. Prügilate kahjud: *Oht inimestele - prügilates leiduvad kemikaalid on tervist kahjustavad. Kõige kõrgema riskitasemega on seal tüütavad inimesed ning prõgila külastajad.
kogumise kogus või Jäätmeveo või Jäätmeliik1 Koodinumber1 viis (t/a) Veok omavedu) sihtkoht ärinimi või nimi isikukood t/a Segaolmejäätme 20 03 01 Konteiner 471Spetsialiseeritud omavedu Paikuse prügila Paikre OÜ Paikre 10836969 238,34 d veok prügila Biolagunevad 20 02 01 Knteiner 140 Spetsialiseeritud omavedu Endise Taali Matogard OÜ 10315093 5,48 veok suurfarmi Jäätmed territoorium
uued materjalid. *Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. *Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. *Moodne jäätmekäitlussüsteem Inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. *Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. saj tööstusrevolutsiooni käigus. *Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstustega. *Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaale 1930 aastal. Jäätmed *Jäätmed on inimtegevuses moodustunud , oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmete liigitamine *Enamasti liigitatakse jäätmeid: _ olmejäätmed, _ tootmisjäätmed(tööstus) jäätmed, _ erijäätmed, _ püsijäätmed _ orgaanilised jäätmed _ ohtlikud jäätmed *Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus
2008. a kinnitas Vabariigi Valitsus uue jäätmekava, mis määrab jäätmehoolduse üldised arengusuunad aastani 2013. Jäätmekäitluse ümberkorraldamise käigus vähenes keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate arv, suurenesid jäätmete taaskasutusmäärad, rakendusid olmejäätmete liigiti kogumine ja joogipakendi tagatisrahasüsteem. Kohalikul tasandil on Tallinna linn huvitatud, et järjest lisanduvate uute jäätmetekäitlussüsteemide rakendamise juures Tallinna Prügila osatähtsus ladestuspaigana väheneb ja antud piirkonnas suureneb jäätmete taaskasutusprojektide arendamine. Riigi ja maakonna jäätmekavad määratlevad Tallinna tervikuna kuuluvaks Tallinna Prügila teeninduspiirkonda. Kõrvaldamisele suunatava jäätmevoo vähendamine tagab prügila pikaajalise kasutuse jäätmekäitluskohana. See tähendab, et linnaelanike tarbimise ja elatustaseme kasvuga ei tohiks prügilasse kõrvaldamisele suunatav jäätmetehulk suureneda. Üleriigilise jäätmekava
RoHS märgis- ohtlike ainete käitlemise piirangud elektri- ja elektroonikaseadmetes. OHTLIKUD JÄÄTMED on oma omaduste poolest inimesele/keskkonnale kahjulikud ning vajavad erikäitlust Tule- ja plahvatusohtlikud Oksüdeerivad ja söövitavad Mürgised Ökotoksilised Nakkusohtlikud JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU Jäätmevoog- jäätmete liikumine tekkepaigast lõppkäitluspaika. Jäätmetekitaja koristusfirma(majahoidja) prügivedaja jäätmekäitleja prügila Jäätmete kogumine on jäätmete kokku korjamine, nende kokkupressimine jms, ilma et jäätmete koostis ja olemus muutuks. Jäätmete vedamine on jäätmete toimetamine veovahendiga ühest kohast teise. (jäätmesaadetis on valmistoodang) Jäätmejaam on abinõu lahkusorditud jäätmete ökonoomseks kogumiseks. jäätmepunkt, kogumispunkt, prügikuur, jäätmekogumispunkt, jäätmeaedik jne JÄÄTMEJAAM kogumiskeskus kokkuveopunktid kokkukandepunktid JÄÄTMETE TÖÖTLEMINE
h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise koht i) jäätmepõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade jäätmete termiliseks töötlemiseks. j) koospõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena. k) prügila gaas- org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas l ) prügila vesi- prügila nõrgvesi ja pügila territooriumilt valguv vesi m) reovesi- vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses n) Heitvesi- puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku) 2
Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti. Kaudne taaskasutus- jäätmeid kasutatakse energia saamiseks Prügila liigid: Ohtilike jäätmete prügila. Tavajäätmeprügila. Püsijäätmeprügila.
Jäätmete sortimine Olmejäätmete sortimise nõude sätestab juba neli aastat tagasi kehtima hakanud Jäätmeseadus. Jäätmete sortimist korraldab kohalik omavalitsus, kes jagab elanikele ka sellekohast teavet. Esmajoones tuleks püüda olmejäätmeid sortida juba nende tekkimise ajal ja tekkekohas ning anda need jäätmekäitlejale üle juba liikide kaupa. Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist.Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätm...
omama ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba. Toimetas Martti Kass, Postimees.ee 14.12.2007 Kiviõli keemiatööstus 2009. a tuvastati keemiatööstuses plaanilise kontrolli käigus jäätmeseaduse rikkumine, mis seisnes jäätmearuandluse puudulikus esitamises, ning määrati ettevõttele 5000-kroonine trahv. Tallinna Prügila ja Cleanaway rikuvad koostööd tehes jäätmeseadust Ühte kontserni kuuluvate ASideTallinna Prügila ja Cleanaway Eesti koostööl rändavad Cleanaway kogutud jäätmed prügilasse lõppladestamisele ilma sorteerimata. Uus jäätmeseadus, mis peab sorteerimata jäätmete ladestamist prügilasse seaduserikkumiseks, jõustus 1. mail 2004. aastal, kuid Tallinna Prügila ja Cleanaway vaheline koostöö käis juba 2003. aasta sügisest.
nende keskkonda sattumist ja ohtu inimeste tervisele; c) Pakendi ja pakendist tekkivate jäätmete vältimine ja vähendamine ning kordus- ja taaskasutuse eelistamine teistele jäätmekäitluse viisidele (Pakendiseadus). d) Prügi ladestamisega prügilasse seotud keskkonnanõuete täitmine. JÄÄTMETE KOGUMINE: Jäätmevoog 1. Jäätmetekitaja 2. Kojamees 3. Prügivedaja 4. Jäätmekäitleja? 5. Prügila (sh prügilasisene jäätmevoog) · 6080% kuludest · Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja käitleja (ümbertöötleja, energiatootja) vaheline lüli · Kogumine ja vedu määravad edasise käitluse võimalused, mõttekuse, hinna ja kvaliteedi · Kohaliku omavalitsuse roll Jäätmete liigiti kogumine: On vajalik et jäätmeid efektiivselt taaskasutada. Eestis reguleerivad seda Pakendiseadus ja Pakendiaktsiisi seadus
Päikeselt tuleva UV kiirguse jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori, lämmastiku jm. ühendid, mis lagundavad osooni. Eriti kahjulik on freoon. Osooni lagunemine O3 O2 + O Prügila Uue prügila tegemine Vana prügila sulgemine Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg 2006
jõudmist Maale. Inimtegevuse tulemusena on sattunud õhku mitmesugused kloori-, lämmastiku- jm. ühendid, mis Osooni lagunemine lagundavad osooni. Eriti kahjulik on freoon. O3 O2 O Prügila Uue prügila tegemine Vana prügila sulgemine Tänan tähelepanu eest! [email protected] ©anmet.rtg 2006
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik At-12A Jaan-Sander Kalbus KODANIKUORGANISATSIOONID essee Juhendaja:Siimo Lopsik Pärnu 2015 1 Sisukord 1.Pärnu loomade varjupaik 2.Paikre prügila 2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Birjo Piiroja, Merike Torm ja Triinu Priks. Nad on EU Dog & Cat Alliance´i Eestimaa Loomakaitse Liidu ja Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liidu liikmed
Jäätmekäitluse eksamiküsimused 2010 1. Seleta lahti mõiste ,,jäätmekäitluse hierarhia"! 2. Seleta lahti mõiste ,,terviklik jäätmemajandus"! 3. Kuidas saab prügi kütteväärtust tõsta? 4. Palun nimeta 5 poolt ja 5 vastuargumenti köögijäätmete kompostimise poolt! 5. Nimeta prügilast lähtuvad keskkonnaohud ja häiringud! 6. Millised on kaasaegse prügila põhja rajamise põhimõtted? 7. Millised on prügilagaasi tekkimise ja lendumise piiramise põhimõtted? 8. Millised on teisese toorme ümbertöötlusesse suunamise peamised takistused? 9. Erkki Nool soovib pandipakendite süsteemi lõpetada? Millist ohtu kujutab see endast Eesti jäätmemajandusele ja kas seda tohiks teha? 10. 2013 valmib Iru prügipõletusjaam, mis hakkab jäätmeid kokku ostma ka Järvamaalt.
tulid kasutusele uued materjalid. Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Moodne jäätmekäitlussüsteem inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni käigus. Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstusega. Esimene tänapäevane prügila rajati inglismaale 1930. aastal. Jäätmed - on inimtegevusest moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded.. Karin Hellat 3.nov. 10.nov ja 17.nov Seminarid (rühmades) Kalev Uiga 24.nov. ja 8.dets.. ARVESTUSTÖÖD Alar Saluste Lisaekskursioon: Torma või Väätsa prügila külastus (võimalusel) Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 1 Jäätmemajandus ja jäätmekäitlus 2 Arvestuse tingimused - hindamiskriteeriumid KIRJANDUST Mait Kriipsalu, Jäätmeraamat, 2001
inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes
Prügila Leon Kann 12.B Millised keskkonnaprobleemid on prügilatega seotud ? Õhusaaste, pinna reostus, prügi laialikandumine, mõjutavad taimkatet (looduslike levialade kadumine, ohustatud liikide hävimine), prügila tegevuse käigus tekkiv müra võib samuti mõnes kohas probleemiks olla. Nõrgvesi. Hais . Linnud tassivad prügi laiali. Mida saaks igaüks teha, et prügi läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud
KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt.
– elavhõbe, plii, kaadmium, kuuevalentne kroom ja tule levikut pidurdavad PBB ja PBDE ained. JÄÄTMETE KOGUMINE JA VEDU • Jäätmevooks nimetatakse jäätmete kulgu tekkekohast käitlusse ning lõpuks prügilasse. • Jäätmete liikumise teekonnal on PALJU osalisi: – Jäätmetekitaja (igaüks meist) – Majahoidja, kojamees, koristusfirma (koristab meie tagant) – Prügivedaja (viib ära meie prügi) – Jäätmekäitleja (teeb meie jäätmetest midagi kasulikku?) – Prügila (see peaks olema viimane puhkepaik prügile; aga ära unusta, et eksisteerib ka prügila jäätmevoog ning osa materjale tuleb sealt tagasi kasutusse!) • Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta. • Jäätmete vedamine on jäätmesaadetise toimetamine veovahendiga
tuumaallveelaev Venemaal süttis dokis parandustöödel olev tuumaallveelaev. Ametivõimude hinnangul põlenguga ei kaasnenud radioaktiivset leket. 17.September: 400pealine piimakari vabaneb keskkonnatasust. Järgmise aasta algusest hakatakse loomapidajatelt nõudma keskkonna kompleksluba alles siis, kui laudas on üle 400 lehma või 800 mullika. Siiani kehtis piir 300. 19.September: Kuressaare prügimäest sai puhkeala Saaremaal avati Kudjape endise prügila asemel puhkeala. Kudjape prügila kattekiht rajati prügilademetest väljasõelutud pinnasest ning tänaseks on endisest prügilast saanud kõrghaljastatud ja terviseradadega kaetud vaba aja veetmise keskus. 20.September: Keskkonnaamet Sindi paisule hüdroelektrijaama ei luba Üle kümne aasta olid kestnud vaidlused selle üle, kas omanik saab Sindi paisul hakata hüdroenergiat tootma või mitte. Nüüd ütles Keskkonnaamet esimest
Tallinna Polütehnikum Referaat Jäätmed Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jäätmekategooriad : 1) Q1 edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; 2) Q2 praaktooted; 3) Q3 tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained...
2005. a koguti kokku 130 161 t, 2006. a 115 715 t, 2007. a 145 027 t ning 2008. a 150 822t ehitusjäätmeid. Seega on eraldi kokku kogutud ehitusjäätmete hulk aastast-aastasse suurenenud. Seni sortis ehitusjäätmeid Raadil Utileek OÜ, kelle tegevus on peatunud. 2.9 Prügilad Kuni 16.07.2009 ladestati Tartu linnas tekkinud tavajäätmed Aardlapalu prügilas, mis asub Tartu linnast umbes 15 kilomeetrit lõunas, Ülenurme ja Haaslava valla territooriumidel. Prügila ei vastanud kehtivatele keskkonnanõuetele ja seetõttu tuli prügila jäätmete ladestamiseks sulgeda alates 16. juulil 2009. a Teisi nõuetekohaseid prügilaid 10 Tartus linnas või selle vahetus läheduses ei asu. Lähim töötav prügila jääb hetkel Torma valda, Tartust ca 60 km kaugusele, kuhu praegu suunatakse enamus Tartu linnast ladestatavaid jäätmeid. Pilt 4. Torma prügila
toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellise käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud ja hooldatud prügila erineb oluliselt vanadest hooldamata jäätmete mahakallamiskohtadest. Prügilast põhjustatud keskkonnakahjustusi võib vähendada prügilale õige ja põhjendatud asukoha valikuga, kaitseabinõude rakendamisega ja korrektse hooldusega. Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Need peaksid sobima ümbruskonda, ja prügila sulgemise järel peaks sellele alale olema võimalik rajada parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi.
1.1 Asbesti muudest jäätmetest eraldamise nõue Kui kasutuselt kõrvaldatud toodetes või jäätmetes on asbesti sisaldavaid komponente, siis tuleb need, kui see on tehniliselt võimalik ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi, muudest jäätmekomponentidest lahutada ja eraldi käidelda. ( 1.2 Asbestijäätmete kogumine (1) Asbestijäätmete kogumisel tuleb kasutada suletavaid mahuteid– konteinereid, kotte või muid pakendeid, et vältida asbestikiu ja tolmu sattumist keskkonda. (2) Asbestijäätmete eri liigid kogutakse üksteisest lahus eraldi mahutitesse, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse vaba asbestikiudu ja tolmu eraldavate jäätmete lahushoidmisele muudest asbestijäätmetest. (3) Kui asbestijäätmed on pakendatud jäätmetekitaja poolt, näiteks lammutustööde või seadmete demontaaži käigus, siis jäätmete kogumisel jäätmeid nende esialgsest pakendist ei vabastata. (4) Jäätmetekitaja poolt pakendatud asbestijäätmete pakendi purunemis...
huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi „odav‖ prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest
PÜSIVAD ORGAANILISED SAASTEAINED MK13-TE2 Püsivad orgaanilised saasteained (POS) • On ohtlikud kemikaalid • Ei lagundu vees ega ka mujal keskkonnas • Põhjustavad tervisekahjustusi • Väga oluline on POS-i piiramine • Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, e...
Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Veekogu saasteallikaid võib kujutleda kolme üksteise sees paikneva ringina. Sisemise ringi moodustavad nn. otselasud: saastaja asub kaldal või veekogu pinnal (näiteks veesõiduk). Teise, suuremasse ringi kuuluvad veekogu valglal paiknevad saasteallikad. Näiteks Pärnu lahte saastavad ka Paide ümbruse farmid. Jäädes lahest saja kilomeetri kaugusele, paiknevad
Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Oma olemuselt on see rohkem jäätmete lõplik paigutus kui käitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilat vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina - prügila on kui suur bioreaktor. Prügilat on harjutud pidama lihtsaks, vähe vaevanõudvaks ja ovadaks jäätmekäitlusviisiks. Sellise "odava" käitlemisega kaasnevad mitmesugused keskkonnakahjustused: prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik. Samuti kaasnevad mitmesugused ebameeldivad efektid nagu hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht.
aasta lõpuks olid need arvud 30 ja kaheksa. Viie viimase aasta jooksul on alustanud tööd kolm uut kaasaegset piirkondlikku tavajäätmete prügilat: Uikala, Tallinna ja Paikre prügilad. Uute prügilate rajamisega arendatakse välja kompleksne jäätmekäitlus, kus lisaks jäätmete ladestamisele toimub ka jäätmete liigiti vastuvõtt ja biolagunevate jäätmete kompostimine. Suletud on arvukalt vanu nõuetele mittevastavaid prügilaid (suuremad neist Tallinnas Pääsküla prügila, Jõhvis Kotinuka ja Pärnu prügila sulgemine). Eriti ulatuslikud tööd on tehtud Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla saneerimiseks. Rajatud on 15 jäätmejaama, kus toimub jäätmete vastuvõtt ja nende edasine suunamine taaskasutamisele või ladestamiseks prügilasse. Aastail 20032006 investeeriti jäätmemajanduse arendamiseks erinevatest allikatest üle 750 miljoni krooni. Välja on arendatud toimiv üleriigiline ohtlike jäätmete kogumissüsteem. Kui 2003
Vett. ENERGIA: 1. Selleks,et 100 W pirn põleks 1 tund, on vaja 130g põlevkivi. 2. Pliit. 3. Ei kasuta säästupirne. PRÜGI: 1. a) Vanapaberi konteiner c.a 50m. b) Klaasi ja pakendite kogumiskonteiner "Comarketi" juures (c.a 250 m) c) Vanade akude kogumiskast ,,Säästumarketis"(c.a 400 m) d) Vana kodutehnika äraandmispunkt Keskkonnajaam (Jaama 72A) e) Taaskasutuskeskus (Jaamamõisa 30) 2. Jaama 72A,Tartu (Keskkonnajaam). 3. Lähim prügila Tartust - 60 km (Torma prügila). Tavajäätmete veoga tegelevad Tartus ettevõtted: Ragn-Sells AS,AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Kaivo. LIIKLUS: 1. Üksik pilet üliõpilasele 8 eek ja kuupilet 135 eek. 2. Bussipilet üliõpilasele 135 eek (laup. 60 ekk). Autoga umbes 300 eek (ei tea täpselt käin häälega). 3. Bensiin 17.70eek/1L, diisel 17.20eek/1L. ÖKOMÄRGID: · Roheline punkt: juust, õun · Viska prügikasti: keefir, jogurt, sinep
Aruandesse peab märkima Eestisse toodud rehvikogus, Eestis müüdud rehvikogus ja Eestist välja viidud rehvikogus. Protekteerijad deklareerivad iga kuu alguses eelmisel kalendrikuul maale toodud, müüdud ja välja veetud rehvide koguse Rehviliidule [5]. MTÜ Eesti Rehviliidul on sõlmitud rehvide kogumise ja taaskasutamise leping jäätmefirmade konsortsiumiga, kuhu kuuluvad järgmised jäätmekäitlusettevõtted: Cleanaway AS Tallinna Prügila AS Väätsa Prügila AS Uikala Prügila AS Nordline Baltic OÜ Jäätmefirmade konsortsium kohustub korraldama vanarehvide kogumist Harjumaal, Kesk-Eestis, Tartumaal, Ida-Virumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Võrumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Saaremaal ja Hiiumaal. Rehviliiduga lepingu sõlminud rehvitöökodade kliendid võivad rehvitöökotta anda oma rehvid tasuta üks ühe vastu. See tähendab, et iga ostetud rehvi kohta saab rehvitöökotta jätta ühe
50 uut pakendijäätmete kogumise kohta, kus saab ära anda erinevaid jäätmeid). · Lõuna-Eesti oma jäätmekäitluskeskus Tartus. Kuni 2013 aastani puudus kogu Lõuna-Eesti piirkonnas jäätmekäitluskeskus, mis võimaldanuks jäätmeid eelsortida. · Lihula kogub jäätmed kokku. (Lihula valla 2012. aasta olulisim toetuste najal tehtud investeering oli jäätmekogumispunkti rajamine). · Kuressaare linnaruumi seisund on paranenud. · Vana prügila kinni ja korras. (Keila sulges 2005. aastal Tuula prügila, sest see ei vastanud enam nõuetele. · Vanapaber aitab puid säästa. (Räpina Paberivabrik kasutab vanapaberit toormena hakati kasutama ka paberpakendite jäätmeid) Kokkuvõtteks Pööratakse aina suuremat rõhku jäätmete õigele käitlemisele. Kõik Eesti nõuetele mittevastavad prügilad suleti ladestamiseks 2009. aasta 16. juulil ning 2013. aasta 16
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad
Jäätmed : · On mistahes vallasasjad, mille valdaja on kasutuselt kõrvaldanud või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Ohtlikud jäätmed: · On jöötmed, mis vöhemalt ühe jäätmeseaduse 25 lõikes 1 loetud ohtliku omaduse tottu voivad põhjustada kahju tervisele ka keskkonnale. Tavajäätmed: · On koik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Olmejäätmed: · On kodumajapidamises tekkivad jäätmed ning jäätmed, mis tekivad kaubanduses, teeninduses või mujal, ja on oma omaduselt samalaatsed. Olmejöötmetes vüib sisaldudaa nii tava kui ka ohtlike jäätmeid. Biolagunevad jäätmed: · On aeroobselt või anaaeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Püsijäätmed: · On tavajäätmed , milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi.Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil. Jäätmete liigid. Segajäätmed:...
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja (mürgiseid aineid, õli ja bensiini näiteks) ei tohi üldse loodusesse jätta. On vaja säästa elektrit, metsa ja vett
ööpäevas loodusesse või puhastusseadmetesse reoaineid. · Reovees leiduvad reoainedesinevad kas kolloidosaksetena või lahustunud kujul. Reokoormusega kaasnevad probleemid · Suurem osa Eesti 800 ühiskondlikust olmereoveepuhastitest väikesed tavapärased betoonkestasbiopuhastid. Neist enamik ei eemalda paraku reoveest toiduaineid nii palju kui nõutud. Tänan kuulamast! · Fosfori eemaldamine reoveest on terav probleem kõikjal maailmas. Enamik reovee ja prügila nõrgavee puhastitest suudavad fosforit eemaldada ainult umbes kolmantiku võrra.
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. · Kasuta naturaalseid puhastusvahendeid sünteetiliste puhastusainete asemel. · Ära viska ohtlike jäätmeid tavaprügi hulka. Tervis · Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad
biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) - keemilised meetodid (kasutatakse eelkõige ohtlike jäätmete kahjutuks muutmiseks) Jäätmete käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. OHUD: (vana tüüpi ,,odav" prügilad.) Prügilas tekkiv nõrgvesi reostab põhja- ja pinnavett ning maapinda, anaeroobsel lagunemisel tekkiv prügilagaas on kasvuhoonegaaside allikaks ja ka plahvatusohtlik Ebameeldivad efektid: hais, tolm, närilised, linnud, tuulega laialikantav praht. Kaasaegselt rajatud prügila: õige ja põhjendatud asukoha valik kaitseabinõude rakendamine korrektne hooldus Prügilad rajatakse kaugemale inimeste elukohtadest. Peaksid sobima
Mere rannikumadalad ja saared Hiiumaa Juhendaja: Are Kaasik Koostajad: Kärt Reedi, Triinu Lepa, Laura Toodu ASEND Click to edit Master text styles · Pindala 989km² Second level · Rannajoone pikkus Third level Fourth level 320km Fifth level · Rombja kujuga Geoloogilised iseärasused Tekkis meteoriidiplahvatuse tagajärjel Mere alt hakkas vabanema 10000 aastat tagasi Pinnakate suhteliselt liivane Pinnamood Geoloogiliselt noor saar Tuule- ja laineerosioon Lõunaosa karstunud Kliima Paikneb parasvöötme atlantilis-kontinentaalses valdkonnas Aasta keskmine temperatuur +5,2 kuni +5,8 kraadi Valitsevateks tuulteks edela- ja lõunatuuled...
Prügikastis jäätmed hõredalt, veokites pressitakse kokku. Ohtlike jäätmete tuleb koguda eraldi ning neid ei tohi omavahel segada ega lahjendada. Kohalikud omavalitsused peavad looma kogumiskohad ohtlike jäätmete kogumiseks. Kui võimalik tuleb sellised jäätmed märgistada enne üleandmist jäätmekäitlejale. Ohtlikke jäätmeid tohib koguda ja vedada vaid litsetsitud firma. Jäätmete ladestamine Kokku kogutud jäätmed ladestatakse prügilatesse. Prügila on jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa alla või maa peale. Eestis tegutsevates prügilates ladestatakse prügi maapealsetesse rajatistesse. Seaduse järgi on vaadeltakse prügilana ka kohta, kuhu jäätmekäitleja ladestab jäätmed tekkekohal või kohta kohta, mida kasutatakse jäätmetevaheladustamiseks vähemalt aasta vältel. Prügilad liigitatakse vastavalt ladestatavate jäätmete omadustele: · Ohtlike jäätmete prügila ladestatakse ohtlikke jäätmeid
inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes
jätkusuutlikkus sustainability vahetuv ümbruskond immediate surroundings põhi mugavused - basic amenities piirama confines biosfäär biosphere hoidma sustain ülekaalus olev prevailing haritav arable vesi/vee - aquatic tarbimine consumption ühendama incorporates jäätme käitlus waste assimilation tööriist tool ökosüsteem ecosystem rikkuma exceed taastada regenerate säilitama maintain liialdama overshoot alahindama underestimate piisavalt adequately nõuded requirements näitama indicate kogus/hulk volume vastupandamatu compelling kokkupõrge/mõju impact gobaalne soojenemine global warming kliimamuutused climate hange kasvuhooneefekt the green house effect osooniaugud the hole in the ozone layer happevihm acid rain metsaraie deforestation rahavastikukadu depopulation reostus pollution sudu smog biolagunev biodegradable looduskaitse conservation prügimägi dumping ground keksk...
5. Ragn-Sells AS 6. Vaania AS 7. Maardu Linnahoolduse OÜ 8. AS Tallinna Vesi 9. OÜ Türi Elko 10. OÜ Resk 11. Pangavesi OÜ 12. Põlva Heakord AS 13. Minu Vara Lääne AS 14. OÜ Prügi-mees 15. AS Saare Kommunaal 16. OÜ Järvakandi Kommunaal 17. OÜ Fasetra 18. OÜ Tormolen 19. Võru Onkel OÜ 20. OÜ VSA Eesti 21. As Veolia 5. BIOKÄITLUS Biokäitlus on orgaaniliste jäätmete taaskasutamine, mille eesmärgiks on komposti saamine ning prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine. Biokäitlus ei ole odav ja saadav tulu on sageli vaid kaudne. Kui orgaanilisi jäätmeid prügilasse ei viida, siis prügilagaasi tekib vähem, nõrgvesi on lahjem, lademe stabiliseerumine kiireneb ning prügila järelhooldus on lihtsam. Euroopa Liidu jäätmekäitlusjuhiste järgi on biokäitluse peamine eesmärk vähendada prügila koormust ning sinna ladestatavate biojäätmete hulka. Biolagunevate jäätmete käitlemise tulemusena saame komposti
ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis kulub selleks, võrreldes paberi tootmisega puidust, vaid neljandik osa energiast ja kümnendik osa veest. 3. Väheneb ladestuspaikade kahjulik mõju keskkonnale,
3 Haljasala Muru niitmine (suvel) 2x kuus 4 Kõrghaljas 2x aastas tus 5 Välitrepid Libedusetõrje vajadusel 7x nädalas 6 Hoone 1x aastas fassaad 7 Välisuksed 1x kuus 8 Prügiurnid 7x nädalas 9 Prügila 2x nädalas 10 Lahtise 7x nädalas prahi koristus krundilt Üldine mulje välikoristusest on hea. Mõningad märkused vajaminevate tööde kohta: 1. Parklas on vaja teha uus joonimine, sest parkimiskohtade jooned ja nummerdus on kulunud. 2. Kõnniteedel on vaja teha kohtparandusi teekattes. 3. Hoone taga asuval keldriuksel tuleb eemaldada grafiti. Sisekoristustööde analüüs: 01.12.2018 kell 14
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
