Sotsiaalpoliitika konspekt (2)

Sotsiaalpoliitika lk 156-176 + konspekt
1)Kuidas oleks võimalik hõivatute osakaalu Eesti tööjõuturul tõsta? Millised probleemid ühe või teise võimalusega kaasenvad?
Soodustada töökohtade loomist ja ettevõtlust. Töökohtade loomiseks peaks olema ka vajadust.(Reisisaatjate näide)
2)Mille poolest erineb heitunu töötust?
Heitunud on need, kes väga pikaajalise tööotsimise käigus pole suutnud tööd leida ja selle tulemusena on kaotanud lootuse.
3)Mis põhjustab tööpuudust? Kuidas oleks võimalik vähendada struktuurset tööpuudust?
Hariduse puudumine põhjustab kindlasti, teatud piirkondades on raskusi töö leidmisega. Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majanduslangusest. Siirdetööpuudus ehk selline, mis tekib ümberõppega, töövahetusega, sesoonne töötus.
4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju?
Kahju majandusele –töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine.
Sotsiaalne kahju – Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel)
5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb hõivepoliitikatest on tõhusam? Miks?
Passiivse tööturupoliitika korral tegeleb riik tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, st et abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele (abirahad, toetused) Aktiivse tööturupoliitika korral püüab riik tööpuudust ennetada, uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluste pakkumine. Aktiivne on tõhusam, sest tegeleb ennetamisega, et ära hoida kriisi. Pasiivse puhul võivad väljamaksed väga suureks minna ja kui inimestele liiga hästi maksta, muutuvad nad laisaks ja neil ei teki tahtmist tööle naaseda.
*6)Miks keskendutakse tööpuuduse vastases võitluses eelkõige pikaajalisele tööpuudusele ja noorte tööpuudusele?
Põhjustab probleeme (vaata küs 4). Nõuded uutele ametitele järjest kasvavad ja madala kvalifikatsiooniga inimesed ei suuda nõudeid täita. Paljud noored jätavad õppimise pooleli . Kogemused on need, mis suurt rolli mängivad.
7)Kuidas aitavad EL-i tööpoliitika neli sammast lahendada Eesti hõiveprobleeme?
Need sambad on suunatud aktiivsetele tööturumeetmetele ja aitavad tööpuudust vähendada ning ennetada. Eestis on liialt keskendutud passiivsele tööturupoliitikale.(Uus ettevõtluskultuur, Töölerakendamise uus kultuur, uuendustega kohandumise uus kultuur, võrdsete võimaluste uus kultuur)
8)Kuivõrd esineb Eesti tööturul soolist diskrimineerimist? Too näiteid. Kuidas oleks võimalik soolist diskrimineerimist tööturul vähendada?
Naised saavad meestest madalamat palka. Samas ei ole meessoost lasteaiakasvatajad ja lapsehoidjad populaarsed . Tööle võetakse ikka naisi. Võimalik lahendus – teavitada ühiskonda (reklaamid). Tuleb inimestele näidata, et paljude tööde puhul on mehed ja naised võrdsed. Kindlasti saab ka seadustega seda probleemi lahendada. On loogiline, et suurt füüsilist koormust nõudev töö ei ole naiste tervisele hea ja raske füüsilise töö puhul tuleks rohkem palka maksta. Aga mujal, kus meeste ja naiste panus töösse on võrdne, tuleks maksta võrdset palka.
Tööturuteenused Eestis:
Töövahendus, karjäärinõustamine, tööturukoolitus, tööpraktika, avalik töö, palgatoetus(6-ks kuuks võtta töötaja tööle, 50% palgast maksab töötukassa(firmadele hea raskuste ajal), ettevõtluse alustamise toetus (70 000kr)
Töötutoetus- sellele on õigus töötutel, kelle kuu sissetulek on väiksem kui 65,41€ ja kes on töötuna arvele võtmisele eelneva 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva olnud hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega .
Kes saavad töötuskindlustushüvitist?
Isik, kes on ennast töötukassas töötuna arvele võtnud.
Töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul on vähemalt 12 kuud kindlustusmaksestaaži
Ei tohi meelega tööd kaotada.
Kui suur on see hüvitis?
Esimesed 100 töötuks olemise päeva makstakse kinni 30% töötaja varasemast töötasust, seejärel 40% (Arvesse lähevad viimasele 3-le kuule eelnenud 9-l kuul makstud tasud, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmaks)
Töötajateks ehk hõivatuteks loetakse palgatöölisi, ettevõtjaid, kes saavad oma töö eest tasu.
Töötud on need, kes tahavad tööd teha, kuid ei leia.
Eesti pensionisüsteem jaguneb kolmeks:
I sammas – riiklik pension
II sammas – kogumispension (kohustuslik)
III sammas – täiendav kogumispension (vabatahtlik)
Riiklik pension – tööpanusest sõltuvad pensionid (vanduspension,töövõimetuspension ja toitjakaotusp)
rahvapension, tagab miinimumpensioni neile, kel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale pensionile (rahvapension 128,45€ )
Vanaduspension – kujuneb kolmest näitajast: põhi ehk baasosa(114,6575€), staašiosak (sõjavägi, lapsepuhkus ) 4,343€ iga aasta eest, kindlustusosak ( kui palju on pensioniaja palgast makstud sotsiaalmaksu)
Kohustusliku kogumispensioni makse (II sammas)
Makse määr on 2% maksustavatelt tasudelt, riik lisabomalt poolt 4%. Tasumise kohustus tekib 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril
Täiendav kogumispension ehk pensioni III sammas
Sissemaksete suuruse määrad ise, makse suurust on võimalik muuta. Annab 21% tulumaksusoodustust aasta jooksul tehtud sissemaksudele, maksepuhkusvõimalus, ka lepingu katkestamise võimalus
Mille poolest erineb jooksva finantseerimise süsteem kogumispensionide süsteemist?
Jooksva süsteemi puhul saadakse pensionideks raha jooksvatest maksulaekumistest. Kogumispensionide süsteemi puhul maksab tänane töötaja sihtotstarbelist maksu, mis kogutakse pensionifondi ja makstakse välja alles aastate pärast, kui ta jõuab pensioniikka.
Milles seisneb solidaarsuspõhimõte tervisekindlustuses?
Tervisekindlustust maksavad kõik töötajad kindlaks määratud portsendina palgast, kuid teenuseid pakutakse neile võrdselt. Kuigi kõrgema palga saaja on haigekassasse maksnud rohkem raha, saab ta haiglas samasugust ravi nagu teisedki.
Ajutise töövõimetuse hüvitised on:
1)haigushüvitis, mida makstakse haiguse või vigastuse korral, hakatakse maksma alates haigestumise või vigastuse neljandast päevast. 4. päevast kuni 8. päevani maksab tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust. Alates 9. päevast maksab haigekassa 70% päevatulust.
2)Hooldushüvitis, mida makstakse põetamise eest. Makstakse alla 12-aastase lapse põetamisel, haige perekonnaliikme kodus põetamisel, alla 3-aastase lapse või alla 16-a puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Makstakse esimesest päevast alates 80% ühe kalendripäeva keskmisest tulust.
3)Sünnitushüvitis, mida makstakse rasedus ja sünnituspuhkuse eest. Lapsendamishüvitis, mida makstakse lapsendamispuhkusel oldud aja eest.
Rasedus ja sünnituspuhkus kestab 140 päeva. Makstakse esimesest päevast alates ning ühe kalendripäeva eest 100% kalendripäeva keskmisest tulust.
Vanemahüvitis – pärast raseduse lõppu ja sünnituspuhkuse lõppu kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. Makstakse 100% eelnevast töötasust (max piir on 3-kordne eesti keskmine palk)
Lapsehoolduspuhkus ja –tasu
Õigus lapsehoolduspuhkusele on lapse emal või isal. Lapsehoolduspuhkuse ajal makstakse hoolduspuhkusel olevale isikule lapsehooldustasu.
Peretoetused: Lapsesünnitoetus 320€. Iga lapse pealt kuni lapse 19-aastaseks saamiseni – 1-2 laps 19,18€, alates 3. lapsest 57,54€
Riigid kulutavad kõige enam tervishoiule, vanaduspensionidele ja haridusele, Euroopas keskmiselt 6-8% SKP-st igale valdkonnale. Rohkem kulutavad sotsiaaldemokraatliku ja konservatiivse mudeliga riigid(25-30% SKP-st) Baltimaad 15% kanti.
Kindlustamise tuumikidee seisneb tulevase hüvitise saaja kaasamises rahaliste ressursside kogumisse. Näiteks inimene, kes tahab saada kompensatsiooni autoavarii korral, sõlmima lepingu ja tasuma sissemakseid. Iga kord ei juhtu avariisid, sealt koguneb kindlustusfirmale raha, et huvitada kahjud, kui need peaksid tekkima .
Abirahad riigi eelarvest. See erineb sotsiaalkindlustusest selle poolest, et see ei eelda abitaotleja isiklikku rahalist panust. Kriteeriume on kahte liiki, mille alusel hüvitist makstakse: Esimesel juhul saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi, näiteks kõik uudega inimesed omavad õigust invaliidsuspensioile, riik maksab toetust orbudele. Teisel juhul nõutakse, et taotleja tõestaks oma abivajadust, ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei võimalda tal toime tulla. Abiraha makstakse vaid inimesele, kelle sissetulek jääb alla toimetulekupiiri.
Arenenud maades kulub hariduse rahastamisele 6-7% SKP-st, Eestis on see näitaja samal tasemel.
Praegu ei lõpeta Euroopas 18-24- aastastest õppijatest kooli viiendik, Euroopa Komisjoni arvates peaks see oleks kaks korda madalam.
Hariduspoliitika põhiprobleemid
Üks ring probleeme soendub hariduse kvaliteediga. Mõõdupuudeks riigieksamid, tasemetööd jne
Teine reformide põhjus on sageli kartus kaotada konkurentsivõime teadmusmajanduse ajastul, kus väheseid huvitav reaal -ja loodusteadused. Eestis on ka sotsiaal- ja humanitaaralade üliõpilased ülekaalus
Kolmandaks on elukestva õppe juurutamine . Tänapäeval peetakse normiks, et inimene omandab elu jooksul mitu kõrgharidust ja täiendab aeg-ajalt oma kutseoskusi.
Neljandaks – koolide juhtimise probleemid. Napib efektiivsust , paindlikkust, osapoolte kaasatust.
Välismajanduspoliitika
Eesti peamised eksportkaubad: Masinad ja seadmed , puit ja puidutooted, tekstiil ja tekstiilitooted, metall ja metallitooted, põllumajandussaadused.
Eesti peamised importkaubad: Masinad ja seadmed, Transpordivahendid , metall ja metallitooted, keemiatööstuse tooted, põllumajandussaadused.
Tuntumad välismajanduspoliitilised meetmed piiranguteks on tollimaksud ja kvoodid.
Kvoot on väliskaubanduse mahuline piirang. Impordikvoodi korral kehtestatakse kaupade sisseveo maksimaalse koguse piir ehk kvoot. (näiteks lubatakse sisse vedada kookospähkleid maksimaalselt 1000 tonni aastas) Eksportkvooti kasutatakse selleks, et piirata kaupade väljavedu. Seda kasutatakse siis, kui riigis napib mõnda kaupa või ressurssi. N: võib kehtestada eksportkvoodi Eesti puidu väljaveole, et soodustada selle ümbertöötlemist kohapeal.
Mittetollilised piirangud – Riigid kehtestavad tootmisstandardid, tehnilised nõuded ja/või tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik vaid need kehtestanud riigis. St et tootjatele läheb tootmisprotsess kallimaks, tõstab toodete hinda ja piirab seega väliskaubandust.
Eesti peamised kaubanduspartnerid: Soome, Rootsi, Saksamaa, Venemaa( import suurem), Läti ( eksport suurem)
Miks piiratakse väliskaubandust?

• Tollimaks on paljudes arengumaades üks peamisi tuluallikaid, seda on lihtne koguda
  
• Tärkava tööstusharu argument – et kaitsta kodumaiseid vastrajatud arenevaid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest. Võib aga juhtuda, et tärkav tööstusharu ei suudagi kasvada piisavalt tugevaks .
  

Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO
WTO-l on 140 liiget, sealhulgas ka Eesti. WTO toimimise aluseks on kaubandusläbirääkimised organisatsiooni liikmesriikide vahel. Eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldakse võrdselt, kaubandusbarjäärid oleksid minimaalsed ja kaubandussuhetes valitseb selgus. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse.
Rahvusvaheline Valuutafond IMF
Peamine eesmärk on soodustada rahvusvahelist rahanduskoostööd ja valuutade vahetuskursside stabiilsust, et toetada stabiilset majanduskeskkonda. IMF teostab järelvalvet riikide majanduspoliitika , eriti raha ja vahetuskursipoliitika üle, ning pakub vajadusel abi majandusprobleemide lahendamisel.
Kapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel – börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia.
Rahvusvahelised finantsturud jagunevad:

• Rahaturgudeks – Rahaturul kaubeldakse kõikvõimalike riikide raha ehk valuutadega.
  
• Väärtpaberiturgudeks – Kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega.
  

Peamine erinevus võlakirja ja aktsia vahel!
Võlakirja abil laenab ettevõte raha ning võtab endale kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta. Seega annab võlakirja ostja tegelikult ettevõttele laenu. Aktisa ostmisel omandatakse aga osa ettevõttest ja õigus kaasa rääkida ettevõtte tegevuse kujundamisel. Mida edukam on ettevõte seda väärtuslikum on tema aktsia. Aktsia ja võlakiri erinevad ka riskitaseme poolest. Kui võlakirja omanikule on tagatud, et ta oma raha ka tagasi saab, siis aktsiaomaniku risk on palju suurem, kuna aktsia väärtus sõltub ettevõtte edukusest.