Eesti keel 11kl üleminekueksamiks kordamine (2)

Üleminekueksami kordamine 11.kl
1.Suur ja väike algustäht
*Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus)
*nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt. kass , aktsiaselts )
*"Pealkiri kirjut . esisuurtähega ja jutumärkides."
Erireeglid :*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust
*Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS)
*Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused)
*Traditsioonireegel: väikese tähega kirjutatakse nimest saadud tuletis ja nimekujuline täiend,kui see tähistab keelt, rahvust või rahvuskuuluvust.(nt. robinsonaad ,eestlus, luterlik )
*"Perioodikaväljaannete ja asutuste nimed võib soovi korral asetada jutumärkidesse."
* Kohanimed Kirjutatakse Läbiva Suurtähega, v.a. nimetus.(nt. Pirita klooster , Suure Vankri tähtkuju)
Taevakehad
Maa
Päike
Kosmilised süsteemid
Suure Vankri tähtkuju
Galaktika
Maailmajaod
Aasia
Aafrika
Paikkonnad
Põhja-Aafrika
Vana-Kreeka
Kolga-Jaani
Siber
Hispaania
Jaapan
Loodusvormid
Sõrve poolsaar
Barentsi meri
Franz Josephi maa
Väike Emajõgi
Linnad,asulad
Rakvere linn
New York
Väikekohad
Tudramäe talu
Pikk jalg
Ehitised
Kiek in de Köki torn
Valge saal
Pirita klooster
Merevaigutuba
Erandid:tõusva päikese maa, tuhande järve maa, suur lomp, Emajõe Ateena,Neevalinn, Metsik Lääs,Must Mander,Vana Maailm, Igavene Linn,Roheline Mander, tsaari Venemaa, kodusõja Ameerika, muinas-Eesti,Napoleoni Prantsusmaa, unistuste Pariis
Asutuste nimetused:
Kohamäärang
nimetus
allüksus
Nimi
Ajaloosündmused:
Nimetus esisuurtähega; Nimi Läbiva Suurtähega: Suur Pauk , Verine Pühapäev,Punane Reede, Pikkade Nugade Öö
Perioodikaväljaande nimi
Läbiva Suurtähega (soovi korral jutumärkides) (ajalehed, ajakirjad jne.)
Teoste pealkirjad
"Esisuurtähega ja jutumärkides." (filmid,rmt,luuletused jne.)
Taimesortide nimed
"Esisuurtähega ja jutumärkides." ( kartul "Jõgeva kollane"
Autasude nimetused
Läbiva Suurtähega välja arvatus nimetus ja järelmärge (nt.Sukapaela orden, Haige Kassi ordeni keti II liigi 1.järk)
(nt.Saaremaa luulepreemia, ajalehe Eesti Ekspress rändkarikas)
Kaupade nimed
Läbiva Suurtähega v.a. nimetus (nt.liköör Vana Tallinn, Ford Scorpio, Osmixi arvuti)
Sõidukite nimed
Läbiva Suurtähega, soovi korral jutumärkides (nt.purjekas Sexy Mary, kosmosesüstik "Viisk,Põis ja Õlekõrs" jne)
ALATI VÄIKE ALGUSTÄHT:
kuud,nädalapäevad,pühad,tähtpäevad,aastad, ametinimetused , auastmed, aunimetused,teaduskraadid (nt.siseminister, juuli, küünlakuu,naistepäev, esimene jõulupüha, roti aasta, doktor jne)
2.Võõrnimede käänamine
Tuleb lähtuda nime hääldusest,mitte kirjapildist.(nt. Chopin (šopään): Chopini (šopääni))
*Kui võõrnime lõpus on nn. tumm vokaal (täish.mida ei hääldata)lisatakse om.käände tüvevokaal ning sellele lisanduvad käändelõpud ülakoma abil.(nt. Cambridge ´i ülikool)
*Kui nime lõpus on tumm konsonant,siis lisatakse ülakoma abil ainult käändelõpud. (nt. Godot ´ ootamine, luges "Isa Goriot ´d", A.Dumas´le)
3.Nimetuletiste moodustamine
Nimetuletis kirjut.väikese algutähega,muutmata nimekujuga.*Mitmesõnalistest nimedest moodust. tuletised kirjut. kokku üheks sõnaks v loetavuse parandamiseks ühend. sidekriipsuga,nt.juhanliivilik, newyorklane,ferdindand-de-sanssurelik.
*Juhul,kui nime hääldus erineb kirjapildist oluliselt,võib liite eraldada ülakomaga nt. calais´lane, shakespeare ´lik *Traditsiooni kohaselt kasutatakse mugandatud nimekuju: darvinism, kristlus , budism, kalvinism ,masohhism,tomism,muhameedlus,pastöriseerima
4.Võõrsõnade erijooned,veaohtlike võõrsõnade õigekiri
Pika täishääliku järel kirjut. h alati ühe tähega; häälikud f ja š kirjut. k,p,t õigekirjareeglite alusel.(nt.psüühika, stiihia ,harfi,revanši,punši jne)
(nt. apelsin ,talisman, mannekeen ,tsellofaan,taburet,materjal,periood,sigaret, mandariin , intervjuu, margariin ,seeria, kotlet ,fokstrott,interjöör,parafiin, pankrot ,tärpentin, režissöör)
5.Tsitaatsõnade käänamine ja õigekiri
*Tsitaatsõnu ja -väljendeid kasutatakse alati nende algupärasel kujul ja hääldatakse nagu päritolukeeles. Muust tekstist tuleb kuidagi eraldada.Trükitekstis kaldkirja abil,käsitsi on kõige tavalisem lainelise joontega allajoonitult.
*Tüvevokaal,käändelõpud ja tuletusliited eraldatakse tsitaasõnast ülakoma abil.(nt.rock´i suurkuju, külastas tax-free´d, esines talk -show´s, exclusive)
6.Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine
Nimisõnad:
KLK Üldreeglid: *Mõistereegli põhjal kirjut. sõnad kokku siis,kui tegemist on uue mõistega. (nt.autojuht- elukutse esind. auto juht- kindla auto juht)
*vormireegel:Kinnistüvi,nimetavaline või lühenenud tüvega sõna kirjut. järgneva sõnaga kokku. (nt.põldmari,korvmööbel,inimvaenulik,purilennuk) Alati tähtsam kui mõistereegel!
KLK Erireeglid: *1.Üldreegli põhjal kokkukirjut.vad sõnad kirjut. lahku,kui esimesel sõnal on laiend .(nt. puuleht ,- suure puu leht)
2.Üldreegli põhjal kirjut.kokku,kui on vaja vältida kahemõttelisust.
*Sagedasti tarvitatavad sõnaühendid võib kokku kirjutada.(nt. kokku: kojutulek , metsaminek, teejoomine , aga lahku: haiglasse minek,randa tulek ja kumõssi joomine.)
* Pikki sõnaühendeid tuleks lahku kirjutada(nt.luuleõpik kokku,-astronoomia õpik lahku)
*Kui sõnaühendi esimene sõna on liitsõna,siis kirjut. ühend enamasti lahku.(nt.puuleht, potikaas, aga vahtrapuu leht, supipoti kaas)
*Liiki või laadi väljendav omastavakujuline täiend kirjut. põhisõnaga kokku, kuuluvust väljendav täiend lahku.
*Kokku kirjutatakse mitmuse omastavas olev täiend siis,kui ta väljendab mingit kindlat mõistet.(nt.lastearst, naistehaigus, meestepesu,meesteasjad,noortekoor,noorteõhtu jne)
Omadussõnad:
*Omadussõnale eelnev käändsõna, nud-kesksõna või määrsõna kirjutatakse kokku. (nt.peegelsile,verevaene,ruudukujuline,kuueaastane,meeleheitlik jne) lahku, kui on täiend(nt.suure mäe kõrgune, kõigi eelduste kohane jne.)
*Nimed,arvud ja sümbolid ühendatakse järgneva om.sõnaga sidekriipsu abil.(nt. nipernaadi -sugune, woodoo-pärane, kond -liiteline, 15-aastane(15aastane on ka õige!) (nt.õrn-armas, pidulik-tõsine,füüsikalis-matemaatiline jne)
*Sõna karva kirjutatakse kokku nimisõna om.käändega,kuid lahku os.käändest:
Kokku Lahku
verekarva riie punast karva riie, vere värvi huuled
hiirekarva hobune halli karva hobune
kullakarva sall kollast karva sall, parimat sorti kaup
Arvsõnad:
*Kokku: -teist(kümmend), -kümmend, -sada
*Lahku: ühelised, tuhat , miljon, miljard jne.
*Sama reegel kehtib ka järg- ja murdarvude kirjutamisel . Hulgasõnad paar,mitu,mõni,pool, veerand kirjut. samamoodi nagu arvud kokki sajaliste ja kümnelistega, lahku tuhandelistest ja suurematest arvudest.
(nt. 6 005 321- kuus miljonit viis tuhat kolmsada kakskümmend üks, 11 146- üksteist tuhat ükssada nelikümmend üks, 5321. -viie tuhande kolmesaja kahekümne esimene)
Tegusõnad:
*Liittegusõnade osad kirjut. alati kokku, ühend- ja väljendtegusõnade osad lahku!
Peab võrdlema A(oleviku 1.isiku vorm(mina)- ja B(da-tegevusnime vorm)- tüve. Kui sõnaühendite järg jääb samaks, on tegu liittegusõnaga, kui liikmete järg on A-ja B-tüves erinev, on tegu ühend- või väljendtegusõnaga.
nt. A-tüvi taandarenen ,B-tüvi taandareneda - Järjestus sama, kokku!
A- lasen jalga B- jalga lasta - Järjestus erinev, lahku!
6.Käändsõnade veaohtlikud sõnatüübid
*ik-lõpulised sõnad (nt.ohtlik,keskmik,veidrik jne) Tuleb vaadata silpide arvu. Kui silpe pole kolm, ei tundu nad toorik -tüüpi sõnadega sarnased ega teki vigu.
nt. õige väär õige
nim. ohtlik toorik
om ohtliku tooriku
os ohtlikku ohtlikut toorikut
mitm .om. ohtlike ohtlikute toorikute
mitm.os. ohtlikke ohtlikuid toorikuid
*toorik-tüüpi kriitilised sõnad Tuleb meelde jätta!
püknik:püknikut:püknikuid , elektrik: elektrikut:elektrikuid, stoik:stoikut:stoikuid, paranoik:paranoikut:paranoikuid: taldrik :taldrikut:talrikuid
* kontsert -tüüpi õige väär õige
nim kontsert toorik
om kontserdi tooriku
os kontserti kontserdit toorikut
mitm.om. kontsertide kontsertite toorikute
mitm.os. kontserte kontserteid toorikuid
*da-lõpuliste om-sõnade käänamine
*-da liitub vaid neile omadussõnadele, mille lõpus on -e! Keskvõrdes lihtsalt -m! (nadim poiss, nürim nuga jne)
(nadi,nudi,lödi,nüri, kribu ,vilu,niru,loru,mõru,näru,südi,tragi - ei tule -da lõppu!)
7.Ainsuse nim.,os. ja mitmuse om.,os. moodustamine.
*Mitm. os. 1.-id 2.-sid 3.vokaal
1.-id liidetakse A-tüvele (nt.suu+id- suid, nooruki+id- noorukeid (i-muutub-e-ks!))
2.-sid lisatakse B-tüvele(a.os) (nt.kõne+sid- kõnesid)
9.Lühikese mitm.osastava moodustamine
3.Lühike mitm. osastav moodustatakse B-tüvest tüvevokaali muutmise teel.
nt. B-tüvi
kuuske - kuuski (TULEB TIGE PENI JA URISEB)
e-i õnge - õngi
kassi- kasse
i-e pilti - pilte EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT. -i
kändu kände KASS KÕRTISIS EI KÄI. -u
u-e silmu silme
Tüvevokaal
Eelmise Mitmuse
silbi vokaal tüvevokaal
B-tüvi Mitmuse
osastav
Erandid
a
a
õ
i u
ei
äi
o
e
u i
ä
ö
ü
pauna paunu
õuna õunu
ilma ilmu
heina heinu
väina väinu
koera koeri
venda vendi
hulka hulki
pärna pärni
sööta sööti
külma külmi
1.pikki
silmi
kingi
2.kurje
nuie
3.mune
4.välju
nelju
lahja - a-tüvi(a.om) lahja, mitm.os. lahje - erand !
8.Omadussõnade võrdlusastmed
1.algvõrre 2.keskvõrre 3.ülivõrre
*Keskvõrde saamiseks 2moodust:
1.A-tüvi+ m (nt.suure+m, puhta+m, rohelise+m)
2.tüvevokaali vahelduse teel A-tüvest+m
nt. A-tüvi
a-e halva -- halve+m -- halvem
u-e loiu -- loie+m -- loiem
*Ülivõrre
1.Kõige lisamise teel keskvõrdele (nt. kõige kollasem)
2.Lühike e. i-ülivõrre. Sõnadest, millel on ainult sid-lõpuline mitmuse osastav,lühikest ülivõrret moodustada ei saa!
(nt. e-i halve(m) - halvi+m- halvim , u-e imeliku(m)- imelikem)
mille mitm.osastav on id-lõpuline, lisatakse A-tüvele tunnus -im.
(nt.kareda+im- karedaim, kõrge+im-kõrgeim) (a-e, u-e, e-i)
10.Asesõnade käänamine
* A M A M
nim ise ise oma omad
om enda e.enese endi e.eneste oma omade
os end e. ennast endid e. eneseid oma omi e omasid
sis. endasse e.enesesse endisse e.enestesse omasse omadesse e omisse
sees. endas e eneses endis e enestes omas omades e omis
*määratlevad asesõnad: kõik,iga,igaüks,emb- kumb ,kumki,mõlemad
IGAÜKS-käändub ainult viimane osis: igaüks-igaüht(igaühte)-igaühesse jne
EMB-KUMB- mõlemad osised : emb-kumb,emma-kumma,emba- kumba ,emmasse-kum..
*Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki)
sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile)
*See ja too on näitavad asesõnad; see tähistab lähedal, too kaugemal asuvaid objekte.
A M
nim too nood
om tolle nonde
os toda noid
sis. tollesse nondesse e.noisse
sees. tolles nondes e nois
11.Arvsõnade käänamine
Põhiarvs- 3,4,5 , järgarvs-kuues,kolmas; lihtarvs.-ühest sõnast7,5,3 liitarvs 2+sõna
*Põhiarvsõnade käänamine: Liitarvsõnadel käänduvad sisseütlevani kõik moodustusosad, alates sisseütlevast ainult viimane sõna.
nim
kaks miljonit
neli tuhat
kuussada
kakskümmend
viis
om
kahe miljoni
nelja tuhande
kuuesaja
kahekümne
viie
os
kaht miljonit
nelja tuhat
kuutsada
kakskümmend
viit
sisse
kahte miljoni
nelja tuhande
kuuesaja
kahekümne
viide
sees
kahe miljoni
nelja tuhande
kuuesaja
kahekümne
viies
*Järgarvsõnade käänamine: Käändub ainult viimane sõna,kõik eelnevad on põhiarvsõna ainsuse omastavas käändes!
nim
kahe miljoni
nelja tuhande
kuuesaja
kahekümne
viies
om
kahe miljoni
nelja tuhande
kuuesaja
kahekümne
viienda
os
kahe miljoni
nelja tuhande
kuusesaja
kahekümne
viiendat
sisse
kahe miljoni
nelja tuhande
kuuesaja
kahekümne
viiendasse
*Murdarvsõnade käänamine: Käändub nii murru lugejas kui ka nimetajas olev arv!
nim
kolmkümmend
viis
sajandikku
om
kolmekümne
viie
sajandiku
os
kolmekümmend
või kolmekümmet
viit
viit
sajandikku
sajandikku
sisse
kolmekümnesse
viide
sajandikku
sees
kolmekümnes
viies
sajandikus
*Arvude kasutamine kirjas: 1.Ma sündisin 20.12.1903 sauniku seitsmenda pojana. 2.Sündisin 20.XII 1903 sauniku seitsmenda pojana.Punkt pannakse rooma nri järele,kui märgitakse järjestust(esiteks,teiseks) 3.Lennuk väljub 15.45 kohaliku aja järgi. 4.Kümnendmurd erald. komaga (23 400 563,5) 5.Ei lisata -nda,kui seda ei nõua selgus. Eriti külm talv oli 1943.aastal. (Eriti külm talv oli 1943-ndal.)
12.Tegusõnade veaohtlikud vormid ja tüübid, tegusõnavormide moodustamine
1.TEGUMOOD - (2) umbisikuline, isikuline
2.KÕNEVIIS - (4) kindel-tunnuseta, tingiv-ks, käskiv-gu,ge,ku,ke, kaudne-vat
3.AEG - (2) olevik , minevik- lihtmin.-1.sõna, täismin.-olen -nud, ennemin-olin -nud
4.ARV (2) ainsus , mitmus
5.PÖÖRE ma,sa,ta me,te,nad
6.KÕNE eitav -ära, ei, jaatav-tunnuseta
*Olevik ja kõik min.vormid on ainult kindlal kõneviisil,teistel ainult olevik või täisminevik.
(nt.oli hüpanud- isikuline,kindel,enneminevik,A3.pööre, jaatav)
13.Fraasid ja lauseliikmed
* Fraas on sõnaühend,mis täidab lauses mingit kindlat rolli(nt alus, sihitis ,määrus,täiend v öeldistäide)Põhisõna on alati tähtsam kui teised.(nt, Kaks väikest tüdrukut.)
*Lauseliikmed on alus, öeldis,sihitis,määrus ja öeldistäide.Öeldistäidet kasut. siis, kui tahetakse lausega väljendada mingit alusel olevat tunnust: kass on kollane.Öeldistäide esineb koos öeldisega olema.
(nt. Haige lamas rahulikult - alus,öeldis,määrus. Juba varakevadel kasvas metsas sinililli ja ülaseid. Minu onu on Tartus arst-(öt). Suurel staadionil hüpati eile kaugust-sihitis. Maikuu lõpus lõpetatakse igasugune-sihitis õppetöö-sihitis. Minu sõbranna isa on Tallinnas väga(öt) kuulus(öt) kirurg (öt).)
Alus- kes,mis?(vahel kelle,mille,keda,mida?)
Sihitis- keda?mida? (vahel harva kes,mis,kelle,mille?)
Määrus- kus?millal?kuidas? ja kõik muu,mis ei sobi aluseks,sihitiseks.
14.Täiendi,lisandi ja ütte kirjavahemärgid
*Täiendi märgistus sõltub,kas täiend on ees v järelasendis ja kas täiendeid on üks v mitu.
1.Kui tegu on üksiku eesasendis oleva täiendiga, koma ei kasutata.
Järelasendi omadussõnaline täiend eraldatakse kirjas komadega , kõnes pausidega.
2.Mitme täiendiga fraasis sõltub sellest,kuidas on täiendid omavahel seotud.(kas samaväärsed või hõlmavad)
2.1.Samaväärsed täiendid on sellised, mis täiendavad põhisõna igaüks eraldi (nende vahele saab ja panna), iseloomustades teda mingist eraldi aspektist. Eraldatakse sidekriipsuga v komaga.(nt.Kätte jõudis pikk ja pime õhtu, kätte jõudis pikk,pime õhtu.)
2.2.Hõlmavusega on tegu siis, kui iga järgnev täiend liigitab edasi eelmise täiendiga liigitatut.Koma ei panda.(nt.Kõik minu vanaema venna ühe silmaga kollased kassid on kõutsid.)
* Lisand täiendab põhisõna. Järellisand eraldatakse üldjuhul komadega,eeslisandit mitte.
1.Komadega ei eraldata olevas käändes järellisandit.(Minul lihtsa inimesena on raske...)
2.Komaga ei eraldata kui-lisandit.(Mina kui lihtne inimene ei suuda midagi mõjutada.)jne
*Üte on alati nimetavas käändes.Üte eraldatakse muust lausest komadega. (nt.Teil, röövlinägudel, ma ei soovita enam pahandust teha.)
15. Koondlause ,Rindlause,Põimlause kirjavahemärgid.
*Koondlause 1.tavaline koma (Laual vedeles nuga, pliiats ja poolik võileib.)
2. Koolon pannakse, kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna v fraas; (seletab) (nt.Pööningul on igasuguseid asju: kelli ,saapaid ja vanu raamatuid.)
3. Mõttekriips pannakse, kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna v fraas (järeldab) (nt.Kelli, saapaid ja vanu raamatuid - neid leidub igal pööningul.)
*Rindlauses
1.võib sidesõnade ja,ning,ega, või ees koma kasutada, kui sidesõnaga algav osalause ei täienda ega jätka eelnenud osalauset,vaid vastandub sellele v alustab uue mõttega lauset.(nt.Olin õppinud juba 3 tundi, ja kasu ei midagi. Vahetasin paar sõna mehega, keda ma ei tundnud , ja läksin edasi.)
2.Selguse või esiletõstmise huvides võib rindlause osalauseid eraldada ka kooloni, mõttekriipsu või semikooloniga.(nt.Ei tea,keda siin veel oodata - Godot on ju haige.)
*Põimlauses eraldatakse kõrvallause pealausest komadega. Kui sidesõna nagu kasutatakse võrdlussõnana, siis selle ette koma ei panda, kui loetelus , siis pannakse. (nt.Jaanus karjus , nagu ta oleks ratta peal. Jaanus karjus nagu ratta peal.)
16.Otsekõne kirjavahemärgid
Otsekõne pannakse alati jutumärkidesse!
(nt.Ja Jumal ütles: ,, Saagu valgus!" Rõõmsa hõiskega ,,Viimane teeb tule ära!" hüppas Imelik sängi. ,,Miks siin nii pime on?" kaebas Alice . ,,Öösel on ikka pime,"nentis vanapagan. Keegi ütles: ,,Ma lasen tule põlema panna." Keegi vastas: ,,Ei tea kellel?" Kas siis pole kedagi, kes ütleks: ,,Saagu valgus"?)
17.Lauselühendi kirjavahemärgid
*Alati eraldatakse koma(de)g aabsoluutne nimetav ja määruslik nud-/tud-liikmed.
(nt.Kodused tööd ära teinud, läks Pille kinno .)
*Järeltäiendina eraldatakse lauselühend koma(de)ga, eestäiendina mitte. (nt. Tibud ,veel üle lugemata, jooksid laiali. Eest.: Veel üle lugemata, jooksid tibud laiali.)
*Määruslik des-,mata-,maks- ja tuna- lühend eraldatakse komaga,kui tal on järellaiend. (nt.Nähes lähenevaid pilvi, hakkasid heinalised kiiresti tegutsema.
*Koma ei panda, kui lauselühendil laiendeid pole või need eelnevad des-, mata-, maks- ja tuna- vormile. (nt.Ähvardavatest pilvedest väljagi tegemata,jäid laiskvorstid vedelema.)