Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II (0)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

Sotsioloogia II pool raamat

Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel
Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad , et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust , lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas.
Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu laialdast hajumist kolme valitsuskihi, kohaliku, osariikliku ja föderaalse valitsuse vahel.

Kollektiivse käitumise mudelid
Kollektiivne käitumine – institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele.
Emotsionaalse nakkuse mudel – Herbert Blumer. Kirjeldab rahvahulkade pingestatuse arengut. Algstaadiumi sihitule ringisõelumisele järgneb tähelepanu keskendumine teemale või juhile. Täpsustavat olukorra määratlemist tugevdab rahvahulga liikmete vastastikune mõju, mis loob tsirkulaarse reaktsiooni, tõstes pidevalt intensiivsust. Seega on hulk valmis plahvatama ja selleks, et see toimuks , piisab ühest kuulujutust.
Lisaväärtuse mudel – Neil Smelser. Koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka:

strukturaalne edendavus – sotsiaalsed institustsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist.

strukturaalne pinge – tekib institutsiooni siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdust, mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest.

üldistatud usu kasvamine ja levimine – toimub, kui inimesed otsivad ebavõrdsusele seletust. Defineeritakse süüdlane, nt eliit . Läbi jagatava situatsioonimääratluse on inimesed nüüd valmis tegutsema.

esilekutsuvad faktorid – dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust. Need sündmused ei pea olema tegelikult toimunud, piisab kuulujutust.

tegevuse mobiliseerimine – toimub, kui rahvahulgast kasvab liider, kes näitab rahvale tegevuse õige suuna kätte.

sotsiaalse kontrolli faktorid – ametivõimude reageering. Ametivõimud võivad hulkade käitumise suuna ja meetodid heaks kiita või hoopis maha laita. Ametivõimud võivad püüda viha talitseda ja hulkasid maha rahustada, samuti võivad nad liidrid arreteerida. Tegevuse lõpptulemus sõltub ametivõimude ja hulga liikmete omavahelistest läbirääkimistest.
Ressursside mobiliseerimise mudel – organisatsiooniline lähenemine kollektiivsele käitumisele. Sellest seisukohast lähtuvalt ei ole protestikäitumine ja organiseeritud katsed muutusi esile kutsuda või neile vastu seista mingid ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Tähelepanu on koondatud pigem organisatsioonidele ja liikumistele tervikuna kui indiviididele, liidritele või järgijatele. Ressursside mobiliseerimise vaatenurk kollektiivsele käitumisele rõhutab: 1)rahalisi, poliitilisi ja värbamisressursse, mida protestijad saavad mobilisreerida ja 2)sotsiaalse kontrolli agentide jõudu vastu seista muutustele. Mitte ainult raha ja inimesed, vaid ka sümboolsed ressursid on tähtsad. Teoreetikud arvavad, et kaasaegsetes industriaalühiskondades leidub alati põhjusi protestiks.

Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid

reformistlik liikumine nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees. Valitav taktika on selline, mis peaks mõjutama poliitikuid , kohtunikke ja avalikku arvamust üldiselt.

revolutsiooniline liikumine taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtustes ja institutsioonides. Selline radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab endale tõmbama avalikkuse tähelepanu ning levitama ühiskonnas hirmu ja ebakindlust. (lennukite kaaperdamine)

vastupanuliikumine püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. (abordivastane liikumine)

utopistlik liikumine püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile, lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele.
Sotsiaalsete liikumiste arengufaasid: eristatakse nelja suuremat faasi, mida iseloomustavad: 1)isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas; 2)huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine; 3)formaalsete organisatsioonide tekkimine ja 4)liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuste tõttu.
Esimeses faasis on laialt levinud rahutus, mis on seotud olukorraga ühiskonnas, nagu majanduskriis , sõda, migratsioon või tehnoloogilised muutused. Niisugustel aegadel võib inimeste ilmajäetuse tunne olla kas absoluutne või suhteline. Absoluutne ilmajäetus on hädavajalike asjade puudumine. Suhteline ilmajäetus esineb, kui inimestele tundub nende olukord teiste nende arvates omataolistega võrreldes halvem.
Teises faasis tekib arusaamine, et paljud teisedki jagavad inimese viha või ebaõiglustunnet. Kuid arusaamine, et inimene ei ole üksi, ei vii automaatsel sotsiaalse liikumise tekkele. Muutmaks isiklikud probleemid avalikeks küsimusteks, on vaja ideoloogiat , mis seletab rahulolematuse ühiskondlikke põhjusi, pakub välja alternatiivse ettekujutuse tegelikkusest ning tegevusplaani selleni jõudmiseks. Selles staadiumis etendab inimeste liitmisel võtmeosa informatsioonivõrk ning massimeedial on suurim roll liikumise liidrite taotluste põhjendamisel rahvale.
Kolmandas faasis on liikumisest osavõtjad võimelised mobiliseerima vajalikke ressursse formaalsete organisatsioonide ülalpidamiseks: raha, massilist liikmeskonda ja sotsiaalset tolerantsi. Transformatsioon sotsiaalseks organisatsiooniks toob kaasa ka vajaduse tugevdada karismaatilist liidrit tegevjuhtide ja administraatoritega.
Neljandas faasis otsustatakse liikumise saatus. Edu võtab institutsionaliseerumise vormi, kui liikumise arusaamad muutuvad tavamaailma osaks ja ta eesmärgid kehastuvad püsivates organisatsioonides. Teine võimalus on kaotus. Kiire edu tekitab sageli võimsa vastupanuliikumise.

Konflikt ja selle leevendamise meetodid
Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi enda vastaste hävitamise või võimetuks tegemisega. Konflikt ei eelda olemasoleva sotsiaalse korra tunnustamist. Konflikt tekib inimeste ja gruppide vahel sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud , pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks. Konfliktiga püütakse purustada või asendada neid, kes loovad sotsiaalse elu reegleid ja tagavad nende täitmist.
Konflikti leevendamise meetodid: 1)koopteerimine – lahkarvamusel oleva grupi liikmete liitmine dominantgrupiga, mille tulemusena tekib konflikti rahuliku lahendamise võimalus; 2)vahendamine; 3)vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine.

Peremees -staatus (50-51), staatusekindlus ja –kindlusetus (121-122)
Meie kõige tähtsamat sotsiaalset staatust nimetatakse peremees-staatuseks, kuivõrd see mõjutab peaaegu kõiki meie elu aspekte . See on staatus, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse. Sellel on üldistav sümboolne väärtus, inimesed eeldavad automaatselt, et nimetatud staatuse omajal on veel terve hulk teisi loomuomadusi, mida inimesed sellega seostavad.
Staatuskindlus tähendab olukorda, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele . Staastuskindlus sõltub nii omandatud kui ka omistatud tunnustest.
Staatuskindlusetus ehk eri tasemetel olemine sotsiaalsetes hierarhiates. Ilma kindla staatuseta inimese probleemiks on see, et ta püüab end esitada kõrgema staatusega rollis ja vältida madalama staatusega rolle, tema rollipartnerid aga reageerivad alati madalamale rollile, et säilitada oma sotsiaalne staatus.

Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine
Sotsiaalse staatuse kindlaksmääramisel kasutatakse sotsioökonoomilise staatuse indeksit (SES). See põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiiži ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. SESi kasutatakse inimse sotsiaalse klassi hindamiseks.
Sotsiaalne klass on arvatavasti kõige võimsam sotsiaalteaduslik muutuja , kuna peaaegu kõik teised meile huvi pakkuvad muutujad, keskmisest elueast kuni eluga rahuloluni, on sotsiaalsest klassist mõjutatud. Defineerimiseks on mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas , kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust. Kõik need meetod põhinevad aga üksikindiviidi tunnustel ja on seega paljudele sotsioloogidele kasutuskõlbmatud. Konfliktiteoreetilisest käsitlusest väljakasvanud alternatiivne lähenemine keskendub inimese töökohale, s.t tootmise sotsiaalsetele suhetele. Küsitakse peamiselt, kuidas paikneb indiviid tootmisprotsessis ja suhetes teiste inimestega, kuivõrd omab ta kontolli otsuste langetamise protsessi üle, protseduuride lubamise ja nende järjestamise üle.

Klassiteadlikkus ja klassiteadvus
Klassiteadlikkus tähendab mõistmist, et sissetuleku, elukutse prestiiži ja eluviisi erinevused määravad inimese klassikuuluvuse. Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respodendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid ( haridus , sissetulek, töökoht), kuid lisaks võtavad nad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakterisikuid.
Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse vahel on põhimõtteline erinevus. Klassiteadvus tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele.

Staatuse omandamine: klassi immobiilsus , staatuse omandamise põhimudel
Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast-põlvkonda. Madalalt sotsiaalselt staatuselt tõusevad ühiskonna koorekihti vaid vähesed, samuti ei lange järglane oma vanemate sotsiaalselt staatuselt palju madalamale. Inimese edukuse määrab kaasaegses ühiskonnas ära peamiselt tema vanematelt päritud sotsiaalne staatus.
Staatuse omandamise põhimudel: isa töökoht, poja haridus ja poja esimene töökoht on kolm peamist muutujat, mis poja lõplikku töökohta mõjutavad. Perekonna SES mõjutab pere rahalist olukorda ja seega lapse haridustee pikkust, mis omakorda mõjutab lapse esimese töökoha valikut. Esimene töökoht on põhimõttelise tähtsusega ja avab uksed tulevikuks. Põhimudeli arendused: kuigi perekondlik taust on peamine ja kõige mõjuvõimsam inimese sotsiaalse mobiilsuse ennustaja , ei sõltu mobiilses lõpuni sellest. Sarnase taustaga ja isegi samast perekonnast mehed võivad elutee lõpetada väga erineva prestiižiga töökohtadel. Sobilike tingimuste korral võib töölisklassi kuuluv noor liikuda ühiskonnas ülespoole. Sotsiaalse mobiilsuse juures säilib alati õnne element, mida mõõta on võimatu – olla õigel ajal õiges kohas, saada oma sõbralt õige vihje või järgida õigel hetkel oma südant.

Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk)
Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid , sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Sots. Muutused toimuvad protsesside ja sündmuste läbi, mis on ühiskonnasisesed või –välised. Sots. Muutuste tavalised kanalid hõlmavad: 1)keskkonnasündmusi, 2)sissetunge ja sõdu, 3)kultuurilisi kontakte, 4) innovatsiooni , 5)populatsiooninihkeid ja 6)difusiooni.
Keskkonnasündmused: keskkonnast tulenevad muutused on: 1)loodussündmused, nagu maavärinad, haigused ja kliimanihked 2)inimese loodud situatsioonid, nagu reostus või loodusressursside üle- või liigkasutamine. Neist teguritest võib igaüks põhjustada muutusi grupi majanduslikus baasis ja sots. sidemetes .
Sissetung : teiste suguharude, koloniaalvõimude või majandusliku võimu sissetung grupi territooriumile on sarnaselt sõjaga üks sots. muutuste suurimaid esilekutsujaid. Mõlemaga kaasneb grupi vajadus kohaneda uute kommete ja arusaamadega või asuda ümber koos muutustega elatusviisis.
Kultuurilised kontaktid: kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud. Näiteks võib igapäevaelu käigus üks suguharu juhuslikult kohata teist, samas võib see kontakt olla ka kauplemise või abielupartnerite vahetuse eesmärgil. Samuti võib kultuuriline kontakt olla uurijate või sissetungivate armeede poolt pealesurutud.
Innovatsioon : silmas peetakse nii avastusi kui ka leiutisi, kuna need kaks protsessi on sageli omavahel seotud.
Populatsiooninihked: muutused rahvastiku suuruses ja koosseisus . Muutused erinevate vanusegruppide suuruses ja soolises koosseisus toovad kaasa tähtsaid sotsiaalseid muutusi.
Difusioon: ehk kultuurielementide levik on kõige tähtsam muutuste tekitaja . Difusioon tähendab protsessi, millega uued ideed, teod, tehnoloogia , arusaamad ja teised klutuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja ühiskonnalt ühiskonnale. Kaasaegse difusiooni tavaliseks näiteks on tarbekaubad. Mitte kõiki levivaid kultuuriartikleid ei võeta võrdelt meeldeldi vastu. Üldiselt levib kõige kergemini tehnoloogia, sest on suhteliselt lihtne kindlaks teha, kas ta on efektiivsem kui vana või ei. Palju vähem altid ollakse vastu võtma kultuuri mittemateriaalseid elemente nagu uskumused ja väärtused. Vägivaldne kultuuri difusioon esineb siis, kui võimsam grupp vallutab teise ning traditsioonilised kultuurimustrid hävitatakse ja uuendused viiakse sisse jõuga.
MUUTUSTE KIIRENDAMINE – mida suurem baas, seda suuremad muutused
KULTUURILINE LÕTK – tendents, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega
TEHNOLOOGIA DIFUSIOONI MUDEL – 1.tulemus – uuenduste adaptsioon keskkonda, 2 – keskkonna mugandumine uue tehnoloogiaga, 3 – eri valdkondades arenevad uued funktsioonid ja muutub organisatsiooni sisestruktuur , 4 – algen institutsioon võib muutuda ülearuseks, uued konkureerivad omavahel

Muutuste omaksvõtmine ( agendid ) ja muutuste tüübid
Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused . Mõned staatused on mõjukumad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Igas ühiskonnas on oma suunaloojad ja väravavahid, kes mõjutavad muutuste suunda. Kuigi meedia mängib kaasaegses ühiskonnas suurt rolli uute elementide tutvustamisel, jäävad inimestevahelised suhted siiski väga tähtsaks info hankimise kanaliks. Spetsiifiliste sotsiaalsete muutuste omaksvõtt sõltub paljudes teguritest, sealhulgas: 1)määrast, kui palju uus on kooskõlas sellega, mis kultuuris juba eksisteerib; 2) hinnast , palju läheb maksma uue omaksvõtt või vanast mõtlemis- või käitumisviisist loobumine; 3)vastupanust, mida osutavad status quo säilitamise pooldajad; 4)üldisest hirmust muutuste pikaajalise mõju ees ja 5)muutusi tekitavate sündmuste toimest. Muutuste agentide mõju sõltub peamiselt kontekstist, milles nad tegutsevad, vähem olulised on nende ideed.
Tüübid: 1)järk-järgulised ehk kasvavad muutused: sotsiaalse elu muutused toimuvad kas sammhaaval või järk-järguliselt. Järk-järguline muutus võib jääda kauaks märkamatuks – kuni toimub mõni suurem ümberkorraldus. 2)revolutsioonilised muutused: rev.muutus tähendab „ühiskonna poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsku ja põhjalikku ümberkorraldust”. Kasvavad välja revolutsioonilisest olukorrast. Revolutsiooniline situatsioon lakkab siis, kui sotsiaalsed klassid kaovad.

E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne
Durkheim arvas oma uurimuses „Religioosse elu algvormid”, et arusaamad elu tõelisest tähendusest ja tseremooniad, mis neid arusaamu väljendavad, tekivad grupi kollektiivsest kogemusest. Kui kõik sotsiaalsed institutsioonid on grupi katse-eksituse meetodil tehtud säilimispüüdluse produkt, siis peavad ka uskumuste süsteemid pärinema ühiskonnast enesest. Durkheimi jaoks on kõikidel uskumuste süsteemidel, olenemata nende vormist või sisust, „sama objektiivne tähtsus ja nad täidavad kõikjal sama funktusiooni. Ei ole olemas religioone, mis oleksid väärad, kõik nad on omal moel õiged ja kõik nad vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele.” Religioon on eraldiseisvatele ja keelatud pühadele asjadele suunatud uskumuste ja tavade ühendatud süsteem, mis koondab ühteainsasse moraalikogukonda...kõiki neid, kes neist ustavalt kinni peavad.”
Kõigis ühiskondades esineb kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit. Üks on sakraalne (sisaldab pühasid, jumalikke ja müstilisi või üleloomulikke jõude). Teine valdkond on profaanne (maine, arusaadav, mõistetav). Igas ühiskonnas on inimesed, kes on pandud vastutama sakraalsete asjade ja kohtade eest. Religioossed rollid olid esimeste hulgas, mis inimaajaloos tekkisid.

M. Weber usust, preestrid ja prohvetid
Weberit huvitasid peamiselt seosed ideede ja tegude vahel. Teoses „Maailmareligioonide majanduseetika” vaatles ta islami, budismi, hinduismi, konfutsiaanluse, kristluse ja judaismi keskseid ideid, et näha, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja prkatilise konteksti majandustegevusele. Raamatus „Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim” näitab ta, kuidas predestianatsiooniõpetus tekitas inimeste mure lunastatud saamise pärast ja sobis ideaalselt tugeva töö ja korraliku elu nõudega, mis olid olulised investeerimiseks vajaliku kapitali kogumisel. Vastupidine on Weberi arvates olukord hinduismi ja budismiga, mis pöörduvad ära sellest maailmast ja rõhutavad meditatsiooni läbi kosmosega üheks saamist.
Weber eristas preeserlikku ja prohvetlikku alget. Preestri funktsioonideks on tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures preester on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Religioosses mõttes on preeset säilitaja, poliitilises mõttes aga sageli võimustruktuuri toetaja. Prohvet on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilutuslikule uuele korrale. Selle uue korra määratlejana on prohvet ametlike võimudega vastuolus . EHK: preestrid kalduvad kaitsma traditsioonilisi väärtusi ja võivad tegelikult olla prohvetliku liikumise pärijad. Prohvetid lõhuvad sotsiaalset korda ja on rahurikkujatena ise haavatavad nii oma prohvetluse pooldajate kui vastaste kirgedest.

Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur

Uskumuste süsteem – arusaamiste kogum elu põhiväärtustest ja elu mõttest

Religioon – uskumuste süsteem, mis põhineb arusaamisel, et jumalik jõud juhib saatust ja suunab inimest ebamaise suunas
Avalik funktsioon – nt armulaud, vihmatants, nõiajaht. Uskumuste ja rituaalide väljendatud, kavatsuslik osa
Varjatud funktsioon – uskumuste ja rituaalide tunnustamata, sageli ootamatu funktsioon. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, kuid vabastab vähemalt ajutiselt põuast tingitud stressist
Düsfunktsioonid – eeldab, et ainult üks ideekogum peegeldab tõde, erinevate uskude esidajate vahel potensiaalne konfliktivõimalus. Eemaletõukavus.
SEKTANKTLIKUD KONFLIKTID – religioonidevahelised suurtülid
Süsteemide struktuur – kolm olulist komponenti – pärinemismüüt (Piibli maailma loomise lugu); käitumisreeglid (taaskehtestavad sotsiaalset korda, nt 10 käsku); tulevikunägemus (“hea sõna” levitamine, saatusetunne)

Perekonna tekkimise funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused
Funktsionalistlik seletus – verepilastuskeeld (seksuaalvahekorra keeld inimeste vahel, keda määratletakse sugulastena) , et tekitada suhteid väljaspool pere- ja suguluskonda, et tekiks sidemeid potensiaalsete vaenlastega, kogukond tugevneb, geenivara uuendamine. Vahetusfaktor (kingutus kohustab midagi samaväärset tagastama) - vahetused toimuvad ühelt perekonnalt teisele ja külalistelt pererahvale. Kingid seovad perekonda ja ühendavad neid suurema kogukonnaga. Pruutide ja peigmeeste vahetus. Kui isa annab ära oma seksuaalõiguse peigmehele , viib see uute vahetusteni kogukonnas
Konfliktiteoreetiline seletus – tulu saavad sugulusgrupid, perekonnapead, mehed rohkem, kui naised. Püütakse hoida varandust ühes sugulusliinis. Perekonnapead kontrollivad tänapäevalgi grupi ressursse sellega, et on abikaasa valiku juures. Seksuaalvägivald on siiani probleem. Sugulussüsteemi kirjeldab 5 muutujat – korraga lubatud kaasade arv, milliste sugulaste vahel on lubatud abielu, põlvnemine ja varanduse üleminek, abikaasade elukoht ja seotus kaasade vanematega, valitsevad võimusuhted peres
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 133 allalaadimist

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #1

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #2

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #3

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #4

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #5

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #6

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

133 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fishism Õppematerjali autor

Materjal katab J. Kruusvalli Sissejuhatus sotsioloogiasse eksami kordamisküsimusi raamatu kohta (roheline raamat). Kordamisküsimused II pool.

sissejuhatus sotsioloogiasse kruusvall kordamisküsimused

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II

II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182) C. Wright Mills. Võimueliit. 1956 Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektorid võitlevad harili

Ühiskond

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse

I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttö?

Sotsioloogia

docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

grupiühtsuse vahetu kogemuse. Nt vihmatants ei pruugi tuua äikest, ent vabastab pikaaajalisest põuast tingitud isiklikust sotsiaalsest stressist. Uskumussüsteemide düsfunktsioonid- erinevate uskude vahel on alati olemas potentsiaalne konfliktivõimalus. Kuna siin on vähe lootusi kompromissi saavutada, on ususõjad maailmas olnud ühed kõige verisemad ja kauakestvamad. Kui ühiskonnas on rohkem kui üks usk, on see alati seotud konfliktidega. Üks sotsioloogia põhiprintsiipe: sama sotsiaalne süsteem võib, sõltuvalt kontekstist ja sellega seotud sotsiaalsetest gruppidest, olla nii omaksvõttev kui ka eemaletõukav. Siiski leidub kõigis inimühiskondades minimaalne uskumuste kogum, mis 1. Annab elule mõtte 2. Seletab tundmatut 3. Vähendab elu tähtsatest siiretest tulenevaid pingeid 4. Tekitab uskujate vahel solidaarsustunde Uskumuste süsteemide strktuur 1

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Sotsioloogia eksami spikker

süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

Etenduskunst

docx

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega

4. Elukutse, ameti prestiizi ja materiaalse hüvitatuse vastuolu (n. õpetajate madal palk). 5. Perekonna valmisolek investeerida laste haridusse. 6. Edasipüüdlikkuse ja hariduse üldine väärtustatus sotsialisatsioonikeskkonnas. 7. Struktuursed takistused: perekonna vaesus, elukoha kaugus keskustest, haridusvõimaluste olemasolu jm. 8. Õige ja perspektiivika “karjääriredeli” valik (vajalik ka kutsesuunitlus). 9. Teenekate kontingendi (“meritokraatia”) vanus. RAAMATU KÜSIMUSED Sotsioloogia Ivar Aimre 2005 1 Sotsiaalsed protsessid (257-259) Inimene elab muutuste kulgemise ehk protsesside sees (looduses nt päevad järgnevus). Ka inimtegevuses ilmnevad pidevad ja korduvad, ühed ja samad või väga sarnased nähtused. Sotsiaalprotsessid on nähtuste seeriad, mis mõjutavad üksteist vastastikku või toimuvad gruppide organisatsioonis ja struktuuris ning millel on inimeste või koosluse elementidevahelised seosed.

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst.

Ühiskonna uurimine ja analüüs

doc

1.semestri 2.KT

lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasutamist. Sotsialismi eesmärkide hulgas on päritud varal baseeruva majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võimalikult laiapõhjaline ühiskonna ressursside ümberjaotamine Sotsialistlik majandus valitsusepoolse tootmise ja jaotamise planeerimise ning maksimaalse riikliku kontrolliga majandus Sotsiogaramm grupisiseste inimestevaheliste suhete võrgustikku identifitseeriv graafiline väljund Sotsioloogia inimkäitumise uurimine sellisena, nagu teda kujutab kollektiivne elu Sotsiökonoomilise staatuse indeks SES põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Staatus koht sotsiaalses süsteemis, mida iseloomustavad teatud õigused ja kohustused Staatuskindlus olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid