Sotsiaalhooldusõigus konspekt (0)

Materjal:
Sotsiaalhooldusõiguse üldosa – õpik
Eestikeelsed konspektid
Slaidid, skeemid
Seminarid :
Reaalsed õiguslikud probleemid, kohtukaasused
Eksam :
Kaasust ei tule, keegi ei hakka küsima toetuste suurust.
Teooria küsimused: nt mis on põhimõisted, põhikontseptsioonid; kui inimene on haige mis toetusi ta võib saada; mis on presidendi pensioni saamise kriteeriumid.
SOTSIAALHOOLDUSÕIGUS

• Sotsiaalkindlustus
  

• rahalised väljamaksed
  
• teenused
  
• kindlustusmaksed
  

• Isiku õigus vastavat toetust saada (materiaalsed eeldused, lisanõuded)
  
• Hübriidtoetused? Makstakse välja kindlustusfondidest ja kontrollime isiku varalist toetust, kas raha on praegu vaja või teeme hiljem väljamakset. Eestis ei ole.
  

• Sotsiaalkindlustuse tagamise võimalused:
  

• riik pakub ja vastutab sotsiaalkaitse eest
  
• juriidilised isikud (avalik õiguslikud ja eraõiguslikud – pakuvad kindlustusi)
  
• kutseorganisatsioonid
  
• tööandjad pensioniskeemid
  

Erakindlustus vers. sotsiaalkindlustus

• Erandjuhul kindlustuskohustus
  
• Kaitse arvukate riskide vastu
  
• Reeglina kulude hüvitamise põhimõte
  
• Kindlustusandjad on eraõiguslikud juriidilised isikud
  

Sots.kindlustusel on palju piiranguid. See on kohustuslik, ei ole valik võimalusi. Sots.kindl. kaudu kaitsvad riskid on piiratud. Sots.riskid tähendavad, et inimene kaotab sissetulekut, temast sõltumatutel põhjustel – vanadus, haigus, tööõnnetus. Kaitsemehhanism on olemas, pakume kõigile, ei ole vahet, kas tööline või kontoritöötaja.
Kuidas skeem on ülesehitatud? – teenusepõhine arusaam või kulupõhine. Raviarst kirjutab arve haigekassale ja patsient summat ei näe. Erakindlustus – kulude hüvitamine – reisi kindlustus . Kui midagi juhtub, siis maksad ise. Kindlustus otsustab, kas kulud olid põhjendatud või mitte ja mis suuruses see kompenseeritakse.
Erakindlustusseltsid - täiendav pensionikindlustus (praegu), tööõnnetus ja kutsehaigused (tulevikus).
Ennetustegevuse profülaktika – sots.kindlustusel on reserv, mis kutsub inimesi mitte haigeks jääda.
Sundkindlustus – ei ole valikut, kus ennast kindlustada nt haigekassa ja töötukassa.

• Sotsiaalhoolekanne
  

• subsidiaarsus raha antakse, siis kui te olete kõik oma võimalused kasutanud
  
• individualiseeritus kõik saavad ühtemoodi, üks % nt kui oled töötu, siis toetus on 70%; kontrolliväga detailselt isiku varalist seisu nt kas on eluruum ,kellega me elame jne
  
• kohalik omavalitsusüksus osutab sots.teenuseid, väiksemad KOVid ei saa kõiki teenuseid pakkuda; raha maksmisega ei ole probleeme, kuna riik tuleb appi
  
• teenused, toetused (elatusmiinimum)
  
• õigus (mitte enam vajadus?) vajaduspõhine, ei ole vajaduspõhine,
  
• finantseerimine avalikest vahenditest ei küsi lisafinantseerimist, riik peab leidma vahendeid miinimumabi osutamiseks
  

Ei ole tekitatud, on evolutsioonilane, on tekkinud aja jooksul.
Sots. hoolekanne – viimane võimalik abi, et ellu jääda, kas rahaline abi või mingid teenused, peab avalik võim pakkuda.

• Sotsiaalhooldusõigus
  

• õigusnormide kogum
  
• suhted toetuste maksmisel ja abi osutamisel
  

• Terminoloogia kokkuleppeline
  
• Koosseis – normid, millal tekib õigus saada ja teiselt poolt riigil tekib kohustus pakkuda nt vanadusepensioni saamise tingimused: vanus ja staaž, finantseerimine – kas käib läbi osamaksete nt töötuskindl.makse, kohustuslik kogumispension , sots.maks, võib tulla riigieelarvest, organisatsioon – kuidas on mingi struktuur ülesehitatud, menetluslik pool nt kuhu inimene peab pöörduma, mida ta peab tegema ja kelle poole pöörduma.
  
• Avalik õigus eraõiguslik teema on pensioni II sammas
  
• Põhimõtteid on erinevaid tulevad PSist
  
• Sotsiaalse kaitse põhimõte me peame kaitsma sotsiaalselt nõrgemaid, kaasajal lähtume sotsiaalselt nõrgemate inimeste ideoloogiast, ei ole enam vähemuse kaitse, vaid enamuse privileeg , ravimikindlustuse kaitse katab ca 90% elanikkonnast - privileeg olla haige.
  
• Solidaarsuspõhimõte nt pension – riiklik pensionikindl; põlvkondade vaheline kokkuleppe – vanaema loodab, et ema käib tööl ja tema tööst finantseeritakse vanaema pensionit, ema loodab, et teie finants . ema pensioni, teie loodate, et teie lapsed finants. teie pensioni; töötab, kui kõik käivad tööl ja töötajaid on piisavalt palju, et finants. pensionäre nt ideaalis 2 töötavat inimest peetavad üleval 1 pensionäri; ravikindlustus – moodustavad inimesed, keda ohustab haigeks jäämise risk, inimesed on kokku leppinud, et nad on solidaarsed; kindlustatu teab, et kui jääb haigeks ja ravikulutusi on vaja kompenseerida, siis teised kindlustatud on solidaarsed ja maksavad tema kulutusi; maksavad ühte katla; toimib, kui finantseerijaid on rohkem või sama palju, kui kasutajaid; kui on vastupidi, siis süsteem ei toimi väga hästi; Eestis on 1,2 milj ravikindlustuse kasutajaid, kes on kaetud ravikindlustusega ja finantseerijaid on ca 600 000.
  
• SÜS (inimväärikus, isiku omavastutus – arengujoon, ei puuduta kõiki, tahetakse isiku omavastutust suurendada, alguses pead ise hakkama saama ja siis tuleb riik appi, esimesed 3 päeva ei saa midagi – see on teie omavastutus, järgmised 5 päeva maksab tööandja ja alles siis hakkab riik/haigekassa finantseerima, selgitamis- ja abistamiskohustus)
  

• Ajalooline areng
  

• Areng enne 1883
  

• avalik võim
  
• kirik
  
• riik
  

• Sotsiaalkindlustuse teke 1883-1889 ( Bismarcki mudel) peate ise aktiivsed olema – käite tööl ja siis vajadusel saate toetusi
  

• W.Beveridge ei pea ise aktiivne olema, kui viibid teatud aja riigis, siis saad miinimumi, kui tahad rohkemat, pead ka ise panustama
  

• 1942 uus lähenemine sotsiaalses kaitses
  
• rohkem universaalsem ja kogu elanikkonda kaitsev
  
• miinimumtase, lisakindlustus, ravi tagamine
  

• Ajalooline areng Eestis
  

• Sotsiaalhoolduse areng näitab, et me ei saa riigi peale loota
  

• inflatsioonikindlad toetused
  
• töötasuga seotud toetused
  
• võrdõiguslikkus
  
• sotsiaalkindlustussüsteemide reform ( kas pension kaob?)
  
• demograafiline olukord nooremat generatsiooni peale ei tule
  
• elukestev õpe ja töötamine inimene töötab nii kaua, kui on võimalik
  
• uued töö tegemise võimalused ja sotsiaalkaitse?
  

• Sotsiaalse kaitse meetodid
  

• sotsiaaltoetus rahas makstavad toetused
  
• sotsiaalteenus natuuras saadav abi (SÜS – hüvitis – rahaline, mitterahaline )
  

• Sotsiaaltoetuse eesmärgid
  

• Sissetuleku tagamise meetmed:
  

• säästmine hoiame kokku igalt poolt; säästame mitte ainult raha, vaid ka nt toiduaineid
  
• kindlustus ühekordne meede
  
• tööandja hoolitsus ajutine töövõimetus – 4-8 tööandja kompenseerib = tööandja hoolitsus
  
• riigi toetus garanteeritav läbi riigi eelarve, kõige suurem osakaal
  

• Kausaalpõhimõte lõpptulemus ka huvitab, kuid huvitab ka kuidas inimene sinna jõudis nt kuidas lõpetati tööleping, kui kokkuleppel või rikkusid midagi, siis töötuskindlustusmakset ei maksta; ravikindlustus – kui nt oli joobes ja muutus töövõimetuks, siis raha ei maksta, kuna ise olid süüdi; tähtis tööõnnetuse või kutsehaiguse kohta – kui midagi juhtub, siis tekib küsimus mis juhtus, kas töötaja aitas sellele kaasa või oli tööandja süü, sellest sõltub ka toetuse summa.
  
• Finaalpõhimõte millest me lähtume, kas lähtume sellest, milline on isiku lõpp olukord, ei huvita kuidas ta sinna jõudis nt peretoetus - tähtis kas laps on olemas või ei ole, ei huvita kuidas laps tekkis.
  
• Sotsiaaltoetuste tagamist tingivad koosseisud:
  

Ebapiisav sissetulek – vajaduse katmine vaesus , inimesel ei ole elamiseks vajalike vahendeid, fikseerime ära minimaalsed elamiseks vajalikud tingimused ja läbi selle koosseisu üritame need katta ; tavaliselt fikseeritakse seaduses – kindlad objektiivsed kriteeriumid/tunnused nt neto palk, leibkond nt, kui vastab tunnustele, siis saab raha; riik garanteerib eluruumi ja raha, et minimaalselt toituda

Haigus – sissetuleku asendamine ravisüsteemi kaudu kattakse kaotatud sissetulekut, kaetakse ka nt abivahendeid; mis moodi see hakkab liikuma või realiseeruma? – meil ei ole olemas haiguslikuõiguse mõistet, ei ole mõistet mis on haigus ja kuidas see väljendub; et saada toetus on vaja arsti poolt välja antud paberit; haigus on alati ajutine, ei kesta kogu aeg; kaitse kestab 180 päeva tavaliselt spetsiaalse vajaduse katmine abivahendid nt ratastool

Püsiv töövõimetus (osaline töövõime?) ei ole võimeline püsivalt, või teatud pikema aja vältel sissetulekut teenima – vajaduse katmine, sissetuleku asendamine, kahju hüvitamine – ohvriabi; kuidas tekib püsiv töövõimetus – mitu etappi : algab reeglina haigusega (ajutine töövõimetus), peale seda on näha, et inimene ei pruugi terveks saada ja siis saab määrata püsivat töövõimetust; nt nägemisorganid – meditsiiniline hälve, ei ole võimeline normaalselt liikuma, tekib puue , antakse abivahendeid, antakse prillid seega puue on kõrvaldatud; haigus ei pruugi olla inimestest tingitud; kaasasündinud püsiv töövõimetus – ei kao kuskile; teine on inimese enda rumalus nt läbi töötamise või läbi erinevate traumade; Eestis määratakse tähtajaliselt, tehakse kontrolli, kas muutub % või mitte

Vanus – sissetuleku asendamine eesmärk – sissetuleku asendamine; vanaduspensioni koosseis – vanus + staaž; a, b ja c on võimalik ära hoida, vanusega ei saa midagi teha; probleem on selles, kuhu me tõmbame vanuse piiri, kas lubame kõrvale sissetuleku teenimine, kui saab pensioni, siis ei saa sissetulekut, Eesti ja Ida plokki riigid garanteerivad täielikul määral pensioni ja ka sissetulekut; eripensionid; pensioniiga võib tõusta, kuna tõuseb ka eluiga
A, b, c ja d on klassikalised koosseisud, alati olid olemas.

Lähedase surm – vajaduse katmine, sissetuleku asendamine tootjakaotuse korral, keegi inimene peab meid üleval, kui inimene kaob ära, siis riik peab aitama; miks riik peab aitama? – matusekulude katmine, perekonnaõigus, inimesed saaksid nõuda elatist (lapsed vanematelt ja vanemad inimesed oma lastelt ); orvutoetus ja lesetoetus – mees peab üleval pidama oma naist ja last, abielu püsis surmani, mees pidi garanteerima , Bismarki mudel kaitses ainult majanduslikult aktiivset inimest, kui töötav mees suri, siis naine ja lapsed jäid ilma toetuseta, abielu ei kesta lõpuni ja naine läks ka tööle; alguses pakuti orbudele ehk lastele toetust; kõik ei saa, on teatud kriteeriumid nt kui kaua abielu kestis, lapsed saavad teatud vanuseni; esieesmärk on toetada lapsi, teised on teisejärgulised (naised, vanemad)

Tööpuudus – sissetuleku asendamine eesmärk – sissetuleku asendamine; ajutine – selle aja vältel inimene peab leidma uue töökoha

Kasvatamine on seotud peretoetustega, toetuste olemasolu ei mõjuta iivet, on teisi kriteeriumi, mis seda mõjutavad; kelle ja kui kaua maksame? – mis vanuseni on laps? - kuni põhikoolini ei ole probleeme, kui läheb gümnaasiumi, siis ka makstakse, kui läheb ülikooli, siis enam ei ole laps; kas laste arv on oluline? nt Prantsusmaal üks laps ei ole oluline, vanemad saavad ise hakkama – sissetuleku asendamine, sissetuleku täiendamine - esmane eesmärk

Haridus – sissetuleku täiendamine riigi poolt tehtud süsteemid nt stipendiumid , sõidutoetused
E, f, g ja h uuemaaja koosseisud.
Rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus

• ÜRO
  
• Rahvusvaheline tööorganisatsioon (ILO)
  
• Euroopa Nõukogu
  
• Euroopa Liit
  

• ÜRO
  

Inimõiguste ülddeklaratsioon

Majandus-, sotsiaal- ja kultuurialaste õiguste pakt

• ILO
  

Konventsioon nr 102, sotsiaalkindlustuse miinimumnõuded mis riskid peavad olema kaetud, keda me peame kaitsma, annab tingimusi, nõudeid; kuidas peab olema toetuskaitse süsteem ülesehitatud, kas riiklik või poolriiklik – olemas avalik-õiguslik juriidiline isik; Eesti ületab nõudeid, mis on konventsioonis kirjas; tööõnnetus ja kutsehaiguste skeem – finantseerimise skeem: skeemi rajamisel, finantseerib seda skeemi ainult tööandja, töötajalt ei saa midagi küsida, tööandjad ei soovi seda lisa kindlustust maksta

• Toetuste liigid
  
• Kindlustatud isikud
  
• Toetuse saamise tingimused
  
• Toetuste haldamine
  
• Toetuse saamise piirangud
  
• Toetuse suurused
  

ILO hilisemad konventsioonid muudavad ja täiendavad juba kehtestatud nõudeid.

• Euroopa Nõukogu selle järgi Eesti juhindub kõige rohkem; olulisel kohal on a) ja c) dokumendid
  

Euroopa sotsiaalharta – art 12, 13 ja 14 riigid peavad perioodiliselt aru anda

Euroopa esialgsed lepingud

Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeks selle järgi Eesti sots.kindl. süsteemi korraldab;
seal on kirjas miinimumnõuded nt sots.riskid jne

Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsioon

Euroopa sotsiaal- ja meditsiinilise abi konventsioon

• Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusõigus puudub üleeuroopaline mudel; sots.kaitse mõiste on seotud vabajõu liikumisega, muretseme inimeste pärast, kes liikuvad töö tõttu, võõrtöötajate kaitse
  

• Tööjõu vaba liikumine ja EL sotsiaalpoliitika
  
• EL sotsiaalpoliitika areng
  
• Ühtse Euroopa Akt 1986
  
• Maastrichti leping 1992
  
• Amsterdami leping 1997
  
• Nice’i leping ja põhiõiguste harta 2000
  
• Lissaboni leping ja põhiõiguste harta 2009
  

• ELTL lepingu art 48 ning koordineerimine võõrtöötajate liikumisvabadus; tuleb vastu võtta meetmeid, et likvideerida takistused, millega võib võõrtöötaja kokku puutuda
  
• ELTL lepingu art 153 lg. 1 harmoniseerimine saab vastu võtta direktiive sots.kindl. harmoniseerimiseks
  
• EÜ määrused 1408/71 ja 574/72
  
• EÜ määrused 883/2004 ja 987/2009 ennem võõrtöötaja kaitse, praegu räägime Euroopa Liidu kodaniku sots.kaitsest
  

• Võõrtöötajate sotsiaalkindlustusest kodanike sotsiaalkindlustuseks!
  

• Euroopa Liidu reeglite rakendamine
  

• territoriaalne kehtivus – hakkab toimima, kui lähete Eestist välja; ei kehti ainult EL territooriumil + Norra, Lichtenshtein, Island , Šveits – seal kehtivad ka EL reeglid; kasu saavad kõik inimesed, kes liikuvad ELis, peab olema füüsiline liikumine riigist riiki;
  
• õigustatud isikud – EL reeglid ei loo uusi reegleid, uusi riske jne; EL riikidel ei ole võimalik reserveerida toetusi ainult oma riiki kodanikele, peame jagama teiste EL kodanikega, kes tulevad riiki elama;
  
• hõlmatud riski – jääb välja ebapiisava sissetuleku risk, sotsiaalhoolekanne jääb riiki sisse ja seda me ei pea jagama, kui isik lahkub , siis lõpeb ka kaitse;
  
• kohaldatav õigussüsteem – kindl.kaitse tekib ainult ühes riigis, ainult ühe riigi süsteem võtab vastutuse; kohaldame töökoha riigi õigust, kui korraga töötab kahes riigis, kohaldame selle riigi õigust, kus isik töötab 25% (tööaeg) või saab 25% sissetulekust – sots.kindl. makset me maksame ainult ühte riiki;
  
• välisriiki lähetamine – lähetatud töötaja on töötajate liik nt Eesti tööandja võidab riigihanget teises riigis ja läheb teenust osutama koos töötajatega; töötajate puhul teatud aja vältel sots.kindl. kaitse ei muutu, 24 kuu jooksul kaitset makstakse Eestisse; kui lihtsalt lähme välismaale tööle, siis kindlustusalane kaitse riik muutub, lähetuse korral teatud perioodi jooksul (24 kuud) ei muutu.
  

Ravikindlustus – elukoht on Eesti, töötame Lätis; sots. alane kaitse tuleb töökoha riigis; 1) kui on vaja teenust (on vaja arsti juurde minna) saada töökoha riigis, siis saan täies ulatuses; 2) nädalavahetusel ei tee tööd, Eestis tagasi ja on vaja arsti juurde minna (nt trauma ), saan arsti juurde minna, kes maksab? Kui Eesti on minu elukoht ja see on tõendatud, siis on õigus saada arsti teenust ja maksab Läti, kuna olen seal kindlustatud või maksan ise ja pärast Lätis kompenseeritakse; 3) viibin kusagil turistina (puhkus) – õigus saada tasuta erakorralist hädavajaliku abi, kaasas peab olema Euroopa ravikindlustuskaart, arve suunatakse raviasutusse riiki, kus inimene on kindlustatud; kõik, mis on üle, peate ise maksma; kohalik arst otsustab mis on hädavajalik ja mis ei ole; Eesti haigekassa maksab ainult ravikindlustused (v.a. toit, helikopteri arve); 4) ravi sooritamine välismaal – on vaja eelnev luba, siis hüvitatakse, kui luba ei ole, siis pead ise maksma.
Pensioni kindlustus – ainult ühe riigi süsteemi alusel kogume pensioni; nt inimene töötas Austrias , Eestis ja Leedus; iga riik säilitab oma kindlustus perioodi; 10 aastat jääb Austrisse, Eestisse jääb 15 aastat ja Leetu – 5 aastat; kui lõpetan Leedus ja Leedus lõpetan töötamise, esitan avalduse, kus näitan, et olen töötanud Austria ja Eestis, Leedu võtab ühendust teiste riikidega ja käivitub pensioni määramise protsess, kui inimene töötas riigis vähemalt 12 kuud, siis on õigus saada mingit osa pensionist, iga riik maksab vastavalt oma osale, kõik ajavahemikud liidetakse kokku ja iga riik maksab murdosa sellest staažist – Austria 10/30, Eesti 15/30 ja Leedu 5/30; protsess võtab väga kaua aega, min 6 kuud, võib võtta kuni aasta aega; liikmesriigid vastutavad võõrtöötajate eest; kõik peab olema dokumenteeritud; avaldust on mõtet varem esitada, kui kuskil riigis on juba pensioni iga saabunud ja on õigus mingit osa pensionist saada.
ERIOSA

• Sotsiaalkindlustuse teostajad
  

• Sotsiaalkindlustusamet, www.ensib.ee kõige olulisem asutus; perehüvitised, lastetoetused , pension ja selle erinevad liigid nt eripension, puuetega seotud toetuste temaatika, väiksemad toetused nt olümpia võitja toetus, ohvriabi, lastekaitse ja laste heaolu temaatika;
  
• Eesti haigekassa, www.haigekassa.ee otseses mõttes on kassa, kogub ravikindl. raha ja jagab selle laiali erinevate raviasutuste vahel, ei osuta teenust, tagab ravi teenuste finantseerimise ja maksab ka sularahas toetusi, avalik-õiguslik juriidiline isik;
  
• Eesti töötukassa, www. tootukassa .ee funktsioon kuni 2009 korjas raha ja maksis selle välja, alates 2009 sai ka riigipoolset sots.kaitset, pakub tööturu teenust, alates 2012 hakkas maksma ka töövõimetoetust; EL temaatika – EList tulnud töötud jne;
  
• Erinevad pensionifondid, www.pensionikeskus.ee
  

• Sotsiaalhoolekanne: riik ja kohalik omavalitsus , haldusleping ja eraõiguslik isik (ntAS Hoolekandeteenused) teoreetiliselt peaks olema riigi ülesanne, faktiliselt sellega tegeleb KOV, iga vald ise peab oma vaeseid ülal pidama, riik annab raha ja KOV ise otsustab ja jagab
  
• Sotsiaaltoetuste finantseerimine kolm sihtotstarbelist summat
  

• sotsiaalmaks tööandja maks, 33%, isikustamata, selle kaudu finantseeritakse ravikindl. ja riikliku pensioni kindl.,
  
• töötuskindlustusmakse sihtotstarbeline summa, kantakse töötukassasse, nii tööandja (0,8%) kui ka töötaja (1,6%) panustavad, töötaja osaga finants. töötuskindl., tööandja osa: töötuskindl. koondamishüvitis, pankroti kulud
  
• kogumispensioni makse 2% töötaja maksab ise, siis lisab riik II sambasse 4%
  
• riigipoolne finantseerimine
  

Skeem on oma olemuselt kolmeastmeline (kolme liiki hüvitised): peretoetused – makstakse peredele; vanemahüvitis ( emapalk ) – ei täienda vanema sissetulekut, vaid asendab seda; elatise abi – ei ole klassikaline toetus, ei kaeta täiendavaid kulutusi, ei asenda sissetulekut,

• Peretoetused
  

• perioodiliselt makstavad toetused mitmike toetus
  
• ühekordselt makstavad toetused Eestis väga palju ei ole: oluline lapse olemasolu: sünnitoetus (iga lapse sündimise korral) – laps peab sündima elusana; lapsendamistoetus
  
• maksusoodustused ja sellega seotud muud toetused alates teisest lapsest saab maha arvata maksusoodustust
  
• lapsetoetuse määr
  
• lapsehooldustasu määr
  
• täiendav lapsetoetus SHS alusel?
  

Oluline lapse olemasolu: sünnitoetus; lapsetoetus, lapsehooldustasu – vanematele, kes on võtnud lapsehoolduspuhkust, peab olema laps kuni 3 aastat vana; eestkostetava toetus, ajateenija toetus; lasterikka pere toetus – alates kolmandast lapsest; mitmike toetus; üksikvanematoetus – vallasema toetus, saab siis kui andmed isa kohta puuduvad, isa kohta kanne puudub – klassikaline üksikvanematoetus; üks vanematest on tunnistatud tagaotsitavaks, tehakse politsei kaudu, niikaua kui tagaotsimine kestab, siis saab toetuse, sel juhul toetuse suurus on väike – toetus lõpeb siis, kui isa leitakse üles ja kohus ütleb, et isa on leitud.
Makstakse kuni 16 aastat vana, siis on põhiharidus käes, kui läheb gümnaasiumisse, siis makstakse edasi kuni 19. toetuste taotlemine käib läbi e-portaali.
Vanemad lepivad kokku, kelle konto peale raha laekub, kui elavad eraldi, siis otsustab sots.kindl.amet. Lapsetoetuse ümbersuunamine teisele isikule – KOVi taotlusel võib sots.kindl.amet võib toetuse suunata teisele isikule nt vanavanemale, kui vanemad ei täida oma kohustusi.
Peretoetuste ja sotsiaalsete toetuste taotlemine ei ole kohustuslik.
Toetuste määrasid saab vaadata sots.kindl.ameti kodulehel, fikseeritud seaduses konkreetse summadega. Võivad muutuda kord aastas, tavaliselt seisuga 1 jaanuar ja kehtivad käesoleva aasta lõpuni. Ei ole vajaduspõhised, makstakse kõigile, oluline on see, et on laps, mitu last ja vanema seisund (üksikvanem, eestkostja jne).

• Vanemahüvitis
  

• õigustatud subjektid lapsevanemad; peame garanteerima EL kodanikele, kui nad on olnud Eesti residendid tulumaksuseaduse tähenduses – 6 kuud viibima Eesti territooriumil
  
• hüvitise kestus
  
• hüvitise eesmärk
  
• hüvitise suurus
  

Idee – on vaja saavutada olukord, kus lapsel oleks turvaline vanemaga olla, et vanem saaks olla oma lapsega kodus 1,5 aastat. Suurus sõltub isiku eelnevast sissetulekust (sots.maksuga maksustatav tulu), maksma peab riik. 4 erinevat suurust – saavad kõik inimesed, kes on Eesti residendid (TMS tähenduses), sünnitavad Eestis.
Tasemetes on vahe: 1) vanemal sissetulekut ei olnud – siis eelmise perioodi (eelmise aasta) miinimum palk; 2) vanem sai mingisugust sots.maksuga maskustavat tulu, mis on aga alla miinimumpalka – kehtiv miinimum palk; 3) aluseks on eelmise aasta teenitud tulu ja jagatakse 12, saadakse keskmine summa, mida vanem hakkab saama; 4) maksimummäär – sõltub sellest, mis oli üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk (see aasta 3 089 eurot).
Kestvus – peab arvesse võtma kas vanem (ema) võtab sünnituslehe või mitte? Nt 17-aastane sai emaks : tal ei ole sissetulekut, ei vormistata sünnituslehte, siis makstakse lapse sündimise päevast ja makstakse 18 kuud. Kui on tavaline juhtum, siis hakatakse maksma siis, kui lõpeb sünnitusleht.
Kas saab teenida tulu, hüvitise saamise perioodil? Kui vanem võtab hüvitise välja, siis esimese kuu jooksul ei ole piiranguid tulu saamisele (nt tuleb töölt tulemustasu jne). Alates teisest kuust on teatud piirangud, kui tegemist on sissetulekuga, mis on suurem kui 3-kordne miinimummäär, siis vanemahüvitist enam ei maksta. Et vältida konflikte, tuleb sots.kindl.ametit informeerida, amet teeb ümberarvestuse ja ütleb, kui suurt hüvitist saad. Hüvitis on tulu ja võetakse ka sots.maks. Riik tahab tulevikus 2 aastat maksta, 18 kuud saab ema võtta aga 6 kuud järjest peab isa võtma.

• Töötu sotsiaalne kaitse eesmärk - sissetuleku asendamine. Ei ole võimalik töötuna registreerida osalise tööaega töötajat. Inimene võtab ennast töötukassas töötuna arvele. Töötuna arvel olemine ei ole piiratud, piiratud on toetuste ja hüvitiste maksmise aeg.
  

• töötule ettenähtud toetused
  
• tööturuteenused
  
• töötuskindlustushüvitis
  

• Töötuna arvele võtmine
  

• ei tööta või ei ole hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega päevaõppe, olek kinnises asutuses, kordusõppus
  
• vanus 16a kuni vanaduspensionieani
  

• Indviduaalne tööotsimiskava pannakse kirja kõik võimalikud koolitusvajadused, tehakse intervjuu , millised töökohad oleksid talle sobivad
  
• Sobiv töö: esimesed 20 nädalat ja hilisem periood esimesed 20 nädalat inimene saab nõuda tema erialaga sarnast tööd, palk vähemalt 60% tema eelmisest palgast, transpordiga vähem kui 2 tundi edasi-tagasi; siis 21 nädalast peab vastu võtma igasugust tööd, mida tervis lubab, töötasu osas ei saa ka nõuda, ainult miinimumpalk ja transport; kui 3 korda järjest ei võta sobivat tööd, siis lükatakse töötute nimekirjast välja 90 päevaks;
  

• Aktiivse tööotsimise kohustus
  

• vähemalt kord 30 päeva jooksul ilmuda Töötukassasse või muul viisil informeerida
  
• ei saa mõjuva põhjuseta keelduda sobivast tööst või tööturukoolitusest
  
• kolm korda keeldunud – töötuna arvelt maha võtmine
  

Miks ollakse töötuna arvel? kehtib ravikindlustus, saab oma musta äri teha; tingimus, et saada mingit KOVi toetust; koolitused .
Töötu aktiivsus: kord 30 päeva jooksul peab käima töötukassa töötaja juures ja raporteerima kuidas tal tööotsimisega läheb, peab füüsiliselt kohale tulema , garanteerib, et ei tööta mustalt välismaal, kui 3 korda järjest ei tule kohale, siis lükatakse töötute nimekirjast välja 90 päevaks.

• Riigi poolt garanteeritavad toetused:
  

• Töötutoetus sots.abi töötuna registreeritud isikule, kalendripäevade eest ca 165 eurot kuus, makstakse kolm veerand aastat, makstakse kui isik on töötuna arvel
  
• tööturukoolitus ja õppestipendium makstakse kui isik on töötuna arvel
  
• palgatoetus garanteeritakse tööandjale – tahame edendada, et tööandja võtaks tööle riskigruppi kuuluvat töötut (noored töötud, 16 kuni 24 aastat vana - puudub tööalane kogemus ja haridus; pikaajalised töötud - 12 kuud ja kauem; kinnipidamisasutuselt vabanenud – endised vangid), riik läbi töötukassa kompenseerib tööandjale kuni 50% töötaja töötasust, kuid mitte rohkem kui miinimumpalk, sots.maksu ei kompenseeri; makstakse läbi halduslepingu, garanteeritakse kuni pool aastat, maksimaalselt kuni aasta; kui on koondamine või likvideerimine aasta jooksul (tööleping lõpetatakse tööandja algatusel ), siis tööandja peab raha tagastama töötukassale
  
• ettevõtluse alustamise toetus suunatud töötule endale – anname raha individuaalse ettevõtluse rajamisele; loon midagi uut, uue töökoha loomine; mitu tingimust: täisealine, ettevõtluskogemus, äriplaan, töötukassa kontrollib aasta jooksul, on vaja aruandlust, et raha kasutatakse sihtotstarbekalt
  

• Tööturuteenused eesmärk: et töötu tuleks võimalikult kiiresti tööle tagasi; koolitused; teenused, mis reaalsed viivad töötu ja tööandja kokku – praktika, tööharjutus – mõeldud neile, kes olid pikalt töölt eemal, et isik saaks tagasi töö rutiini; suunatud puuetega inimestele – on võimalik töökoha ümber korraldada või palgata puuetega inimesele abilist või osta abivahendeid
  

• Töövõimereform töötukassa tegeleb ka töövõime hindamisega, kas isik on osaliselt või täielikult töövõimeline; töötukassa maksab ka töövõime toetust: kui isik on osaliselt töövõimeline (makstakse tingimusel, kui ta on aktiivne: kas isik töötab või otsib tööd või õpib) või ei ole töövõimeline – töövõimelisus on tähtajaline; reform ei ole veel lõppenud, riik on võtnud kohustuse, et aastaks 2020 Vabariigi Valitsus peab võtma valitsussektorisse tööle 1 000 töövõimega isikut
  

• Töötuskindlustushüvitis
  

• töötuna arvele võtmine
  
• kindlustusperiood
  
• hüvitise saamise piirangud
  
• hüvitise maksmise lõpetamine
  

Ei ole riigi poolt finantseeritav, nii töötaja kui ka tööandja maksab töötuskindlustus töötukassasse. Hüvitis sõltub töötaja sissetulekust. Et hüvitist saada, on vaja ennast töötuna registreerida, inimesel peab olem töötuskindlustuse staaž (12 kuu jooksul peab olema makstud töötuskindl.; kui staaž on vähem kui 5 aastat, siis hüvitist saab 180 päeva, 5 – 10 aastat, siis 270 päeva, kui on üle 10 aastat, siis 360 päeva). Kui staaž on olemas, siis ei pruugi hüvitist saada: 1) töösuhe ei tohi lõppeda töötaja soovil; 2) töötaja lahkub töölt töökohustuste rikkumise tõttu; 3) lõpetatakse suhe poolte kokkuleppel. Muudel juhtudel, kui töösuhe lõppeb, siis hüvitist makstakse.
Töötaja viimase 12 kuu jooksul saadud tulu, viimasest 12 kuust jäetakse välja kõige vahetumalt enne töötuna registreerimist viimased 3 kuud (nt tööandja läheb pankroti ja ei maksa või maksab vähe või vastupidi tuleb suur sissetulek). Hüvitist makstakse: esimesed 100 päeva – 50% endisest keskmisest sissetulekust, 101 päev ja edasi, siis 40%.
Töötuskindl. staaž läheb põhimõtteliselt nulli, kui inimene hakkab võtma töötuskindl.hüvitist välja. Nt staaži on kogutud 10 aastat, õigus saada hüvitist aasta aega, kui kulutab 3 kuud ära (3 kuud oli töötu), teoreetiliselt jääb veel 9 kuud, kui läheb tagasi tööle, siis staaž hakkab uuesti jooksma , kui inimene jääb jälle töötuks 12 kuu jooksul, siis staaž säilib ja on õigus saada hüvitist. Maksimum määr on kolmekordne keskmine palk, iga aasta muutub.

• Ravikindlustus
  

• Ülesanded:
  

Tagada tervishoiuteenuste finantseerimine Eesti haigekassa tegeleb ka profülaktilise tööga, püüab ennetada; haigekassa tegeleb valdavalt haigete inimestega

Tagada isikutele ajutise töövõimetushüvitise maksmine

• Süsteemi haldab Eesti Haigekassa.
  
• RKS §1 lg 1 – solidaarne ravikindlustus
  

Eesmärk: 1) sissetuleku asendamine; 2) tegemist kahju hüvitisega (tööõnnetus, liikluskindlustus); 3) spetsiaalsete vajaduste katmine.
Sundkindlustus, ei saa kindlustusandjat valida. Solidaarne ravikindlustus, kõik maksame, eraldi kontot ei tekki, maksame suure katlasse ja vastavalt vajadustele kasutatakse.

• Ravikindlustuse peamised põhimõtted (RKS § 2 lg 2)
  

isikute solidaarsus; praegu sellest ei loobu

kindlustatud isikute piiratud omaosalus finantseerime teatud teenuseid (raviteenused võivad olla omaosalusega, mitte rohkem kui 50%, omaosalus on ravimite ostmine ) ja ka hüvitisi ise

ravi piirkondlik võrdne kättesaadavus igas maakonnakeskuses peab olema mingisugune haigla ja peavad olema kättesaadavad elementaarsed raviteenused; probleem – tekkivad suured ravikeskused; maakondades hakkavad kaduma teatud osakonnad (nt sünnitusosakond); haigekassa ei taha väga raha anda eraõiguslikele asutustele (erakliinikud) nt kunstviljastamist ei finantseerita

• Kindlustatud:
  

kelle eest makstakse sotsiaalmaksu või ise maksab – FIE, (töötajad, teenistujad); töötud, riik maksab ehk töötukassa, ajateenija

kindlustatutega võrdsustatud isikud ei maksa mitte midagi ja nende eest ka ei maksta 1) pensionärid; 2) alaealised ; 3) noored tulevased emad; 4) üliõpilased

haigekassaga lepingu sõlminud isikud lepingu alusel kindl. saamine on keeruline 1) enne lepingut on vaja, et isik oleks 12 kuud sundkindlustatud; sõlmitakse 1 aastaks, on vaja maksta osamakse nt tuleb välismaalane õppima, siis lepingut sõlmida ei saa, kui immatrikuleeritakse ülikooli, siis saab läbi ülikooli kindlustuse

• Kindlustuskaitse algus ja lõpp on erinevatel kindlustatutel erinev töövõtu-, käsunduslepingu alusel töötavad või juhatuse liikmed – nemad saavad kaitset peale seda, kui esitavad deklaratsiooni, iga kuu 10. kuupäevaks on vaja esitada deklar . siis kaitse on kehtiv
  

• Tegelik kindlustuskaitse algab reeglina ajahetkest, kui isik on kantud kindlustatud isikute nimekirja. Samas võib olla kehtestatud ooteaeg (nt 14 päeva) kui inimene teeb tööd töölepingu alusel või ametnik , siis kindl.kaitse algab kahe nädala pärast peale seda kui ta on kantud töötajate registrisse ; kui töö vahetamise periood on vähem kui 2 kuud, siis mingit ooteperioodi ei ole, kindlustus kehtib
  

• Kindlustatuse kontroll toimub isikukoodi alusel.
  
• Ravikindlustushüvitis on teenus või rahaline hüvitis, mida makstakse haigekassa poolt.
  
• Tervishoiuteenuse hüvitis
  

teenuse põhine kui lähete arsti juurde, siis ei tea kui palju see maksab ja mis arveid esitatakse

finantseeritakse neid teenuseid, mis kantud vastavasse loetellu haigekassa võtab kohustuse finantseerida teatud teenuseid

• Võimalik on tervishoiuteenuse kandmine vastavasse nimekirja omaosaluse piiranguga
  

• Ravi rahastamise leping haigekassa tahab osta kompleksteenust, lihtsam on raha anda ühele asutusele, mida on kergem kontrollida
  

• Ravijärjekord raviasutusel peab olema ravijärjekord, selle pidamise reeglid peavad olema selged, kui pikk see järjekord peab olema, inimene peaks saama 12 nädala jooksul arsti juurde, maks järjekord 2 aastat ja 2 kuud – mingid operatsioonid
  

• Ravimihüvitis; ravimi piirhind; täiendav ravimihüvitis haigekassa finantseerib, sularahas välja ei maksta, soodustingimustel garanteeritud ravimid , haigekassa võtab osaliselt selle ravimi hinna; igal ravimil on miinimum piir, mida inimene peab maksma, isegi kui soodustus on 100%; tootehind – haigekassa ja ravimitootja vaheline kokkuleppe; apteekide omahindlus; piirhinda näeb haigekassa ja apteek; täiendav ravimihüvitis, kui arst on retsepti väljakirjutanud, saab tagasi küsida piirhinda osa (nt kui soodustus on 50%, siis järgmised 50% on võimalik kalendriaasta lõppedes tagasi küsida haigekassalt)
  
• Piiriülene tervishoiuteenus
  
• Rahalised hüvitised sissetuleku asendamine, isik ei ole võimeline sissetuleku teenima
  

Haigushüvitised kõige sagedasem olukord

sünnitushüvitis

lapsendamishüvitis kõige tagasihoidlikum

hooldushüvitis

• Hüvitise maksmise aluseks on arsti poolt vormistatud töövõimetusleht
  

• Töövõimetusleht võib kesta kauem, kui hüvitise maksmine.
  

• Haigushüvitis vastutus on jaotatud kolme subjekti vahel: kindlustatud (töötaja), tööandja ja haigekassa
  

aluseks on haigusleht 3 esimest päeva ei saa raha, 4 – 8 päev maksab tööandja 70% keskmisest palgast, 9 päev ja edasi maksab haigekassa

kestus kuni 182 kalendripäeva ühe haiguse kohta; pärast seda haigusleht lõpeb ja hüvitist ei maksta

hüvitise suurus 70-100% kalendripäeva keskmisest tulust 100% on tegemist kõrgendatud juhtumiga nt tööõnnetus, kuriteo ärahoidmine

• Haigusleht vormistatakse veel: karantiini ja teisele tööle üleviimise korral.
  

• Hooldushüvitis
  

• Hooldusleht, perekonnaliikme hooldamise ja põetamise korral nt vajadus olla alaealiste lastega kodus, maks 14 kalendripäeva
  
• Hüvitise suurus 80% kalendripäeva keskmisest tulust
  

• Sünnitus- ja lapsendamishüvitis
  

• Alus – sünnitusleht või lapsendamisleht
  

• Sünnitushüvitise kestus140 kalendripäeva (TLS rasedus - ja sünnituspuhkus)
  
• Lapsendamislehe kestus 70 kalendripäeva
  
• Hüvitise suurus 100 % kalendripäeva keskmisest tulust
  
• Lisatasu ja omaosalus võimalus nõuda patsiendilt: 1) voodipäeva tasu – kui viibib haiglas kuni 10 päeva, kui kauem, mõnedel juhtudel langeb ära 2) visiiditasu – oma olemuselt fikseeritud – 5 eurot
  

Töövõimereform: õiguslikud aspektid
Reform

• Probleem: ca110 000 töövõimetuspensionäri, areng - number suureneb
  
• Tagajärg: töövõimetuspensionär reeglina lahkub tööjõuturult
  
• Tööõnnetus ja kutsehaigus – raskendatud tööjõuturule tagasi tulla
  
• Negatiivne hinnang – midagi on puudu, mingis osas on võimetu – ei saa tööd teha, lisatagatised töösuhtes
  
• TTTS – teenused puuetega inimeste tööle rakendamiseks, kuid tulemust ei ole andnud
  
• Võimalus teha tööd, annab tagasi väärikuse
  
• Võimalus tulla välja toetussõltuvusest
  
• Väide: tuleb tagada töölesaamist toetav pakett : toetus, teenused, abivahendid, rehabilitatsioon – üks asutus Töötukassa
  
• Uus toetus – töövõimetoetus senise töövõimetuspensioni asemel
  
• Kui riik investeerib tööd otsiva inimese rehabilitatsiooni ja tööleaitamisse, siis riik eeldab aktiivsust
  
• Probleem – tööandja peab huvi tundma, et osalise töövõimega inimest tööle võtta. Meede ka täna olemas, kuid pole eriti suurt mõju avaldanud.
  
• Uus meede: sõidutoetus, palgatoetus 12 kuud – kuid mis edasi?
  
• Mida täna tagatakse?
  

• määrame töövõimetust; püsiv töövõimetus osaline või täielik
  
• ei välista ega keela töötamist
  
• TTTS sätestab ka täna tööturuteenused erivajadustega isikutele. Eeldus, et isik on töötuna arvele võtnud
  

• Teenused
  

• tööturukoolitus
  
• tööpraktika
  
• palgatoetus
  
• tööruumide- ja vahendite kohandamine
  
• abistamine tööintervjuul
  
• tugiisikuga töötamine
  
• töötamiseks vajalik abivahend
  

• Täiendavalt oluline dokument
  

• tööhõive programm, olemasolev 2017 – 2020
  
• näeb ette täiendavad toetused ja teenused, mida seaduses ei ole
  

Teenuse pakkumiseks oluline uus lähenemine – töövõime hindamine. Muuhulgas – peab selge olema, kuidas vaidlustada, kui töövõimet valesti hinnatud? Vaie Töötukassale, edasi kaebus halduskohtule.

• Töövõimetoetus – asendab senist töövõimetuspensioni. Oluline – soovid seda toetust saada, pead olema aktiivne. Toetuse saamise soov üks oluline motivaator ennast töötuna arvele võtta!
  
• Inimene töötuna arvele võetud, on võimalik tööalane rehabilitatsioon ( NB! sotsiaalne rehabilitatsioon ja tööalane rehabilitatsioon)
  
• Uued teenused
  

• kaitstud töö - ettevalmistamine tavalises keskkonnas töötamiseks
  

• Kohaliku omavalitsusüksuse ülesanded
  

• õiguslikult vaadatuna ei ole muutunud palju
  
• SHS näeb siiani ette, mida KOV peaks tegema
  

• SHS erivajadustega isikute kaitse
  

• lapsed
  
• puuetega isikud
  
• eakad
  
• kinnipidamiskohast vabanenud isikud
  

SHS ettenähtud kohustuste tagamiseks tuleb järgida menetluskorda, et mitte rikkuda isiku õigusi

• Oluline
  

• isiku kaasamine ja ärakuulamine
  
• isiku tahte arvestamine
  
• otsusest teatamine
  

• KOV positsioon
  

• teab ja tunneb kohalikke olusid ja kohalikke inimesi, kes võivad abi vajada
  
• rõhutatud, peab olema teadlik tööturuteenustest, mida Töötukassa pakub ( TTTS ja Tööhõiveprogramm)
  
• kuidas tagada juurdepääs? Transport Töötukassasse ja tagasi nt?
  

• Selgitamiskohustus? Kuidas saada toetust, kelle poole pöörduda, töötutoetuse ja toimetulekutoetuse omavaheline seos.
  
• Täna – toimetulekutoetust õigus mitte määrata, kui inimene ei ole ennast töötuna arvele võtnud
  

• Pensionisüsteem – kolm sammast riiklik pension, sots.maks 20%, II sammas – panustab töötaja ja riik, sõltub tulust; III sammas – isik ise panustab; kui panustada kõik 3, siis ca 60% oma endisest töötatust on võimalik saada
  
• Üldpensionid ja eripensionid: teatud töökohad, langeb päris kiiresti ära, alates aastast 2020 ei tule rohkem eripensionäre
  
• Pensionisüsteemi esimene sammas – riiklik pension
  
• Sõltub reeglina kindlustusstaažist staaž tekib sots.maksu maksmise faktist; kindl.staaž tekib, kui 12 kuu jooksul sots.maksu makstud vähemalt miinimumpalga poolt (alla selle töötamine seega ei tasu ära); 1) sots.maks laekub miinimumpalgast 2) kui tahame saada mõistliku pensioni, siis sissetulek peab olema võrdne keskmise palgaga
  
• Olukord enne 01.01.1999 pensioniõiguslikstaaž – võetakse aluseks töötatud aastad
  
• Muudatused alates aastast 2032 kaob ära vanaduspensioni vanus (hetkel 63/65), pensioniiga hakkab sõltuma keskmisest elueast; riikliku pensioni mõte muutub kardinaalselt (hetkel sõltud palgast ja staažist), riiklik pension on kõigile ühesugune, hakatakse riikliku pensioni maksma tööstaaži alusel, II sammas hakkab sõltuma sissetulekust, mida rohkem palk, seda rohkem raha laekub II samba
  
• Vanaduspension
  

• üldtingimustel konkreetne vanus ja pensionistaaž (miinimum 15 aastat Eesti territooriumil); töötavad pensionärid – takistusi ei ole
  
• soodustingimustel määratakse teatud perekondlike kohustuste täitmise eest nt mitu last on peres
  
• ennetähtaegne inimene läheb pensioni nooremana, kui seadus ette näeb, 3 aastat enne pensioniiga; väiksem, kui üldine pension, iga kuu 0,4% võrra vähem
  
• edasilükatud vastand ennetähtaegsele, kui inimesel on töökoht ja hea töökoht, kui on saabunud vanus nt 65 ja tal on võimalus pensionile minna, siis riik ütleb, et ära tule pensioni küsima, riik suurendab iga kuu 0,9% võrra
  

• Toitjakaotuspension lähedase surm; mõeldud nendele isikutele, kelle tootja elu ajal oli õigus saada elatist; kui inimene ei ole võimeline endale sissetulekut teenida, kui saab töötasu, siis ei saa tootjakaotuspensioni, peab olema puue või osaline töövõimetus
  

• õigustatud isikud alaealised lapsed (kuni 18 aastat, kui õpivad kõrgkoolis siis kuni 24 aastat vana); abikaasad (abielu peab olema kestnud vähemalt 12 kuud); vanemad ja ka lahutatud abikaasad (abielu pidi kestma vähemalt 25 aasta); täies ulatuses saab, siis kui pensioni saajaid on vähemalt 3; kui on 1 saaja, siis saab 50%, kui on 2 – 80%, kui on 3 ja enam – 100%; makstakse kolmele isikule korraga, sots.kindl.amet 1 makse alusel, saab taotleda oma osa eraldamist; suurus sõltub sellest, mida tootja tegi, peab olema kindl.staaž; saajad ei saa ise suurust muuta, saavad seda, mida tootja oli välja teeninud
  
• kindlustusstaaž
  

• Rahvapension 2 funktsiooni: 1) kõige minimaalsem pension, mida Eestis makstakse, reeglina makstakse siis, kui on täitmata staaži nõue aga muud sisulised nõuded on saabunud nt vanus, iga aasta indekseeritakse; 2) garanteeritakse lihtsalt riigis elamise eest, residentsuspõhine, isikud, kes on saanud vanaduspensioniealiseks ja Eestis on viibinud/elanud 5 järjestikust aastat
  

• Soodustingimustel vanaduspension isik on teinud teatud tööd, teenib pensioni natuke nooremana; 1) raskete tingimustega töö, 2) eriti raskete tingimustega töö; kuni 10 aastat nooremana;
  

• Väljateenitud aastate pension ettenähtud nende erialade töötajate jaoks, kelle puhul on teada, et võttes töö iseloomu arvesse ei pruugi jõuda vanaduspensioniikka nt ühistranspordi juhid linnades, kus inimesi on 40 tuhat ja rohkem; artistid (balletitantsijad)
  

• Eripensionid politsei- ja piirivalve, kaitsevägi, prokuratuur, päästeteenistus, vabariigi president
  

• Arvutatakse isiku viimase palga alusel
  

• Kohustuslik kogumispension II sammas, alates sünniaastast 1983; saab kasutada ainult siis, kui saabub vanaduseiga; raha on päritav; väljamakse – on võimalik teha väljamakseid 1) fond maksab korraga – kui kogutud raha on vähem või võrdne 10kordse rahvapensioniga; 2) fond maksab osade kaupa – olemas skeem: * võime ise öelda kui kaua me elame nt 85 ja siis tehakse kalkulatsioon selle järgi; * elukindl.annuiteet – makstakse raha nii kaua kuni ma elan , võetakse hüpoteetiline vanus ja rahasumma jääb väiksemaks; 3) pensioni kindl. lepingu alusel, perioodilised väljamaksed – 700kordne rahvapension
  

• täiendab vanaduspensioni
  
• rajaneb kogumispõhimõttel
  
• rajaneb kohustuslikkuse põhimõttel
  

• Vabatahtlik kogumispension III sammas – maksame raha konkreetsele kontole, kust hakatakse väljamakseid tegema; raha on võimalik varem kätte saada nt 55 aastat vana või kui isik on töövõimetu; kogumisperiood vähemalt 5 aastat, siis saab väljamakseid tegema
  

• täiendav pensioni saamise võimalus