Ravikindlustuse õiguslik korraldus (0)

4. Ravikindlustuse õiguslik korraldus
4.1. Üldsätted
Ravikindlustus Eesti Vabariigis on reguleeritud peamiselt ühe õigusaktiga, milleks on ravikindlustusseadus (RT I 2002, 62, 377…koos hilisemate muudatustega ) (edaspidi RKS). Lisaks sellele on olemas ka alamalseisvad õigusaktid, mis reguleerivad ja täpsustavad üksikuid elemente ravikindlustuse süsteemis.1
Ravikindlustus on tervishoiukulude katmise süsteem, mis on mõeldud kindlustatud isiku haiguste ennetamise ja ravi, ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmise rahastamiseks ning ajutise töövõimetuse hüvitiste ja muude hüvitiste maksmiseks. Seega on ravikindlustusel peamiselt kaks eesmärki: 1) pakkuda isikule garantiisid tervishoiuteenuse kättesaadavuse tagamisel ning 2) tagada isikule sissetuleku säilimine, kui tal ei ole võimalik sissetulekut saada seoses ajutise töövõimetusega (haigus, vigastus , sünnitus jne). Lisaks sellele kuulub teatud ulatuses ravikindlustusesüsteemi ka tervise edendamisega seotud ülesannete täitmine.2
Ravikindlustuse peamiseks iseloomulikuks jooneks on asjaolu, et see põhineb isikute solidaarsusel ja kindlustatud isikute piiratud omaosalusel. Lisaks sellele lähtub ravikindlustus veel järgmistest põhimõtetest: 1) isiku vajadusele vastava teenuse osutamine 2) ravi piirkondlik võrdne kättesaadavus 3) ravikindlustusraha otstarbekas kasutamine.
Ravikindlustus on sundkindlustus. Üksnes väga piiratud juhtudel saavad inimesed ise otsustada selle üle, kas nad kindlustavad endid ravikindlustusega või mitte.3
Ravikindlustussuhtes osalevad suhtes kolm poolt, kelleks on Eesti Haigekassa kui kindlustusandja , kindlustatud isik, kes on kindlustatud ravikindlustusega kas siis seaduse alusel kohustuslikus korras või vabatahtlikus korras ning tööandja, kellel on seadusest tulenevad õigused ja kohustused tema kaudu kindlustatud isikute ees.

4.2. Ravikindlustusega kindlustatud isikud

Kindlustatud isikute juures tuleb eristada kolme liiki isikuid:

isikuid, keda loetakse kindlustatuks seetõttu, et nad maksavad või nende eest makstakse sotsiaalmaksu;

isikuid, keda loetakse kindlustatud isikutega võrdsustatuks isikuteks ning kelle eest ei maksta sotsiaalmaksu;

isikud, kes on end ise kindlustanud sõlmides Haigekassaga vastavasisulise lepingu.
Oluline üldine tingimus kõigi kindlustatute osas on klausel , et kindlustatud isik peab olema kas Eesti alaline elanik või tähtajalise elamisloa (elamisõiguse) alusel Eestis elav isik.
Ravikindlustuse seaduse kohaselt on seaduse alusel kindlustatuteks järgmised isikud (nende eest on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksu):

üle ühekuuse tähtaja või määramata ajaks sõlmitud töö-või ametilepingu alusel töötav isik, kelle eest tööandja on kohustatud maksma sotsiaalmaksu:

avalikus teenistuses töötav isik, kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu riik või kohalik omavalitsus oma asutuste kaudu või loomeliitude seaduse alusel tunnustatud loomeliit;

isik, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik sotsiaalmaksuseaduses ette nähtud juhtudel;

juriidilise isiku kontroll- või juhtimisorgani liige, kelle eest on juriidiline isik kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;

töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav isik, kes ei ole kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ja kelle eest on kohustatud maksma sotsiaalmaksu iga kuu lepingu teine pool riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;

füüsilisest isikust ettevõtja, kes on kantud äriregistrisse ning maksab sotsiaalmaksu ettevõtlusest saadavalt tulult vastavalt sotsiaalmaksuseadusele; samuti notar, vandetõlk ja kohtutäitur;

töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustushüvitist saav isik, kelle eest on sotsiaalmaksu kohustatud maksma töötukassa.

ettevõtlustulu maksu maksja, kes ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel maksab ühes kuus sotsiaalmaksu vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses või kes nimetatud seaduse alusel maksab ja kelle eest makstakse sotsiaalmaksu ühes kuus kokku vähemalt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses.
Kindlustatud isikuga võrdsustatud isikud on:

rase naine, kelle rasedus on arsti või ämmaemanda poolt tuvastatud;

isik kuni 19-aastaseks saamiseni ;

isik, kes saab Eestis määratud riiklikku pensioni;

kindlustatud isiku ülalpeetav abikaasa, kellel on vanaduspensionieani jäänud kuni viis aastat;

Eesti või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust või üldkeskharidust omandav isik, kutseharidust omandav isik ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane, v.a doktoranditoetust saav doktorant). (RKS § 5 lg 4)

isik, kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;

usuliste ühenduste registrisse kantud kloostri liikmeskonda kuuluv munk ja nunn .
Haigekassaga sõlmitud lepingu alusel loetakse kindlustatud isikuga võrdsustatud isikuteks järgmised isikud (RKS § 22 lg 1):

välisriigist pensioni saav isik, kui välislepinguga ei ole ettenähud teisiti;

seaduse alusel kindlustatud isikud, va eelpool p-des 1-4 nimetatud kindlustatutega võrdsustatud isikud, kui vastav isik või tema ülalpeetav isik on olnud kindlustatud vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisele eelneval kahel aastal.

on iseenda eest maksnud või kelle eest on makstud sotsiaalmaksu lepingu sõlmimisele eelneval kalendriaastal vähemalt kaheteistkümnekordselt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna.
Õigustatud isiku ja Haigekassa vahel sõlmitavale lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse sätteid, mis reguleerivad kindlustuslepingut, üksnes niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus ravikindlustuse seaduses sätestatuga. Kindlustustegevuse seadust ei kohaldata. Sõlmitava lepingu tähtaeg on vähemalt üks aasta. Lepingu alusel makstava kindlustusmakse suurus kalendrikuus on lepingu sõlmimisele eelnenud kalendriaastal Statistikaameti poolt avaldatud Eesti keskmise kuubrutopalga ja arvu 0.13 korrutis (ümardatud 10 sendi täpsusega). Kindlustuskaitse tekib ühe kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Kui kindlustusleping sõlmitakse sundkindlustuses kehtiva kindlustuskaitse ajal, algab kindlustuskaitse sundkindlustuskaitse lõppemisest ilma katkemiseta. Leping lõpeb üldjuhul sundkindlustuses kindlustuskaitse tekkimisel või lepingu alusel võrdsustatud isiku või ravikindlustuse seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul tema ülalpeetava elama asumisel välisriiki kuid samuti on mõlemal poolel õigus seda lepingut lõpetada omal soovil.

4.3. Ravikindlustuskaitse kestus

Ravikindlustuskaitse kestus erinevatel kindlustatutel on erinev (RKS §6 jj):

Töötajal ja avalikul teenistujal tekib kindlustuskaitse maksukorralduse seaduse §-s 251 sätestatud töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava 14 päevase ooteaja möödumisel. Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta Isiku, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, kohalik omavalitsus või loomeliit, kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Tööd võimaldav isik esitab nendes sätetes nimetatud isiku kindlustuskaitse algamise, peatumise ja lõppemise kande aluseks olevad andmed maksukorralduse seaduses sätestatud alustel ja korras töötamise registrile, kes edastab need haigekassale. Töötaja ja avaliku teenistuja kindlustuskaitse peatub kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise peatumise alguskuupäevast, välja arvatud poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkuse korral, kui isiku eest makstakse sotsiaalmaksu vastavalt sotsiaalmaksuseadusele, ja jätkub töötamise registrisse kantud töötamise peatumise lõppkuupäevale järgnevast päevast.

Isikud, kelle eest sotsiaalmaksu maksab riik, tekib kindlustuskaitse ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Kaitse lõpeb ühe kuu möödumisel riigi või kohaliku omavalitusüksus poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.

Juriidilise isiku juht- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kui isiku eest on sotsiaalmaksu deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses. Haigekassa teeb kande Maksu- ja Tolliametist isiku eest sotsiaalmaksu deklareerimise kohta andmete saamise päevale järgneval päeval. Kindlustatud isiku kindlustuskaitse peatub järgmisel päeval pärast isiku eest Maksu- ja Tolliametilt saadud andmete kohaselt sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses sotsiaalmaksu deklareerimata jätmist. Peatunud kindlustuskaitse jätkub järgmisel päeval pärast Maksu- ja Tolliametilt deklareeritud sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist tõendavate andmete saamist.

Sama kehtib ka Võlaõigusliku lepingu alusel tegutseva isiku kindlustuskaitse kohta

Füüsilisest isikust ettevõtja kindlustuskaitse tekib ravikindlustuse äriregistrisse või maksukohustuslaste registrisse kandmisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Äriregister ja Maksu- ja tolliamet on kohustatud teatama haigekassale füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse lõpetamisest kümne kalendripäeva jooksul arvates kustutamiskande tegemisest.

Töötuskindlustushüvitist saava isiku tekib alates kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Kindlustuskaitse lõpeb kahe kuu möödumisel Eesti Töötukassa poolt sotsiaalmaksu maksmise kohustuse lõppemisest.

Kindlustatud isikutega võrdsustatud isikute kindlustuskaitse algab alates ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise kande tegemisest. Kindlustuskaitse lõpeb, kui isik ei vasta enam võrdsustatud isikule ettenähtud tingimustele. Erandid kehtivad siin järgmiste isikute juures: 1)  püsivalt töövõimetuks tunnistatud või osalise või puuduva töövõimega isiku kindlustuskaitse lõpeb kolme kuu möödumisel püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime tähtaja lõppemisest. 2) õpilaste ja üliõpilaste puhul lõpeb kindlustuskaitse kolme kuu möödumisel õppeasutuse lõppemisest.4 Akadeemilise puhkuse ajal kindlustuskaitse puudub, välja arvatud juhul, kui akadeemiline puhkus on võetud tervislike põhjustel; 3) raseda puhul lõpeb ravikindlustuskaitse kolme kuu möödumisel arsti või ämmaemanda poolt määratud eeldatavast sünnitamise kuupäevast.
Ravikindlustuse andmekogusse kantud isik esitab kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis isikut tõendava dokumendi. Kindlustuskaitse tõendamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides esitab ravikindlustuse andmekogusse kantud isik Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi (RKS§ 21 lg 1).
Ravikindlustuse andmekogusse kantud alla 15-aastane isik võib kindlustuskaitse tõendamiseks Eestis esitada isikut tõendava dokumendi asemel Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi või kuni selle väljastamiseni haigekassakaardi.

4.4. Ravikindlustushüvitis

Ravikindlustushüvitis on rahaline hüvitis või teenus, mida rahastatakse ravikindlustuse eelarvest. Mitterahaline ravikindlustushüvitis on haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav: 1) haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiuteenuse hüvitis) 2) ravim või meditsiiniseade (ravimihüvitis ja meditsiiniseadmehüvitis). Rahaline ravikindlustushüvitis on kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav: a) ajutise töövõimetuse hüvitis; b) täiskasvanute hambaraviteenuse hüvitis; c) täiendav ravimihüvitis; d) väljaspool järjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis e) piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis.
Kindlustatud isikul on õigus saada mitterahalist kindlustushüvitist ainult Eestis (territoriaalsuse põhimõte) (RKS § 27 lg 1) Sellest üldisest põhimõttest saab teha ka erandi. Erand on järgmine - Kindlustatud isikul on õigus saada ravikindlustuse seaduse §-s 271 kehtestatud korras haigekassa sellekohase loa või kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja ja haigekassa vahel varem sõlmitud kirjaliku lepingu alusel tervishoiuteenuse hüvitist, kui talle on osutatud tervishoiuteenust välisriigis.
Haigekassa võib anda eelpool nimetatud loa või sõlmida nimetatud lepingu kindlustatud isiku või tema seadusliku esindaja taotluse alusel, kui:
 1) taotletavat tervishoiuteenust ega sellele alternatiivset tervishoiuteenust ei saa kindlustatud isikule Eestis osutada;
 2) taotletav tervishoiuteenus on kindlustatud isikule näidustatud;
 3) taotletaval tervishoiuteenusel on tõendatud meditsiiniline efektiivsus;
 4) taotletava tervishoiuteenuse eesmärgi saavutamise keskmine tõenäosus on vähemalt 50 protsenti.
Kindlustatud isiku vastavusele eelpool nimetatud kriteeriumidele annavad hinnangu vähemalt kaks eriarsti, kellest üks on kindlustatud isikule tervishoiuteenust osutav eriarst.  Haigekassa nõudmisel on kindlustatud isikul kohustus läbida täiendav terviseseisundi hindamine, mille teeb haigekassa määratud arst, et välja selgitada isiku terviseseisundi vastavus eelpool nimetatud kriteeriumidele.
 Haigekassa võib eelistada loa andmisel või lepingu sõlmimisel taotletava tervishoiuteenuse osutamist Euroopa Liidu liikmesriigis.
Täiskasvanute hambaravi hüvitis makstakse välja sõltumata kulutuse toimumise kohast.
Ravikindlustushüvitise saamisel kehtivad järgmised üldised piirangud:
Kui kindlustatud isik ei täida arsti või pereõe määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, kaotab ta õiguse ravikindlustushüvitisele seoses haigusjuhtumiga, mille ennetamiseks või mille vastu oli määratud ravi otseselt suunatud. Nimetatud piirang ei tule kohaldamisele siis, kui (RKS § 28 lg 4):

tegemist on ravikindlustushüvitisega, mille rahaline väärtus ei õigusta kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õiguse piiramist;

tegemist on olulise sekkumisega kindlustatud isiku kehalise enesemääramise õigusesse;

nõusoleku andmisest või arsti või pereõe määratud ravi täitmisest keeldumiseks on kindlustatud isikul või tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus;

määratava tervishoiuteenuse tagajärjel tekib tõsine risk, et kindlustatud isik võib saada rakse tervisekahjustuse või surra;

määratav tervishoiuteenus on seotud kindlustatud isiku suurte valudega või püsivate valude tekkimise ohuga.
Isikul ei ole õigust saada ravikindlustushüvitist, kui vastav vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, sealhulgas kliinilises ravimiuuringus.
Õigus saada ravikindlustushüvitist aegub üldjuhul kolme aasta jooksul alates õiguse tekkimisest.
4.5. Tervishoiuteenuse hüvitis
Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu5 ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. Kohustus vastava tasu maksmise ülevõtmiseks esineb ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.
Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel.
Haigekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult hambaraviteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kalendriaastaks kehtestatud piirmäära ulatuses. Haigekassa võtab vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse üle hambaraviteenuse osutamiseks meditsiinilisel näidustusel vajaliku anesteesiateenuse eest vastavalt tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimustele.
Haigekassa võtab hambaproteesiteenuse eest tasu maksmise kohustuse üle kolme aasta kohta kehtestatud piirmäära ulatuses:
 1) vähemalt 19-aastaselt kindlustatud isikult, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension või kellel on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
 2) üle 63-aastaselt kindlustatud isikult.
Haigekassa võtab kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuste eest tasu maksmise kohustuse üle kuni 40-aastaselt naissoost kindlustatud isikult, kellel on meditsiiniline näidustus kehaväliseks viljastamiseks ja embrüo siirdamiseks.
 
Haigekassa on kohustatud üle võtma tasu maksmise kohustuse tervishoiuteenuse eest ka siis, kui kindlustuskaitse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtum otseselt tingib isikule vältimatu arstiabi osutamise vajaduse pärast kindlustuskaitse lõppemist.
Tervishoiuteenuse võib kanda vastavasse loetellu ka kindlustatud isiku omaosalusega (RKS § 31 lg 3). Kindlustatud isiku oma osalus on kõikide kindlustatute puhul ühesugune ja ei tohi ületada 50 % tervishoiuteenuse piirhinnast. Vältimatu abi osutamisel omaosalust ei rakendata. Kindlustatud isiku omaosalusega saab tervishoiuteenuse kanda vastavase loetellu, kui:

tervishoiuteenuse osutamisega taotletav eesmärk on saavutatav teiste, odavamate meetoditega, mis ei ole seotud oluliselt suuremate riskidega ega halvenda muul viisil oluliselt kindlustatud isiku olukorda;

tervishoiuteenus on suunatud pigem elukvaliteedi parandamisele kui haiguse ravimisele või kergendamisele;

kindlustatud isikud on üldjuhul valmis ise tervishoiuteenuse eest tasuma ning kindlustatud isiku otsustus sõlmida tervishoiuteenuse osutamise leping sõltub eelkõige haigekassa poolt tervishoiuteenuse eest tasumise kohustuse ülevõtmisest või ülevõetava osa suurusest .

4.6. Ravi rahastamise leping

Ravi rahastamise lepinguga võtab haigekassa kindlustatud isikult üle kohustuse maksta tasu tervishoiuteenuse osutamise eest vastavalt lepingus ja õigusaktides sätestatud tingimustele (RKS § 35 lg 1). Ravi rahastamise lepingu sõlmib haigekassa tervishoiuteenuse osutaja või tervishoiuteenuse osutajatega. Haigekassa võib ravi rahastamise lepingu sõlmida ainult sellise tervishoiuteenuse osutajaga, kes peab ravijärjekorda ja võimaldab tervise infosüsteemi kaudu sõlmida tervishoiuteenuse osutamise lepingut. Haigekassa ei ole kohustatud sõlmima ravi rahastamise lepingut kõigi tervishoiuteenuse osutajatega.
Ravijärjekord6 on tervishoiuteenuse osutaja peetava andmekogu osa plaanilist tervishoiuteenuse hüvitist ootavate kindlustatud isikute kohta, mille andmed on aluseks haigekassale tasu maksmise kohustuse ülevõtmisel (RKS § 38 lg 1). Ravijärjekorda võib kanda ainult kindlustatud isiku, kellel on ravijärjekorda kandmisel tõendatud meditsiiniline vajadus tervishoiuteenuse saamiseks. Ravijärjekorrast tuleb viivitamatult kustutada kindlustatud isik, kellel ei ole enam tervishoiuteenuse saamiseks tõendatud meditsiinilist vajadust
Kindlustatud isikul on õigus saada tervishoiuteenust väljaspool ravijärjekorda tingimusel, et see ei halvenda ravijärjekorras olevate kindlustatud isikute tervishoiuteenuse saamise võimalusi.
Tervishoiuteenuse osutamise eest tasu maksmise kohustus loetakse haigekassa poolt ülevõetuks, kui haigekassa ei ole 30 kalendripäeva jooksul pärast ülevõtmise aluseks olevate dokumentide laekumist kirjalikult teatanud tervishoiuteenuse osutajale kohustuse ülevõtmisest keeldumisest. Ravijärjekorra olemasolu korral on haigekassa kohustatud üle võtma tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustuse, kui kindlustatud isik on oodanud ravijärjekorras selle tervishoiuteenuse osutamist koos haigekassa poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega järjekorra saabumiseni või kauem, kui ravijärjekorra maksimumpikkus ette näeb. Ravijärjekorra olemasolu korral ei võta haigekassa üle väljaspool ravijärjekorda saadud tervishoiuteenuse eest tasu maksmise kohustust, kui õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
Haigekassa võtab kindlustatud isikult üle teisese arvamuse saamise eest tasu maksmis- kohustuse üks kord ühe ravijuhu kohta vastavalt haigekassa tervishoiuteenuste loetelule, kui teisese arvamuse saamise eesmärk on välja selgitada diagnoosi õigsus, samuti ravimi või tervishoiuteenuse vajalikkus, alternatiivid ja oodatav mõju ning teenuse osutamisega seotud riskid.
4.7. Ravimihüvitis
Haigekassa võtab õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isiku ambulatoorseks raviks vajalike ja haigekassa ravimite loetellu kantud ravimite, eritoitude ja kaasasündinud ainevahetuse häirete raviks kasutatavate toidulisandite jaemüügi eest. Haigekassa võtab üle ainult selliste ravimite eest tasu maksmise kohustuse, mille kohta väljaantud retsept7 vastab kehtestatud tingimustele ja vormile.
Ravimite loetelu on kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusega.8 Ravimite loetellu võib kanda ainult Eestis kehtivat müügiluba omava ravimi.
Ravimite puhul on oluline see asjaolu, et nimetatud ravimi eest, mille hüvitamise kohustuse haigekassa üle võtab, ei pea isik nimetatud ravimi eest täies ulatuses maksma. Erinevad soodustusprotsendid saavad olla 100%, või 75, 50% ravimi hinnast (RKS § 44) Kui ravim on kantud ravimite loetellu soodustuse protsendiga 50 ja 100 või 50 ja 75, kuid on välja kirjutatud muul näidustusel kui ravikindlustuse seaduse alusel kehtestatud haiguste loetelus nimetatud haiguste ravimiseks või kergendamiseks, loetakse ravimi soodustuse protsendiks 50.9
Haigekassa võtab täiendavalt tasu maksmise kohustuse üle, kui kindlustatud isiku tasutud summa kalendriaastas ambulatoorseks raviks vajalike ja ravimite loetellu kantud ravimite ostmiseks ületab kalendriaastas 100 eurot. Täiendava ravimihüvitise suuruse arvutab retseptikeskus kindlustatud isiku ravimi väljaostmise hetkel, arvestades retseptikeskuses olevaid andmeid. Täiendava ravimihüvitise arvutamisel ei võeta arvesse haigekassa tasutud summasid, samuti summasid, mis ületavad piirhinda või hinnakokkuleppes märgitud hinda.
Kui eelpool arvutatud summa on 100 kuni 300 eurot, hüvitab haigekassa 100 eurot ületavast osast 50 protsenti.
Kui arvutatud summa ületab 300 eurot, hüvitab haigekassa lisaks arvutatule summale 300 eurot ületavast osast 90 protsenti.
4.8. Meditsiiniseadme hüvitis abivahendid
Haigekassa võtab üle tasu maksmise kohustuse kindlustatud isikule vajalike meditsiiniseadmete eest, mis on kantud haigekassa meditsiiniseadmete loetellu. Meditsiinivahendi loetellu võib kanda ainult meditsiiniseadme, mille suhtes haigekassa ja tootja või tema esindaja on sõlminud hinnakokkuleppe.10
4.9. Rahalised hüvitised
4.9.1. Ajutise töövõimetuse hüvitis, isikute ring, kellel on õigus hüvitistele
ja dokumendid , mille alusel hüvitist makstakse
Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline kompensatsioon , mida haigekassa maksab töövõimetuslehe alusel kindlustatud isikule, kellele jääb töökohustuste või majandus-või kutsetegevusest täitmisest ajutise vabastuse tõttu saamata isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.
Ajutise töövõimetuse hüvitise liigid on:

haigushüvitis

sünnitushüvitis

lapsendamishüvitis

hooldushüvitis.
Ajutise töövõimetuse hüvitist on võimalik saada kõigil nendel isikutel, keda loetakse kindlustatuks ravikindlustusega ravikindlustuse seaduse alusel. Erandina ei maksta ajutise töövõimetuse hüvitist: 1) isikule, kelle eest on kohustatud sotsiaalmaksu maksma riik või kohalik omavalitsus või loomeliit 2) isikutele, keda seaduse alusel loetakse võrdsustatuks kindlustatud isikutega, 3) keda loetakse võrdsustatuks kindlustatud isikuga lepingu alusel ning 4) töötuskindlustushüvitist saavad isikud.
Juhtumid , millal makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist on järgmised:

kindlustatud isiku haigus või vigastus, mille puhul raviv arst või hambaarst on määranud, et kindlustatud isik ei ole haiguse või vigastuse tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus-või kutsetegevust;

kindlustatud isiku suhtes on kehtestatud karantiin ;

kindlustatule terviseseisundile vastava töö andmine TLS § 18 lg 1 alusel ning teenistustingimuste ajutine kergendamine või ajutiselt teisele ametikohale üleviimine avaliku teenistuse seaduse § 48 lg 1 alusel;

kindlustatud isiku tööst keeldumine TLS § 18 lg 2 ja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest vabastamine avaliku teenistuse seaduse § 48 lg 2 alusel;

kindlustatud isikult elundi või vereloome tüvirakkude eemaldamine teisele isikule raviotstarbeliseks ülekandmiseks, mille puhul raviv arst on määranud, et kindlustatud isik ei ole selle tõttu ajutiselt võimeline töötama oma töö- või ametikohal või jätkama oma ülesannete täitmist või majandus- või kutsetegevust

kindlustatud isiku rasedus- ja sünnituspuhkus. Nimetatud juhul makstakse isikule sünnitushüvitist.

kindlustatud isiku lapsendamispuhkus. Makstava hüvitise liik on lapsendamishüvitis.

hooldushüvitist makstakse isikule järgmistel juhtudel:
a) alla 12-aastase lapse põetamine või alla19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamine;
b) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
c) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui hooldav isik on ise haige või hooldavale isikule osutatakse sünnitusabi.
Kindlustatud isiku ajutist töövõimetust tõendab töövõimetusleht. Töövõimetuslehe väljastab kindlustatud isikule teda raviv arst või hambaarst või ämmaemand. Töövõimetuslehtede liikideks on haigusleht , sünnitusleht, lapsendamise leht ja hooldusleht. Töövõimetuslehe väljastaja vastutab ajutise töövõimetuse - kindlustusjuhtumi - õigesti määramise ja ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest.11
4.9.2. Juhud , millal ajutise töövõimetuse hüvitist ei maksta
Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on (RKS § 60):

kindlustatud isiku või põetatava isiku haigestumise või vigastuse põhjustas isiku tahtlus ;

kindlustatud isiku või hooldatava isiku haigestumine või vigastus on tingitud liiklusseaduse alusel kehtestatud korras tuvastatud joobeseisundist;

kindlustatu või põetatav isik eirab arsti poolt määratud meditsiiniliselt põhjendatud ravi, mille tõttu tervenemine on takistatud;

kindlustatu ei ilmu arsti poolt määratud vastuvõtule mõjuva põhjuseta. Isik kaotab õiguse saada hüvitist alates arsti vastuvõtule mitteilmumise päevast

kindlustatu saab ajutise töövõimetuse ajal töötasu kas töölepingu alusel või teenistussuhte alusel;
Kui kindlustatud isik või hooldatav isik täidab ajutise töövõimetuse ajal töö- või teenistuskohustusi või tegeleb ettevõtlusega, kaotab isik õiguse saada ajutise töövõimetuse hüvitist töö- või teenistuskohustuste täitmise või ettevõtlusega tegelemise päevast alates.
Kindlustatud isikul ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist juhul, kui ta on:

puhkusel;

puhkuse ajal hoolduslehel.
Kõigil eelpool nimetatud juhtudel makstakse hüvitist päevast, mil kindlustatu katkestab puhkuse ja asub või on kohustaud asuma täitma töö-või teenistuskohustusi.
Kindlustatud isikul, kellel on õigus saada sünnitus- või lapsendamishüvitist , ei ole õigust saada sama aja eest haigus- või hooldushüvitist. Kindlustatud isikul, kelle on õigus saada haigushüvitist, ei ole õigust saada sama aja eest hooldushüvitist.
Haigekassa võib pikendada ajutise töövõimetuse hüvitise väljamaksmise tähtaega kuni 30 kalendripäeva võrra, kui esineb põhjendatud kahtlus , et isikul puudub õigus hüvitist saada. Haigekassa võib alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise kohta teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda kindlustatud isikult alusetult makstud ajutise töövõimetuse hüvitise tagasi või pidada see kinni järgmiste perioodide väljamaksetest.
Kui ajutise töövõimetuse hüvitise alusetu maksmine toimus ebaõigete andmete esitamise tõttu kindlustatud isiku tööandja poolt või seetõttu, et tööandja lubas ajutiselt töövõimetu isiku töö- või teenistusülesannete täitmisele nimetatud keelu rikkumise korral, võib haigekassa teha ettekirjutuse koos hoiatusega ja nõuda alusetult makstud hüvitise tagasi kindlustatud isiku tööandjalt.
4.9.3. Hüvitise maksmine rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsendamispuhkuse korral
Seda liiki hüvitise maksmise aluseks on sünnitusleht. Sünnituslehe alusel on rasedal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, juhul kui kindlustatud on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele eelpool nimetatud tähtajast hiljem.
Kui raseda töö- või teenistuskohustusi on raseduse ajal kergendatud on tal õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva. Raseda õigus saada sünnitushüvitist väheneb nende päevade võrra, mille võrra ta jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele eelpool nimetatud tähtajast hiljem.
Lapsendamislehe alusel on alla 10-aastase lapse lapsendajal õigus saada lapsendamishüvitist 70 kalendripäeva.
Sünnituslehe alusel makstava hüvitise suuruseks on iga töövaba päeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust. Lapsendamislehe alusel makstava hüvitise suuruseks on samuti 100% kalendripäeva keskmisest tulust.
Sünnitushüvitist ja lapsendamishüvitist on isikul õigus saada töövõimetuslehel märgitud vabastuse esimest päevast arvates.
4.9.4. Hüvitise maksmine teise isiku põetamise ja hooldamise korral
Selle hüvitise maksmisel eristatakse järgmisi juhtumeid:
1) haige perekonnaliikme kodus põetamine;
2) alla 12- aastase lapse põetamine;
3) alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamine, kui last hooldav isik on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi.
Kõikidel juhtudel on töölt vabastamise aluseks ja hüvitise maksmise aluseks hooldusleht.
Hooldusleht vormistatakse tegelikule hooldajale, kui:
1) hooldamine või põetamine on vajalik haige elu või tervise huvides 2) hooldaja on kindlustatud ja vajab hooldusajaks tööst vabastamist 3) isik, kellele hooldusleht vormistatakse hooldab ja põetab tegelikult.
Mitme kuni 12-aastase haige lapse või perekonnaliikme hooldamisel või põetamisel vormistatakse tegelikule hooldajale üks hooldusleht. Kui haigestub isik, kellele hooldusleht anti, siis vormistatakse talle haigusleht ja hooldusleht lõpetatakse haiguslehe väljaandmise päevale eelnevast päevast. Vastavalt hooldusaluse tervislikule seisundile võidakse hooldusleht anda teisele tegelikule hooldajale.
Hooldusleht vormistatakse kogu tegelikuks hooldamiseks või põetamiseks tarvilikule ajale. Hüvitist hakatakse maksma töö-või teenistuskohustuse täitmisest vabastamise esimesest päevast arvates. Kui kaua hüvitist makstakse, sõltub sellest, keda hooldatakse või põetatakse. Tuleb eristada hoolduslehe alusel töölt vabastamise perioodi ja hüvitise maksmise perioodi. Hüvitise maksmise periood võib olla lühem, kui on hoolduslehe kestus.

Alla 12-aastase haige lapse või alla 19-aastase puudega kindlustatud isiku põetamise korral makstakse hüvitist hoolduslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 14-kalendripäeva eest. Makstav hüvitise määr on alla 12-aastase haige lapse haiglas põetamise korral 80% kalendripäeva keskmisest tulust.

Alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui last hooldav isik on haige või hooldajale osutatakse sünnitusabi, on hüvitise maksmise perioodiks 10 kalendripäeva. Erinev on ainult hüvitise suurus. Selleks suuruseks on 80% kalendripäeva keskmisest tulust.
3. Haige perekonnaliikme (v.a. alla 12-aastase lapse) kodus põetamise korral, makstakse hüvitist kuni töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 7- kalendripäeva eest. Hüvitise suuruseks on sel juhul 80% kalendripäeva keskmisest tulust.
4.9.5. Hüvitise maksmine haiguse ja vigastuse korral
Kindlustatu haiguse ja vigastuse korral on hüvitise maksmise aluseks haigusleht. Haigusleht vormistatakse siis, kui on vajalik töövabastus (st. kindlustatu on ajutiselt töövõimetu) ja haige suhtes kohaldatakse kas haiglaravi või statsionaarset taastusravi või ambulatoorset ravi või ambulatoorset taastusravi või päevast statsionaarset ravi. Haigusleht vormistatakse haiguse või vigastuse korral kestusega kuni töövõime taastumiseni või SKA poolt püsiva töövõimetuse kindlakstegemise päevani, kuid ühe haiguse puhul üldjuhul mitte rohkem kui 182 kalendripäeva järjest; tuberkuloosi haigete puhul 240 kalendripäeva järjest.
Haigusleht lõpetatakse haiguse ja vigastuse korral, kui senise ravi käigus langetatakse uus diagnoos või kui ravi jätkamiseks osutub vajalikuks suunata haige teise raviasutusse või eraarsti juurde. Pikemaajalise ajutise töövõimetuse korral (haiguse korral) võib haige soovil lõpetada haiguslehe iga 30 kalendripäeva möödumisel, kusjuures uus haigusleht ühe ja sama diagnoosi korral vormistatakse eelmisele järgnevana.
Õigus saada haigushüvitist tekib järgmiselt: 1-3 päeva eest ei saa kindlustatud mingit tasu, 4-8 haiguspäeva eest maksab tasu tööandja, alates 9 päevast maksab hüvitist haigekassa. Kui haigestub rase töötaja, maksataks haigushüvitist alates teisest päevast.
Haiguse ja vigastuse korral makstakse kogu haiguslehel olemise aja eest, kuid mitte üle 182 (240) kalendripäeva järjest.
Hüvitise suuruseks on (§ 54): 1) 70% kalendripäeva keskmisest tulust, kui tegemist on statsionaarse tervishoiuteenuse osutamisega 2) 70% kalendripäeva keskmisest tulust ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamise korral.
Sõltumata ravirežiimist on hüvitise suuruseks 100% kalendripäeva keskmisest tulust, kui töövõimetus tekkis töövigastuse või kutsehaiguse tõttu;
4.9.6. Hüvitise maksmine karantiini korral
Karantiini korral vormistatakse haigusleht kestusega kuni karantiini lõppemiseni. Karantiini kuulutab välja ja lõpetab maavanem. Hüvitist makstakse alates töö-või teenistuskohuste täitmisest vabastuse teisest päevast kuni haiguslehel märgitud töövabastuse lõpuni, kuid mitte rohkem kui 7 kalendripäeva eest.
Karantiini korral makstava hüvitise suuruseks on 70 % kalendripäeva keskmisest tulust.
4.9.7. Töötasu, millest arvutatakse ajutine töövõimetushüvitis
Ajutise töövõimetus hüvitamise arvestamise aluseks on kindlustatu kalendripäeva keskmine tulu. Kalendripäeva keskmine tulu arvutatakse, lähtudes Maksuameti esitatud sotsiaalmaksu maksmist puudutavatest andmetest ja kindlustatud isikute poolt esitatud hüvitise saamise õigust tõendavatest andmetest.
Kindlustatud isiku kalendripäeva keskmine tulu võrdub töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva kalendriaastale eelnenud kalendriaastal kindlustatud isikule arvestatud sotsiaalmaksu alusel arvutatud tulu ja arvu 365 jagatisega. Arvust 365 arvatakse maha päevade arv, millal kindlustatud isik oli töökohustuste või ametiülesannete täitmisest ajutiselt vabastatud töövõimetuslehe alusel.
Kui kindlustatud isiku eest kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel aluseks oleval kalendriaastal ei makstud sotsiaalmaksu, siis võrdub kalendripäeva keskmine tulu töötaja kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisega, kuid mitte üle Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäära ja arvu 30 jagatise . Kalendripäeva keskmise tulu arvutamisel lähtutakse töövõimetuslehel märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötaja kokkulepitud töötasust või Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Kui töötaja töötasult arvutatav kalendripäeva keskmine tulu on väiksem eelpool nimetatud korras arvutatavast kalendripäeva keskmisest tulust, siis arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu lähtuvalt kokkulepitud töötasu ja arvu 30 jagatisest või töötasu alammäära ja arvu 30 jagatisest.
4.9.8. Hüvitiste taotlemine ja maksmine
Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse töövõimetuslehe alusel.
Hüvitis määratakse ja makstakse, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud kindlustatud isiku elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud päevast, kui kindlustatud isik asus töö- või teenistuskohustusi täitma või taasalustas majandus- või kutsetegevust või füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osalemist. Hüvitist ei määrata ega maksta, kui töövõimetuslehele ei ole tehtud kandeid käesolevas lõikes sätestatud tähtaja jooksul.
Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale paberil töövõimetuslehe, teeb tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja kindlustatud isiku samasisulisele elektroonilisele töövõimetuslehele X-tee liidese kaudu omapoolsed kanded seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult paberil töövõimetuslehe saamise päevast.
Kui kindlustatud isik esitab tööandjale või füüsilisest isikust ettevõtjale teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend), esitab tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja haigekassale tõendi ning muud hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid seitsme kalendripäeva jooksul alates kindlustatud isikult tõendi saamise päevast.
Kindlustatud isik võib esitada tõendi ning muud talle hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalikud dokumendid haigekassale ise.
Haigekassa maksab ajutise töövõimetuse hüvitise välja 30 kalendripäeva jooksul alates päevast, kui kindlustatud isiku tööandja või füüsilisest isikust ettevõtja on teinud nõuetekohased kanded elektroonilisele töövõimetuslehele või kui tõendi puhul on nõuetekohaselt vormistatud dokumendid laekunud haigekassasse. Väljamaksmisega viivitamise korral on haigekassa kohustatud maksma viivist vastavalt seadusele.
4.9.1 Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis
Valdkonna eest vastutav minister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest, välja arvatud hambaraviteenus, ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on väljaspool ravijärjekorda osutanud Eestis tegutsev tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse osutamise ajal kehtiv ravi rahastamise leping haigekassaga (edaspidi haigekassa lepingupartner).
Nimetatud määruses võib sätestada tervishoiuteenused, mis:
 1) mõjutavad olulisel määral patsiendi elukvaliteeti, vältides puude või püsiva tervisekahjustuse väljakujunemist;
 2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks või
 3) nõuavad spetsialiseeritud meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist.
Haigekassa hüvitab tervishoiuteenuse osutaja poolt ravijärjekorda kantud kindlustatud isikule haigekassa lepingupartneri poolt väljaspool ravijärjekorda meditsiinilisel näidustusel ja saatekirja alusel osutatud tervishoiuteenuse osutamise kulu tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt tervishoiuteenuse eest tasutud summat .
Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
 Väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitis tervishoiuteenuse eest, mille osutamise ravijärjekorrale Eestis on kehtestatud vähemalt üheaastane maksimumpikkus, makstakse välja haigekassa kehtestatud hüvitise väljamaksmise otsuses kindlaksmääratud päeval, kuid mitte hiljem kui nimetatud tervishoiuteenuse osutamise ravijärjekorra maksimumpikkuse kohase tähtaja viimasel päeval.
4.9.2 Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis
Kindlustatud isikul on õigus saada ravikindlustushüvitisi seoses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 503 nimetatud piiriülese tervishoiuteenuse saamisega Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis.
 Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise kulu tervishoiuteenuste loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt piiriülese tervishoiuteenuse eest tasutud summat.
Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud seaduse alusel kehtestatud loetellu kantud ravimite eest tasutud summa nimetatud loetelus kehtestatud tingimustega ületamata kindlustatud isiku poolt ravimi eest tasutud summat.
 Haigekassa hüvitab kindlustatud isikule meditsiinilisel näidustusel osutatud piiriülese tervishoiuteenuse osutamise käigus väljakirjutatud meditsiiniseadmete eest tasutud summa kehtestatud loetelus sätestatud tingimuste ja piirhindade alusel, ületamata kindlustatud isiku poolt meditsiiniseadme eest tasutud summat.
Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise maksmisel ei hüvitata kindlustatud isikule käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud lisatasu ja täiendavat omaosalust.
Piiriülese tervishoiuteenuse saamiseks Euroopa Liidu liikmesriigis võib olla kehtestatud eelloa nõue Euroopa Liidu liikmesriigis, välja arvatud Eestis, et:
 1) tagada küllaldane ja püsiv juurdepääs kvaliteetsete raviteenuste tasakaalustatud valikule või
 2) kontrollida kulusid ja vältida rahaliste, tehniliste või inimressursside raiskamist.
 Nimetatud eelloa nõude võib kehtestada tervishoiuteenuste saamiseks, mis:
 1) olenevad planeerimisvajadusest;
 2) tingivad patsiendi haiglasse paigutamise vähemalt üheks ööks;
 3) nõuavad kitsalt spetsialiseeritud ja kulukate meditsiinitaristute ja -seadmete kasutamist;
 4) kujutavad endast erilist riski patsiendi või elanikkonna jaoks.
 Eelloa nõude võib kehtestada kas üleriigiliselt või teatud tervishoiuteenuse osutaja osutatava tervishoiuteenuse saamiseks.
 Kehtestatud eelloa nõue avalikustatakse Sotsiaalministeeriumi, haigekassa ja piiriüleste tervishoiuteenuste riikliku kontaktpunkti veebilehel.
 
4.10. Lisatasu ja omaosalus
Lisatasu on kindlustatud isiku poolt omaosalusele lisaks kantav kulu ravikindlustushüvitise saamiseks. Nimetatud lisatasu maksmise või hüvitamise kohustust ei võta Haigekassa enda kanda. Lisatasud on visiiditasu ja voodipäevatasu.
Üldarstiabi osutaja võib nõuda kindlustatud isikult visiiditasu koduvisiidi eest. Rasedalt ja alla 2-aastaselt kindlustatud isikult koduvisiidi eest visiiditasu ei nõuta. Kui kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi üldarstiabi osutaja saatekirja alusel, on eriarstiabi osutajal õigus nõuda kindlustatud isikult visiiditasu maksmist. Kui aga kindlustatud isikule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata, ei võta haigekassa üle teenuse eest tasumise kohustust. Seda nimetatakse ka täiendavaks omaosaluseks. Eelpool nimetatud täiendav omaosalus langeb ära kui kindlustatule osutatakse ambulatoorset eriarstiabi ilma üldarstiabi osutaja saatekirjata, kuid seoses trauma , tuberkuloosi, silmahaiguse, naha- või suguhaiguse tõttu või juhul kui osutatakse günekoloogilist või psühhiaatrilist abi.
Visiiditasu ei nõuta, kui:

ambulatoorset eriarstiabi osutatakse rasedale;

ambulatoorset eriarstiabi osutatakse alla kaheaastasele kindlustatud isikule;

vältimatu ambulatoorse eriarstiabi osutamisele järgneb vahetult statsionaarse tervishoiuteenuse osutamine.
Koduvisiidi ja ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu piirmäär on 5 eurot.
Statsionaarse eriarstiabi osutaja võib kindlustatud isikult nõuda majutuse standardtingimustes osutatud teenuse eest voodipäevatasu. Voodipäevatasu võib nõuda iga haiglas oleku ajal alanud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10 kalendripäeva eest ühe haigus juhtumi kohta. Voodipäevatasu ei saa nõuda intensiivravi osutamise aja eest, raseduse ja sünnitusega seotud statsionaarse eriarstiabi osutamisel ning statsionaarse eriarstiabi osutamisel alaealisele. Voodipäevatasu kehtestab tervishoiuteenuse osutaja nõukogu. Voodipäevatasu piirmäär on 2.50 eurot.
Visiiditasu ja voodipäevatasu piirmäär korrutatakse iga kalendriaasta 1. märtsiks indeksiga , mille väärtus on tarbijahinnaindeksi aastane muutus.
Lisaks eelpool nimetatutele võib tervishoiuteenuse osutaja nõuda ka dokumendi väljastamise eest vastavat tasu. Missugune see tasu on, seda õigusaktidega ette ei kirjutata , sätestades ainult tegemist peab olema mõistliku tasuga.
ÕIGUSAKTID

• Ravikindlustuse seadus
  
• Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015. a määrus nr 138
  
• Haigekassa nõukogu Eesti haigekassa nõukogu otsus nr. 5, 11.01.2013.a. Ravijärjekordade maksimumpikkused (kättesaadav: http://www.ph.ee/content/editor/files/otsus%20nr_05%20ravijärjekordade%20maksimumpikkused.pdf )
  
• Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm. Sotsiaalministri määrus nr 30,vastu võetud 18.02.2005.
  
• Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord. Tervise- ja tööministri 22.12.2015 määrus nr 77.
  
• Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid. Kinnitatud sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrusega nr 114.
  

1 vt lähemalt http://www.haigekassa.ee
2 Siit tulenevalt tagab ravikindlustus üksnes teenuste ja toetuste finantseerimise, mitte aga need osutamise. Meditsiiniliste teenuste osutamine leiab aset erinevate raviasutuste kaudu. Seejuures mitte kõik raviasutused ei pea olema niisugused, kelle poolt osutatavad teenused oleksid rahastatavad haigekassa poolt.
3 Vt RKS § 5 lg 1 ja § 22 lg 1
4 Vt erand ravikindlustuse seadus § 12 lg 21.
5 Vt Eesti Haigekassa tervishoiuteenuste loetelu. - RT I, 21.03. 2018 , 5.
6
Vt Haigekassa nõukogu Eesti haigekassa nõukogu otsus nr. 5, 11.01.2013.a. Ravijärjekordade maksimumpikkused. Kättesaadav: http://www.ph.ee/content/editor/files/otsus%20nr_05%20ravijärjekordade%20maksimumpikkused.pdf
7
Ravimite väljakirjutamise ja apteekidest väljastamise tingimused ja kord ning retsepti vorm. Sotsiaalministri määrus nr 30,vastu võetud 18.02.2005 - RT I, 21.12. 2017 , 32 koos hilisemate muudatustega.
8
Eesti Haigekassa ravimite loetelu. Kinnitatud sotsiaalministri 24.09.2002. a. määrusega nr 112 - RTL 2002, 111, 1616 …..koos hilisemate muudatustega.
9
Samas säilib kindlustatud isikul omaosalus. Lisaks haigekassa poolt hüvitatavatele summadele, peab ka kindlustatu ise maksma temale vajalike ravimite eest.
10
Vt Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetelu ja meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise kord. Tervise- ja tööministri 19.12.2017 määrus nr 60 – RT I, 23.12.2017, 23.
11
Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid. Kinnitatud sotsiaalministri 26. septembri 2002. a määrusega nr 114 - RTL 2002, 115, 166... koos hilisemate muudatustega.
16