Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimetoiteelemendid (0)

1 Hindamata
Punktid
Taimetoiteelemendid
Loengu konspekt
  • N – taimetoitelemendina ja N- väetise liigid
    N on mineraalväetis. Esineb taimeded rakutuumas ja rakuplasmas nukleiinhapete, valkude, fermentide, ensüümide ja vitamiinide koostises. Taimedes olev üldlämmastik jaguneb kahte rühma :
    a) valklämmastik – jaguneb lahustumise järgi nalja fraktsiooni : albumiinid, globuliinid, gluteliinid, prolamiinid
    b) mittevalguline lämmastik – jaguneb 5 rühma : nitraat lämmastik, NH4-N, amiidne lämmastik, amiin lämmastik, aluselised lämmastiku ühendid (solaniin)
    Taimed omastavad lämmastikku mullast nitraatidena ja amooniumlämmastikuna. NH4-N ühineb taimekudedes mingi dikarboonhappega ja moodustub primaarne aminohape .
    NO3-lämmastik on loomadele ohtlik kui kuivaines on 0,07% , surmav 0,2%.taimedele ohtlik kui taime kuivaines on 0,1 %. Vees olev NO3-lämmastik on inimesele ohtlik kui on 22mg/l, loomadele ohtlik 45mg/l. Lämmastiku varu muldades 1,5-15t/ha, sellest omastatav 5-10%. Väetistest omastatav lämmastik 40-70%.
    N- väetiste liigid :
    NH3NO3 – kiiretoimeline, kõikidele kultuuridele sobiv
    Amooniumsulfaat – happeline, kartulile
    Amooniumkloriid – happeline . Cl rikas, kõrrelistele taimedele
    Na salpeter (NO3) – aiakultuuridele
    Ca salpeter – leeliseline , kiiretoimeline
    Karbamiid – universaalne, aeglase toimega
    Lämmastik väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne lämmastikväetise normi tegevaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ ha. Vaheaeg väetamisest saagi koristuseni ei tohi olla lühem kui 20 päeva.
    N- puudujäägi tunnused taimedel : kidur kasv, kollakas-roheline värvus.
    N-üleküllus e. NO3 oht: taimed on sinakasrohelised.
    2) P – taimetoitelemendina ja P- väetiste liigid
    Fosfor kuulub taimedes liitvalkude, vitamiinide, hormoonide ja ensüümide koostisesse. Osaleb N-ainevahetuse ja süsivesikute moodustamise protsessis. P suurendab taimede vastupanu põuale ja külmale ning kiirendab juurte arengut. P- vähesuse korral on ühe-idulehelistel leheservad violetsed, kahe-idulehelistel taimedel ( kapsas , kartul ) on lehekestel tumedad ümarad laigud. P- puudujääki esineb Eestis Al ja Fe rikastes piirkondades. P- puudujääk avaldub alates taime vanematest alumistest lehtedest. Loomasöödas peab olema P vähemalt 0,5% kuivaines. Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal.
    P-väetise liigid :
    a) superfosfaadid – toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht – või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised.
    b) fosfaadijahu – toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel.
    3) K – taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid
    K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel. K suurendab taimede veeomastamise võimet ja vähendab H2O aurumist. K suurendab taimede põua ja külmakindlust. K puudujääk - lehetipud on kollased , varred nõrgad ja lamenduvad. K puudujääk esineb kõikidel liiva- ja soomuldadel. Ei esine savirikastel muldadel. Loomasöödas peaks K olema 1,5-2% kuivaines. K varu Eesti muldades 10-60 t/ha, suurem savimuldadel. Sellest K hulgast on taimedele omastatav 10-15%. Väetisena mulda antud kaaliumist omastavad taimed 40-70%. K väetisi tuleb kasutada igal aastal. Ühekordne max toimainehulk ei tohiks olla suurem kui 120 kg/ha.
    K- väetiste liigid :
    a) kaalisool – toodetakse toorsooladest. Cl rikas happeline väetis. Sobib kõrrelistele ja teraviljale.
    b) KCl – toodetakse tööstuslikult. Punakas , CL rikas happeline väetis. Ideaalne kõrrelistele ja teraviljale.
    c) K2SO4 – vees hästi lahustuv happeline väetis. Sobib kartulile.
    d) kaaliummagneesia – nõrgalt happeline, vähese Cl sisaldusega. Kõikidele taimeliikidele ideaalne.
    4) Ca- taimetoitelemendina ja Ca- väetise liigid
    Ca esineb rakuplasmas süsihappe, väävelhappe, fosforhappe või oblikhappe sooladena. Ca ülesanne taimerakkudes on reguleerida aluste ja hapete tasakaalu. Ca annab taimerakku seintele tugevuse, suurendab juurte arengut, võtab osa N ainevahetusest ja suhkrute moodustamisest. Ca puudujääk – noored ülemised lehed servadest kollased, taimeleht rullub allapoole. Esineb liiva- ja soomuldadel. Ca vähesust esineb taimedel siis kui on kasutatud liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk – ja Põhja – Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi.
    23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid
    Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus – lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik , lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha.
    Mg-väetise liigid :
  • dolomiidijahu
  • kaaliummagneesia – sisaldab Mg 8-9%
  • magneesiumsulfaat
    5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid
    Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu . Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad . Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised :
  • CuSO4 – värvuselt sinakas , kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50- 100g /ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha.
    Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele.
    6) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid
    Boor esineb taimede rakukestas. Soodustab taimede õite formeerumist ja korrastada valkude ja suhkrute sünteesi. B puuduse korral taimedel vähe õisi. Kartulil ja juurviljadel esinevad surnud koed , mis värvuvad mustaks ( mugulad seest tühjad). Peedi juurikad seest täidetud pruuni kõva massiga. Kaalikatel klaasjad rakud . Porgandid kasvavad lõhki. Kapsad ei moodusta päid. B puuduses on taimed vastuvõtlikud hallitus ja rooste haigustele. B liig kui mullas on üleliia Ca-t ja P-t. Ca ja P suured normid suurendavad taimede B vajadust. Taimedele on B toksiline seljuhul kui mullas on B üle 7mg/kg mulla kohta. Seljuhul taimed kuivavad. Loomadele toksiline üle 20mg.
    B väetised :
    a) B lisandiga superfosfaat - värvuselt taevasinine, 100kg /ha
    b) B magneesia
    c) B- hape
    7) Mo-taimetoitelemendina ja Mo- väetise liigid
    Molüpteen esineb taimede kloroplastides ja fermentides. Reguleerib peamiselt N ainevahetust. Liblikõielistel õhu N sidumist ja teistel taimedel mineraalse N omastamist. Mo vähesus – lehe serv värvuselt punakas. Mo puudus taimedes esineb seljuhul kui mullas Mo alla0,05mg. Esineb peamiselt Lõuna-Eestis. Mo võib olla mürgine. Mo üleküllust esineb taimedes , kui mullas Mo üle 5mg/kg mulla kohta. Lubiväetised soodustavad ja suurendavad taimede Mo tarvet. Mo omastamist pidurdavad Mn, Fe ja Al.
    Mo väetise liigid :
  • Mo surerfosfaat – Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha.
  • Ammooniummolüptaat – seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha.
    8) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid
    Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel . Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%.
    Zn väetised :
  • Zn- sulfaat – seemnete puuderdamiseks 200g/ha, vesilahuses 500g/ha, tahke väetisena 2kg/ha.
    Zn liig võib olla toksiline kui Zn üle 5mg/kg mullas.
    9) Mn- taimetoitelemendina ja Mn-väetise liigid
    Mangaan on taimes kloroplastide ja fermentide koostises. Võtab osa valkude ja suhkrute sünteesist. Mn puuduse korral esineb taimedel kolletustõbi, mis algab noorematest lehtedest. Lehtede tipud pöörduvad ülespoole. Mn puudust esineb leeliselistel muldadel ja liiga suurte lubiväetiste normide kasutamise korral. Mn väetisi on vaja kui Mn sisaldus on alla 1% mullas. Eesti oludes Ida-Virumaal Narva- Kunda piirkonnas.
    Mn- väetise liigid :
  • mangaansuperfosfaat – rohekashall. Mn sisaldus 1,5%, kuni 10kg /ha.
  • MnSO4 – seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 400g/ha, tahke väetisena 10 kg/ha.
    Mn on toksiline kui mullas on Mn sisaldus üle 50 mg/kg mulla kohta (tee äärtes).
  • Taimetoiteelemendid #1 Taimetoiteelemendid #2 Taimetoiteelemendid #3 Taimetoiteelemendid #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Debussy Õppematerjali autor
    Taimetoiteelemendid

    Sarnased õppematerjalid

    Taimekasvatus
    22
    doc

    Taimekasvatus

    Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne ­ inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti

    Önoloogia
    Väetamine ja keemilised elemendid taimes
    50
    pdf

    Väetamine ja keemilised elemendid taimes

    miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut? TAIMEDE TOITUMISE ALUSED Taimetoiteelemendid ja nende jaotus Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taime kasvamiseks ja arenemiseks ning mida ei ole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga, kuna igaühel on oma kindel ülesanne taimes. Väetamise seisukohalt pakuvad huvi eeskätt need elemendid, milledest sageli tuleb puudu, et tagada taimede normaalset kasvu ning arengut ja mida tuleb väetistega mulda juurde anda. Taimes on olulisemad 16 keemilist elementi. Taimetoiteelementide jaotusprintsiibid: 1

    Aiandus
    Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine
    17
    doc

    Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

    Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros ­ (kreeka.k) põld ­ põllukeemia ­ jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. Inimene Loom

    Taimekasvatus
    Agrokeemia eksami küsimuste vastused
    11
    doc

    Agrokeemia eksami küsimuste vastused

    1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale ­ väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas ­ lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas

    Agrokeemia
    Agrokeemia
    4
    doc

    Agrokeemia

    1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale – väga olulise tähtsusega on taimede toitumise seisukohalt mullalahus, sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taim seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas – lämmastik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda. mullas oleva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: *Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas. *Õhulämmastikku siduvate mikroorganismide kaudu mulda toodud lämmastik.

    Agraarpoliitika
    Agrokeemia konspekt
    37
    pdf

    Agrokeemia konspekt

    Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik l?

    Biokeemia
    Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused
    6
    doc

    Agrokeemia kontrolltöö küsimused ja vastused

    1. Väetusõpetuse mõiste ja ülesanded. Väetusõpetus ehk agrokeemia on teadus, mis uurib taimede, mulla ja väetise vastastikuseid suhteid. Eesmärkiks on tõsta saagikust, mulla viljakuse taastamine või säilitamine, tõsta saagi kvaliteeti. 2. Miinimumseadus. (Kirjelda.) Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toiteelement või mõni muu kasvutegur (nt põud, ebasoodne mulla pH) 3. Toitainete täieliku tagastamise teooria. (Kirjelda.) Toitaineid antakse väetisega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad. 4. Väetiskoguste väljendamise viisid. Väetiste koguseid väljendatakse füüsilistes kogustes (massiühikutes -- tonnides [t], tsentnerites [ts], kilogrammides [kg]). Mikroväetiste koguseid väljendatakse ka grammides (g). 5. Kuidas väljendatakse toiteelementide sisaldust väetistes? · Väljendamine toiteelementidena. Seda peetakse kõige objektiivsemaks toitainete väljendamise viisiks. Nt N P, K- sisal

    Aiandus
    Agrokeemia kordamisküsimuste vastused
    6
    rtf

    Agrokeemia kordamisküsimuste vastused

    Kordamiskiisimused agrokeemias 1. Muld, kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale Omad iseregulatsioonivõimet. Ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod ­ NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad ­ 3. Kaalium ja tema vormid mullas ­ Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas ­ Üldsisaldus 0,

    Taimekasvatus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun