Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

TOETUSED EESTI JA SOOMES
Mari Mets
RIIKLIK  PENSION
Soome
Eesti
2 pensioni süsteemi:
  Vanaduspension
 Tööpension
 Töövõimetuspension
 Rahvapension.
 Toitjakaotuspensjon
Tööpension jaguneb veel:
 Rahvapension
 Vanaduspension

 Töövõimetuspension
 Tagatispension
TÖÖPENSION
  Teenitakse  välja oma 
palagatööga ja ettevõtlusega. 
 Kui ollakse vähemalt töötanud 
1 aasta.
 Maksimum 1300 EUR.
RAHVAPENSION
 Kellel pole tööpensioni või 
Rahvapensioni määr on 134,10 
selle määr jääb väikeseks.
eurot
 Saamiseks peab elama vaid 
Määratakse:
mõne aasta Soomes
 63-  aastasele  isikule kellel 
 Maksimum on saada kuni 
puudub nõutav pensionistaaž
586 eur, kuid selleks peab 
 Vanaduspensioniikka jõudnud 
seal elama 40 aastat.
isikul, kellele maksti püsiva 
töövõimetuse alusel 
 Miinimum on 62,5 eur  piisab  
rahvapensioni 
5 aastasest elamisest. 
 Toitja surma korral 

pereliikmetele
 Püsiva töövõime kaotuse korral


TAGAGATISPENSION
 Võib saada pensionile lisaks kui 
saadav  pension  on väike.
 Saab kui  elad  Soomes vähemalt 
3 aastat peale 16 aastaseks 
saamist.
 Aastal 2012 on tagatispension 
täiesulatuses 713,73 EUR 
kuus.
Vanaduspension
 Jäädakse  60-63 aastaselt
 Jäädakse üldjuhul 63–65-
 Pension ca 272 oleneb staažist
aastaselt
 Võib jääda ka ennetähtaegselt 
 Pension siis ca 1300 EUR
kuni 3 aastat enne 
 Võib jääda ka 
penasioniiga, kuid siis 
ennetähtaegselt(62), kuid 
pension väheneb iga  kuuga  
pension väheneb siis iga 
0.4%. Määratakse eluksajaks 
kuuga 0,4%
ning ei arvutata ümber 
vanaduspensioniks. 
 Edasilükkamisel suureneb aga 
Ennetähtaegset 
0,6% iga kuu pealt ja 
vanaduspensioni ei maksta 
ülempiir puudub
töötamise korral isikule, kes 
ei ole jõudnud üldisesse 
vanaduspensioniikka.
 Edasilükatud pensioni puhul 
suurendatakse pensioni 0,9% 
võrra iga kuu eest, mille võrra 
inimene oma pensioni 
taotlemist edasi lükkab.
Töövõimetuspension
 Saab üldjuhul alles siis, kui 
 Õigus püsivalt töövõimetuks  
olete saanud umbes aasta 
tunnistatud vähemalt 16- 
jooksul haiguspäevaraha
aastasel isikul, kelle 
 Saab taodelda 16–64-aastane, 
töövõime kaotus on vähemalt 
kellel on haigus või  puue
40-100% protsenti ja kes on 
mis takistavad tööd tegemast
omandanud  nõutava 
pensionistaaži
 Pime või liikumisvõimetu saab 
alati töövõimetuspensioni, 
 Tööõnnetuse või kutsehaiguse 
isegi kui ta teeb tööd
tagajärjel tekkinud 
töövõimetuse puhul staaži 

nõuet ei ole.

Perepension  Toitjakaotuspension
 Makstakse abikaasa või lapse 
Õigus 
vanema surma korral.
 Lapsel
 Lesepension 
 Vanemal
 Lapsepension
 Lesel


Lesepension Toitjakaotuspension
  Ei ole ühiseid lapsei
Pensioni suurus arvutatakse:
 Abikaasa  surma ajal vähemalt 
 Kolmele ja enamale liikmele 
50 aastane
100% arvutatud 
 Abielus oldud vähemalt 5 aastat
vanaduspensionist
 Algpension on 300 eurot 6 
 Kahele liikmele 80% arvutatud 
kuud.
vanaduspensionist
 Põhipension 95 eurot kuus 3 
 Ühele liikmele 50% arvutatud 
aastat juhul kui on peres alla 
vanaduspensionist
18 aastane laps.


Lapsepension 
Toitjakaotuspension
 Vanema surma korral 
 toitja staažiosaku ja 
makstakse kuni 18 astaseks 
kindlustusosaku alusel 
saamiseni
arvutatud vanaduspension
 Kui tegemist on õpilasega,siis 
 vanaduspension 30-aastase 
kuni 21 aastaseks saamiseni
pensioniõigusliku staaži 
 Põhiosa on 56 eurot kuus
korral.
                  
 Lisapension on 84 eurot kuus
Baasosa suurus 120,2069 

eurot
Aastahinde väärtus 4,515 
eurot
Peretoetused
 SÜNNITOETUS 1600 eurot, 
 Sünnitoetus - 320€
mis makstakse isale, ema 
 Lapsendamistoetus – 320€
saab valida kas 140 eurot või 
abipakk.        
 Lapsetoetus – 19,18€, alates 
kolmandast lapsest 57,54€ 
 LAPSENDAMISTOETUS   
lapse kohta
4500-1900 EUROT (oleneb 
kas lapsendada enda riigi või 
 Lapsehooldustasu määr 2012. 
välisriigi last)
aastal on 76,70 €
 LAPSETOETUS (esime lapse 
 Üksikvanema lapse toetus 
eet 100,4 eurot, teise lapse 
19,18 €
eest 110,94 eurot, kolmanda 
  Ajateenija  lapsetoetus 47,95 €
lapse pealt 141,56 eurot, 

neljanda 162,15, viienda ja 
iga järgneva eest 182,73 
eurot.

Peretoetused
 Eestkostel või perekonnas 
hooldamisel oleva lapse 
toetus 191,80 € kuus
 Elluastumistoetus 383,60 €
 Seitsme ja enamalapselise pere 
vanema toetus 168,74€ 

Elatistoetus              Elatisabi
 Kui vanemad lahutavad ja laps 
 Elatisabi makstakse 90 päeva 
jääb ühe vanema juurde 
eest.
142,86 eurot

 Elatistoetust saab juhul, kui:
 Päevamäär on üks kolmandik 
  elatist maksma kohustatud 
lapsetoetuse 
vanem ei ole  elatisraha  
määrast(lapsetoetuse määr 
maksnud
2012 aastal on 9,59€)
 elatisraha on väiksem kui 

elatistoetus
  lapse lapsendab vaid üks 
hooldaja  väljaspool abielu 
sündinud lapse isadust ei ole 
tuvastatud.

Eluasemetoetus
 Üldine eluasemetoetus
 Õppetoetuse eluaseme 
lisatoetus õppuritele
 Sõduritoetuse eluasemetoetus 
ajateenijatele 
 Pensionäri eluasemetoetus
 Makstakse eluasemega seotud 
kulude katteks.
 Kui on väike sissetulek ja 
püsielukoht on Soomes
 Võib saada nii isikliku kui ka 
üürikorteri korral
 Toetust võib saada nii üüri kui 
ka vee ja küttekulude 
tasumiseks iskliku korteri 
puhul ka hoolduskuludeks
 Küttekulu 1,00-1,30 eurot 
ruutmeetrikohta
 Vesi umbes 22 eurot inimese 
kohta

Sotsiaaltoetused  puuetega 
inimestele
 alla 16-aastase puudetoetus
 Puudega lapse toetust 
  16-aastaseks  saanu  
 Puudega tööealise inimese 
puudetoetus
toetust 
  pensionisaaja hooldustoetus
 Puudega vanaduspensioniealise 
 Toitumishüvitis
inimese toetust
 Suulise tõlke teenused puuetega 
 Puudega vanema toetust 
inimestele 
 Töötamistoetus

 Õppetoetust
 Rehabilitatsioonitoetust
 Täienduskoolitustoetust 
Sotsiaaltoetused puuetega 
inimestele
 Põhipuudetoetus 85,93 eurot 
Sotsiaaltoetuste määr 2012. aastal 
kuus
on 25,57 eurot
  Suurendatud  puudetoetus 
 Keskmise puudega lapsele 
200,51 eurot kuus
270% sotsiaaltoetuste 
 Maksimaalne puudetoetus 
määrast (2012.aastal 69,04 
388,80 eurot kuus
eurot)

  Raske või sügava puudega 
lapsele 315% sotsiaaltoetuste 
määrast (2012.aastal 80,55 
eurot)).

 Puudega tööealise inimese 
toetust mitte vähem kui 65% 
sotsiaaltoetuste määrast (2012. 
aastal 16,62 eurot) ja mitte 
rohkem, kui 210% 
sotsiaaltoetuste määrast (2012. 
aastal 53,70 eurot) kuus
 Puudega vanaduspensioniealise 
inimese toetust 
 Keskmise puudega isikule 50% 
sotsiaaltoetuste määrast (2012. 
aastal 12,79 eurot)
 Raske puudega isikule 105% 
sotsiaaltoetuste määrast (2012. 
aastal 26,85 eurot) 

 Sügava puudega isikule 160% 
sotsiaaltoetuste määrast (2012. 
aastal 40,91eurot).
 Puudega vanema toetust 75% 
sotsiaaltoetuste määrast (2012. 
aastal 19,18 eurot)
 Õppetoetus 25—100% 
sotsiaaltoetuste määrast vastavalt 
tegelikele lisakulutustele (2012. 
aastal 6,39-25,57 eurot).
 Töötamistoetus 10-kordne 
sotsiaaltoetuste määr kolme 
kalendriaasta  jooksul alates 
toetuse esmakordsest 
määramisest 

TÖÖTUTOETUS
Toimetuleku töötuse ajal tagavad:
 Töötutoetuse päevamäär 2012. 
 töötuspäevaraha 
aastal on 2,11 eurot.
  tööturututoetus 
 Töötutoetuse 31-kordne 
 Töötuspäevaraha võib olla 
päevamäär 2012. aastal on 
palgapõhine päevaraha või 
põhipäevaraha
65,41 eurot. 
 Põhipäevaraha suurus on umbes 
 Esimesel 100 hüvitise saamise 
26 eurot päevas ja seda 
päeval saate iga päeva eest 
makstakse 5 päeva nädalas, 
hüvitist 50% ning seejärel 40% 
saab taodelda kui ei ole arvel 
ühe kalendripäeva keskmisest 
töötukassas, maksab Kela
töötasust.
 Kui teil on lapsi, saate laste eest 
lisatoetust .See on laste arvust 
  esimesel 100 päeval võimalik 
sõltuvalt umbes 5–9,23 eurot 
saada maksimaalselt 32 eurot 
päevas.
päevas, alates 101. päevast 
 Põhipäevarahalt maksate makse
25,60 eurot päevas 

(brutosumma).
Töötamise tingimus
 Töötutoetusele on õigus 
Et saada põhipäevaraha, peate 
töötutel, kelle kuu 
täitma töötamise tingimuse.
sissetulek on väiksem 
Töötamise tingimus on täidetud, 
töötutoetuse 31-kordsest 
kui:
päevamäärast ning kes on 
 Peab olema töötanud viimase 28 
töötuna arvelevõtmisele 
kuu jooksul vähemalt 34 
eelneva 12 kuu jooksul 
nädalat
vähemalt 180 päeva olnud 
 Tööaeg on olnud vähemalt 18 
hõivatud tööga või tööga 
tundi nädalas
võrdsustatud  tegevusega
 Palk on vastanud valdkonna 
kollektiivlepingule või on 
olnud vähemalt 1 071 eurot 
kuus.
Tööturutoetus
 Palgapõhist päevaraha  maksab 
 ollakse töötukassas töötuna 
töötukassa. Makstakse kui 
arvele võetud
ollakse piisavalt kaua 
  esitatud 
töötukassa liige ning 
töötuskindlustushüvitise 
täidetakse kõik tingimused.
avaldus
 Palgapõhine päevaraha 
  töötuna arvelevõtmisele 
arvutatakse välja palgatulude 
eelnenud 36 kuu jooksul 
järgi maksimaalselt 500 
vähemalt 12 kuud 
päeva
töötuskindlustusstaaži


 Tööturutoetust võib saada 
 töö- või teenistuskohalt ei ole lahkutud 
Soomes püsivalt elav, 17–64-
enda algatusel, välja arvatud juhul, 
aastane töötu tööotsija
kui olete töölepingu üles öelnud 
tööandjapoolse kohustuse olulise 
 Tööturutoetus on umbes 26 
rikkumise tõttu  või põhjusel, et 
eurot päevas
tööandja on töötasu vähendanud töö 
 Makstakse 5 päeva nädalas
mitteandmise korral või on tööleping 
 Täismäär on 550-750 eurot 
lõpetatud kohtus või 
töövaidluskomisjonis 
kuus
 kokkuleppel tööandjaga
 Juhul aga kui abikaasa 
 töö- või teenistuskohustuste rikkumise, 
sissetulek ületab 2800 eurot 
usalduse kaotamise või vääritu teo 
siis toetust ei saa
tõttu.

 Töölepingu lõpetamine või 
teenistustest vabastamine: 
koondamise , asutuse 
likvideerimise , katseaja 
ebarahuldavate tulemuste, 
töö- või teenistussuhte 
tähtaja möödumise, 
pikaajalise töövõimetuse 
korral on õigus 
töötuskindlustushüvitisele.

Document Outline

  • Slide1
  • Slide2
  • Slide3
  • Slide4
  • Slide5
  • Slide6
  • Slide7
  • Slide8
  • Slide9
  • Slide10
  • Slide11
  • Slide12
  • Slide13
  • Slide14
  • Slide15
  • Slide16
  • Slide17
  • Slide18
  • Slide19
  • Slide21
  • Slide23
  • Slide24
  • Slide25
  • Slide26
  • Slide27
Vasakule Paremale
SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #1 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #2 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #3 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #4 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #5 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #6 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #7 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #8 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #9 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #10 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #11 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #12 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #13 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #14 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #15 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #16 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #17 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #18 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #19 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #20 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #21 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #22 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #23 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #24 SOTSIAALTOETUSED EESTI JA SOOMES #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MariMets89 Õppematerjali autor
Võrdlus sotsiaaltoetustest Eestis ja Soomes.

Sarnased õppematerjalid

Sotsiaalhooldusõigus
74
odt

Sotsiaalhooldusõigus

inimesest sõltumatult; 3) Täiendada perekondlike ülalpidamiskohustustega isikute sissetulekut. Nimetatud süsteem tuleb luua seadusandluse abil, mis tagab kindlaksmäärtatud individuaalsed nõudeõigused või paneb avalikele, pool-avalikele või autonoomsetele kohtadele kindlaksmääratud kohutusi. Süsteem peab olema hallatud avaliku, pool-avaliku või autonoomse institutsiooni poolt. 3.1. Sotsiaaltoetused Sotsiaaltoetuste mõiste üle puudub üldtunnustatud konsensus. Kui lähtuda kolmest sissetulekuallikast, siis saame sotsiaaltoetusele järgmise mõiste: sotsiaaltoetus on sissetulek või rahas hinnatav teenus või ese, mis ei ole tööga saadav sissetulek ega ka ülalpidamisest saadav toetus. Taoline üldine definitsioon katab igal juhul suure arvu protsesse, nagu nt kinkimine, pärand, maksmine kindlustuslepingust, riiklikud subsiidiumid, tööandjapoolsed vabatahtlikud toetused jne.

Sotsiaalhooldusõigus
Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam
5
docx

Sotsiaalkaitse õiguslike aluste eksam

sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel aastatel on majanduse ja eelkõige tööturu olukord paranenud. sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem ­ elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna sotsiaalpoliitika ­ avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus sotsiaalsete probleemide lahendamiseks, inimarengu edendamiseks ning ühiskonnaliikmete heaolu tagamiseks

Sotsioloogia
Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses
42
docx

Sotsiaaltöö kohalikus omavalitsuses

(Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus. Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud perekondadele, s.t leibkonnale, kes jagab ühist eluruumi ja kasutab ühiselt üht või enamat tuluallikat ning kelle iga liikme netosissetulek kuus peale eluasemekulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud toimetulekupiiri kahekordset määra (s.o 260.-). Ühekordsed toetused lastega peredele on ette nähtud kooli- ja lasteaiatarvete, riiete ja

Sotsiaaltöö alused
Vanematoetused 2018
6
docx

Vanematoetused 2018

2. Riiklikud peretoetused 2.1. Maksusoodustused Lastega perede toetamiseks on riigi poolt võimalik kasutada mitmeid erinevaid meetodeid. Üheks peamiseks niisuguseks meetodiks on erinevad peretoetused, mida reeglina finantseeritakse riigieelarvelistest vahenditest. Teisalt on aga ka riigi poolt kehtestatud tulumaksusoodustused, mis laienevad üksnes lastega perekondadele. Eesti tulumaksuseaduse kohaselt on samuti ettenähtud tulumaksusoodustus lastega perekondadele. Peredes, kus kasvab kaks või enam last on võimalus maha arvata tulumaksuvaba summa iga peres kasvava lapse kohta. 2.2. Riiklikud peretoetused Riiklike peretoetuste maksmist ja määramist reguleeritakse alates 2017. aastast peamiselt perehüvitiste seadusega (RT I, 08.07.2016, 1...koos hilisemate muudatustega). Peretoetuste liigid on:

Õigus alused
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis
5
doc

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis

Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi

Lastekaitse
Kval juhtimise küsimuste vastused
19
odt

Kval juhtimise küsimuste vastused

pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Vanaduspension, toitjakaotuspension, rahvapension. 12. Vanaduspension, selle koostisosad – Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud õige vanus ja pensionistaaž. 2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani. Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Vanaduspensioni saamiseks peab olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Koosneb:  Baasosa  Staažiosak - suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal tööaastaid.  Kindlustusosak - suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. 13. Rahvapension – 63 aastane isik  Eesti alaline elanik või tähtajaline elamisluba vähemalt 5 aastat enne taotlemist

Akadeemiline enesejuhtimine
Sotsiaaltoetused
24
odp

Sotsiaaltoetused

2010.a Sotsiaalhoolekanne Õigus sotsiaalabile on kõigil alalistel elanikel. Kohalik omavalitsus korraldab abi vajajatele sotsaalteenuste jm abi an Kuidas abi saada? Otsust abivajajatele abi anda või mitte anda tuleb põhjandada. Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni.

Majandus
EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE
40
docx

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE Hoolekande algus Süsteemsel hoolekanne Eesti territooriumil saabus koos Saksa ordu ja ristiusuga 13. sajandil; Eesti- ja Liivimaa kloostrite varjupaigad; Seek ehk põdurate maja; Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639

Sotsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun