Rangus – Protsessis peaks kasutama parimaid teostatavaid teadusmetoodikaid ja –tehnikaid; “Parim kasutuskõlblik metoodika”. Süstemaatilisus – Protsessi lõpuks peaks olema kogutud lõplikuks arutluseks kogu oluline info mõjutatud keskkonna kohta, väljapakutud alternatiivide kohta nende mõju ja vajalike abinõude seire kohta Ja uurida ka ülejäänud toimeid. KMH AVALIKKUSE KAASAMINE - Teostab inimeste õigust infole ja osalusele otsustusprotsessis (Aarhusi Konventsioon); Informeerib, konsulteerib; Ennetab ja lahendab konfliktid; KMH KASU: Projekti rakendamisel vähenenud hind ja ajakulu; Suurem projekti tunnustus (nõusolekud); Väldib negatiivseid mõjusid ja seadustemääruste rikkumisi; Väldib lammutuskulusid; Minimaliseerib riske; Puhtam keskkond, tervem elanikkond, looduse kandevõime; Keskkonna- säästlikum planeerimine, projekteerimine. KMH kasu KMH kahju 1
Praegu õpib A.Sitkovetsky Pavel Vernikovi juures ning äsja võeti ta vastu prestiizikasse magistriõppesse Kronbergis, kus tallle hakkab tunde andma Anna Chmachenco.Ta on üles astunud paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel üle Euroopa . A.Sitkovetsky on ka meisterlik helilooja- on loonud kaks balletti.Ta on ka välja andnud kaks CD-plaati. Sel hooajal mängib ta uuesti koos BBC kontsertorkestriga ning debüteerib selliste kooseisude ees nagu I`Orchestre de Pau Pays de Bearn,Aarhusi sümfooniaorkester ja Heilbronni Kammerorkester. Hiljuti asutas Alexander Sitkovetsky koos pianist Wu Qiani ja tsellist Leonard Elschenbroichiga klaveritrio,kellega antakse palju kontserte paljudes Euroopa Mainelates esinemispaikades. Hiina pianist Wu Qian alustas muusikaõpinguid Shanghai konservatooriumis ja jätkas 11- aastaselt Yehudi Menuhini koolis Inglismaal,kus tema õpetajaks oli Irina Zaritskaja.Olles
Nad abiellusid 1938. aasta märtsis. Jaan Kaplinski abiellus Küllike Kaplinskiga ja neil on tütar Maarja Kaplinski, kes sündis 1964.aastal. Maarja on tegelenud innukalt psühhodraamaga ning sai 2000. aastal assistendi diplomi. 1969.aastal abiellus Jaan Kaplinski Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja Tartu Mänguasjamuuseumi juhataja. Peres on kolm poega ja tütar. Esimene poeg Ott-Siim Toomet sündis 1970. aastal. Ta on füüsika- ja majandusteaduse magister.Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Ott-Siim ja Piret Toomet lahutasid abielu 2002. aastal. Augustis 2003. abiellus Ott Toomet Tiina Straussiga. Teine poeg Lauris Kaplinski sündis 1971. aastal. Praegu tegeleb ta Tartu Ülikooli Raku- ja Molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga. Ta abiellus 1991. aastal Kersti Oravaga. Neil on kolm last: Minea (1991), Jerzy-Edvard (1995) ja Karl Aleksander (2000). Kolmas poeg Lemmit Kaplinski sündis 1980.aastal. Ta tegeleb arvutitega, luuletamisega ja kirjastamisega
konventsioon (teema olulisus Läänemere jaoks), ÜRO mereõiguste konventsioon, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) ja Kyoto protokoll (sh roheline investeerimisskeem (näited Eestist), Pariisi kliimakonverents ja selle tulem?), Osoonikihi kaitse konventsioon (Viin 1985) ja selle Montreali protokoll (1987) (sh riiklik programm), Genfi konventsioon, Stockholmi konventsioon, Espoo konventsioon, Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989). Aarhusi konv (alustalad, keskkonnainfo mõiste, KÕK; rakendused Eestis). Keskkonnapoliitika. Mõisted ,,keskkonnapoliitika", ,,keskkonnastrateegia", ,,keskkonnategevuskava". Keskkonnapoliitika aluspõhimõtted. Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia. Keskkonnaõiguse arengu etapid. Keskkonnaõiguse taotlused. Määrus, direktiiv, otsus, soovitus. Euroopa Liidu VII keskkonnaprogrammi ,,Hea elu maakera võimaluste piires". Programmi
7 Jaan Kaplinski on abielus 1969. aastast Tiia Toometiga, kes on kirjanik ja oli 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. Esimesest abielust Küllike Kaplinskiga on tal tütar Maarja Kaplinski (s. 1964). Jaanil ja Tiial on pojad Ott-Siim Toomet (s. 1970), Lauris Kaplinski (s. 1971) ja Lemmit Kaplinski (s. 1980) ja tütar Elo-Mall Toomet (s. 1981). Ott-Siim on füüsika ja majandusteaduse magister ning kaitses 2006 majandusdoktori kraadi Aarhusi ülikoolis Taanis. Ta töötab vaheldumisi Aarhusi ja Tartu Ülikoolis. Lauris lõpetas ülikooli biokeemikuna, praegu töötab ta peamiselt infotehnoloogia alal, on olnud kaua Linux- opsüsteemi arendaja, nüüd tegeleb Tartu Ülikooli Raku- ja molekulaarbioloogia instituudis bioinformaatikaga. Lemmit õppis ülikoolis filoloogiat ja semiootikat, semiootikuna ta ülikooli ka lõpetas. Peale selle tegeleb ta kompuutritega, sealhulgas samuti Linuxiga, luuletamisega ja
haridussüsteemide seas koos riikidega nagu Kanada, Island, Holland, Hongkong jt. Näiteks 2012 aasta PISA uuringu kokkuvõttest võib leida, et matemaatika valdkonnas olid Eesti õpilased 4.ndal kohal, taanlased see-eest aga 12.ndal. (PISA 2012 uuringu tulemuste kokkuvõte, 2015) Sarnaselt Eestile, järgneb ka Taanis peale põhikooli kolmeklassiline gümnaasiumiosa ning peale seda suundutakse omandama kõrgharidust. Taanis tegutseb kaheksa ülikooli (Kopenhaageni Ülikool, Aarhusi Ülikool, Ålborgi Ülikool, Kopenhaageni Majandusülikool, Lõuna-Taani Ülikool (tuntud ka Odense ülikoolina), Roskilde Ülikool, Taani Tehnikaülikool ja Kopenhaageni IT Ülikool. Eestis on võimalus valida 2013/2014 õppeaasta seisuga 25 kõrgharidust pakkuva asutuse vahel (kuus avalik-õiguslikku ülikooli,üks eraülikool, kaheksa riigirakenduskõrgkooli, kaheksa erarakenduskõrgkooli, kaks riigi kutseõppeasutust, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe). (Milline on Eesti haridussüsteem
kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega 72) lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete rakendamine. pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise Majandamine: Ei ole tegevuse lõpetamine ,vaid 1. Säästev areng: eesmärk, olemus keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile tulemustest teeb põhjendatud ettepaneku majanduse jätkamine . Rannaniitudel loomade Kompromisslahendus: Tuleb tagada inimesi kodanikele tagatud
organizations) Huvigrupid: füüsilised ja juriidilised isikud, kellele kavandatav tegevus avaldab otsest või kaudset mõju. KMH avalikustamine: üldsuse teavitamine KMH alustamisest ja lõpetamisest, Eestis teatatakse sellest riiklikus teadeterubriigis "Ametlikud teadaanded", mis on tasuta kättesaadav interneti kaudu. KMH programmi ja aruande tutvustamine kõigile soovijaile ja avalikud arutelud on kohustuslikud. Nende korraldamine on seadusega pandud Arendajale. Aarhusi konventsioon: keskkonnandmete kättesaadavus peab olema kõigile kodanikele tagatud. Eestis reguleerib halduskorralduse seadus 6. Keskkonnamõju hindamise põhietapid. 1)Programmi koostamineSeaduse kohaselt koostab Arendaja, reaalselt aga ekspert. Programmi aluseks on Otsustaja poolt kinnitatud otsuses sätestatud nõuded. KMH programm koosneb tavaliselt järgmistest punktidest: : 1) Preambula 2) Kavandatava tegevuse sotsiaalmajanduslik põhjendatus ja otstarbekus, huvigrupid.
Montreali protokoll (1987) PõhiEM: on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Riiklik programm Eestis – lõpetada osoonikihti kahjustavate ainete kasutamine aastaks 2015. Genfi konventsioon Piiriülese õhusaaste konventsioon ja selle protokollid. Baseli konventsioon 1989 Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon. Aarhusi konventsioon 1998 Euroopa-alaste keskkonnaõiguste konventsioon. Alustalad: - Keskkonnateabe kättesaadavus (teabenõue) - Otsustamise menetluses osalemine (planeerimismenetlus, lubade menetlus) - Juurdepääs õigusemõistmisele (õigus esitada vaie, halduskaebus kohtusse) Keskkonnainfo – teave keskkonna kohta. KÕK – Keskkonnaõiguse Keskus Õigusabi, sh strateegilised juhtumid, Juriidilised analüüsid, Õigusloome,
I generatsioon * keskkonnaõiguse eesmärgiks on pigem keskkonnaohtlike tegevuste tagajärgede likvideerimine * keskkonna sektoriviisiline kaitse II generatsioon * Eesmärgiks seatakse keskkonnakahjustuste vältimine ja vastavate ettevaatusabinõude rakendamine. * Komplekssem lähenemine keskkonnakaitsele. III generatsioon * Aarhusi konventsioon. Isikliku dimensiooni lisamine keskkonnariskide õigusliku kontrolli mehhanismi. Keskkonnakaitse suurem lülitamine erahuvide sfääri. EL keskkonnaõiguse õiguslikud alused läbi aja: I periood - Rooma lepingust (1958) kuni 1972. a.-ni * Keskkonnaalasele ühtlustamisele erilist tähelepanu ei pööratud. II periood - 1972 - ühtse Euroopa aktini (1972-1987)
protseduurides ning heitmete vähendamises. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon. Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid. Aarhusi konventsioon: Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. 3 alustala: Keskkonnateabe kättesaadavus; Otsustamise menetluses osalemine); Juurdepääs õigusemõistmisele. Eestis: Konventsiooni Eestis rakendamise projektid (rahastas Taani Keskkonnaagentuur): 2000-2002 Keskkonnateabe kättesaadavus ja õigus osaleda keskkonnaalaste otsuste tegemisel; 2002-2004 juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal.
6.4 Leevendavad meetmed Leevendavad abinõud · Vältida, vähendada projekti negatiivseid mõjusid; · Luua abinõude kava, et vältida, vähendada mõjusid; · Minimaliseerida-suuruse vähendamine, · Re-planeerimine; · Projekti asukoha muutus; · Restauratsioon; · Kompenseerimine , · Reostuse kontrolli süsteemid. 6.5 Üldsuse kaasamine Avalikkuse kaasamine · Teostab inimeste õigust infole ja osalusele otsustus-protsessis (Aarhusi Konventsioon); · Informeerib, konsulteerib; · Ennetab ja lahendab konfliktid; · Kes on avalikkus? · Miks peaks avalikkus osalema? · Mis on avalikkuse kaasamise meetodid? MMN - mitte-minu-naabrusse sündroom · Paikkondlik vastuseis prügilate, teedeehituse, ohtlike (sh radioaktiivsete) jäätmete ladustamiskohtade, sõjaväepolügoonide jt ohtlikeks või tülikateks peetavate rajatiste loomise vastu
annaabi.ee 
