Töötu sotsiaalne kaitse (0)

3. Töötu sotsiaalne kaitse
3.1 Üldalused
Töötu sotsiaalset kaitset reguleeritakse mitme erineva õigusaktiga. Nendest olulisemad on tööturuteenuste ja toetuste seadus (RT I 2005, 54, 430… koos hilisemate muudatustega )(edaspidi TTTS) Lisaks sellele on ka olulised Vabariigi Valitsuse määrustega kehtestatud rakendusaktid, millega kehtestatakse töötutele erinevad toetuste ja abirahade määrad. Täiendavalt tuleb siin mainida töötuskindlustuse seadust (RT I 2001, 59, 359… koos hilisemate muudatustega),
millega tagatakse peamiselt majanduslikult aktiivsetele isikutele täiendav kindlustuskaitse töötuks jäämise korral.
Tööturuteenuste ja toetuste seadusega reguleeritakse töötuna arvelolekut ja riigi poolt tagatava töötutoetuse, erinevate toetuste ning õppestipendiumi maksmist Eesti Töötukassa (edaspidi töötukassa) poolt ning samuti tööturuteenuste osutamist nii tööotsijale, töötutele kui ka tööandjatele. Tööturuteenus on teenus, mida osutatakse töötule ja tööotsijale töö leidmiseks ja tööalase arengu soodustamiseks ning tööandjale sobiva tööjõu saamiseks.
Tööotsija on isik, kes on Eesti Töötukassas tööotsijana arvele võetud ning otsib tööd ja pöördub vähemalt kord 90 päeva jooksul töövahendusteenuse saamiseks Eesti Töötukassa poole.
Töötu on isik, kes ei tööta, on töötuna arvele võetud töötukassas ja otsib tööd.
3.2. Töötuna või tööotsijana arvelevõtmine ja arveloleku lõpetamine
Isik pöördub töötuna või tööotsijana arvelevõtmiseks isiklikult töötukassasse ning esitab nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid või esitab nõutavad dokumendid isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu. Otsuse isiku töötuna või tööotsijana arvelevõtmise või arvelevõtmisest keeldumise kohta teeb töötukassa mitte hiljem kui teisel tööpäeval alates avalduse esitamise päevast.
Isikut ei võeta töötuna arvele, kui ta:
1) on noorem kui 16 aastat;
2) on jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka või talle on sama seaduse § 9 alusel määratud ennetähtaegne vanaduspension ; 
3) töötab töölepingu alusel, töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses;
4) on ametis Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanema või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
5) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 
6) on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige,kui ta saab selle eest tasu;
7) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana või on juriidilise isiku tulumaksuseaduse §-s 9 nimetatud juhtimis- või kontrollorgani liige, keda ei ole nimetatud TTTS punktis 4, kui ta saab selle eest tasu;
8) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana;
9) õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS§ 26 lõike 3 punktides 1–2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel;
10) on aja-, asendus- või reservteenistuses;
11) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele;
12) on Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu välisteenistuse seaduse § 67 lõike 1 alusel, või pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kellele makstakse abikaasatasu avaliku teenistuse seaduse alusel;
13) saab päästeteenistuse seaduse alusel vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.
Isikut ei võeta tööotsijana arvele, kui ta:
1) on noorem kui 13 aastat;
2) ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele.
Töötukassa teeb otsuse isiku töötuna arveloleku lõpetamise kohta:
1) kui töötu vähemalt kord 30 päeva jooksul ei tule töötukassasse vastuvõtule, välja arvatud juhul, kui töötu ei saanud tulla vastuvõtule mõjuval põhjusel;
2) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule;
3) kui töötu vastab tingimustele, mille esinemisel ei võeta teda töötuna arvele;
4) kui töötu keeldub individuaalse tööotsimiskava kinnitamisest;
5) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest;
6) kui töötu kolmandat korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst;
7) kui ettevõtluse alustamise toetus on töötu pangakontole üle kantud;
8) töötu soovil;
9) töötu surma korral;
10) kui töötu ei ole valmis kohe tööle asuma.
Töötukassa lõpetab isiku tööotsijana arveloleku:
1) kui tööotsija viimasest pöördumisest Töötukassasse on möödunud 90 päeva;
2) tööotsija soovil;
3) tööotsija ei vasta isiku riigi kuuluvusest tulenevatele tunnustele;
4) tööotsija surma korral.
3.3. Tööturuteenused
3.3.1 Üldalused
Tööturuteenuseid on võimalik osutada tööotsijale, töötule ja tööandjale. Töötule osutatakse tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel. Tööturuteenuste osutamine peab soodustama isiku töölerakendumist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist.
Tööturuteenuseid osutades lähtutakse töötu ja tööotsija erialast , töökogemusest, vajadustest , võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa.
Töötukassa osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega.
3.3.2 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused
Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine.
Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et:
1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade seaduse alusel määratud invaliidsusgrupp tähtajatult või isikul on tuvastatud osaline töövõime töövõimetoetuse seaduse alusel;
2) isik on hõivatud TTTS § 6 lõike 5 nimetatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega või omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust;
3) isik on 16-aastane kuni vanaduspensioniealine ega saa ennetähtaegset vanaduspensioni ega vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetust.
Tööalase rehabilitatsiooni teenust ei osutata, kui isikul on õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele või talle osutatakse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sotsiaalhoolekande seaduse alusel. Eesti Töötukassal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid isikule sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamise kohta.
Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal muutub talle teenuse osutamise aluseks olev asjaolu, võib muutunud alusel lõpuni saada tööalase rehabilitatsiooni teenust, mida saama ta on suunatud. Isik, kes on suunatud saama tööalase rehabilitatsiooni teenust ja kellel teenuse saamise ajal tekib õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele sotsiaalhoolekande seaduse alusel, võib saada tööalase rehabilitatsiooni teenust tööalase rehabilitatsiooni teenuse lõpuni.
Tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötuna arvele võetud, osutatakse tööalase rehabilitatsiooni teenust individuaalse tööotsimiskava alusel, mis koostatakse isiku ja Eesti Töötukassa koostöös .
3.3.3 Individuaalne tööotsimiskava
Individuaalse tööotsimiskava koostamise eesmärk on isikule töö leidmiseks, tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks vajalike tegevuste kavandamine.
Individuaalne tööotsimiskava sisaldab:
 1) töötu nime ja isikukoodi või sünniaega;
 2) isiku kutse- ja tööalaste oskuste ning muude tööle asumist ja töötamise jätkamist soodustavate ja takistavate asjaolude kirjeldust;
 3) töötu avaldusi töötukassale töö leidmiseks ja tööturuteenuste saamiseks;
 4) karjäärinõustaja soovitusi , kui töötule on karjäärinõustamist osutatud;
 5) tööle asumiseks ja töötamise jätkamiseks vajalikke tegevusi, tööturuteenuseid ja muid meetmeid ning nende osutajaid ja ajakava;
 6) hinnangut selle kohta, kas tööotsimiskava koostamisele järgneva kolme kuu jooksul piisab iseseisvast tööotsingust ja töövahenduse või informeerimise teenuse osutamisest või peab töötule osutama muid teenuseid;
 7) Eesti Töötukassasse vastuvõtule tulemise aega, ning kui on kokku lepitud isiklikult vastuvõtule tulemise asemel telefoni teel või isiku tuvastamist võimaldava infotehnoloogilise lahenduse kaudu pöördumine, siis pöördumise liiki ja aega;
 8) teavet tööotsimiskava täitmise ja iseseisva tööotsingu kohta;
 9) koostaja nime ja ametikohta;
 10) tööotsimiskava koostamise või muutmise aega.
Individuaalne tööotsimiskava koostatakse töötu ja Eesti Töötukassa koostöös hiljemalt 30 päeva jooksul töötuna arvelevõtmisest arvates.
Töötu kinnitab individuaalse tööotsimiskavaga nõustumist allkirjaga. Individuaalset tööotsimiskava võib vastavalt vajadusele muuta. Muudatustega nõustumist kinnitab töötu allkirjaga.
Kui töötu ei ole kolme kuu jooksul individuaalse tööotsimiskava koostamisest või selle muutmisest arvates tööd leidnud, hinnatakse tööotsimiskavas ettenähtud tegevuste, tööturuteenuste ja muude meetmete sihipärasust ning vajaduse korral viiakse läbi uus intervjuu ja muudetakse tööotsimiskava. Individuaalse tööotsimiskava sihipärasust ei hinnata ajal, kui töötu osaleb tööturuteenuses.
3.3.4 Üksikud tööturuteenused
Teavitamine tööturu olukorrast ning tööturuteenustest ja -toetustest on teabe andmine tööturu seisu ja muudatuste , tööturuteenuste sisu ja nende saamise tingimuste ning tööturutoetuste saamise tingimuste kohta.
Töövahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Sobivaks tööks töötule esimese 20 nädala vältel töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
2) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast,
3) mis vastab töötu haridusele, erialale ja varasemale töökogemusele ja
4) mille eest pakutav töötasu on vähemalt 60 protsenti isiku ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust, kuid mitte vähem kui kahekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Isiku sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kuu keskmise tulu arvutamisel võetakse arvesse töötuna arvelevõtmisele eelnenud viimase kuue kuu kolm esimest kuud.
Sobivaks tööks töötule 21. nädalast töötuna arvelevõtmisest arvates loetakse tööd:
1) mis ei ole tervislikel põhjustel vastunäidustatud,
2) mis võib olla tähtajaline,
3) mille puhul sõiduks elukohast töökohta ja tagasi ühissõidukiga ei kulu rohkem kui kaks tundi päevas ega rohkem kui 15 protsenti kuupalgast,
4) mille eest pakutav töötasu on täistööajaga töötamisel suurem töötu samal perioodil saadavast töötuskindlustushüvitisest, aga mitte väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ja
5) mis ei pea vastama töötu haridusele, erialale ega varasemale töökogemusele.
Kui isik võetakse eelmisest töötuna arveloleku lõpetamisest alates kuue kuu jooksul uuesti töötuna arvele ja ta ei ole selle aja jooksul olnud hõivatud töö või tööga võrdsustatud tegevusega, siis võetakse talle sobiva töö määratlemisel arvesse ka viimase 12 kuu töötuna arveloleku perioodid.
Tööotsijale sobivaks tööks loetakse iga töö, mida tööotsija ise endale sobivaks peab.
Tööturukoolitus on töötule korraldatav tööalane koolitus, kus omandatakse või arendatakse ameti- või muid oskusi, mis soodustavad isiku töölerakendumist. Tööturukoolitus kestab kuni üks aasta. Töötukassa tellib tööturukoolitust täienduskoolitusasutuse pidajalt täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses.
Isikul, kes on tööturukoolitusele suunatud töötuna arveloleku ajal ja kelle töötuna arvelolek on lõpetatud seoses tema tööle asumisega töölepingu alusel või muu teenuse osutamiseks sõlmitud lepingu alusel või kes on võetud avalikku teenistusse, on õigus osaleda tööturukoolitusel, millele ta on suunatud.
Karjäärinõustamine on töötule ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijale tema isikuomadustele, haridusele ja oskustele vastava haridustee, tööalase valiku, koolituse või töö soovitamine. Karjäärinõustamise eesmärk on nõustada isikut töö- ja kutsevaliku, töö saamise ja karjääri kujundamise küsimustes.
Tööpraktika on töötule praktilise töökogemuse saamiseks tööandja juures osutatav tööturuteenus, mille eesmärk on täiendada töötu tööks vajalikke teadmisi ja oskusi. Töötu peab tööpraktikal päevikut. Töötu esitab praktika päeviku hiljemalt iga kuu viiendal päeval Eesti Töötukassale. Tööpraktika kestab kuni neli kuud.
Tööandja tagab töötute juhendamise. Ühe juhendaja kohta võib olla kuni neli juhendatavat.
Tööandjale makstakse tööpraktika juhendamise eest juhendamistasu. Juhendamistasu makstakse töötu tööpraktikal osaletud iga tunni eest esimesel kuul 100 protsenti, teisel kuul 75 protsenti ning kolmandal ja neljandal kuul 50 protsenti juhendamistasu päevamäärast. Juhendamistasu päevamäär on kaheksakordne töötasu alammäär tunnis.
Avalik töö on ajutine tasuline töö, mis ei eelda kutse-, eri- ega ametialast ettevalmistust. Töötu suunatakse tema nõusolekul avalikule tööle kuni 10 tööpäevaks, kuid mitte kauemaks kui 50 tunniks ühe kuu jooksul. Töötu osaleb avalikus töös kuni 8 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas. 16–17-aastane töötu osaleb avalikus töös kuni 7 tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas.
Avalikus töös osalevale töötule maksab tasu avaliku töö korraldaja. Avaliku töö tunnipalga alammäär on Vabariigi Valitsuse kehtestatud tunnipalga alammäär.
Avalikule tööle ei kohaldata tööõigusakte, välja arvatud töötervishoiu ja tööohutuse seadust ning töölepingu seaduse sätteid, mis puudutavad tööaja piiranguid.
Tööharjutus on töötule tööharjumuse taastamiseks või esmase tööharjumuse omandamiseks osutatav tööturuteenus. Tööharjutuse eesmärk on töötu ettevalmistamine töölkäimiseks. Tööharjutuse kestus on kuni kolm kuud.
Palgatoetus on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus. Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on:
1) olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud;
2) 16–24-aastane ja olnud töötuna arvel järjest vähemalt kuus kuud;
3) olnud töötuna arvel 15 kuu jooksul vähemalt 12 kuud ja kelle töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud TTTS § 6 lõike 5 punktides 3 - 32 või 7 sätestatud asjaoludel;
4) töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vanglast vabanenud.
Palgatoetust võib taotleda füüsiline isik, eraõiguslik juriidiline isik ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud töötu tähtajatu või vähemalt kuuekuulise tähtajaga töölepinguga tööle võtmise korral.
Eesti Töötukassa sõlmib palgatoetuse maksmiseks TTTS § 18 lõikes 3 nimetatud isikuga halduslepingu, milles määratakse kindlaks:
1) andmed palgatoetusega tööle rakendatava isiku kohta;
2) palgatoetuse maksmise periood;
3) eeldatav töötasu suurus ühes kuus;
4) tööandja kohustused;
5) lepingu lõppemine.
Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu .
Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel.
Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates.
Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid.
Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel. Tööandja tagastab palgatoetusena välja makstud puhkusetasu, mis on talle töölepingu seaduse § 66 kohaselt riigieelarvest hüvitatud.

Ettevõtluse alustamise toetus

Töötukassast võib ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu, kes:
1) on vähemalt 18-aastane ja
2) on läbinud ettevõtluskoolituse või kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemus.
Ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks esitab töötu töötukassale:
1) avalduse,
2) äriplaani,
3) koopiad dokumentidest, mis tõendavad eelpool nimetatud nõude täitmist.
Ettevõtluse alustamise toetust saanud isik peab seda kasutama sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile.
Töötukassa kontrollib ettevõtluse alustamise toetust saanud isiku majandustegevust ja ettevõtluse alustamise toetuse sihtotstarbelist kasutamist tõendavaid dokumente vähemalt kaks korda aasta jooksul arvates toetuse ülekandmisest. Esimene kontrollimine toimub kuue kuu jooksul arvates toetuse ülekandmisest.
Ettevõtluse alustamise toetuse saaja peab toetuse tagastama täies ulatuses järgmiste asjaolude ilmnemise korral:
1) äriplaanis ettenähtud majandustegevus ei ole alanud kuue kuu möödumisel raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus ei ole alanud mõjuval põhjusel;
2) äriplaanis kavandatud majandustegevus lõpeb enne ühe aasta möödumist raha pangakontole ülekandmise päevast, välja arvatud juhul, kui majandustegevus lõpeb mõjuval põhjusel;
3) ettevõtluse alustamise toetust saanud isik võõrandab talle kuuluva osa või aktsia toetuse abil loodud äriühingu osa- või aktsiakapitalist ühe aasta jooksul arvates raha pangakontole ülekandmise päevast;
4) ettevõtluse alustamise toetust ei kasutata sihtotstarbeliselt.
Ettevõtluse alustamise toetuse ülemmäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.1
Töötule ei anta ettevõtluse alustamise toetust:

olemasoleva ettevõtja majandustegevuse alustamiseks ja laiendamiseks;

olemasoleva äriühingu osanikuks või aktsionäriks astumiseks;

isikule, kelle suhtes kehtib ärikeeld;

isikule, kellel on maksuvõlg riigi või kohaliku omavalitsuse ees;

isikule, kellel on täitemenetluses lapse elatise võlgnevus;

isikule, kelle esitatud äriplaan on suure riskiga ;

isikule, kellele kuulub või kellele toetuse avalduse esitamisele eelnenud kuue kuu jooksul kuulus osa täis- või usaldusühingust või rohkem kui 50 protsenti muust äriühingust;

isikule, kes on avalduse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul saanud ettevõtluse alustamise toetust käesoleva seaduse alusel;

tegutsemiseks valdkonnas, mis on vastuolus avaliku huviga .
Tööruumide või töövahendite kohandamine seisneb tööandja ehitise, ruumi, töökoha või töövahendi puudega isikule ligipääsetavaks ja kasutatavaks muutmises.
Töötukassa hüvitab tööandjale pärast puudega isiku tööandja juures tööle või teenistusse asumist 50 - 100 protsenti töökoha ja -vahendi kohandamise maksumusest, kuid mitte rohkem kehtestatud hüvitise ülemmäärast lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.
Tööandja tagastab Eesti Töötukassalt tööruumide ja -vahendite kohandamiseks saadud hüvitise summa täies ulatuses, kui asjakohane töö- või teenistussuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne kolme aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või ametikohale nimetamisest, välja arvatud juhul, kui:
 1) ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 94 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 3–8 nimetatud põhjustel;
 2) ametnik vabastati teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 92 lõike 1 või § 93 lõike 1 alusel või töötaja tööleping öeldi üles töölepingu seaduse § 88 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud põhjustel.
Nimetatud tööturuteenust ei osutata töötule tihedamini kui kord kolme aasta jooksul.

Töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmine

Töötamiseks vajalik tehniline abivahend on abivahend, milleta isikul ei ole puudest tulenevalt võimalik tööülesandeid täita. Töötamiseks vajalikuks abivahendiks ei loeta vahendit, mis on puudest olenemata vajalik tööülesannete täitmiseks või mis on puudega inimesele vajalik igapäevaeluga toimetulekuks.
Töötukassa sõlmib puudega isiku või tema tööandjaga nimetatud isikule töötamiseks vajaliku tehnilise abivahendi tasuta kasutada andmiseks halduslepingu. Nimetatud haldusleping sõlmitakse kolmeks aastaks. Kui puudega isik on võetud tööle või teenistusse määratud ajaks, siis sõlmitakse haldusleping samaks tähtajaks, milleks on sõlmitud tööleping või vormistatud teenistusse võtmine, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks.
Abistamine tööintervjuul on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab puudest tulenevalt abi tööintervjuul tööandjaga suhtlemiseks.
Kui töötukassa töötajal puuduvad vajalikud oskused puudega töötu abistamiseks tööintervjuul, sõlmib töötukassa nimetatud teenuse osutamiseks halduslepingu isikuga, kellel on teenuse osutamiseks vajalikud oskused.
Tugiisikuga töötamise võimaldamine on tööturuteenus puudega töötule, kes vajab töötamisel puudest tulenevalt abi ja juhendamist.
Tugiisikuga töötamise teenust võib puudega töötule osutada kuni ühe aasta jooksul tähtajatu töö- või teenistussuhte algusest tööandja ja puudega töötu vahel:
1) esimesel kuul kuni 8 tundi päevas,
2) teisel kuul kuni 4 tundi päevas ja
3) 3.–12. kuul kuni 2 tundi päevas, kuid kokku mitte rohkem kui 700 tundi aastas puudega töötu kohta.
Tugiisikule või tööandjale makstakse tasu. Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tunnitasu määr kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
3.4. Tööturutoetused
3.4.1 Töötutoetus
Töötutoetust on õigus saada töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, välja arvatud seaduses ettenähtud juhud , ja kelle sissetulek on väiksem 31-kordsest töötutoetuse päevamäärast.
Eelpool nimetatud sissetuleku hulka ei arvata:
1) tööturuteenuste ja-toetuste seaduse alusel makstavat stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
2) tööturuteenuste ja-toetuste seaduse alusel makstavat tasu avaliku töö tegemise eest;
3) sotsiaalhoolekande seaduse alusel makstavat toimetulekutoetust ja vajaduspõhist peretoetust;
4) perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, välja arvatud sama seaduse alusel makstavat lasterikka pere toetust seitset või enamat last kasvatavale perele;
5) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid puuetega inimeste sotsiaaltoetusi;
6) elatist, mida töötu saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseaduse §-le 101;
7) perehüvitiste seaduse alusel makstavat ealtisabi;
8) ametiühingute vabatahtlike töötukassade makstud toetust.
Töö ja tööga võrdsustatud tegevuseks loetakse:
1) töötamine töölepingu alusel või avalikus teenistuses Eestis või Eestist lähetatud töötajana välisriigis;
2) töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel;
3) tegutsemine Eestis füüsilisest isikust ettevõtjana;
4) õppimine õppeasutuse päevases õppevormis või täiskoormusega õppes, juhul kui isik on katkestanud või lõpetanud oma õpingud. Õppimise aja hulka ei loeta akadeemilisel puhkusel viibimise aega;
5) ajateenistuskohustuse täitmine;
6)aeg, mil Eesti välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolevale mittetöötavale abikaasale makstakse abikaasatasu;
7) ametis olemine Riigikogu liikmena, Euroopa Parlamendi liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, kohtunikuna, õiguskantslerina, riigikontrolörina, riikliku lepitajana, kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgalise esimehena või palgalise aseesimehena, valla- või linnavalitsuse palgalise liikmena, sealhulgas vallavanemana või linnapeana, osavalla- või linnaosavanemana;
 8) avalik-õigusliku ameti pidamine sõltumatu isikuna;
Teatud töötutelt ei nõuta varasemat hõivatust tööga või tööga võrdsustatud tegevusega Nimetatud töötud on need, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva:
1) kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni;
2) olnud haiglaravil;
3) hooldanud puudega isikut ja valla- või linnavalitsus on maksnud talle hooldamise eest toetust;
4) hooldanud kohaliku omavalitsuse üksusega sõlmitud kirjaliku lepingu alusel haiget, püsivalt töövõimetut, osalise või puuduva töövõimega isikut või vanurit , kes ei kuulu perekonnaliikmete hulka;
5) olnud tööta püsivalt töövõimetuks tunnistamise või tuvastatud puuduva töövõime tõttu;
6) olnud vahi all või kandnud karistust vanglas või arestimajas.
Kui töötu on olnud hõivatud töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul mitme tööga või tööga võrdsustatud tegevusega, liidab töötukassa sellised erinevate tegevustega hõivatuse ajavahemikud, mis ei kattu.
Töötutoetuse saamiseks peab toetuse saaja peab täitma erinevaid tingimusi. Nii peab toetuse saaja tulema talle määratud ajal isiklikult Töötukassasse vastuvõtule ning täitma individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud tingimusi ja tegevusi.
Töötul, kes on saanud toetust tingimusel, et tema käest ei nõuta eelnevat tööga või tööga võrdustatud tegevusega hõivatust, on õigus korduvalt toetust saada, kui:
1) töötule viimasest toetuse määramisest on möödunud vähemalt viis aastat või
2) töötu on korduvale toetuse taotlemisele eelneva 24 kuu jooksul töötanud vähemalt 180 päeva ega ole saanud töötutoetust nimetatud ajavahemiku .
Kui töötutoetuse maksmine on lõpetatud enne seaduses ettenähtud aja möödumist (kas 210 või 270 päeva möödumist), on isikul õigus töötutoetust uuesti taotleda, kui ta on vahepeal olnud hõivatud tööga ja jäänud 12 kuu jooksul alates viimati töötuna arvelevõtmise päevast uuesti töötuks ning vastab muudele töötutoetuse saamise tingimustele.
Töötul ei ole õigust saada töötutoetust ajavahemikul, mille jooksul talle makstakse töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel.
3.4.1.1 Töötutoetuse määramine ja taotlemine
Töötutoetuse taotlemiseks esitab töötu nõuetekohase avalduse ja vajalikud dokumendid töötukassale.
Kui avalduses on puudusi või sellele ei ole lisatud vajalikke dokumente, juhib töötukassa viivitamatult isiku tähelepanu puudustele ning palub need kõrvaldada. Töötutoetuse taotlemise päevaks loetakse nõuetekohase avalduse ja vajalike dokumentide esitamise päev.
Töötukassa teeb otsuse toetuse määramise või määramata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul töötutoetuse taotlemise päevast alates.
Töötutoetus määratakse kaheksandast päevast töötutoetuse taotlemise päevast alates.
Töötule, kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes ning kellega lõpetati viimases töökohas tööleping töökohustuste rikkumise, vääritu teo või usaldus kaotuse tõttu määratakse töötutoetus 61. päevast töötutoetuse taotlemise päevast alates.
Töötule, kes taotles, kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, määratakse töötutoetus kaheksandast päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamisest. Töötule, kes on õppinud enne töötuna arvelevõtmist õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes ning kes taotles, kuid kellele ei määratud töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse alusel, määratakse töötutoetus 61. päevast töötuskindlustushüvitise taotlemise avalduse esitamise päevast arvates.
3.4.1.2 Töötutoetuse maksmine
Töötutoetust makstakse õigustatud isikule vähemalt kord 30 päeva jooksul.
Töötutoetus makstakse töötu soovil tema pangakontole või teise isiku pangakontole või posti teel.
Töötutoetuse arvutamise aluseks on töötutoetuse päevamäär, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
3.4.1.3 Töötutoetuse maksmise peatamine ning ennetähtaegne lõpetamine
Töötutoetuse maksmine peatatakse, kui:
1) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst – 10 päevaks;
2) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest – 10 päevaks;
3) töötu esmakordselt mõjuva põhjuseta ei tule määratud ajal töötukassa vastuvõtule – viimase pöördumise päevale järgnevast päevast kuni töötukassasse vastuvõtule tulemise päevani (kaasa arvatud);
4) töötul tekib vähemalt 31-kordne töötutoetuse päevamäära suurune ühekordne sissetulek – 30 päevaks.
Töötutoetuse maksmine lõpetatakse ennetähtaegselt, kui:
1) töötu teist korda mõjuva põhjuseta ei tule talle määratud ajal töötukassasse vastuvõtule;
2) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub individuaalse tööotsimiskava täitmisest;
3) töötu teist korda mõjuva põhjuseta keeldub sobivast tööst;
4) töötuna arvelolek lõpetatakse töötukassa otsusega;
5) töötul tekib vähemalt 31-kordse töötutoetuse päevamäära suurune püsiv kuusissetulek.
6) töötul tekib õigus töövõimetoetusele töövõimetoetuse seaduse alusel õiguse tekkimise päevast arvates või töövõimetoetuse otsuse tegemise päevast arvates, kui töövõimetoetust makstakse tagasiulatuvalt töötutoetuse maksmise perioodiga kattuva ajavahemiku eest
Püsivaks loetakse sissetulekut, mida isik saab vähemalt talle määratud töötutoetuse maksmise ajavahemiku lõpuni.
3.4.2 Stipendium
Töötul on õigus saada erinevate tegevuste eest stipendiumi. Õigus saada stipendiumi on:
1) töötul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud töötukassa ;
2) töötul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud töötukassa;
3) töötul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud töötukassa;
4) töötul, kes osaleb tööalases rehabilitatsioonis.
Tööharjutuse stipendiumi arvutatakse iga tööharjutuses osaletud tunni eest tööharjutuse läbiviija esitatud andmete alusel. Tööharjutuse stipendiumi suurus arvutatakse stipendiumi poole tunnimäära alusel. Stipendiumi arvutab Töötukassa.
Stipendiumi makstakse kord kuus vastavalt töötu soovile tema pangakontole või teise isiku pangakontole või posti teel.
Stipendiumi tunnimäär kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega.
3.4.3 Sõidu- ja majutustoetus
Õigus saada sõidu- ja majutustoetust on:
1) isikul, kes osaleb tööturukoolitusel, mille on korraldanud töötukassa;
2) isikul, kes osaleb tööpraktikas, mille on korraldanud töötukassa;
3) isikul, kes osaleb tööharjutuses, mille on korraldanud töötukassa;
4) isikul, kes osaleb tööalases rehabilitatsioonis.
Sõidu- ja majutustoetus arvutatakse tööturuteenuse koha ja töötu elukoha vahelise vahemaa ja kuludokumentide alusel.
Sõidu- ja majutustoetuse ülemmäär kuus kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Sõidu- ja majutustoetuse uus määr ei või olla kehtivast toetuse määrast väiksem.
1 2018 riigieelarve seaduse kohaselt on nimetatud toetuse määraks 4474 eurot.
12