Sotsioloogia konspekt (0)

SOTSIOLOOGIA
Sotsioloogia- mõiste on tulnud prantsuse filisoofilt Auguste Conte´lt, kes on sotsioloogia rajaja. Esindas positivismi e tunnetamine baseerub teaduslikel teadmistel. Peateos „ Positiivse filosoofia kursus“- 6 teadust, k.a sotsioloogia.
Positivism - põhineb arusaamal, et teadus saab olla väärtushinnangutest vaba ja objektiivne.
Sotsioloog- peab tundma matemaatikast filosoofiani.
Sõna on pärit „socio“ e ühendama, liitma
„socius“ e kaaslane ühiskonnas „societas“ ehk ühiskond „logos“ ehk teadus, õpetus
Sotsioloogia- e õpetus /teadus ühiskonnast Teadus, mis uurib ühiskonda, sellle allsüsteeme ja ühiskonnaliikmete sotsiaalset käitumist. Sotsioloogia on jõudnud 6 teaduse hulka, mis on jõudnud positiivsele tasemel.
Interaktsioon-e vastastikune mõjutamine. Sotsioloogial on interaktiivne iseloom
Sotsioloogia kui teadus:

Uurib ühiskonnas toimuvaid protsesse ühiskonnaelu erinevate valdkondade seoste kaudu.

Väljendub selles, et ühiskonnas toimuvaid protsesse uuritakse ühiskonna erinevatel tasanditel.
Indiviid, sotsiaalne grupp, ühiskond
TEADUSED
Seotud teadused:

Geograafia sotsiograafia tegeleb nii ühiskonda kui sots, gruppide ruumilise paigutamisega. Rajaja R.Steinmets ( 1862 -1940)

Kasvatusteadus ehk Pedagoogika. Sotsiaalpedagoogika rajaja on Saksateadlane Paul Notrop (1854-1924) 1899 andis välja teose „Sotsiaalpedagoogika“. Peab lähtuma ühiskonna vajadustest, ühiskond on huvitatud, et kujuneks välja sotsialiseerunud isiksus.

Psühholoogia- teadus inimese käitumisest. Psühholoogia suund sotsiaalpsühholoogia -uurib inimeste käitumist ühiskonnas, isiksus on sotsiaalsete suhete summa. Rajaja William MC Dougall (1871-1938). Kirjutas „Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse“
Isiksust- võib käsitleda kui sotsiaalsete suhete summat .
4)Psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freud (1856-1939)
Algselt oli ravimeetodiks millega raviti neurootikuid ja hüsteerikuid.
Sublimatsioon -võimendab end selles sfääris selle arvelt mis on talle kättesaadav.

Õigusteadus- õiguse ja ühiskonna omavaheliste suhete uurimine , ametlik normatiivne õigus väljendub seadusandluses vs mitteametlik õigus, mis baseerub tavadel, traditsioonidel.

Keeleteadus- sotsiolingvistika , tegeleb keele ja ühiskonna uurimisega
KUJUNEMINE JA ARENG
Ühiskonna kihistumine ehk statifikatsioon. Idamaades kinnitati, et ühiskonna kihistumine on loomulik. Kong Fuzi ütles, et kihistumine on ette määratud.
Kultuur levib omamoodi.
Cultura animi- vaimu viljelemine ( Cicero )
Inimene on ühiskondlik olend . (Aristoteles)
Ühiskond koosneb klassidest:
Kristluse ühiskond- kristluses on kõik võrdes
Thomas Aguinost(1225-1274) ta tuli välja õiglase hinnateooriaga. Ladina keeles jurtum pretium-õiglane hind. Õiglase hinna teooria on tulnud kaubandusest. Õiglane hind tähendas , et peab tagama mõõduka jõukuse ja katma kulud.
Valgustusajastu
18 saj on valgustussajand . Kõik peab olema mõistusepärane, ka ühiskond.
NT pärisorjus ja usuline fanatism ei ole mõistusepärane ja neid kritiseeriti. Vaikselt hakkas pärisorjus kaduma. Tekkisid utopistlikud ühiskonnad.
Thomas More- arvas , et see on võrdne ühiskond kus kõik on võrdsed. Võrdsus on see,et elatakse ühetaolistes hoonetes, kanti ühesuguseid rõivaid ja kõik olid õnnelikud.Iga inimene pidi tegelema põllumajanduses, tööd pidi tegema. Samuti arvas ta, et päevas 6h töötada on hea.
Utopas. Maad, mida ei ole olemas
Tööpõlgus- tööd põlgav inimene
Bomš- ilma kindla eluasemeta inimene
Need on parasiidid , parasiitlus on karistatav .
Totalitaarsetes ühiskondades on töö kohustuslik. Demokraatlikus ühiskonnas on töö vabatahtlik.
Utoopilises ühiskonnas ei olnud kullal ja vääriskivil sellist väärtuist nagu praegu. Nt Vangidele tehti kullast käerauad, sest see on raskem.
T.Companella-ühiskond oli Päikese linn- civitas solis. Tööpäev oli 4 tundi ja sellega oli ühiskonnas küllus olemas.
Teise laine utopistid on:
Henri Saint- Simon - Tema oli mees, kes elas krahvi elu, oli rikas. Kuid koheldakse kui maameest, elas mingi aeg ainult oma teenri najal. Ta nimetas oma ühiskonda industriaalühiskonnaks ehk tööstusühiskonnaks. Vastuoludeta ühiskond on utoopiline . Tema arvates ei olnud tööstuses mingeid väärtusolusid- ettevõtja tahab vähe maksta ja tööline tahab palju saada.
Charles Furlied-furielistlik ühiskond. Oli kaupmehe poeg. Temast sai jõukas kaupmees. Sai inspiratsiooni ühest õunast, mida talle serveeriti restoranis ja tema arvates oli see õun ebaõiglaselt kallis. Leidis, et kõigepealt tuleb vabaneda parasiitidest ja parasiitlusest. Tema arvates olid parasiidid: koduperenaised, juristid, kerjused, prostituudid, sõjaväelased. Tema nimetas oma ühiskonda – faalaksite ühiskond.
Faalaks- 1620 inimest
Rõhutas, et kollektivism on ühiskonnas oluline. Arvas, et faalaksites elades on inimese keskmine eluiga 144 aastat.
VALGUSTAJAD
C. MONTESQUIEU - oli geograafilise keskkonna eelkäija. Rõhutas, et geograafilised tegurid (loodus ja kliima) . Kliima puhul ütleb, et kuum kliima soodustab orjust, sest kuuma käes on inimene loid. Karges kliimas on inimene energiline. Mägine reljeef soodustab vabaduse iha.
Aygust Comte- sotsioloogia teaduse rajaja, võttis mõiste kasutusele. H.S. Simoni sekretär. Ebaõnnestunud enesetapp. Ütles, et ühiskond on nagu kõrgem olend, ühiskonda tuleb võtta kui kõrgemat olendid, kelle teenistuses peavad olema poliitika, teadus, kunst . Lähtus ka sellest, et ühiskonda tuleb vaadelda ka kahetasandiliselt. Ühelt poolt vaadata ühiskonda kui staatilist nähtust ehk püsivat nähtust. Teine on dünaamiline tasand- ehk uurida teda kui arenevat nähtust. Tema rõhutab juba sellist meetodite kasutamist, igal teadusel on oma metodoloogia . Teaduslikud meetodid-Pidas oluliseks vaatlus kui meetod, võrdlus kui meetod. Samuti ka eksperiment . 19 saj kespaigast haktakse läbi viima rahvalondudi tema algatusel.
1665 peetakse esimeseks rahvaloenduse aastaks.
1897 . a puutus Eesti kokku sellega. Üle Vene loendus oli.
1922. a esimene iseseisvunud rahvaloendus
19. sajandil eralduvad kaks teadust, kasvavad välja sotsioloogiast- esimene nendest on demograafia ja ( rahvastikuteadus ), mis uurib rahvastikuprotsesse.
Rahvastikuprotsessid: sünd, surm, ränne, need on otsesed protsessid. Kaudsed protsessid: abielud ja lahutused. Rahvastiku probleemid: suur intervall meeste ja naiste suremuse vahel, sündimus, lahkumine maalt.
Rahvastiku mõõtühikuks on promill . Promill on 1/1000, rahvastikumõõtühik, peegeldab sündide ja surmade arvu .
Teine teadus mis eraldus oli statistika. Selline teadus mis tegeleb massinähtuse kohta andmete kogumisega, aga ka analüüsib neid ja nende analüüside baasil ja järelduste tegemine. Statistika rajaja Adolf Quatelet.(1796- 1874 = Rõhutas seda et kõige pealt on vaja statistikat kuritegevuse kohta,et analüüsida. Ja enesetappude kohta.
Pealse seda kui sotsioloogia oli iseseisev teadus, hakkas voolude tekkimine.

• Esimeseks suunaks oli sotsiaaldarvinistlik suund.)sotsioloogia ja bioliigia seoseid peegeldab . Darwini õpetus aluseks. Darvinism- evolutsiooniõpetus, õpetus liikide arengust. Toimub loomulik valik ehk selktsioon. Kohanemisvõimelised jäävad püsima, need kes ei, need hävinevad.
  

Inglise filosoof kandis selle üle inimestele – H.Spencer-sotsiaaldarvinistliku suuna esindaja. Leidis, et ka inimühiskonnas toimub selline olelusvõitlus nagu loomariigiski. Majanduses peegeldab seda näiteks konkurents . Toetub individualismile.

• Antropoloogiline suund-inimese teadus, Suuna esindaja/rajaja on prantsuse kirjanik J de Gobineau. Tema töö lõi tüeliselt laineid. Tema raamat „Essee inimrasside ebavõrdusest“.Rassistliku ideoloogia rajaja. Inimese staatus ühiskonnas sõltub tema rassitunnustest ehk antropoloogilistest tunnustest. Priviligeeritud rassiks valge ehk europiinid.
  

20 saj teisel poolel veel eksisteeris LAV – rassistlik riik ametlikult, mis viljeles apartheid ehk selline reziim kus rasside ebavõrdlus on seadusandlusega reguleeritud. Paaririik., kellega keegi suhelda ja tegeleda ei tahtnud.Heideti välja rahvusvahelistest organisatsioonidest.

• Mehhanistlik suund sotsioloogias - rajaja saksa teadlane W.F. Ostwald 1853- 1932, hariduselt keemik . Rõhutas seda, et ühiskond areneb füüsikaseaduste alusel. Ühiskonnaprotsessid on mehhaanikaprotsessid. Energetism- ühiskonna arengutase sültub sellest kuidas ühiskond suudab realiseerida endas sialduvat energiat, seda nim energetismiks.
  

Filosoofiline alge. T. Hobbes1588 1679 inglise filosoof rõhutas seda, et maailm on tegelikult üks füüsikaliste kehade kogum.Maailm on allutatud paratamatutele füüsikaseadustele.

• Marksistlik sotsioloogia- Karl Marx 1818 -1883, marksistkikku sotsioloogiat tuntakse ka kui ajalooline materjalism.(Dialegtiline materjal oli kunagi filisoofia nimetus). Marksistliku ühikonna käsitluse aluseks on majanduselu. Kõik toetub majandusele. Kõik muu on pealisehitus- poliitika, kultuur, õigus. Majanduse iseloom määratakse ära omandisuhetega- kuidas on omand jaotatud. Varasemalt on omand ebavõrdselt jaotatud ja sellest tingituna on ühiskonnad ebaõiglased, vastuolulised ehk antagolism. Kapitalismis vastuolu seiseb selles, et 1000 inimest töötab, töö on ühiskondliku iseloomuga , töö jaotus, aga töö produkti omastab omanik ja see on Marxi arvates ebaõiglane ja sellest tuleb klassivõitlus.
  

Konfliktiteooria- konflikti peegeldab klassivõitlus. On tulnud omandi ebaõiglasest jaotamisest, tää eksloteerimisest. Konflikt lahendataks sotsialistliku revolutsiooniga.Toimub eraomandi likvideerimine, maa kuulutati riigi omanduks, majad ja pangad samuti. Omand muutub ühiskondlikuks omandiks.

• Psühhoanalüütiline koolkond- E. Fromm Freudi õpilane 1900-1980 . Fromm läheneb asjale teisiti, leiab, et hälvete põhjuseks ei ole mitte alateadvus vaid hälbed tulenevad keskkonnas ja ühiskonnnas. Toetub Freudile, uurib hälbeid.
  

SOTSILOOGIA KLASSIKUD - ajatud
E. Durkheim -juudi päritoluga teadlane. 1857-1917 Tema ajal muutus sotsioloogia akadeemilisele tasemele ehk seda hakati õpetama ja õppima juba ülikoolis. Tema sai kuulsaks oluliste teostega „ Ühiskondlikust tööjaotusest“, milles toob välja ühiskonnas tööjaotuse kui olulise tunnuse. Ühiskonnas on teadud valdkonnad mis on võrreldes teistega prestiizemad ja seoses sellega ka selles valdkonnas osalevad inimesed. Religioon on alati olnud prestiizne valdkond, sõjaväelased on ka alati olnud priviligeeritud seisuses.
Prantsuse revolutsiooniga egalite- kõik kuulutati võrdeteks kodanikesks(citoyem).
Usk on oopium rahvale Marx ütles nii.
Uuris enesetappe, teos „suicide“ mida tihedamalt on inimene ühendatud erinevate struktuuridega, seda vähem on eeldusi enesetapuks- see oli tema peatees.
Protsesdanid tapavad rohkem, sest katoliikne kogudus on monoliidsem ehk tihedalt religiooniga seotud. Sotsiaalne kontroll on tugev-mis probleemid on.
Durkeheim leidis et vallalised inimsed kipuvad ennast rohkem tapma . Vanad sooritavad rohkem enesetappe, mehed sooritavad rohkem.
Jagab ühiskonna primitiivseteks ja kaasaegseteks ühiskondadeks. Primitiivsed on agraarühiskonnad ja kaasaegsed on tööstusühiskonnad. Vahe on selles, et primitiivsetes ühiskondades on inimesed küllaltki sarnased, ühetaolised ja nende ühtekuuluvus on ühiskonna poolt pealesurutud.(sarnased seetüttu, et tööjaotus on lihtne, erinevaid kihte suhteliselt vähe). Mehaaniline pealesurumine on nt pärisorjus.
Kaasaegne ühiskond toob kaasa keerulisema tööjaotuse ja seetüttu inimesed erinevad üksteisest. Tekib töölisklass.Inimeste ühtekuuluvus on loomulikum nad on juriidiliselt vabad. Kaasaegne ühiskond toob kaasa ka anoomiad mida agraarühiskonnas ei ole. ( anoomia -normaalsusest kõrvalekalle). Kaasaegses ühiskonnas on anoomiad Durkheimi arvates : kuritegevus , enesetapud, lahutused.
MAX WEBER -1864-1920
Sai hariduse parimates Saksa ülikoolides. Õppis õigusteadust, aga ka majandust, suur huvi ajaloo vastu. Oluline nii sotsioloogias kui ka poliitikas. Võimuteema huvitas teda. Poliitiliste liidride tüübid. Juristina tegev Saksa põhiseaduse väljatöötamine peale sõda.
Sotsioloogiale tähendab seda, et on religioonisotsioloog. S.t seda et religioon on oluline ühiskonna kujundaja.
Kirjutas olulise teose, see on „ Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim“ 1904 . a valmis. Teose põhiidee on selles, et protestantlikud rahvad on olnud kapitalismi tingimustes teistest edukamad .(need rahvad kes tunnistavad protestalisim, need on osutunud edukamateks). Edu on seotud protestantlikust moraalist.
Kommenteeririb seda läbi kalvinismi.
J. CALVIN - oluline refeormaator 1509-1564, Lutheri kõrval teine oluline reformisi liider.
Kalvini õpetus- oluline on predestinatsiooni õpetus ehk jumala ettemääratus. Predis –i järgi on osa inimesi määratud igavesele elule aga inimesed ise seda ei tea kuna jumala otsus on salajane. Ja selle nimel tuleb pingutada, et olla igavese elu vääriline. Ta peab olema püüdlik, töökas , kõrge moraaliga. See töhendab seda, et religioon suunab nende tegusid , neile on omane askeetlik eluviis, nad ei tohi lubada omale luksust. Tagasihoidliku riietusega olid kalvinistid . Tulenes – töökus, sissetulekuid ei kulutanud luksuse peale vaid reinvesteerisid selle majandusse, peale selle askeetlik eluviis karastas neid konkurentsi jaoks. Normid soodustasid nende majanduslikku edu, nad olid edukamad, pidasid paremini vastu konkurentsis.
Kalvinistid paistsid silma Madalmaades, ka Inglismaal.
Uurib luterlikkust tingitud mõju majandusele. Marthin Lutheri õpetuse mõju.
LUTHER- rühutab seda, et kui inimene teeb häästi tööd ehk on töökas siis ta sarnaneb Jumalaga . Korralik töö tegemine on ka kaasinimese teenimine . Luther toob veel välja sarnasuse jumalaga, raske töö on ka kannatamine. Inimene kannatab ka nii nagu Jumal kannatas.
Rõhutab seda, et tuleb austada oma ametikutset. Oluline on see, et luther suhtub taunivalt tasusse, mis ei ole tööga teenitud. Sellest tulenevalt luterlikus ruumis on suhteliselt tagasihoidlik korruptsioonitase.
Max Weber rääkis mõistvast sotsioloogiast. Leidis, et saada parem ettekujutus uuritavast, peab ta ennast uuritava olukorda panema, siis ta mõitab paremini seda olukorda.
Aastaringselt elama seal keskkonnas. T a uuris ka kihistumist ehk stratifikatsiooni .
Kolm tasandit kihistumisel: (joonis)I majanduslik tasand ehk majanduslik kihistumine. Kihistumise aluseks omand ja kaupade tootmine. Esinavad omanikud ja ettevõtjad.
II tasand on sotsiaalne tasand. Kus siis näitab kihistumist elustiil ja tarbimine.
Ameerika majandusteadlane Torstein Veblen 1920 ndatel juba –röökis sellisest tarbimisest nagu tähelepanu tõmbav tarbimine. Inimesed tarbivad selliselt , et teistele muljet avaldada. Rõhutas, et eriti hukatuslik on keskkihtidele. Kaupade fetišism- teatud kaubad omandavad üleloomuliku tähenduse. Inimest hakatakse hindama teatud kaupade olemasolu alusel.
III poliitiline kihistumine , mille aluseks on võim, võimule toetub poliitiline kihistumine. Grupid on erakonnad . Erakonnad kes kuuluvad valitsuskoalitsiooni , paremal positsioonil. Erakonnad kes võimul on kürgemal.
PITIRIM ALEXANDROVICH SOROKIN -Komi rahvuselt- soome ugrilane rahvuselt. Raske lapsepõlvega. Töötas ennast ise ülesse, jõudis kõrgele positsioonile. Oli Venemaa peaministri Kerentski nõunik ja sotsioloogia professor . Nõukogude võimuga ühist keelt ei leidnud, saadedi maalt välja enamlaste poolt. Leidis uue kodu Ameerika Ühendriikides. Oli ülikooli professoriks Harvardis.
Tema vaadetest rõhutada: 1) kultuuri mõju sotsioloogiale- sotsioloogia on eeskätt teadus kultuurist. Ühiskonna areng on tegelikult kultuuri tsüklite vahetumine– kultuuritsüklite teooria. Kui üks tsükkel ammendab, tuleb uus.

Sotsiaalse mobiilsuse uurija- sotsiaalne mobiilsus on liikumine ühiskonnas. Sotsiaalne mobiilsus võib toimuda horisontaalselt või ka vertikaalselt. Horisontaalne on samatasandiline liikumine, ilma et saatus muutuks. Vertikaalne liikumine kus staatus muutub , tõuseb või langeb.
Horisontaalne liikumine väljendub territoriaalses muutuses( nt kolimine, Narvas oled lukksepp ja ja Tartus); Regionaalses muutuses,( nt maakonna vahetus). Poliitiline vahetus- vahetasid erakonda- erakonnad on samal positsioonil. Perekonna vahetus- keskkihist pärit, abikaasa samas.
Vertikaalne-majanduslik nt, Tartus lukksepp, Narvas avasid oma ettvõtte. Profesionaalses mõttes- olid tööline, lõpetasid kooli; poliitiline (nt roheliste asemel ühinesid sotsiaaldemokraatidega).
Sama on langusega.
Sa võid tõusta individuaalselt, Sa võid tõusta ka koos grupiga. Sama lugu alanemisega, individuaalselt langus kui ka grupi langus.
Empiirilise sotsioloogia periood
Empiiriline - kogemuslik
Empirism - tunnetamine baserub kogemusel .
See etapp on seotud sotsioloogia teaduse keskuse kandumisega Ameerikasse, 20 sajandi alguses saab juhtiv maa sotsioloogia teaduses. Liidriks sellepärast, et see on seotud sotsiaalse tellimusega. Oli vaja uurida põhjalikult Ameerika ühiskonda, see vajadus oli tingitud ameerika ühiskonna spetsiifikast. Ameerika ühiskonna eripära: esimene tunnusjooon on väga intensiivne sisseränne; Sellest intensiivsest immigratsioonst tulenevalt , muutus Ameerika kirjuks ühiskonnaks(rassiliselt, etniline ehk rahvuslikult kirev pilt; religiooselt kirju). Teine tunnusjoon seiseneb väga ulatuslikus linnastumises. Kolmas spetsiifiline asi on see , et ühiskond on väga individualistlik. Ameerika on võimaluste maa- ajalehepoisist miljonäriks. Kujuneb välja ameerikalik kangelaslik prototüüp- Heny Ford - vastab nendele mallidel, mis eeldab ameerikalikku kangelast, lukysepast saab auto kuningaks.
Sellele individualistlikuks kangelaseks olemine nõudis: energilisust, ettevõtlikkust, kõik mis seondub tööga on püha, ei ole oluline milline see töö on. Ühiskonnahoovaks on raha, raha paneb kõik liikuma. Pika aja vältel eeldati ka kõrget moraali , lisaks nendele tunnusjoontele.
G. Hart- sisuliselt demokraatide võitja, nähti väljumas hotellist võõra naisega, kriips peal karjääril. Fordi ajal oli moraal kõrge.
Individualismist -Sellest tulenevalt probleem kuidas ühendada individualismi ühiskonna huvidega .
Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole.
Ameerika ühiskonna miinus - kõik ei saa olla parimad.
Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse massivandmeid ja tekivad probleemid üldistamisega ehk“ mainstreemi välja“ toomisega . Empiriilise sotsiooloogia asemel algab uus etapp funktsionalistlik sotsioloogia. Funktsionalism tähendab seda, et ühiskonda tuleb käsitleda kui tervikut . Aga tervik koosneb osadest ja igal osal on täita mingi ülesanne ehk funktsioon. Tuleb uurida ühiskonda nedest vajadustest lähtuvalt. Funktsinalistliku sotsioloogia liidriks saab_
T. PARSONS 1902 -1979
On küll ameeriklane, aga hariduse sai Euroopas. Ameerika teadlane, Colorados sündinud. Londonis õppis. Doktorikraadi sai Saksamaal. Tema eeskujuks oli M.Weber.
Hiljem oli ligi 40 aastat Harvardi ülikooli professor. Mees, kes toob välja 4 universaalset funktsiooni ühiskonnas:
1)funktsioon adopteerumine- ehk keskkonnaga kohanemine . Need kes tulebad Ameerikasse, peavad keskkonnaga kohanema .
2) funktsioon integreerumine ühiskonnas- toimub sisemine ühinemine.
3) funktsioon eesmärkide saavutamine- tervet ühiskonda puudutavad eesmärgid.
4) ühiskonna arengus tuleb säilitada selleleühiskonnale omased traditsioonilised väärtused.
(ameerika väärtused on vabadus, demokraatia).
Teine funktsinalismi esindaja on:
Struktuurfunktsinalism. Keskendub ühiskonna struktuuride uurimisele- R. K. MERTON 1910 -2003
Tema liigitaks avatud funktsioonid ja peidetud funktsioonid. Avatud funktsioonid on teadlikult kavandatud, planeeritud. Varhatud on ootamatud funktsioonid. Tekivad ootamatult Nt terrorirünnak
Funktsinalistlik sotioloogia lähtub sellest, et probleemid ja konfliktid on ajutised ühiskonnas. Funktsinalistide kriitikud leiavad, et funktsinalistid eksivad selles, et nad välistavad et ühiskond on mäda/viga.
Ühiskond süsteemina on mäda.
Euroopa 20 saiand
Frankfurdi koolkond- kriitiline teooria sotsioloogiast. Frankfurdi ülikooli juurde loodi 20ndatel sotsiaaluuringute instituut, instituudi rajajaks oli:
M.MORKHEIMER- juudi soost teadlane, kriitilise teooria rajaja. Rikka töösturi poeg. Õppis ärindust. Äri asemel köitsid teda psühholoogia ja filosoofia. Temast sai ülikooli õppejõud Frankfurdi ülikoolis. Oli sotsiaaluuringute instituudi direktor . Hitleri ajal Saksamaalt lahkumine-Sveitsi ja hiljem Ameerika Ühendriikidesse. Sõja järel tagasi.
Kriitiline teooria- olemasoleva ühiskonna suhtes kriitilised , tahavad luua parema ühiskonna. Aga parem ühiskond pidi olema selline kus ei ole tarbimiskultust. Teda sokeeris see kuidas sakslasi oli haaranud ostlemisgullus.
Tema kõrval teine frankfurdi koolkonna tegelane-
H. MARCUSE - 1898-1979
Samuti juudisoost. Tema vaateid mõjutas froidism ehk psühhoanalüüs. Tema leidis, et tegelikult kaasaegne ühiskond on muutunud inimeste tungide allasurumise süsteemiks.
Teiseks kaasaegne ühiskond toodab ühemõõtmelisi inimesi. Ja seetõttu tuleb luua parem ühiskond.
50- 60ndatel läänes süvenes kriitilisus . Kriitilisus toetus samal ajal ka NL-s toimunud protsessidele. (need toitsid seda kriitilisust).
1)Stalini kriitika-
2) Teaduse saavutused (edu kosmose vallas)
3) reformid NL-s (majanduse reformid
Need jätsid hea mulje NL-st.
MEF- materiaalse ergutuse fond, hakati preemiat maksma.
SKUF (SAF)- sotsiaal-kultuuriliste ürituste fond(sotsiaalse arengu fond)’
TAF tootmise arendamise fond
Etevõte sai oma vahenditega hankida täiendavaid masinaid ja seadmeid. Varustaja oli oluline töötaja.
Toimus juhtimise detsentraliseerimine.
1965 a mindi jälle üle tsentraliseeritud juhtimisele.
Kõik need saavutused imponeerisid läänele, NL autoriteet paranes. NL ise rikkus selle asja ära. 1968 a augustis viis väed Tšehhoslovakkiasse. Peatamaks reforme seal.
1)A. GIDDENS - inglane, juhib Londoni poliitika ja majanduse instituuti. Üle 30 raamatu. Tony Blair oli tema tuntud õpilane, enam tsiteeritud teadlane.
Giddens sarnane Weberiga. Poliitikateaduse oluline esindaja. Ka väga kriitiline Tänäepäeva maailmas on kadunud selged piirjooned ideoloogiate vahel. Teine –populism-üha rohkem tehakse populismi abil poliitikat, mis näitab ühelt poolt moraali allakäiku ja teiselt poolt rahava harimatust. Populismiga kaasneb demagoogia .Üha rohkem poliitikat tehakse populismi abil.
Toob välja selle aastatuhande probleemid ühiskonnas

turufundalism- kõikidele probleemidele lähendetakse turu reeglite järgi.

Uuest sültuvusest räägib-töönarkomaania

Tarbimissõltuvus

Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus.
Pakub välja , et tuleb luua osalusühiskond, mille funktsioneerimise printsiibiks on solidaarsuse printiip. Tulemuseks on üldine toimetulek .
Giddensit kritiseeriti – kui 20 sai utopisti, kas ikka on kõik valmis solidaarsed olema, et annavad raha jne
1919 S.Ferencsi- ungari psühhoanalüütik, kirjutas sellisest nähtusest nagu pühapäeva neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha.
Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse sellele probleemile.
III faas krooniline faas , see töhendab seda et peale töö mitte miski ei huvitu, lisandub sihitu töötamine.
IV faas kokkuvarisemine , nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt
G-Soros- juudisoost, filantroop, pururikas magnaat Rahastanud reforme. Kõik muutub kullaks mida kuulutab. Palju raamatuid Globaalse kapitalismi kriis- rõhutab seda, et turufundalism on sama ohtlik nagu kommunism.
Elav klassik2)- Jürgen Habermas 1929-
Sakslane, kes siis ka on üks frankfurdi traditsioonide jätkaja. Peab ennast M. Horbhaimeri õpilaseks. Tema õpetuses on kesksel kohal kommunikatiivne tegevus ja sellest tuleneb kommunikatiivse tegevuse teooria. Tema peteos kannab sama nime“ Kommunikatiivse tegevuse teooria“ Sisuks on see, et tänapäeval ikkagi kõige aluseks on keeleline kommunikatsioon. Iga ühiskond põhineb kommunikatiivsel tegevusel. Tegevus toimub keele abil, keeles sisalduvad ka normid. Kriitika esindaja.
Tema kriitilisus seiseb selles, et tänapäeval riik ja majandus üha rohkem eemalduvad elanikest.
3)J. Baudrillard 1929-2007 prantslane
Põhiterminiks on simulatsioon . Rõhutab seda, et tänapäeval on aset leidnud selline nähtus kus tegelikult inimesed on kaotanud sideme tegelikkuse ja reaalsusega. Selle asemel on olemas tegelikkuse simulatsioon. Läbi teleprogrammide toimub simulatsioon, ja läbi arvuti, inimene tunnetab maailma virtuaalselt .. Kaasneb ekstaatiline seisund.
KULTUUR
Kultuur- ladina keeles cultura tähendab midagi viljelema. Võttis kasutusele M. Cicero.
Cultura animin- vaimu viljelema, kultuur on seotud vaimsusega.
Kultuur on ühiskonna liikmetele omaste õpitud käitumisviiside ning nende tulemuste ühte tervik. Kultuur avaldub üksikisiku käitumises, aga ka kollektiivne kultuur.
Kultuuri liigitus:

Proffesionaalne kultuur- siin on kultuur elukutseks, kultuuri tegijale on ta elukutse , on ta siis muusik, vabakutseline kirjanik. Ta elatub kultuurist. Sellega seostatakse kõrgkultuuri, st seda siin see kultuurilise tegevuse tulemus ei ole lihtne ja tavapärane ja seetõttu tuleb ette et ta ei ole kõikidele inimestele nauditav või vastuvõetav.

Rahvakultuur- kus kultuur ei ole elukutseks vaid harrastuseks. Ühelt poolt ise looja , teiselt poolt tarbija. Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu.

Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid , mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks .
Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks.
Kultuurikomponendid (millest koosneb):

Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided

Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed.

Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia

Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse

Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp

Keel- üks ja sama keel erinevad kirjapildis, kas lugeda keelt keeleks või murrakuks.
Ei ole teada, palju hääbunud keelt hoida.
NSVL – 15 liiduvabariik , 5-s ei olnud slaavitähestikus keel.
NB! Lisamaterjal orienteeruda Euroopa keeltes, milliseid keeli kõneldakse , kus kohas, sugulaskeeled , loetle 5 germaani keelt, või slaavi keelt (kontrolltöö).