Sotsiaalpoliitika konspekt (2)

Sarnased õppematerjalid

8

rtf

Ühiskond

liiki:1)saavad abi need, kes kuuluvad mingisse riskigruppi. 2)ettaotleja tõestaks oma abivajadust ehk kehva majanduslikku seisu, mis ei võimalda tal toime tulla. Niisugust laadi sotsiaaltoetus ehk toimetulekutoetus on enamasti seotud riigis kehtiva vaesuspiiri ehk toimetulekupiiriga. Abiraha makstakse vaid inimesele, kelle sissetulek jääb alla selle piiri. Sotsiaaltoetuse ja -hoolekande sihtrühmad on lastega pered ja vanurid,need, kel on toimetulekuraskused. Nüüdisaegne sotsiaalpoliitika püüab tagada täisväärtusliku elu pikemaks perioodiks, mitte leevendada vaid ajutiselt rahalist puudust Sagedamini satuvad siia gruppi pikaajalised töötud, üksikvanemapered, üksi elavad süvavanurid. Kui neil lisaks sissetulekule puudub ka eluase või vajavad nad toimetulekuabi, on võimalik kasutada mitmesuguseid hoolekandeteenuseid. Lisaks varjupaikadele, hoolekodudele ja öömajadele korraldatakse ka avatud

Avalik haldus

6

doc

Majandus ja poliitika

tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine.

Ühiskonnaõpetus

5

odt

Ühiskonnaõpetuse konspekt 12. klass, peatükk 5

tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine. Töötu abiraha rahaline toetus, mis peaks töötule osaliselt kompenseerima sissetuleku kaotuse.

Kodanikuõpetus

18

docx

NSVL Majandus

vajadustega. - Nt hariduspoliitikast pöhjustatud töötus või piirkondlik töötus ● Siirdetööpuudus - Ajutine tööpuudus, mis tekib seoses töökoha vahetamisega - Nt ümberõppest tulenev või töötajate voolavusest tingitud töötus ● Tsükliline tööpuudus - Esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud tootmisvõimsuse tõttu on tööjõu nõudlus normaalsest madalam. Tööhõive poliitika ● Aktiivne tööpoliitika - Valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luua uusi töökohti või tegeleda ümberõppe organiseerimisega ● Passiivne tööpoliitika - Valitsuse poliitika, mis tegeleb töötuse tagajärgedega, näiteks maksab töötoetuse või töötuskindlustushüvitisi.

Ajalugu

17

docx

Sotsiaalhooldusõigus konspekt

kindl. süsteemi korraldab; seal on kirjas miinimumnõuded nt sots.riskid jne  d) Euroopa sotsiaalkindlustuse konventsioon e) Euroopa sotsiaal- ja meditsiinilise abi konventsioon Euroopa Liidu sotsiaalkindlustusõigus puudub üleeuroopaline mudel; sots.kaitse mõiste on seotud vabajõu liikumisega, muretseme inimeste pärast, kes liikuvad töö tõttu, võõrtöötajate kaitse - Tööjõu vaba liikumine ja EL sotsiaalpoliitika - EL sotsiaalpoliitika areng - Ühtse Euroopa Akt 1986 - Maastrichti leping 1992 - Amsterdami leping 1997 - Nice'i leping ja põhiõiguste harta 2000 - Lissaboni leping ja põhiõiguste harta 2009 ELTL lepingu art 48 ning koordineerimine võõrtöötajate liikumisvabadus; tuleb vastu võtta meetmeid, et likvideerida takistused, millega võib võõrtöötaja kokku puutuda

Sotsiaaltöö

74

odt

Sotsiaalhooldusõigus

EN tegevus sotsiaalhoolduses rajaneb EN statuudis sätestatud tingimustel. Statuudi art-s 1 sätestatakse, et EN eesmärk on saavutada suuremat ühtsust EN liikmete vahel, kergendamaks liikmesriikide sotsiaalset progressi. 4.3.1. Euroopa Nõukogu tegevus sotsiaalhoolduse valdkonnas. Euroopa esialgsed lepingud. Euroopa sotsiaalse ja meditsiinilise hoolekande konventsioon. Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks. Euroopa konventsioon sotsiaalkindlustusest. Euroopa sotsiaal Esimeste oluliste dokumentidena tuleks nimetada Euroopa ajutisi lepinguid, mis jõustusid 1954.a. Üks nendest lepingutest käsitleb sotsiaalkindlustuse süsteeme, mis on seotud vanadus-, invaliidsus- ja toitjakaotustoetusega, teine leping aga kõigi ülejäänus sotsiaalkindlustuse süsteemidega, mis ei ole reguleeritud esimese lepinguga. Nendel kokkulepetel oli kaks peamist eesmärki: 1) kindlustada lepinguosaliste

Sotsiaalhooldusõigus

6

doc

Majanduse konspekt

Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus, maksukoormus, maksusoodustus, alandatud maksumäär. Kuidas arvutatakse, mida näitavad: Rahvamajanduse ja si

Ühiskond

40

docx

Tulumaksuseadus (TuMS)

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. Lisaks maksustatakse tulumaksuga ka füüsilisele isikule tehtud erisoodustused, residendist juriidilise isiku ja riigitulundusasutuse jaotatud kasum, tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud ning ettevõtlusega ja põhikirjalise eesmärgiga mitteseotud kulud ja väljamaksed. Samuti maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tehtud erisoodustused, mitteresidendi püsiva tegevuskoha kaudu või arvel tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Tulumaksu maksjad on füüsiline isik, lepinguline investeerimisfond, aktsiaseltsifond ja mitteresidendist juriidiline isik, kes saavad maksustamisele kuuluvat tulu. Samuti füüsilisest isikust tööandja, residendist juriidil

Õigus

Kommentaarid (2)