SOOJUSÜLEKANNE (0)

Türi  Ühisgümnaasium
TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA 
         ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS
Uurimistöö
Koostaja :  Liisa Kuuskler 11LR
  
  Juhendaja :  Leelo Kivirand
Türi 2015
SISUKORD
SISUKORD............................................................................................................... 2
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3
1.TEOREETILINE ÜLEVAADE....................................................................................5
1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5
1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9
2. UURIMUS.......................................................................................................... 12
 2.1. Uurimistulemused.....................................................................................12
2.2. Uurimistulemuste analüüs..........................................................................16
KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 18
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................19
LISAD.................................................................................................................... 21
Lisa 1................................................................................................................. 21
Lisa 2................................................................................................................. 24
SISUKORD............................................................................................................... 2
SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3
1.TEOREETILINE ÜLEVAADE....................................................................................5
1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu..................................................................5
1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks.....................................................9
2. UURIMUS.......................................................................................................... 12
 2.1. Uurimistulemused.....................................................................................12
2.2. Uurimistulemuste analüüs..........................................................................16
KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 18
KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................19
LISAD.................................................................................................................... 21
Lisa 1................................................................................................................. 21
Lisa 2................................................................................................................. 24
2
3
SISSEJUHATUS
Aasta-aastalt muutub üha  populaarsemaks  elamis- ja õppimissihtkohaks heaoluriik Taani, see
ei asu  kodumaast  kaugel, on mõne lennutunni kaugusel ning samuti on üheks tõmbenumbriks
sealne kõrge elatustase. Taani on ka üks neist riikidest, mis pakub välistudengile palju hüvesid
ning   tasuta   kõrgharidust.   Käesoleva   uurimistööga   püütakse   välja   selgitada,   millised   on
väikelinnast pärit noore õppimis- ja elamisvõimalused Taani heaoluühiskonnas. Põhjus, miks
autor selle teema valis, on autori suur huvi ise Taani õppima minna ning selgitada välja, mis
on  Taanis  õppimise head ja halvad küljed.
Uurimistöö on jagatud kaheks  suuremaks  peatükiks, teoreetiline osa ja praktiline uurimuse
osa.   Mõlemad   peatükid   jagunevad   omakorda   alapeatükkideks.   Teooria   peatükk   sisaldab
ülevaadet   Taani   kultuurist,   ajaloost,   sealsest   elukorraldusest   ja    muust    säärasest.   Samuti
tuuakse  teoorias  välja Taani haridussüsteemi tutvustus, tudengite -õpilaste võimalused, õigused
Taani   kuningriigis   ning   samuti   võrdlus   Eesti   haridussüsteemiga,   kus   keskendutakse
erinevusetele ja sarnasustele. Töö praktiline uurimuse osa jaotub samuti kaheks alapeatükiks.
Esimeses  pooles  tehakse kokkuvõte  intervjuu  tulemustest ning tutvustatakse valimit. Teises
pooles tehakse uurimisandmete põhjal järeldused, mis tuginevad  teooriale . Töö peamiseks
allikmaterjaliks   on    internet ,   erinevate   organisatsioonide   kodulehed.   Noorte   välismaal
õppimisest, sealhulgas Taanis, on väga vähe trükimaterjali, seega on ka käesoleval uurimistööl
suur väärtus.
Tööd sirivides leiab välismaale õppima suunduda sooviv noor nii teoorial põhinevat materjali
kui   ka   noorte   isiklike   kogemusi.   See   annab   teavet,   millest   alustada,   kust   abi   saada   ning
milliste raskuste ja eripäradega tuleks arvestada käesolevas töös  käsitletud  Taani riigis. 
Uurimistöö eesmärgiks on leida millised on plussid ja miinused ning millised võimalused on
tudengil hakkamasaamiseks Taani kuningriigis. Püstitatud on järgmised uurimisküsimused:
1) Miks  suunduvad noored kõrgharidust omandama Taani?
2) Millised on Taani haridussüsteemi eripärad ning tudengitele pakutavad võimalused?
3) Milliseid võimalusi on leida abi Taani õppima asumisel?
4
Töö  väljundiks  on pakkuda abi ja nõuandeid noorele, kes soovib selle teekonna ette võtta ning
koondada kokku vajalik info nii abistavatest organisatsioonidest ning juba Taanis viibivate
noorte kogemused ja õpetlikud näpunäited.
5
1.TEOREETILINE ÜLEVAADE
Välismaal õppides saab noor avardada oma silmaringi, panna end proovile uues keskkonnas,
sõlmida uusi ja kasulikke tutvusi. Kindlasti annab välismaal elamine ja õppimine kogemusi
teiste rahvaste kultuurist, tutvustab erinevusi eestlaste ja taanlaste  kommete  ja traditsioonide
vahel. Näiteks kõik intervjueeritavad, kelle käest küsida mõnda erinevust Eesti ja Taani vahel,
tõid   peamiseks   erinevuseks   riigilipu   kasutuse.   Kõik   väitsid   kui   ühest    suust ,   et   riigilippu
lehvitatakse   igal   pool:   sünnipäevad,   riigipühad,   lemmikloomade   sünnipäevad,   ülikooli
lõpetajate   aksesuaaridena,   tortide   peal   ning   aiakaunistustena.   Võrreldes    Eestiga    on   nende
jaoks  lipp  suure au sees.  Positiivseks  aspektiks on kindlasti võimalus omandada uus keel ning
ka erinevad huvitavad õppekavad , sest Taani  haridussüsteem  erineb Eesti omast mõnetigi.
1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu
Taani paikneb Jüüti poolsaarel ja 474 saarel ning tema pealinn on Kopenhagen. Taani pindala
on 43 094 km². Taanis elab 5 602 600 inimest ning tervelt 130,3 inimest elab ühel km².
Riigikeeleks   on   taani   keel   ning   rahaühikuks   on   kroon.   Taanis   elab   väga   väike   protsent
välisriigi   kodanikke.   98%   Taani   elanikest   on    luterlased .    Tööpuudus    on   8,8%,   võrreldes
Eestiga,   kus   tööpuudus   on   4,4%,   on   Taanis   väga   raske   tööd   leida.     Taanis   valitseb
parlamentaarne    monarhia ,    riigipea    on   kuningas,   kelle   ülesandeks   on   Folketingi   (Taani
parlamendi)   istungjärkude   avamisel   osalemine,    seadustele    allakirjutamine   ja   mõningad
esindusfunktsioonid. Taani riigipea on hetkel kuninganna Margrethe II, kes on abielus  prints
Henrikuga.   Valitsejapaaril   on   kaks   last:    kroonprints     Frederik    (sündinud   1968)   ja   prints
Joachim (sündinud 1969). Kuninglik perekond on Taanis väga  populaarne . Sellele on kaasa
aidanud ka perekonna värske liige kroonprintsess  Mary , kes on oma uude rolli väga hästi sisse
elanud   ja   paistab   ka   ise   avalikkuse   tähelepanu   nautivat.    Peaminister    on   Helle   Thorning-
Schmidt , kes on riigi poliitiline juht. (Maailma riigid, 2001)
Paljudel taanlastel on raske defineerida,  mis on  tüüpiliselt  taanlaslik.  Muidugi on mõned
traditsioonid, mis on ainult Taaniga seotud.  Nendest  ongi alljärgnevalt  juttu . Pea igas Taani
linnas   võib   leida   “Pølsevogn’i”,   mis   tähendab   vorstikäru.   See   tähenab,   et    taanlased
serveerivad traditsioonilisi taani hotdoge täiesti erinevatel kujudel. Taanlased on  harjunud
hotdogi   kõrvale   jooma   shokolaadipiima.   Kodustest   toitudest   on   kõige    populaarsem
“smrrebrød”,   mis   on    lahtine    võileib   koos   lihapallidega.   Samuti   on   väga   populaarne
6
“hakkebøf”,mis kujutab endast burgerit, mida serveeritakse koos kartulite, kastme ja  praetud
sibulatega. Üldiselt toituvad taanlased väga tervislikult.  Koolides  pakutakse õpilastele toitu
kolm   korda   päevas:    hommiku ,-lõuna-ja    õhtusöök .   Tavaliselt   on   tegemist   buffet-stiilis
serveeringuga. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanis võivad alkoholi osta ja tarbida alates 16-aastased isikud (välja arvatud baarid ja pubid).
Reeglina hakkvad teismeeas olevad noored alkoholi tarbima väga varakult,enne 16-aastaseks
saamist.   Välismaalastele   tundub   see   esmapilgul   väga   kummaline,   et   tõesti   taani   noored
pidutsevadki   varajaste   hommikutundideni   väga   noorelt   juba.   Küll   aga   on   Taani   koolides
keelatud tarbida alkoholi tööpäevadel. Narkootikumide tarvitamine on väga  rangelt  keelatud
ning nende kasutamine lõpeb reeglina koolist välja viskamisega. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanlased on väga sportlik rahvas. Ligikaudu 75% lastest ja 50% täiskasvanutest tegelevad
vabal ajal spordiga. Euroopas kõige rohkem spordirajatisi ühe inimese kohta ongi Taanis.
Spordiüritustest    osavõtt    on   heaks   viisiks   kohta   uusi   inimesi   ning   seetõttu   on   paljudes
ülikoolides   kinnised   spordirajatised,   et   ülikooli   tudengid   saaksid   seal   omavahel   tutvuda.
Liikumisvahendina on kõige populaarsem jalgratas. Taanis on ka väga palju spordiklubisid
kuid nende liikmeks olemine on sageli väga kallis. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanlased   on   väga   humoorikas   rahvas.   Tihtipeale   käivad   huumor   ja    iroonia    käsikäes.
Taanlasest aru saamiseks on tähtis mõista irooniat. Ka  eneseiroonia  on oluline osa taanlaste
mentaliteedist. (Mis on Taani kultuur? 2015)
Taanis toimub väga palju muusikafestivale.  Muusika  on suure au sees Taanis. Aasta kõige
soojemal ajal, suvel, on valida paljude rocki, folgi ja džässmuusika festivalide või kontserdite
vahel.   Kõige   tuntuimad   festivalid   on   Roskilde    Festival ,   Skanderborg   Festival,   The   Folk
Festival Tønderis ja Kopenhagen Jazz  Festival. (Mis on Taani kultuur? 2015)
1.2. Taani haridussüsteemi tutvustus võrdluses Eesti haridussüsteemiga
Sarnaselt Eesti haridussüsteemiga, on ka Taanis kohustuslik 9-klassiline põhiharidus. Taani
kuningriigis minnakse kooli kuue aastaselt, Eestis enamjaolt siiski seitsme aastaselt. Taani
haridussüsteem paneb rohkem rõhku grupitööle, eneseväljendamis- ning esinemisoskusele,
see-eest   vähem   pööratakse   tähelepanu   õpilaste   faktiteadmistele   ja   teadmiste   mõõtmisele.
Erinevalt Eestist, kus  domineerib  peamiselt faktipõhine õpe ning pannakse rõhku teadmiste
kontrollimisele (Vikipeedia, 2015).
7
Taani metoodika on sattunud aga suure kriitika alla seoses õpilaste kehvade tulemustega  PISA
uuringutel   (ülemaailmne   uurimus,   mille   käigus   hinnatakse   15- aastaste    õpilaste
õpitulemuslikkust,  toimub  üle kolme  aasta).  (PISA test murendas   uhkust   Taani  kooli  üle,
2015)
Näiteks    OECD    aruanne   PISA   2009   tulemustest   on   välja    toonud    Eesti   teiste   parimate
haridussüsteemide seas koos riikidega nagu  Kanada ,  Island ,  Holland , Hongkong jt. Näiteks
2012   aasta   PISA uuringu   kokkuvõttest   võib   leida,   et    matemaatika    valdkonnas   olid   Eesti
õpilased   4.ndal   kohal,   taanlased   see-eest   aga   12.ndal.   (PISA   2012   uuringu   tulemuste
kokkuvõte, 2015)
Sarnaselt Eestile, järgneb ka Taanis peale põhikooli kolmeklassiline gümnaasiumiosa ning
peale   seda   suundutakse   omandama   kõrgharidust.   Taanis   tegutseb   kaheksa   ülikooli
(Kopenhaageni Ülikool,  Aarhusi  Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool,
Lõuna-Taani Ülikool (tuntud ka Odense ülikoolina), Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool
ja   Kopenhaageni   IT   Ülikool.  Eestis   on   võimalus   valida   2013/2014   õppeaasta   seisuga   25
kõrgharidust pakkuva asutuse vahel (kuus avalik-õiguslikku ülikooli,üks eraülikool, kaheksa
riigirakenduskõrgkooli,   kaheksa   erarakenduskõrgkooli,   kaks   riigi   kutseõppeasutust,   kus
toimub rakenduskõrgharidusõpe). (Milline on Eesti haridussüsteem?, 2015)
Vanim   Taani   ülikool   on   Kopenhaageni   ülikool,   kus   2011.   aasta   seisuga   õppis   37   869
üliõpilast. Uppsala ülikooli järel on see vanim ülikool  põhjamaades . Eesti vanim ülikool on
Tartu ülikool ning sealne üliõpilaskond ulatub 17 370 õpilaseni. (Tartu Ülikooli lugu, 2015)
Koos   Aarhusi   ülikooliga   on   Kopenhaageni   ülikool   üks   Taani   mainekamaid   õppeasutusi
(Kopenhaageni ülikool, 2015).
Eestis võib tuua näiteks Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli. 
Taanis õppivatel  välisüliõpilastel on enamjaolt samad  õigused sotsiaalsele  kindlustatusele,
nagu   näiteks   tasuta   arstiabile,   mis   kohalikelgi.   Kuna   õpe   on   tasuta,   tipptasemel   ning
probleemipõhise lähenemisega, siis üha enam õpilasi valivad Taani riigiks, kus omandada
kõrgharidus .   Paljud   peavad   oluliseks   ka   kaunist   loodust   ning   kultuurset   arengut,   kuid
peamiseks põhjuseks on siiski  haridus  ise. (Miks tulla Taani õppima? 2015) 
Ülikoolid    pakuvad   õpilastele   24- tunnist    sissepääsu    koolimajja ,   pidevalt   arenevaid   IT-
vahendeid ning tasemel raamatukogu. (Miks tulla Taani õppima? 2015)
8
Taani   kõrgharidussüsteemi   üheks   põhitunnuseks   on   probleemipõhine   õpe,   mis   tugineb
juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamisele (Problem  Based  Learning: " Tell  me and I'll
forget , show me and I may  remember , involve me and I  understand ."). See tagab õppetöö
praktilisema   ülesehituse   abstraktse   teooria   asemel.   Selline    lähenemine    on   ka   õpilastele
meelepärasem,   kuna   see   aitab   kinnistada   teoreetilisi   teadmisi   ning   kujundab   pildi
väljakutsetest edaspidises karjääris. Ülesanded põhinevad keerulistel situatsioonidel, mis on
seotud profesionaalse praktikaga ning nende lahendamine nõuab oskusi infot otsida, töödelda
ning seda teooriaga siduda. Selline lähenemine õpetab nägema suuremat pilti ning  seoseid
erinevate nähtuste vahel. Tehakse koostööd kohalike ettevõtetega ning õpilased  lahendavad
reaalsest elust tulenevaid probleeme. (Miks tulla Taani õppima?, 2015)
Enamikel   ülikoolidel   Taanis   on   inglisekeelsel   õppel   põhinevad   õppekavad.   See   annab
konkurentsieelise  Taani   haridusasutustele  ja  ühiskonnale    tervikuna .   Erineva  haridusliku   ja
kultuurilise   taustaga   noored    vaatavad    asju   erinevatest   vaatenurkadest,   lisades   loengutes
tekkivatele   aruteludele   sügavust   ja   põnevust.   Enamik   kohalikke     oskavad   inglise   keelt
vähemalt suhtlustasandil ning ka paljud Taani noored eelistavad õppida inglise keeles. Taani
investeerib   OECD   liikmesriikidest   enim   oma   kõrgharidusse.   Viimaste   avalike   andmete
kohaselt   on    kogukulu    ülikoolis   kõrgharidust   omandava   õpilase   kohta   70   000   $,   mis   on
peaaegu kaks korda suurem võrreldes keskmise liikmesriigi kulutustega (40 000 $ õpilase
kohta). Taanis õppimine on EL  kodanikele  tasuta, tegemata seejuures järeleandmisi hariduse
kvaliteedis . (Miks tulla Taani õppima?, 2015)
Üheks tõmbenumbriks Taanis õppimise ja  elamise  puhul on ka võimalus töötada,  üliõpilase
minimaalne tunnitöötasu on 13 EUR, võrreldes Eestiga, kus miinimum tunnitasu on veidikene
üle   kahe   euro.   Koolid   pakuvad   ka   tasuta   taani   keele   kursusi.   Kohaliku   keele    valdamine
kergendab oluliselt töö leidmist . (Miks tulla Taani õppima?, 2015)
Finantsilisest   poolest   kulub   Taanis   õppides   üürile   umbes   300   eurot   kuus,   kuid   seda
kompenseerib ilmselt fakt, et töötades 10-12 tundi nädalas ja õppides täiskoormusega, maksab
Taani   riik   igakuiselt   stipendiumi   ligi   700   eurot  (Dreamfoundation,2015).    Eestis   on
täiskoormusel  õppija  stipendium  põhitoetuse näol    55,93 eurot  kuus ning  täiendav  toetus
28,13 eurot kuus. (Õppetoetus, 2015)
Taanis saab õppida inglise keeles, lisaks inglisekeelsetele kraadi-ja diplomiõppevõimalustele
pakuvad paljud  õppeasutused  ka eraldi kursusi, enamasti inglise keeles, vahel ka saksa- ja
prantsusekeelseid. Diplomi- ja bakalaureuseõppesse kandideerimiseks on vajalik vähematl 12-
9
aastane   koolikogemus   ja   head   lõpueksamitulemused.   Magistiõppeprogrammidesse
kandideerimisel   on   vajalik   bakalaureusekraad,   mis   vastab   kõrgetele   akadeemilistele
standarditele.   Kõigilt   programmidesse   kandideerjatelt   nõutakse   TOEFEL`i   või   analoogse
rahvusvahelise keeletestiga tõestatud inglise keele oskust. (Õppimisvõimalused tudengitele
Taani kõrgharidussüsteemis, 2015)
Taanis saab õppida ka rahvaülikoolis. Taolist hariduse varianti kasutavad tänapäeval noored
pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisse
astumist .   Paljud   koolid   on   avatud   nii   välismaalasele   kui   ka   taanlastele.Noored   veedavad
tavaliselt   rahvaülikoolis   kas   pool   aastat   või   terve   õppeaasta.   Õppimine   on    tasuline    ja
statsionaarne, õppimise ajal elatakse kooli territooriumil. Rahvaülikoolides pakutavad ained
on väga erinevad:  muusika ,  kunst , keeleõpe, ajalugu,  sport , intellektuaalsed  kursused  nagu
religioon ,   filosoofia.   Mõned   koolid   on   spetsialiseerunud   valitud    ainetele .   Akadeemilised
nõuded   ja   eksamid   puuduvad.   (Täiskasvanute   õppimisvõimalused   Põhjamaade
rahvaülikoolides, 2015)
1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks  
Internetis   leidub   palju   lehekülgi,   mis   on   abiks   noorele,   kes    plaanib    kodumaalt   lahkuda.
Põhjuseks siis peamiselt parema kvaliteediga  haridus , kogemused, keelepraktika, iseseisev
elu, rikkalikumad õppimismeetodid, uus  kultuuriruum , paremad  elutingimused  ning muidugi
odavam ning vahel isegi tasuta kvaliteetne kõrdharidus.
Järgnevalt tutvustatakse organisatsioone, mis aitavad noortel suunududa välismaale tööle või
õppima.
AIESEC
AIESEC on rahvusvaheline üliõpilasorganisatsioon, mis tegeleb noorte liidrite arendamisega
läbi läbi erialase ja vabatahtliku töö kogemuse. AIESEC on arendanud juhte läbi erialase ja
vabatahtliku töö kogemuse nüüdseks juba 65 aastat Olles  esindatud  124 riigis ja ühendades
üle   86 000   noore   üle   maailma,   on   AIESEC   suurim   noorte   poolt   juhitav    organisatsioon
maailmas. AIESEC pakub noortele võimalust olla globaalne kodanik võttes osa erinevatest
rahvusvahelistest tegevustest, arendada ennast ning saada kogemusi ja oskusi, mis on  tänases
maailmas väga vajalikud. (Kes me oleme? 2014)
10
Erasmus  
Erasmus   on   Euroopa   elukestva   õppe   programmi   kõrghariduse   allprogramm.    Erasmuse
programmi eesmärk on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa mõõdet,
toetada kõrgkoolide ja ettevõtjate rahvusvahelist koostööd, arendada innovatiivseid suundi
kõrghariduses, suurendada kõrgharidusega seotud vaba liikumist Euroopas ning parandada
õpingute ja kvalifikatsioonide võrreldavust kogu Euroopa Liidus. Sells  programmis  osalevad
kõik Eesti mainekamad kõrgkoolid, kokku on neid 23.Programmi Erasmus raames saavad
Eesti kõrgkoolide üliõpilased minna õppima ja praktikale Euroopa Liidu liikmesriikidesse,
programmiga     liitunud   Euroopa   riikidesse     ( Island ,   Norra,   Liechtenstein,    Šveits )   ning
kandidaatriikidesse Türki ja Horvaatiasse.  Õppida saab ainult nimetatud riikide tunnustatud
kõrgkoolides,   millel   on   Erasmuse   ülikooliharta.   Üliõpilase   kodukõrgkoolil   peab   olema
Erasmuse   partnerleping   selle   kooli   või   organisatsiooniga,   kuhu   üliõpilane   soovib   minna.
(archimedes, 2015)
Erasmus+
„Euroopa   elukestva   õppe   programm“,   „Euroopa   Noored“   ning   Euroopa   komisjoni
rahvusvahelised kõrgharidusprogrammid on  viidud  ühise nimetuse alla. Uue programmi nimi
on   Erasmus+   ning   selle   periood   on   2014-2020.Sihtgrupiks   on   üliõpilased,   vabatahtlikud,
õpetajad,   õppejõud,   koolitajad,   noorsootöötajad,   haridustöötajad.Olulisemad   võimalikud
tegevused on   õpiränne ja praktika, töövarjuks olemine, rahvusvahelised noortevahetused,
noortega    töötavate   inimeste   koolitus-   ja   võrgustikutegevused.   Erasmus+   programmis
soovitakse  tihedamalt  siduda haridus-, koolitus- ja noorteprogramme ning poliitilisi lahendusi.
Erasmus+ osalevad riigid on Euroopa Liidu liikmesriigid, Euroopa Liidu majanduspiirkonna
riigid   ja   kandidaatriigid   (Türgi,   Liechtenstein,   Norra,   Island,   endine   Jugoslaavia   vabariik
Makedoonia  ), Kagu-Euroopa riigid, Ida-Euroopa ja Kaukaasia riigid, Vahemere piirkonna
riigid. Erinevus Erasmuse ja Erasmus+ vahel ongi see, et Erasmus vahendab vaid üliõpilasi
välismaale kuid Erasmus + soodustab ka õpetajate ning muude inimeste välismaale minekut.
(Erasmus, 2015)
Dream  Foundation
Dream Foundationi kaudu on võimalik kandideerida õppima pea 50 kooli, mis pakuvad enam
kui   4000   ingliskeelset   eriala.    Valikus    on   erineva   hinnataseme,   õpetamismeetodite   ning
erialadega koole, kindlasti leiab iga huviline nende hulgast just endale sobiva eriala. Kõik
11
ülikoolid   on   eelnevalt   läbinud   põhjaliku   hindamise   veendumaks   õppeprogrammide
kvaliteetsuses. (Dream Foundation,  2015)
12
2. UURIMUS
Käesolevas   uurimistöös   on   kasutatud   andmekogumismeetodina   intervjuud.    Valimisse
kuulusid viis Türi vallast pärit noort inimest vanuses 19-23, kes elavad hetkel Taanis ning kes
omandavad või on  omandanud  kõrgharidust Taani Kuningriigis.  Intervjueerimine  viidi läbi
Skype  kõne teel, eelnevalt oli intervjueeritavatele  saadetud  ka küsimused, tutvumiseks ning
ettevalmistamiseks. Ühe  intervjuu  kestvuseks oli ligikaudu 30 minutit. Intervjuu refereering
on lisatud tutvumiseks uurimistöö lõppu (LISA 1). Intervjuus osalenud isikute anonüümsuse
tagamiseks on intervjueeritavad kodeeritud vastavalt vastamisjärjekorrale ja soole (T1-T3; P1-
P2).
 2.1. Uurimistulemused
Esmalt  soovis töö autor teada saada kui kaua on noored Taanis  õppinud  ja elanud. Kõige
pikemalt  on Taanis viibitud nüüdseks juba 4 aastat. Kõige lühem aeg pool aastat. Enamjaolt
jäid vastused 3,5 aasta juurde. Seejärel uuriti intervjueeritavatelt, millises ülikoolis nad käivad
ning   mis   eriala   omandatakse.    Vastustest    võib   leida,   et   õpitakse   keskkonnahaldust,
multimeedia   disaini   ja   kommunikatsiooni,   rahvusvahelist   ärijuhtimist   ning   turundust.
Ülikoolidest   olid   esindatud   Business    Academy    Aarhus,   Copenhagen   Business   Academy.
Järgeval kaardil on toodud ära linnad, kus intervjueeritavad ülikoolis käivad (KAART 1).
Kaart 1. Respondentide ülikoolide linnad
13
Näiteks   valimisse   kuulunud   respondent   T2   on   vastanud:“  Olen   olnud   siin   3,5a;   õpin
Copenhagen   Business   Academy’s  ning   erialaks   on   International   Hospitlity    Management ;
õpingud kestavad 3,5a.“(T2, 2014)
Valimisse kuulunud  noortelt  uuriti ka, mis ajendas neid Taani õppima asuma ja millal selline
idee  tuli.  Vastustest võib  tuua esile vastused:   sõbranna   eeskujul;  meeldis Taani  praktiline
haridussüsteem; tasuta kõrgaharidus ajendas Taani kasuks otsustama ning inglise keelne õpe;
tuttavad inimesed. 
Näide, valimisse kuulunud respondent T3 on vastanud:“  Taani sattusin juhuslikult. Kuna
finatsilised võimalused limiteerisid  valikuid  oluliselt, siis kandideerisin ainult riikidesse, kus
kõrgharidus   on   tasuta.   Euroopas   olid   sellised    Šotimaa    ja   Taani.   Esialgu   oli   eesmärgiks
inglise keelt kõnelevasse riiki minna, aga kuna Šotimaale ei õnnestunud sisse saada, siis jäigi
üle Taani, kuhu mind ka ilusti vastu võeti.“(T3,2014)
Peamiselt  leidsid  noored mõtte minna välismaale õppima gümnaasiumi lõpuklassides (11-
12).   Põhjused,   miks   Taani   õppima   asuti,   olid   valdavalt   sarnased:   Eestiga   sarnane
kultuuriruum,   heaoluühiskond,   hariduse   praktiline   osa,   uued   kogemused,   tasuta   haridus,
inglisekeelne õpe.
Uurides noortelt, kus oleks kõige parem Taani õppima suunduval  noorel  infot leida, toodi
välja järgmised organistasioonid: Evenor, DreamFoundation. Paljud noored lisasid, et hea
viisina aimu saada eesootavast, on otsida internetist juba Taanis viibivate eestlastega kontakti. 
Samuti sooviti intervjueeritavatelt teada saada, kas nad ka enne Taani minekut kohalikku keelt
õppisid või end kohaliku kultuuriga kurssi viisid. Pea ühehäälselt vastati, et kohalikku keelt ei
õpitud, kui siis vaid kuulati keele kõla. Lisati, et kuna keeleõpe on Taanis tasuta, siis eeltöö
polnud vajalik. Samuti ei viinud enamus end kurssi ka kultuuriga, loeti vaid mõned lihtsamad
raamatud reisikirjeldustest ning sirviti  põgusalt  internetis leiduvat materjali. 
Suundudes õppimise poolelt elu-olu juurde, küsiti noortelt kus nad hetkel elavad ning millega
elatist   teenivad.   Linnadest   nimetati   Kopenhaageni,   Kolding´it,  Albertslund´i.  Töökohtades
võib välja tuua  ettekandja , farmitöötaja, koristaja, juhutööd.  Näiteks  toodi välja, et elatakse
ka  ühikas , milles on õpilasel oma tuba, kööki ja tualetti jagatakse 3 inimesega. Samuti elas
üks  intervjueeritav kohaliku vanapaari juures, üürides nende  majas  ühte tuba. 
Näitena   on   P1   vastanud:“   Elan    ühikas.   Mitte   enda   kooli   omas,   vaid   mingi   siinse
põllumajanduskooli ühikas – enda kooli poolt pakutav oli veidi kallis, kuna tegu moodsate
14
õpilaskorteritega.   Aga   ega   minu   omalgi   viga   pole:   oma   tuba,   kööki   ja   tualetti   jagan   3
inimesega. Seega võrreldes Eesti omadega samuti päris hea. Elukoht koolist ca 3km, aga
rattaga  läheb ludinal. Koolipäevad on võrdlemisi lühikesed ja koolivälist tegevust (peamiselt
sellist, mis toimub õllekannu taga) jagub  küllaga , kui vaid endal viitsimist on. Üritan ka taani
keelt omandada, see nimelt on üliõpilastele tasuta.“(P1, 2014)
Samuti sooviti teada saada kui suureks kujunevad igakuised kulutused. Enamjaolt algasid
need 500 eurost ning tipnesid 800 euroga. Üürisumma oli kõikidel noortel sarnane, 260-300
eurot. Ka toidule kulus üpriski vähe, 120-150 eurot kuus ning kuna taanlastel on komme
kasutada   palju   jalgrattaid   ning   ühistransporti,   siis   ka   kulutused   transpordi   vallas   olid
minimaalsed. Lisaks loetleti veel kulutusi meelelahutusele.
Noortel paluti välja tuua ka erinevused eestlaste ja taanlaste kommete/traditsioonide vahel
ning milliseid traditsioone on nad ka ise hakanud tähistama, olles ajutised Taani riigi elanikud.
Näiteks   toodi   välja,   et   taanlased   on   võrreldes   eestlastega   palju   sõbralikumad.   Taanlased
peavad väga lugu oma perekonnast, sõprades ja tähtpäevadest. Igal  sünnipäeval , olgu see siis
inimesel või isegi  koeral , lehvib lipp. Taanis olek on muutnud noori avatumaks ja sallivamaks
võõrmaalaste suhtes. Ühe  kummalise  traditsioonina toodi välja päeva, mida tähistati veidi
enne   jõule.   Nimelt   toodi   müügile   Tuborgi   jõuluõlu   ning   selle   sündmuse   suurejooneline
tähistamine on taanlaste traditsioon. 
Samuti tunti huvi, kui raske on kohaneda võõral maal,võõras keskkonnas. Toodi välja, et kuna
Taani   on   populaarne   sihtkoht   Eesti   üliõpilastele,   ootas   sinna   minnes   ees   nii   mõnigi
kaasmaalane, mis muutis kohanemise lihtsamaks. 
Intervjueeritavatel paluti välja tuua välismaal õppimise kõige suuremad varjuküljed, millele
noored enne tähelepanu ei osanud pöörata. Ka selle küsimuse puhul osutus ühtseks  vastuseks
materiaalne ettevalmistatus. Noored nentisid, et palju on varjatud kulutusi (näiteks  korteris
pole mööblit), samuti on kogu elu-olu (toit jms.) võrreldes Eestiga Taanis kordades kallim. Ka
töö leidmine ei suju alguses eriti libedalt, sest paljud ettevõtted eelistavad taanlasi ning töö
leidmiseks peab CV-d kaenlas käima ettevõtte ukselt-uksele. 
Näide   P2:“Omasin   enne   tulekut   suhteliselt   reaalset   ettekujutust   toimuvast.   Võib-olla
muretsesin isegi liialt, et inglise keel veidi  kehv  ja kindlasti on väga raske õppetöö, top 100
kool ikkagi ja puha. Aga tegelikult pole  hullu  midagi, eks ikka on momente, kui ei saa päris
täpselt   aru,   mida   lektor   küsimuse   all   mõtles,   aga   pole   hullu.    Paljudele    on   töö   leidmine
15
peavaluks, aga ega nad tegelikult midagi selle nimel ei tee ka – kes otsib, see leiab midagi
ikka.“(P2,2014)
Tundes huvi, kus noored oma tulevikku näevad sai töö autor peamiseks vastuseks „ Ei oska
öelda.“.   Kuid positiivse  aspektina  peab  nentima , et vähemalt üks intervjueeritavatest leidis
end tulevikus pigem Eestist. 
Lõpetuseks paluti intervjueeritavatel tuua näiteks mõni  lõbus  ja  õpetlik  seik, mis nendega
Taanis juhtunud on. Järgnevalt on toodud näited lugudest, mille intervjueeritavad välja tõid.
Näide T1:“  Päris esimest korda, kui taksoga linnast koju sõitsin, ei suutnud ma uue kodu
aadressi hääldada ega ka veerida.. Taksojuht ootas ja mina püüdsin kümneid  kordi  erineva
kõla, pikkuse ja aksendiga tänava nime öelda. Kui taksojuhil poleks paberit ja pliiatsit olnud,
siis polekski äkki koju jõudnud. See õpetas mulle, et taani keelt  hääldamine  vajab pikaaegset
praktikat.“(T1,2014)
Näide T3: “Üks esimesi  seiku  oli oli ehk see, et Eestile sarnaselt on siin ka igal inimesel
isikukoodi  laadne  number – CPR kood. Olin sellest muidugi lugenud ja teadsin, et ilma
selleta   on   väga   keeruline   üldse   miskit   siin   ette   võtta   (pangakonto,   töökoht,   kuukaart,
postiaadress,   telefoninumber   etc.),   aga   halvaks   üllatuseks   oli   see,   et   selle   tegemiseks   ja
kättesaamiseks kulus lausa 3 kuud.“(T3, 2014)
Üllatav oli ka see, et minnes pangakontot avama ning oma ID- kaarti  ulatades sain vastu
üllatunud ja segaduses pilgud. Sellist asja siin ei kasutada ning isikut tõendava dokumendina
ei aksepteerita.  Niisiis  saadeti koju passi järele.“
Näide   P2:“  Räägiks   siis   Taani   ühistranspordist.    Läksime    ükskord   tüdrukuga   hääletades
Kopenhaagenisse, aga kuna meid peale  võtnud auto päris kesklinna ei läinud, panid nad meid
maha kuskil äärelinna piiri ääres. Sealt oli  rongiga  linna u. 2 peatust. Probleem seisneb
selles,   et   Taanis   ei   saa   ühistranspordist   seest   piletit   osta   ning   kui   me   siis   tahtsime
piletiautomaadist pileteid osta, tuli välja, et see masin võtab vastu ainult  münte . Meil aga oli
vaid paberraha. Kuna oli juba õhtu, siis olid ka lähedalasuvad poed kinni, et seal raha
vahetada, ning kuskil ei paistnud olevat ühtegi inimest, et asja kohta küsida. Mis seal ikka,
tuli siis ilma piletita sõita ning loomulikult tuli selle reisi ajal peale kontroll. Aga kui me oma
loo ära rääkisime, sai aga kontrolör aru ja mainis, et me kesklinnas maha minnes  piletid
tagantjärele ostaksime. Leppisime aga isekeskis kokku, et muidu piletite peale kulunud raha
anname   hiljem   hoopis   mõnele   kodutule   -   mõeldud   tehtud!   Jutu   point   siis   selles,   et   kui
16
ühistranspordiga sõita, siis on siin üsna oluline, et sul oleks eelnevalt pilet ostetud, sest kui
meile oleks peale sattunud mittemõistlik kontrolör, oleksime saanud halvimal juhul u. 100€
trahvi .“(P2, 2014)
2.2. Uurimistulemuste analüüs
Uurimistulemustele ja teooriale tuginedes võib väita, et peamised põhjused, mis noori  Taani
õppima   meelitavad   on   seotud   heaoluühiskonna   poolt   pakutavate   võimalustega.   Nagu   ka
teoorias välja toodud, siis Taanis on võimalus õppida inglise keeles, mida ka käesolevas töös
valimisse kuulunud noored välja tõid. See võimalus ei avane mitte kõikides Euroopa riikides.
Samuti   toodi   teoorias   välja    Taanile    omane   praktiline   ja   probleemipõhine   õpe.   Õppetöös
kasutatakse juhtumite ja eluliste ülesannete lahendamist, mis rikastab ka uurimuses osalenud
noorte arvates õppetööd  tunduvalt  ning on samuti üheks suureks  eeliseks , miks valitakse
kodumaal õppimise asemel   Taanis kõrghariduse omandamine. Veel toodi töö teoreetilises
osas   välja   võrdlus  Taani   ja   Eesti   stipendiumitest.   Ka   intervjueeritavad   sõnasid,   et   Taanis
makstavad    stipendiumid    on   suureks   abiks   ning   üheks   suurepäraseks   tuluallikaks,   mis
võimaldab   elatustaset   tõsta.   Noorte   kulutused   elu-olule   ulatusidki   praktiliselt   700   euroni,
teoreetiliselt suudaks selle summa  katta  ka Taanis makstav stipendium. Eesti üliõpilasel on
kulutused märksa suuremad, kui elada  omaette  korteris, ning nentides fakti, et Eesti vabariik
toetab üldjuhul üliõpilast ligikaudu 88 euroga kuus (on ka  erandeid , vajaduspõhised toetused).
Positiivse aspektina oskasid ka noored mainida, et Taanis on sätestatud 10-12 tundi  nädalas
töötava noore miinimumtunnitasuks 13 eurot, nagu teoorias välja toodi on Eestis tudengil
võimalus töötada minimaalselt veidikene üle 2 euro eest tunnis. 
Paljud    organisatsioonid ,   mis   aitavad   noorel   välismaale   õppima    asuda ,   on   toonud   suureks
plussiks võimalus omandada tasuta taani keel. Ehk Taani riik pakub väliskodanikule tasuta
keelekursust.   Seda   suurepärast   võimalust   kasutasid   ka   enamus   töö   valimisse   kuulunud
noortest . 
Samuti mainisid paljud töö praktilise osa käigus läbi viidud intervjuudes osalenud, et Taani
õppima asumisel kasutasid nad interneti abi,  uurisid  erinevatest organisatsioonidest võimalusi.
Ka töö teoorias on välja toodud mitmed organisatsioonid, mis lihtsustavad noore inimese
teekonda, suundumaks õppima mõnda välisriiki. 
Nagu   teoreetilises   osas    mainitud ,   on  Taani   tööpuudus   võrreldes   Eestiga   üsna   suur   (8,8%
Taanis ja 4,4% Eestis) seda tõid välja ka intervjueeritavad. Nimelt tõdesid paljud noored, et
17
alguses oli töökoha leidimisega raskusi. Ka praegu töötati peamiselt lihttöölistena (koristajad,
farmitöölised, teenindajad). 
18
KOKKUVÕTE
Tänapäeva   üha   avatumas   maailmaruumis   soovivad   paljud   noored   minna   ennast    teostama
välismaale,  avaneb  võimalus  reisida , näha uut ja huvitavat ning panna ennast uues keskkonnas
proovile.   Peamised   põhjused,   miks   Türi   vallast   pärit   noored   on   valinud   kõrghariduse
omandamiseks Taani on võimalus nautida heaoluühiskonna poolt pakutavaid hüvesid, nagu
näiteks   kõrged   stipendiumid,   mis   lihtsustavad   oluliselt   tudengite   elu,   võimaldavad   elada
mugavalt  ning muretsemata; kõrge  tunnipalk , mis võimaldab paljudel tööl käivatel tudengitel
ka näiteks raha koguda; inglisekeelne õppetöö; tasuta kõrgharidus kõigile, erinevalt Eestist,
kus tingimused õppima  asumiseks  on üpriski  karmid . Veel võib positiivsete tõmbeteguritena
tuua   välja   tasuta   taani   keele    koolitused ,   mis   võimaldavad   omandada   üks   võõrkeel   täiesti
tasuta, pikemas perspektiivis on see hea võimalus leida hea  ametikoht  mõnes tunnustatud
ettevõttes, sest taanlased  hindavad  kõrgelt riigikeele oskust. Samuti on positiivse aspektina
välja tuua probleemipõhine praktiline õpe. Kui Eesti haridussüsteem on hetkel siiski pelgalt
faktipõhine   õpe   ning   praktilist   poolt   on   üpriski   vähe,   siis   taanlased   töötavad   üha   enam
praktiliselt.   Ka  Taani   kultuur   ei   erine   palju   Eesti   kultuurist.   Peamiseks   erinevuseks   peeti
hoopiski   taanlaste   sõbralikkust   ja   avatust   ning   paljud   noored   tõdesid,   et   see   on   neid   ise
sallivamaks   ja   avatumaks   muutnud.   Ainukese   negatiivse   aspektina   oskasid   noored   tuua
koduigatususe   ja   õpingute   alguses   rahalised   raskused,   sest   noortel   puudusid   piisavad
tagavarad    ning   ei   oldud   arvestatud   faktiga,   et   heaoluühiskond   tähendab   ka    suuremaid
hinnavahesid võrreldes Eestiga. Seega õppimine välismaal ei ole raske, kui selleks leida abi.
On   olemas   paljud   organisatsioonid   ning   samuti   juba   kohapeal   viibivad   eakaaslased,   kes
kindlasti   hea   meelega   abistavad.   Tuleb   vaid   meeles   pidada,   et   iga   algus   on   raske,   kuid
raskused on selleks,et neid ületada ning kindlasti ei tohiks üks eestlane isegi kaugel maal olles
unustada oma  kodumaad , kodulinna ega rahvustunnet. 
19
KASUTATUD KIRJANDUS
Suulised allikad:
T1- üliõpilane, 2014
T2- üliõpilane, 2014
T3- üliõpilane, 2014
P1- üliõpilane, 2014
P2- üliõpilane, 2014
Raamatud:
TOP-O- GRAF .(2001). Maailma riigid. AS  REGIO . Tartu. 288
Internetis olevad allikad:
Erasmus, 22.02.2015
http://www2.archimedes.ee/hkk/hkk/index.php?leht=183# 
Innove . PISA 2012 uuringu tulemuste kokkuvõte. 3. detsembril 2013.a
http://www.innove.ee/UserFiles/%C3%9Cldharidus/PISA
%202012/PISA_2012_uuringu_tulemuste_kokkuvote.pdf 26.02.2015
Kes me oleme?, 22.02.2015 
http://www.aiesec.ee/aiesecist/kes-me-oleme
Kõrgharidus Taanis, 28.02.2015
http://www.dreamfoundation.eu/et_EE/content/view/id/129  
Miks tulla Taani õppima?, 26.02.2015
http://scandinavianstudy.com/et/opi-taanis/
Miks valida just Taani?, 26.02.2015
http://www.evenor.ee/dyna/site/90est.html
Milline on Eesti haridussüsteem? 26.02.2015
20
https://tudengiveeb.ee/et/esileht/toeoeturule-sisenemine/12-korgkool/oppekorraldus -
korgkoolis/152-milline-on-eesti-haridussuesteem
Mis on Taani kultuur?, 22.02.2015 
http://dankultur.ee/mis-on-taani-kultuur/
Taani haridus, 22.02.2015
http://et.wikipedia.org/wiki/Taani_haridus
Taani nõustamissüsteem ja  selle  koordineerimine , 22.02.2015
http://vana.innove.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=5638/TAANI_haridus_ja_KN.pdf
Taani-Eesti kultuurisuhted, 18.02.2015
http://estland.um.dk/et/taani-ja-eesti/kultuurisuhted/
Tartu Ülikooli lugu, 28.02.2015
http://www.ut.ee/et/tartu-ulikooli-lugu
Täiskasvanute õppimisvõimalused Põhjamaade rahvaülikoolides, 22.02.2015
http://www2.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=449
Õpiränne, 18.02.2015
http://erasmuspluss.ee/programmist/mobility/ 
Õppetoetus, 22.02.2015
https://www.hm.ee/et/oppetoetused
21
LISAD
Lisa 1
Intervjuu näidis
1.Kui kaua oled Taanis  õppinud  ja elanud? Millises ülikoolis käid ning mis eriala omandad,
kaua õpingud kestavad?
T1:  Olen   olnud   siin   3,5a;   õpin   Copenhagen   Business   Academy’s   ning   erialaks   on
International Hospitlity Management; õpingud kestavad 3,5a. 
2.Mis ajendas sind minema Taani õppima ning millal selline idee üldse tekkis?
T1: Otsest ideed või mõtet algul ei olnudki. Kuulsin, et sõbranna kandideeris ning mõtlesin
ka proovida ja vaadata mis saab ja ma arvan, et esimesed mõtted tekkisid 11 klassis. 
3. Miks otsustasid üldse just Taani kasuks?
T1: Kaks põhjust – sõbranna kandideeris samma riiki ning Taanis on õppimine tasuta. 
4.Kus kohast said infot ja võimalusi Taanis õppimiseks?
T1: Dream Foundation põhiliselt. Selle organisatsiooni kaudu ka kandideerisin. 
5.Räägi veidi, kus kohas sa hetkel  elad , millega elatist teenid ning milline elu-olu Taanis
on.
T1: Hetkel elan ja õpin pealinnas Kopenhaagenis. Eelnevalt kaks aastat õppisin Randersis,
Jüütimaal (poolsaar). Kopenhaagenis on väga lihtne tööle saada, kui endal vähegi viitsimist
on.   Olin   aasta   aega   ettekandja   restoranis,   nüüd   töötan   turismifirmas   erialasel   kohal.
Kopenhaagenist väljas on väga raske tööd leida, kui taani keelt ei oska, kuid ka seal olin
paaris  kohvikus /kiirtoidu kohas ettekandja/abiline. 
Üldine elu Taanis on täitsa hea. Iseloomustatakse Taani ühiskonda kui heaoluühiskonda, kus
kõigil on hea elada. Bürokraatiat on väga palju ning ise asju ajades ja puurides on ka
võimalik taotleda hüvesid, mis võimaldavad kergemalt hakkama saada. Väga-väga raske on
sulanduda taanlaste sekka, kuna nad on kokkuhoidvad kodumaalastega ning välismaalasi
väga ei toeta. 
6.Millised on välismaal õppimise kõige suuremad varjuküljed, millele Sina enne sinna
minekut mõeldagi ei osanud?
22
T1: Enne Taani tulekut peab endal olema üsna suur summa kokku kogutud, et siin hakkama
saada.   Esmakulutusi   on   enneolematult   palju,   eriti   kolimisega   seotud.   Enamus
ühiselamud/korterid on sisse kolides tühjad ning mööbel tuleb endal muretseda. Pluss elu
iseenesest on väga väga kallis ja ilma tööta on raske. 
Olin  kuulnud , et tööd on lihtne leida, kuid väljaspool Kopenhaagenit ilma taani keeleta on
see peaaegu et võimatu. 
7. Kui suured on Sinu igakuised kulud(elamine, toit, transport)?
T1: U 700 eurot. 
8.Kas Sa õppisid enne Taani minekut kohalikku keelt või uurisid nende traditisoone
lähemalt? 
T1:  Kohalikku keelt ei õppinud (sellega alustasin kohapeal) ning traditsioone ka eriti ei
jõudnud uurida, kuna minek tuli väga kiirelt ning ettearvamatult. 
9.Kui   raske/kerge   on   võõra   kohaga   kohaneda   üldse?   Kui   lihtsalt/raskelt   läks   Sinul
sõprade leidmisega ning kui kiiresti Sa õppisid ära selles linnas liiklemise, kus Sa alguses
elasid?
T1: Minul erilisi raskusi kohanemisega ei olnud ja selles mõttes läks kõik üsna hästi. Sõbrad
olid/on   mul   peamiselt   rahvusvahelised   ning   taanlastest   tuttavaid   on   väga   vähe.   Oma
klassikaaslastega suhtled sellises olukorras peamiselt kõige rohkem, kuna nemad on samas
olukorras mis sa ise. Linnas liiklemine läks väga kiirelt, u 2-3 nädalat. 
10.Nimeta   mõned   erinevused   eestlaste   ja   taanlaste   kommete   ja   traditsioonide   vahel.
Erinevused   ja   sarnasused.   Millised   traditsioonid   oled   omaks   võtnud   ja   millised
tunduvad  eriti võõrad?
T1: Taanlased on eestlastega võrreldes avatumad ja sõbralikumad. Aga minu arvates on see
alati nii, kui  liikuda  idast läände või põhjast lõunasse. Seal, kus ilm päikeselisem ning üldine
olukord lihtsam, on inimesed toredamad. 
Taanlased peavad lugu väga oma perekonnast ja tähtpäevadest. Igal sünnipäeval (isegi pere
koera sünnipäeval) on lipp väljas, rääkimata riiklikest pühadest. 
Taanlased on üsna kriitilised välismaalaste suhtes, kuna neid on nende riigis palju ja see on
arusaadav. Samas on nad esmakohtumisel alati toredad ja abivalmis. 
23
Taanis oldud  ajaga  olen ise muutunud rohkem sallivamaks, ma ei vaata enam Eestis olles
välismaalasi  kriitilise  pilguga ning ei mõista neid hukka, sest ise olen samas olukorras seal
olles. 
Ma ei tea kas see on just traditsioon, aga rattasõidu oma igapäevaelus olen omaks võtnud.
Ratas on kui auto eest seal. 
11.Kus näed oma tulevikku? Eestis, Taanis või mõnes muus välisriigis? Miks ?
T1: Hetkel ei oska sellele vastata. Pigem näen tulevikku Eestis kui Taanis aga ka mõni teine
välisriik on täiesti mõeldav. 
12.Jutusta palun mõni õpetlik lugu, mis Sinuga Taanis juhtunud on.
T1: Mul ei tulegi hetkel mõnda sellist lugu meelde. Kuna ma ise olen väga reisihimuline ja
tahan alati uusi kohti külastada (nii välismaal kui Taanis) siis seda ma soovitaks kõigile kui
vähegi võimalust. Rahvusvahelised sõbrad on ideaalsed, sest nende juurde saab alati reisida
ja ka endale on tore teisest riigist sõpru  külla  kutsuda. Selle käigus õpid ja näed nii palju nii
enda  kohta   kui  ka  riigi/koha   kohta,  kuhu   parasjagu  läinud   oled.  Pluss  sõprade/tuttavate
juurde reisimisel näed sa palju rohkem kohalikku elu kui lihtsalt turismireisile minnes. 
24
Lisa 2
Lisa 2 Kaart 1
25

Document Outline

• SISUKORD
• SISSEJUHATUS
• 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE
  • 1.1. Taani kuningriigi kultuur ja eluolu
  • 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks
• 2. UURIMUS
  • 2.1. Uurimistulemused
  • 2.2. Uurimistulemuste analüüs
• KOKKUVÕTE
• KASUTATUD KIRJANDUS
• LISAD
  • Lisa 1
  • Lisa 2