Kval juhtimise küsimuste vastused (0)

SOTSIAALKAITSE ÕIGUSLIKUD ALUSED 1. Sotsiaalseadustiku kodifitseerimine, liigendus -  Kodifitseerimine kui tegevus peaks aitama kaasa suurema õigusselguse loomisele. Õiguskirjanduses selgitatakse, et eristada saab  reformaatorlikku kodifitseerimist ning konstantse õiguse kodifitseerimist. Reformaatorlik  kodifitseerimine hõlmab endas ka uute õigusnormide loomist. Konstantse õiguse  kodifitseerimine on tagasihoidlikum. See ei hõlma uue õiguse loomist vaid seisneb üksnes  kehtiva õiguse süstematiseerimises.Kodifitseerimise lõppresultaadiks on tüüpiliselt uue  seaduse tervikteksti koostamine. SHS võeti vastu 1995. aastal. Seaduse esmaversioon  koosnes üksnes umbkaudu 50 paragrahvist. Tänaseks on SHSi muudetud enam kui  viiekümnel korral ning paragrahvide arv on kasvanud umbes 150-ni. Selline areng on  muuhulgas kaasa toonud selle, et SHS on kaotanud oma selguse. SHS on äärmiselt raskesti  loetav ja mõistetav seadus. Seda nii abivajajate, valdkonna spetsialistide kui ka juristide  jaoks. Seega on SHSi kodifitseerimine kindlasti õigustatud. SHS kasutab reformaatlikku kodifitseerimist. 2. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus – (SÜS) – sotsiaalseadustiku reguleerimisala  (1) sotsiaalseadustik reguleerib sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist avaliku  võimu pool. (2) Käesolev seadus sätestab sotsiaalkaitse põhimõtteid ja korraldust sotsiaalkaitseks  ettenähtud hüvitiste andmist, isiku õigused ja kohustused sotsiaalkaitse sotsiaalkaitse  kohandamisel, sotsiaalkaitse menetlused, sotsiaalkaitse rahastamise korraldamine.  (3) Hüvitiste ning nende andmise tingimused ja kord sätestatakse seaduses.   3. Sotsiaalhoolekande seadus (2) –  Käesolev seadus sätestab sotsiaalhoolekande  organisatsioonilised, majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes  tekkivaid suhteid .  4. Sotsiaalhoolekanne vs sotsiaalkindlustus - Sotsiaalhoolekanne  on toimingute süsteem,  mille eesmärk on inimestele erinevate vabaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise  kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse  sotsiaalset kaasatust, ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust  ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalkindlustus on sotsiaalpoliitiliste abinõude süsteem, sotsiaalne  kaitse sissetulekute katkemise või vähenemise või kulutuste suurenemise korral.


5. Sotsiaalne kaitse vs sotsiaalne turvalisus - Sotsiaalne kaitse on sotsiaal kindlustuse ja  hoolekande meetmete kogum. Mille ülesanne on parandada üksikisiku või leibkonna  toimetulekut sissetuleku osalist või täielikust  kaotust põhjustatud toimetulekuriski või  toetusvajaduse ilmnemist. Sotsiaalne turvalisus tähendab seda, et kui riigil poolt on tagatud kõik toetused ja teenused,  tänu sellele tekib inimestel sotsiaalne turvalisus. 6. Euroopa Sotsiaalharta -  Euroopa Nõukogu inimõigusi kaitsev leping. Selle lepinguga  sätestatakse inimeste sotsiaalsed õigused ja vabadused ning kehtestatakse  järelevalvemehhanism, mis kindlustab, et hartaga ühinenud riigid peavad neist kinni.  Allkirjastasti 1996 Strasbourgis.Eestis 1998. 7. Euroopa Inimõiguste Konventsioon – 1950. Eestis 1993. On vanim  rahvusvaheline inimõiguste kaitse alane välisleping. Inimõigused on inimese ja riigivõimu  vahelisi suhteid käsitlev valdkond. Kohutus austada inimõigusi; õigus elule; piinamise  keelamine;orjuse keelamine; õigus isikuvabadusele; õigus õigalsele kohtumenetlusele;  karistamine seaduse alusel; õigus perekonnaelu austamisele; usuvabadus; sõnavabadus; õigus abielluda. 8. 4 põhivabadust Euroopa Liidus  -  kaupade, teenuste, isikute ja kapitali vaba liikumine  liikmesriikide piires. 9. Sotsiaalmaks, selle jaotumine. - sotsiaalmaksuseadus 13.12.2000. Pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale  pandud rahaline kohustus. Makstakse: 1. palgast jm rahalistes tasudest 2. Ettevõtlustuludelt 3. Erisoodustustelt 4. Töötuskindlustushüvitiselt 5. erijuhud -maksab riik või isik ise 6. Sotsiaalmaksumäär -33%  Sellest: Riiklikuks pensionikindlustuseks 20% Riiklikuks ravikindlustuseks 13% Maksmise periood 1 kalendrikuu, FIE-L kalendriaasta 


10. Mediaanpalk, -vanus vs keskmine palk, -vanus – mediaan vanus tähendab seda, et pooled  inimesed on nooremad ja pooled vanemad. Mediaan palk tähendab seda, et pooled inimesed saavad alla mediaani ja pooled saavad üle  mediaani palka. Keskmine palk on enamasti kõrgem, kui mediaan selle pärast, et kõrged palgad on palju  suuremad, mis tõmbavad keskmise palga üles nt (töötajata palgad on 500, 800, 900, 1000 ja  ülemuse palk on 5000 siis keskmine on 1640). 11. Riiklikud pensionid – on igakuised rahalised sotsiaalkindlustushüvitised, mida makstakse  pensionikindlustuse kuludeks määratud vahenditest. Vanaduspension, toitjakaotuspension,  rahvapension.  12. Vanaduspension, selle koostisosad – Vanaduspensioni saamiseks on vajalikud õige  vanus ja pensionistaaž.  2017 hakkas vanaduspensioniiga järk-järgult tõusma ja jõuab 2026. aastaks 65. eluaastani.  Vanaduspensioniiga suureneb vastavalt sünniaastale. Vanaduspensioni saamiseks peab  olema vähemalt 15 aastat Eesti pensionistaaži. Koosneb:  Baasosa  Staažiosak - suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal tööaastaid.  Kindlustusosak - suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates  1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. 13. Rahvapension –  63 aastane isik  Eesti alaline elanik või tähtajaline elamisluba vähemalt 5 aastat enne 
taotlemist  Ei ole vanaduspensioniks vajalikku tööstaaži  Paragraaf  20 alusel toitjakaotus pensionile õigustatud. Juhul kui toitjal puudus
nõutav tööstaaz (1 aasta elamisnõue toitjale)  Rahvapensioni määr (2018- 189,31) 14. Töövõimetuspension vs töövõimetoetus-  Töövõimetuspension on asendussissetulek  töövõime kaotuse protsendi ulatuses. Töövõimetoetust makstakse käesolevas seaduses  sätestatud tingimustel sissetuleku tagamiseks isikule, kellel on tuvastatud osaline või puuduv  töövõime. Õigustatud subjektid:


 Vanus 16 aastat- vanaduspensioniiga (63)  Püsiv töövõimetus   Töövõime kaotus 40-100%  Nõutav tööstaaž  Tööstaaži nõuet ei ole töövigastuse või kutsehaiguse tagajärjel.  Täielik töövõimetus (100%)  Osaline töövõimetus (10-90%) Aluseks arstliku ekspertiisi otsus 15. Toitjakaotuspension - õigustatud subjektid:  Toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud pereliige.  Lapsed, vennad, õed, lapselapsed (alla 18-24 aastat)  Vanaduspensionieas vanem  Vanaduspensonieas lesk (vähemal 1 aasta abielus)  Mittetöötav rase lesk (alates 12 rasedusnädala)  Mitte töötav toitja kuni 3 aastase lapse vanem või eestkostja. 16. Kogumispension, liigid - Kogumispension on tugi riiklikule pensionil ehk esimesele  sambale pakkudes pensionieale täiendavat lisasissetulekut. Kogumispensioni liigid:  1 sammas Perioodiline hüvitis, mille saamiseks omastatakse osakuid pensionifondist või  kindlustusandja poolt. 2 sammas  Põhineb eelfinantseerimises, makstes ise oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik  lisab töötaja 33% (sots maks) arvelt veel 4%  Alates 2004  1% vanemahüvitise summast iga sündinud lapse kohta 3 sammas Hüvitis, mille saamiseks omandatakse pensionifondi osakuid või sõlmitakse kogumispensioni kindlustusleping ning mille suhtes kohandatakse tulumaksu soodustus 17. Ravikindlustus - Ravikindlus seadus 19.06.2002 Ravikindlustus on:  Tervishoiukulude katmise süsteem (solidaarne)  Kindlustatud isiku (13% 33-st) 


 Haiguste ennetamine ja ravi  Ravimite ja meditsiiniliste abivahendite ostmine ja rahastamine  Ajutise töövõimetuse hüvitamine jm hüvitiste maksmiseks 18. Ravikindlustushüvitis, liigid – Tervishoiuteenus, ravim või meditsiiniline abivahend,  rahasumma.  Ajutise töövõimetuse hüvitis  Hambaraviteenuse hüvitis  Täiendav ravimihüvitis Liigid:  Mitte rahaline ravimihüvitis on haigekassa poolt täielikult või osaliselt rahastatav  Haiguste ennetamiseks või raviks osutatud tervishoiuteenus (tervishoiu teenuse  hüvitis)  Ravim või meditsiinseadmete hüvitis  Täiendav ravimihüvitis  Meditsiiniseadmete hüvitis Rahaline hüvitis on: Kindlustatud isikule haigekassa poolt makstav  Ajutise töövõimetus hüvitis  Väljaspool haigla järjekorda osutatud tervishoiu teenuse hüvitis  Piiriülese tervishoiuteenuse hüvitis 19. Ajutise töövõimetuse hüvitis, liigid –  Ajutise töövõimetuse hüvitis on rahaline  kompensatsioon, mida haigekassa, ja ka tööandja maksavad kindlustatud inimesele kellel jääb ajutise töövabastuse tõttu töötasu saamata. Ajutise töövõimetuse hüvitist makstakse neile  inimestele, kelle töötasult on makstud sotsiaalmaksu. Ajutise töövõimetuse hüvitise liike on  üle kümne ja need sõltuvad töövabastuse põhjusest: näiteks haigestumine, rasedus- ja  sünnituspuhkus, haigestunud lapse eest hoolitsemine jne. Liigid:  Haigushüvitis 3 esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta (kuid töötaja võib seda  teha)  4-8 päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% tööandja 6 kuu keskmise töötasu alusel  9 päevast maksab haigushüvitist haigekassa Töötaja päevatulu alusel (70% eelmise kalendriaasta päevatulust)


20. Vältimatu abi sisu (2 tähendust) - tervishoiuteenuse korraldamise seadus 2001 Vältimatu abi käesoleva seaduse tähenduses on:  Tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine  või selle osutamata jätmine võib põhjustada inimese surma või püsiva  tervisekahjustuse.  Vältimatu abi õigus igal Eesti territooriumil viibivale isikule Liigid:  Üldarstiabi (perearst)  Eriarstiabi  Kiirabi  Õendusabi  Ämmaemandusabi (alates 01.04.10) 21. Puue, puude raskusastmed – Puue- inimese anatoomilise, füsioloogilise, psüühilise  struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. 3 raskusastet  Sügav (pidevat kõrvalist abi või järelevalve vajadus)-osalemine tegevutes täielikult  takistatud.  Raske (kõrvala abi, juhendamine või järelevalve vajadus igal tööpäeval)-osalemine  tegevustes piiratud.  Keskmine (regulaarne kõrval abi või juhendamise vajadus vähemalt kord nädalas)- osalemine- tegutsemisel esineb raskusi. 22. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused, liigid – Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste eesmärk on iseseisev toimetulek, sotsiaalne integratsioon ja võrdsed võimalused. Liigid - puudega lapse toetus;   puudega   tööealise   inimese   toetus;   puudega   vanaduspens.   ealise   toetus;   puudega vanema toetus; õppetoetus; töötamistoetus; rehabilitatsioonitoetus; täiendkoolitustoetus. 23. Perehüvitiste seadus - sätestab perehüvitiste liigid, eesmärgid ja ulatuse ning nende  määramise ja maksmise tingimused ja korra. Perehüvitise saama õigustatud isikud:


 Perehüvitise saamise õigus on Eestis elaval pereliikmel ja välismaal õppimise perest  eemal viibival lapsel.  Eesti alalisel elanikul kelle elukoht on mitmes riigis on õigus perehüvitisele, kui ta on  resident.  Perehüvitise saamise õigust ei ole Eesti elanikul, kes saab mõnes teises riigis  samaligilist hüvitis. Perehüvitised(Eestis universaalne süsteem) Perehüvitise seadus 01.01.2017a.  24. Riiklikud peretoetused, liigid – Riikliku peretoetuste seaduse eesmärk on tagada perele  laste hooldamis, kasvatamise ja õpingutega seotud kulude osaline hüvitamine. Peretoetuste liigid Igakuiselt makstavad peretoetused  Lapsetoetus  Lapsehooldustoetus   Üksik vanema lapse toetus   Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus  Eeskostel või perekonnas hooldamises oleva lapse toetus   Seitsme või enamlapselise pere toetus Ühekordselt makstvad peretoetused  Sünnitoetus  Lapsendamisetoetus  Elluastumise toetus 25. Vanemahüvitis, selle eesmärk ja suurus – Vanemahüvitise eesmärk hüvitada laste kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu ning toetada töö ja pereelu ühildamist. Õigus vanemahüvitisele on kõikidel vanematel. Kui üks vanematest on  lapsehoolduspuhkusel, makstakse hüvitist puhkusel olevale vanemale. Ühes peres saab  korraga lapsehoolduspuhkusel olla üks vanem. 2018. aasta märtsist muutus vanemahüvitise  süsteem soodsamaks neile, kes teevad vanemahüvitise saamise ajal osaajaga tööd.  Vanemahüvitise saajale säilib alati vanemahüvitise määr, mis on 2021. aastal 584 eurot 26. Elatisabi, eesmärk ja liigid. – Elatisabi seadus 2007  Lastel, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust


Kohtumenetlusega elatisabi makstakse kuni 150 päeva ning ühes kuus makstava elatisabi  suurus on 100 eurot. Täitemenetlusaegset elatisabi makstakse lapsele, kui elatist maksma kohustatud vanem  seda ei tee, kuigi elatis on temalt kohtuotsusega välja mõistetud.. Täitemenetlusaegse  elatisabi suurus on kuni 100 eurot kalendrikuus ühe kohustatud vanema eest.Kui  kohtuotsus väiksemale summale, siis ka elatusabi summa väiksem.  27. Töötu, puudega töötu ja tööotsija – töötu on:  Isik kes ei tööta  Töötuna arvel   Otsib tööd, st Täidab iseseisvalt tööotsimis kava. Valmis vastu võtma sobilikku tööd. Valmis kohe tööle asuma. 28. Teenused ja toetused tööandja toetamiseks - Töötutoetus (päevamäär 2021 on 9.42 ning  31-kordne päevamäär = 202.02 eurot), kuni 270 päeva; Stipendium – päevamäär 3,84 võib  maksta tööpraktika, tööharjutuse, tööturukoolituse vabatahtliku ja kaitstud töö I etapi eest.;  sõidu-ja majutustoetus (10 senti/km, vähemalt 500 m).  29. Sobiv töö tööturuteenuste ja –toetuste seaduse järgi - sobiv töö on töö, mida tööhõiveamet peab isikule kohaseks tema haridust, erialaoskusi, töökogemust, terviseseisundit, soolist  sobivust ning elukoha ja töötamiskoha vahemaad arvestades 30. Sotsiaalhoolekande põhimõtted -      1) lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest;   2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud võimaluste leidmisele ja isiku suutlikkuse  suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;   3) nõustatakse isikut abimeetme valikul ja kohandamisel ning vajaduse korral abi  kasutamisel vastava erialase ettevalmistusega spetsialisti poolt;   4) lähtutakse abimeetme rakendamise tulemuslikkusest abi vajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;   5) kaasatakse abi andmise kõikidel etappidel abi vajavat isikut ning vajaduse korral ka tema  perekonnaliikmeid, kui isik on selleks nõusoleku andnud;   6) tagatakse abimeetmed isikule võimalikult kättesaadaval moel.


31. Subsidiaarsus vs klienditöö kahetasandilisus - Subsidiaarsuse põhimõtete, st, et riigi  kohustust täidavad üldjuhul eelistatavalt kodanikule kõige lähemal seisvad võimuorganid.  Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt antakse ülesannete täitmine nendele üksustele, kes selleks  kõige sobivamad on. 32. Inimväärne elu ja sotsiaalõigus -  Inimväärne elu- kaasaegses ühiskonnas on tuntud  põhimõte, et riik tagab oma kodanikele sotsiaalse kaitse, mis annab kindlustunde tuleviku  suhtes ning võimaluse elada inimväärselt kogu elu. Samuti tähendab inimväärne elu seda, et  kõigil inimestel on võrdsed võimalused. Inimväärse elu kriteeriumid:  Materiaalne toimetulek  Psühhosotsiaalne toimetulek  Eneseteostamise võimalus Sotisaalõigus – tegeleb riiklike toetuste taotlemise ja nende saamisega.  33. Diskretsiooniõigus - Diskretsiooniõigus ehk kaalutlusõigus on haldusorganite seadusega  antud volitus kaaluda otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Kaalutlus õigust  tuleb teostada kooskõlas kaalutlusõiguse eesmäri ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades  olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kaalutlusõiguse teostamisel tuleb arvestada haldusakti andmise menetluse põhjalikkusest,  haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjustest ning nende seost isiku osalemisega haldusakti  andmise menetluses ning isiku muu tegevusega. 34. Perekonnaseaduse tähendus sotsiaalkaitses - Perekonnaseadus alates 01.07.2010
 Eesmärgid  Eraõiguse vormi lõpuleviimine  Perekonnas tekkivate varaliste suhete täpsustamine Terminid
 Soetisvara - on vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel  Koguvara -  varasuhte lõppemise seisuga abikaasale kuuluvate asjade ning rahaliselt
hinnatavate õiguste ja kohustuste rahas väljendatav summa.  Põhivara - vara, mille abikaasa on omandanud varasuhte kestel kinke  või pärimise teel Laste ja eeskostetavate huvide parem kaitse.
Termind
 Hooldusõigus  -   Isaduse omaksvõtt - Isaduse omaksvõtt toimub vastavalt Perekonnaseadusele. Isaduse omaksvõtu   avalduse   võib   esitada   lapse   sünni   registreerimisel   või   pärast   seda.


Erandjuhul,   kui   isaduse   omaksvõtu   avalduse   esitamine   võib   osutuda   pärast   lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda teha ka naise raseduse ajal Lisaks:
 KOV rolli tõstmine perekonnaga seotud vaidlustes nt (eeskoste puhul)  Vanemate ja laste suhtluskorra täpsustamine.  Kohtu järelevalve ja eeskostealus roll  Menetlusnormide täpsustamine. 35. Sotsiaalhoolekande kohaldamisala (subjekt) - Sotsiaalhoolekande subjekt:  Eesti alaline elanik  Eestis seadusliku alusel viibiv välismaalane  Eestis viibiv rahvusvahelise kaitse saaja või varjupaiga taotleja.  Vältimatu abi õigus-igale Eestis viibivale isikule 36. Sotsiaalhoolekande seaduse objekt, ülesanne – Hoolekande korraldamisel tekkivad:  Organisatsioonilised suhted  Majanduslikud ja õiguslikud suhted UUS SHS  Sotsiaalsete õiguste tagamine vastavalt EV põhiseadusele  EL õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kaitstud õiguste tagamine.  Toetada ja suurendada ja suurendada iseseisvat toimetulekut ja sotsiaalset kaasatlust.  Vähendada sotsiaalseid riske 37. Hoolekande korraldus –   Sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister, maavanemad ja kohalik 
omavalitsus  Riiklikku sotsiaalhoolekannet korraldavad sotsiaalminister ja maavanemad  Maavanem korraldab maakonnas riiklikku sotsiaalhoolekannet maavalitsuse vastava 
osakonna kaudu.  Omavalitsuse sotsiaalhoolekannet korraldab valla- või linnavalitsus. 38. Kohaliku omavalitsuse korraldatav abi - KOV üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi  andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenust ja toetuste kirjeldust ning nende  taotlemise kirjeldust ja korda. KOV üksus võib korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi, kohaliku  omavalitsuse üksuse eelarvest. 39. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus - sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise  keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest 


või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt  iseseisvalt toime tulla 40. Võlanõustamisteenus-  võlanõustamise teenuse üldine  eesmärk on:  Võlaprobleemidega isik kes on teenust saanud tuleks toime oma eluga paremini toime ja tal ei tekiks uusi üle jõu käivaid kohustusi Võlanõustamise eesmärk on:  Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle kustutamine.  Toimetuleku võime tugevdamine.  Uute võlgade tekkimise vältimine ning võlaprobleemidega seonduvad muud  probleemid.  Õpetada võlgnikule tuleviks uute võlgnevuste vältimist ning säilitada tulevikus tulude  ja kulude vahel tasakaalu. 41. Lepitusteenus - Teenuse kirjeldus: Lepitusmenetlus on üks taastava õiguse meetodeid, mille eesmärk on tagada teo heastamine,  kannatanule. Kogukonna rahulolu  ning edaspidine väär ja kuritegude  lõpetamine/vähendamine Sihtrühm:  Alaealised õigusrikkujad, nende vanemad või teised seaduslikud esindajad.  Kahju kannatavad isikud või teised seaduslikud esindajad.  Kogukonna esindajad.  Teised  asjasse puutuvad isikud. 42. Teenuse tasu maksmise kohustuse ülevõtmine riigi poolt –  1) Sotsiaalkindlustusamet otsustab tasu maksmise kohustuse ülevõtmise 30 kalendripäeva  jooksul. Taotluse ja nõutavat dokumentatsiooni esitamisest arvate. 2) Õigustatud isik taotleb õiguse tasumaksmise kohustuse ülevõtmisele, kui ta ei pöördu  abivahendi müüja või üürja poole abivahendi ostmise või lepingu sõlmimiseks 60  kalendripäeva jooksul.


4) Sotsiaalkindlustus ametil on õigus ettenähtud riigieelarve vahendeid jaotada abivahendite  ISO koodide kaupa erinevalt. 43. Abivahendite ostmine või üürimine - Abivahendite rentimine on mõistlik esiteks, siis kui  tegemist on ajutise traumaga. Näiteks jalatraumade korral, kui on vaja kasutada karke,  tugiraami. Teatud olukordades on abivahendit siiski ka välja osta- seda eriti siis kui tegemist on  personaalselt abivajaja jaoks valmistatud või tellitud abivahendiga. Sellisteks abivahenditeks  on ratastoolid mida kohandatakse ja toodetaks spetsiaalselt abivajaja vajaduste järgi ja  valmistatakse nii öelda rätsepatööna. 44. Erihoolekande teenused - Erihoolekande teenused on mõeldud täisealistele inimestele,  kellel on raskest, sügavast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalise abi ja järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrval abi.  Erihoolekande teenusele suunatakse inimesed alates 18 eluaastast. Järjekorda võetakse alates  16 aastaselt.  Psüühilise erivajadusega inimesed erihoolekande teenus on:  Igapäeva elu toetamise teenus  Töötamise toetamise teenus  Toetatud elamise teenus   Kogukonnas elamise teenus   Ööpäevaringne erihoolekande teenus  45. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus - Sotsiaalne rehabilitatsiooni teenus on: sotsiaalteenus- mis on mõeldud puudega või piiratud töövõimega inimese toetamiseks  igapäevaeluga toimetulekus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kaudu õpivad inimesed ja  pere kuidas terviseseisundist tingitud vajadustega igapäevaselt hakkama saada. Sotsiaalserehabilitatsiooni teenuse eesmärk on:  Õpetada ja arendada igapäeva elu oskusi.  Suurendada võimalust ühiskonna elus hakkama saada.  Tööellu suundumise ettevalmistamist. 46. e vormid -  Asendushoolduse teenuse vormid on: Hoolekande teenused


 Hooldamine perekonnas - perekonnas hooldamine on lapse hooldamine sobivas  perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.   Hooldamine hoolekandeasutuses  Perekonnaõiguslikud protseduurid  Lapsendamine  Eeskoste Korraldab KOV. Rahastab riik v.a lapsendamine 47. Lapsendamine -  Lapsendamise eesmärk on leida vanemate hooleta jäänud lapsele sobiv  ja armastav perekond. Lapsendamine on õiguslik toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja  ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigused ja kohustused. Lapsendada saab ainult alaealist  last kelle vanem (ad) on andnud lapsendamiseks nõusoleku on surnud või kelle on täielikult  ära võetud hooldusõigus. Lapsendamisel esikohal lapse ja see järel lapsendada sooviva inimese huvid. Lapsendamise  otsustamisel arvestatakse lapsendaja isikuomadusi, suhet lapsendatavaga ja võimet täita lapse kasvatamise kohustusi. Arvesse võetakse lapse rahvuslikku, usulist, kurtuurilist ja keelelist  päritolu. 48. Eestkoste, erieestkoste -  Eeskoste alaealise üle juhul kui kummalki vanemal puudub  esindus õigus või pole võimalik kindlaks teha lapse päritolu. Eestkoste täisealisel üle rakendatakse juhtudel kui täisealisel isikul on vaimuhaigus või muu  psüühikahäire, mis takistab kestvalt oma tegudest arusaamist. Erieestkoste erijuhud:  Sündimata lapsele  Toiminguteks, mida vanem (eestkostja) ei saa teha NB: KOHTUJÄRELVALVE!!!!!! 49. Asenduskoduteenus -  Asendushooldusteenuse nõuded:  Peresarnased tingimused lastele Teenuse osutajateks on:  Hoolduspere  Perekodu  Asenduskodu


Teenust osutatakse:  Pikaajaliselt  Lühiajaliselt kuni 90 päeva katkematult (vanemate nõusoleku)  Lühiajaliselt periooditi (vanemate nõusoleku) Teenuse osutajalt nõutav TEGEVUSLUBA!!!! 50. Hooldamine perekonnas -     Isiku hooldamine perekonnas, kelle liikmete hulka ta ise ei kuulu ALUSEKS ON KOV JA HOLDAMISELE VÕTJA LEPING!!! 51. Abivajav laps ja hädaohus olev laps - Abivajav laps:  Ohus on lapse heaolu.  Teatamiskohustus kõigil  KOV hindamiskohustus  Abi osutamise kohustus viisil mis parandab lapse /last kasvatavate omavahelisi  suhteid.  10 päeva jooksul abivajavast lapsest teadasaamist peab KOV tegema otsuse  juhtumikorralduse algatamise või algatamata jätmise kohta. 52. Lapse eraldamine kodust -  Lapse eraldamine perekonnast ja hooldusõiguse täielik ära  võtmine.  Kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei  ole võimalik ära hoida. Vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muud abinõud.  Hooldusõigus võib kohus vanematelt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised  abinõud ei ole tulemust andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei  piisa ohu ärahoidmiseks.  Hooldusõiguse olulise piiramise või hooldusõiguse täieliku äravõtmise asja  läbivaatamisele kaasneb kohus ka valla või linnavalitsuse.  Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu võib valla, linnavalitsus või  sotsiaalkindlustusamet lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul  peab valla või linnavalitsus viivitamata esitama kohtusse avalduse vanema  hooldusõiguse piiramist lapse suhtes.


53. Lapsehoiuteenus –   Lapse seadusliku esindaja või hooldaja töötamist ja toimetulekut toetav või  erivajadusest tingitud koolduskoormust vähendav teenus KOV juhindub kooliealiste  laste kasvatuse seadusest.  Nõuded teenusele.  Nõuded teenuse osutajale   Nõutav tegevusluba. 54. Sugulusest tulenev ülalpidamiskohustus – 
Sugulussuhtest tulenevad õigused ja kohustused:  Põlvnemise kindlakstegemine  Põlvnemisest tulenev ülalpidamis kohustus Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel mille aluseks hooldusõigus sh  Isikuhooldus   Varahooldus   Eeskosteõigus- Hooldusõigus lapse vanematel.  Otsustusõigus-Lahusoleku korral ühine ühiselt otsustatakse selleüle kelle juures laps  elab.  Suhtlusõigus- mõlemal vanemal on vanema õigused ja kohustused. 55. Põlvnemine - on isendi või indiviidi seotus oma esivanematega.  Põlvnemise õiguslik tähendus – Perekonnaseaduses (PS) §38
 (1) Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis 
on tõestatud seaduses sätestatud korras.
  (2) Laps põlvneb emast, kes on tema sünnitanud.
  (3) Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.
  (4) Selle seaduse tähenduses loetakse lapseks alaealist isikut. 56. Vanema õigused ja kohustused, lapse esindamine –
 1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene 
teisiti.
2) Vanematel on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. 
Vanema hooldusõigus hõlmab:  Õigus hoolitsed oma lapse eest  Õigus hoolitsed lapse vara eest ja otsustada seotuid asju.


3) Last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadusi iseseisvalt ja 
vastutusvõimeliselt tegutseda suudaks. Kui lapse arengutase seda võimaldab arusaadavalt 
vanemad hooldused ja kasvatusküsimusi. Lapse esindamine
1) Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. Ühist hooldusõigust  omavatel  vanematel on ühine esindamisõigus. Hooldusõiguslikud vanemad võivad kokku 
leppida ühise esindusõiguse teostamise korraldamisel. 2) Vanem esindab last üksinda kui tal on:  Kui vanemal on lapsesuhtes ainuhooldusõigus.  Tal on selles asjas koheselt otsustusõigus üle antud.  3)Kui vanemate ühise tahteavalduse tegemine põhjustaks lapse huvidega vastuolus oleva 
viivituse on ühel vanemal lapse huvides õigus teha vajalike tehinguid ja toiminguid ka 
üksinda.
Sellisel juhul tuleb toimingutest teisele vanemale viivitamatult teatada. 4)Ühine kooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi
lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. 5)Kui kolmas isik peab toimingu tegema eesmärgil esindama lapsele tahteavalduse, võib selle
esitada ühele vanemale. 6) Vanemad ei või last esindada juhul kui see on keelatud seaduse kohaselt. 7)Kui vanem esindab last iseseisvalt, siis eelistatakse teise vanema nõusolekut. 57. Hooldusõigus (isikuhooldusõigus, varahooldusõigus, esindusõigus, otsustusõigus ja  suhtlusõigus) - Hoolsusõigus koosneb:  Isikuhooldus-õigus ja kohustus tagada lapse heaolu ja füüsiline ja psüühiline areng.  Varahooldus- õigus ja kohustus kaitsta lapse vara.  Ühine vs ainuhooldusõigus NB! Hooldusõigus ei kehti erieestkostja või kohtulikult määratud esindaja puhul. 58. Toimetulekutoetus -   Ajutine abimeede iseseisva tt (toimetuleku) soodustamiseks ja materiaalse puuduse  leevendamiseks, esmavajaduse rahuldamiseks.  Õigus isikul või perel kellel netosissetulek peale eluasemekulude maha arvestamist  on alla toimetuleku piiri (150 /180 /120)  Toimetuleku piiri kehtestab riigikogu igal aastal riigieelarvega (uus ei või olla  väiksem eelmisest)


59. Täiendavad sotsiaaltoetused - (KOV) makstavad täiendavad toetused:  Toimetuleku toetus   Riigieelarvest makstav täiendav sotsiaaltoetus.  Üksi elava pensionäri toetus  Sotsiaaltoetus välisriigist Eestisse elama asunud, eesti kodanikule või Eesti rahvusest  isikule ning tema abikaasale, lastele ja vanematele.  Sotsiaaltoetuse sunniviisiliselt tuumakatastroofi tagajärgede likvideerimisele saadetud isikule. 60. Loamenetlus, loakohustus ja järelevalve - Tegevusluba on nõutud järgmiste  sotsiaalteenuste osutamise jaoks:  Lapsehoiuteenus  Asendushooldusteenus, välja arvatud asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes.  Turvakodu teenus  Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus  Igapäeva elu toetamise teenus  Töötamise toetamise teenus  Toetatud elamise teenus  Ööpäevaringne erihooldusteenus Sotsiaalteenuste loakohustus:  Lapsehoiuteenus (riik või KOV) 61. Teovõime - Teovõime on füüsilise isiku võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Eesti seaduste kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. Alla 18- aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu  psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud  teovõime[1] ja temale seatakse eestkoste. Piiratud teovõime seab inimesele kohus, kui selleks tekib vajadus. Kohtuotsus tugineb  peamiselt kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi arvamusele. Teovõimet pole vaja piirata mitte igal inimesel, kes ei suuda aru saada oma tegude  tähendusest ega neid juhtida. Teovõime piiramine kerkib päevakorda, kui subjekt võib  sooritada tehinguid, mille finantsväärtus on olulise mahuga – näiteks kinkida maja võõrale 


inimesele. Kui subjekt ei oma materiaalseid väärtusi, millega tehinguid sooritada, siis  enamasti pole ka vaja teovõimet piirata. Kui isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda  kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida on määratud kohtu poolt eeskostja 62. Õigusvõime - 1)Inimese õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda  tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. 2)Õigusvõime algab inimese elusalt sünniga ja lõpeb surmaga.. 63. Isiku tahe hoolekandes - : SHS 1) Sotsiaalteenuste osutamisel ja muu abi andmisel arvestatakse isiku tahet. Välja  arvatud seadustes: §105 Teovõimelise isiku paigutamine hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel. § 106.  Sotsiaalteenust saava isiku liikumisvabaduse piiramine 64. Saladuse hoidmine - Sotsiaaltöötajal on õigus andmeid avalda kui:  Kui ohus on teise isiku elu või tervis  Kui andmed on seotud kuriteo toimepanemisega. 65. Hoolekande finantseerimine -  1) Kohaliku omavalitsuse eelarvest.
2) Riigi eelarvest
3) Vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevad juriidilised ja füüsilisetest isikute  vahenditest. 4) Muudest vahenditest § 41 Finantseerimine KOV eelarvest
Kohaliku omavalitsuse eelarvest kaetakse omavalitsusüksuste sotsiaalhooldusteenused, mida
ei rahastata riigi eelarvest. §42 Finantseerimine  riigieelarvest:
1)Sotsiaalhoolekande riikliku rahastamise maht määratakse kindlaks vastava eelarveaasta 
riigieelarve seadusega. 2)Riigieelarvest kaetakse riigi Sotsiaalhoolekande juhtimise kulud. Riiklike 
sotsiaalprogrammide ja projektide kulud, riigi poolt rahastatavate sotsiaalteenuste kulud, 
muude riiklike sotsiaalhoolekannete täitmise ja ürituste kulud. 3)Riigieelarvelt eraldatakse rahalisi vahendeid omavalitsusüksuse eelarvesse 
sotsiaalhoolekannete kuludeks ja omavalitsusüksusele üleantavate sellealaste ülesannete 
täitmiseks vastavalt seadusele 4)Riigieelarvest eraldatakse valla ja linna eelarve vahendeid üksi elavatele isikutele ja 
perekondadele puuduse korral sotsiaaltoetuste maksmiseks.

Document Outline

• 55. Põlvnemine - on isendi või indiviidi seotus oma esivanematega.
• Põlvnemise õiguslik tähendus – Perekonnaseaduses (PS) §38