Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I (0)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sotsioloogia

5 VÄGA HEA

I pool (raamat)

Sotsiaalsed faktid ( enesetapud , valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus)
Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots. teooriale . Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule . Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel aga üksikindiviidil). Millisel määral on insik saanud suurema grupi osak , sellele küsimusele vastates seletab ta enesetappude suhtarvu erinevust ühiskonnas. Sots.sidemed on nt abielu, vanemlikkus, tööhõive ja usuorganisatsioonides liikmeks olemine. Indiviidi enesetapu sooritamisel on suhteliselt vähe kasu infost indiviidi psüh.seisundi kohta, tähtsamad on teadmised inimese pikaajalistest sots.sidemetest ja nende iseloomust. Samuti toetab Durkheimi uurimus valimistest osavõtu ja valijate sissetuleku suhte kohta. Mida suurem on USAs inimese sissetulek, seda tõenäolisemalt registreeritakse ta hääletajate nimekirjas ja ta ka hääletab. Euroopa ühiskonnas on vaeste osalemine valimistel võrdne kui mitte suurem. Mõjutavad tegurid: valimised toimuvad nädalalõppudel, seega on kergendatud nädalasest tööst koormatud inimestel valima minek. Samuti on Euroopas valijate registreerimise tingimused lihtsamad kui USAs. Asjastamise loogiline viga on see kui ühiskonnast tehakse isik. Ühiskond teeb seda või ütleb toda. Abstraktsest mõistest ei tohi teha konkreetset asja. Ühiskonnad koosnevad kindlatüübilise käitumisega inimestest ja ühiskonnast rääkides peame täpsustama millest räägime. Subjektiivne reaalsus on meie meeles olevad ideed ja tunded, mis arenevad suuresti sotsiaalsete vastastikuste mõjutuste kaudu. Teistega rääkimise, arutamise kaudu. Sellised ühised määratlused on samuti sots.faktid nagu ka eespool räägitud strukturaalsed faktorid .

Teadusväliste tegurite mõju sotsioloogilistele uuringutele
Informatsiooni kogudes püüavad uurijad olla objektiivsed, kuid sellest hoolimata tungivad teadusvälised tegurid ikka sisse. Need tegurid on: väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate- ning uuritavatepoolne petmine . Väärtushinnangu juures on alustoeks püüe olla väärtusneutraalne, st. vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Ei võeta vastutust selle eest, kuidas tulemusi võidakse rakendada. Nt vaeste uurimini võib viia selleni , et poliitikud kärbivad sots.abiprogramme. Siit ka küsimus, kad on võimalik teha head ja luua head sotsioloogiat? Finantseerimisallikad : finantseerijad mõjutavad seda, mida uuritakse ja kuidas uurimustulemusi kasutatakse. Pettus: kõige ilmsem on see sellistes uuringutes, kus on tähtis, et uuritavad poleks teadlikud uuringu eesmärkidest. Eksperimendi eetika : kõik eskperimendid on seotud inimestega manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurijate poolt loodud olukordadesse. Dilemma on ka selle ees, kui palju peaksid uurijad eksperimendis osalejatele sisu seletama selleks, et saada nõusolekut osalemiseks ja samas garanteerida uurimistulemuste usaldusväärsust. Osadel uuringutel makstakse osalejal, seega nad käituvad nii nagu läbiviija neilt ootab. Sotsiaalteadlaste organisatsioonid on kirja pannud ka eetikakoodeksid, kus on kirjas uurija kohustused. Saadud vastuste ekslikkus: uuritavad ei taha tihti rääkida, mida nad teevad või mõtlevad. Uurijad saavad petta kui ei tea nelja peamist probleemi: 1)tahtmatu valetamine – arvatakse, et teatakse tõde, hiljem osutub vääraks. 2)teadlik info varjamine või vastusest kõrvalepõikamine. 3)teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteele(nt eraelu puudutavad küsimused). 4)teadlik valetamine eesmärgiga varjata nt ettevõttes või organisatsioonis toimuvat.

Struktuur-funktsionalistlik teooria, avalikud, varjatud ja düsfunktsioonid
Struk -funk põhihuviks on suhted sots.tegelikkuse kahe tasandi, terviku(ühiskond,mingi grupp) ja selle osade(sots.tegevuse valdkonnad,grupi liikmed) vahel. Kuidas mõjutab terviku struktuur selle osi? Sfäärid on ühiskonna kui terviku alamad jaotused . Nt majandust, poliitilist süsteemi, abielu ja perekonnaelu reguleerivad reeglid, haridusprotsessid, uskumused ja rituaalid . Nende sfääride sisu varieerub ühiskonna siseselt, samuti ka ühiskonniti. Iga sfääri põhiülesanne on iga funktsiooni täitmine, et grupp saaks säilida ühest generatsioonist teise. T. Parsons on kõige paremini tuntud struk.funk koolkonna esindaja. Temalt ka sots.süsteemi mõiste ehk sots.süsteem on tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest, millest igaüks täidab oma olulist funktsiooni terviku säilitamiseks. Osad on ühendatud sidemetega, mis kergendavad ülesannete täitmist (nt Ammerika perekond – isa tööl, ema kodus lastega). Struk.funk lähenemise juures on oluline, et gruppi või ühiskonda hoiab koos harmoonia või tasakaal. Grupisisene sotsiaalne kord toetub grupi liikmete vahel sõlmitud väärtuskonsensusele., kokkuleppele grupi eesmärkide ja nende saavutamiseks valitava õige tee osas.
R.K. Merton jälgib sots.struktuuri etteaimatavat mõju inimkäitumisele. Reeglid, mis kehtivad süsteemile tervikuna , peavad kehtima ka süsteemi üksikute osade, inimeste suhtes. Avalik funktsioon viitab „avatud, määratletud või kavatsetud eesmärkidele”, varjatud funktsioon tähendab aga „ootamatuid ja ettekavatsemata tagajärgi”. Inimkäitumisel võib olla rohkem kui üks võimalik tagajärg, nad on ebasoovitavad ja paljusid nendest ei ole võimalik ette näha. Mõningatel juhtudel võivad varjatud funktsioonid õõnestada poliitika avalikke eesmärke (nt kui sõjaväelased purustavad linna, et päästa linna elanikke). Inimkäitumise tagajärgede erinevate võimaluste viib arusaamale, et mitte kõik sots.süsteemide käitumismustrid pole funktsionaalsed, nad ei aita alati kaasa ühiskonna või sots.grupi säilimisele. Hindamisel tuleb alati küsida, kas see käitumine aitab või takistab süsteemi kui terviku arengut ja kas indiviidide ja sots.gruppide eesmärgid saavutatakse . Kui süsteemi enesesäilitamise võimet kahandatakse mingi tegevusega siis on tegu düsfunktsionaalse käitumisega. Ühe grupi eduga võib kaasas käia teise grupi ebaedu . Sõda on funktsionaalne ühiskonnale (vähendab välist ohtu), äärmiselt düsfunktsionaalne aga sõduritele ja tsiviilelanikele.

Keel ja taju, Sapiri -Whorfi hüpotees
Keel ja žestid peegeldavad kultuuris peituvaid ideaale ja suhteid, sest kultuuri kaudu õpivad ühiskonna liikmed taju struktureerima. Keel kujundab meie mõtete vormi ja sisu -->Sapiri-Whorfi hüpotees: inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas.., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumustele. Maailmad , milles erinevad ühiskonnad elavad, pole mitte eri siltidega varustatud samad maailmad, vaid eraldiseisvad maailmad. Võõra keele õppimine tähendab, et sa sisened teistsugusesse eluviisi. Ühte keelt oskavad inimesed on seega kitsarinnalisemad kui mitut keelt õppivad. Sõnavara tundmine on ka kasulik keskkonna nende aspektide mõistmiseks, mis on tähtsad grupi säilimisele.

Etnotsentrism ja kultuurirelativism
Uskumust, et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal, nim etnotsentrismiks. See täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke. Pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õigsuse kohta, tugevdab tendetsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda. Etnotsentrism muutub düsfunktsionaalseks, kui usk oma grupi üleolekusse viib vaenulikkuse ja konfliktidena (nt ameerikas in iga etnilist, religioosset või rassilist gruppi peetud madalamaks valgenahalisest anglosaksi päritolu protestandist ja koheldud vähem inimlikult). Arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed, nim kultuurirelativismiks. Oma kultuuri väärtushinnangud asendatakse võimaluste piires teise kultuuri väärtustega. Kultuurirelativismi põhieeldus on, et igal grupil, ükskõik kui eemaletõukav ta teise ühiskonna liikmele ka ei näi, on samaväärne õigus enesesäilitamisele.

Siirderiutaalid, subkultuurid ja piiride säilitamine
Siirderituaalidena tuntakse avalikke tseremooniaid, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas (abielu, ristimine , matused, leerid ). Need rituaalid tugevdavad ühiskonna ühtsust ja aitavad inimesi siirduda ühest elufaasist teise. Rituaali funktsioon on kõikjal tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees ja viia inimese püüdlused ja emotsioonid tseremoonia abil grupi kontrolli alla.
Ühiskonnas alagruppidel on paratamatult erinevad võimalused, unikaalsed kogemused ning vajadused. Erinevusi väärtustes, arusaamades, normides ja käitumises nim subkultuuriliseks kohandumiseks ehk subkultuuriks. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonna liikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Kuna kõikides ühiskondades esineb tööjaotus, spetsialiseerumine ning erinevused võimus ja prestiižis, võib subkultuure leida igas ühiskonnas. Oma olemuselt on subkultuur üldise kultuuri variatsioon , mis võimaldab ühiskonna alagrupi liikmetel elada ühiskonnas domineeriva grupi liikmetest erinevates tingimustes. On ka selliseid rühmituse, mille liikmed eelistavad jääda isoleerituks kultuuri põhivoolust, et säilitada oma unikaalne elustiil ( amishid USAs, ortodokssed juudid ).
Piiride säilitamine: ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Nt arstid, juristid ja sotsioloogid kasutavad üksteisega suheldes erialasõnavara, mis identifitseerib neid ja ajab segadusse patsiente, kliente ja teisi võõraid. Samuti on tänavajõukudel oma salajased käepigistused, erilised riided, žargoon ja muud tunnusmärgid, millest teised aru ei saa. Need loovad solidaarsustunde grupi sees ja kaitsevad võõraste sissetungi eest. Žargoon – sots.rühma kõnepruuk.

Vähemusgruppide integreerumise mudelid
Vähemusgruppe võib ühiskonnaga siduda mitmel viisil. Segregatsioon ühiskonnas tähendab vähemusgruppide isoleerimist enamusest ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt. Jaguneb kaheks: 1)de jure ehk seaduslik segregatsioon ja 2)de facto ehk tegelik, kuid mitte tingimata seaduslik. De jure – nt valgete diskrimineerimine LAVis, eraldades ja andes teised elutingimused mustadest, samuti ka mustade diskrimineerimine USAs enne 60daid. Kohanemine on protsess, mille käigus vähemuse liikmed teadvustavad endale domineerima kultuuri vorme ja väärtusi, kuid ei tarvitse tingimata muuta oma norme ja väärtusi. Nad kohanevad kultuuriga, kuid ei pruugi selles osaleda (nagu venelased Eestis, kuubalased Miamis arendasid oma äri ja tööstuse ning jäid eraldiseisvaks grupiks). Akultureerumine esineb kui vähemusgrupi liikmed võtavad omaks domineeriva ühiskonna normid, väärtused ja käitumismallid, kuid neid endid ei ole veel vastu võetud domineeriva kogukonna intiimsematesse sots.gruppidesse (nt juudid, kes on suurte firmade juhatajad kuid ei kuulud elitaarsete klubide liikmeks). Assimileerumine tähendab sisenemist domineerivasse ühiskonda sõpruse ja muude esmaste sideme kaudu. Selle ulatus sõltub vähemuse füüsilistest ja kultuurilistest erinevustest võrreldes domineeriva grupiga (heledanahalistel inglise keelt kõnelevatel inimestel on kergem USAs kui mustanahalistel ). Amalgeerumine ehk kokkusulamine esineb, kui kõik kultuurid või rassid segunevad ja moodustavad uut tüüpi kultuurid või rassid. Kõige traditsioonilisemaks vormiks on segaabielud.

Integratsioonitõkked: eelarvamused , diskrimineerimine, rassism ja genotsiid
Kolm suuremat tõket on ühiskonna eelarvamused, vähemuste diskrimineerimine ja ühiskonnas valitsev institutsiooniline rassism. Esimesed kaks on indiviidide reageeringud, kolmas aga ühiskonna struktuurne omadus.
Eelarvamus tähendab arvamuse kujundamist ilma eelnevate teadmisteta. Stereotüübid on üleüldistused. Käitumist, mis võib olla omane mõnele grupi liikmele, peetakse omaseks kogu grupile. Nt juudid – kavalad, mustad – laisad , lõbusad; itaallased – impulsiivsed, kirglikud. Stereotüübid säilivad sest on palju ignorantseid inimesi, kes on haritud ühes valdkonnas, kitsarinnalised teises. Teadmine, et eelarvamused eksisteerivad, on üks võimalusi stereotüüpse mõtlemise vähendamiseks. Eelarvamustel on ühiskonnas ka funktsioon. See parandab ingiviidi ja tema grupi positsiooni sots.süsteemis, tehes seda teiste arvelt. Eelarvamusi tugevdab ka nn patuoinaks tegemine. Nt vaeseis süüdistatakse vaesuses, vägistamisohvreid vägistamises, naiste töölkäimist peetakse tööpuuduse põhjuseks. Eelarvamus on suhtumiste kogum.
Diskrimineerimine on inimeste ebavõrdse kohtlemise praktika. Nii eelarvamused kui diskrimineerimine on omavahel tihedalt seotud (eelarvamused viivad diskrimineerimiseni, diskrimineerimine omakorda tugevdab eelarvamusi). Siiski on need kaks eri mõõdet. Isik võib olla eelarvamustega, kuid mitte käituda diskrimineerival viisil. Samas võib inimene, kellel ei ole eelarvamusi vähemusgruppide suhtes, kohelda neid ebavõrdselt. Inimesed püüavad käituda nii, nagu on domineerivaks tema grupis , seljuures jätta kõrvale oma tegelikud arusaamad ja suhtumised. Seega kui muuta grupis valitsevaid käitumisnorme, on võimalik vähendada diskrimineerimist. Eelarvamused ja diskrimineerimine võivad rikkuda inimese elu, tervise ja mõjutada tema varanduslikku seisu. Diskrimineerimine läheb kalliks ka ühiskonnale. De jure segregatsiooni puhul peaks ühiskond ehitama dubleerivad institutsioonid , eraldi koolivõrgud ja töötajate puhkeruumid. Eelarvamusi ja diskrimineerimist on kõige rohkem ühiskonnas karta nende poolt, kes on hirmul oma positsiooni pärast ja kardavad, et vähemuse liikmed nad kõrvale lükkavad (ameerikas kartis kohalik tööjõud, et väljast sisse tulev töötajaskond võtab töö neilt. Praegu on sama nähtus valgete ja mustade töötajatega).
Vaatamata individuaalsele suhtumisele ja õigusnormidele, eksisteerib alati sotsiaalne surve, mis püüab säilitada segregatsiooni ehk on olemas institutsionaliseeritud rassism. Eelarvamuste ja diskrimineerimise äärmuslik tagajärg on ettekavatsetud katse tappa tervet inimeste kategooriat. Selline praktika on genotsiid. Kõige tuntum näide on natside tapatalgud, juutide hävitamine. Tänapäeval on genotsiid üsna tavaline mõnel pool Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, aga ka Lõuna-Euroopas ja Balkanil.

Massikultuuri kriitika (konfliktiteoreetiline lähenemine, eliit - ja massikultuur , kultuuri tootmine)
Tähtsaim probleem konfliktivaatenurgas on kontrolli küsimus kultuurihegemoonia ja popkultuuri tootmise üle. Popkultuuri elemendid ei ole mitte täielikult spontaansed leiutised, mõned inimesed ja grupid peavad otsustama, mida teha ja kelle jaoks ning missugust maailmavaadet nad kannavad. Samuti on veel teine küsimus: kes otsustab mis on hea ja tõeline?. See on nn väravavahtide ja maitsekujundajate töö. Nad moodustavad kultuureliidi ja pärinevad üldreegline haritud kõrgemast keskklassist. Kofliktiteoreetikute viimaseks mureks on võimalus kasutada popkultuure kehtivale korrale vastuseisu vahendine. Autentne popkultuur peaks lähtuma inimeste argikogemustest, mitte aga olema teiste poolt peale surutud.
Popkultuuri analüütikud eristavad sageli rikaste tarbitavat ja toetatavat kultuuri, eliitkultuuri ja seda, mida naudib anmus, massikultuuri. Eliitkultuuri nähakse puhtama ja väärtuslikumana ning massikultuuri lahjema ja vulgaarsemana. Massikultuuri on palju kritiseeritud. Väidetakse et massikultuur: 1)apelleerib kõige madalamale maitsele; 2)loob tegelikkusest väära arusaama ja tuhmistab mõtlemist; 3)korrumpeerib eliitkultuuri standardeid, pakkudes kiiret kuulsust ja vara neile, kes püüavad meeldida massidele; 4)ei olegi tegelikult kunst , kuna teda luuakse ainult kasusaamise eesmärgil. Massikultuuri nägemine moraalse ja sotsiaalse allakäigu näitajana on Lääne mõtlemises kauane traditsioon. Massiauditooriumid on pigem meelelahutuse passiivsed vastuvõtjad kui oma saatuse aktiivsed määrajad, jäädes niimoodi kaitsetuks diktaatorite soovide vastu.
Kultuuri tootmine. Praegused sotsioloogid pööravad tähelepanu kultuuriloomise struktuuraalsetele aspektidele- organisatsioonidele, turgudele, tööstusele, jaotusahelatele ja teistele süsteemidele, mis määravad, mida lõpuks toodetakse. Popkultuur on kolmepoolse vastastikuse mõju tulemus: 1)toodetud asjad, 2)kasumit saavad tootjad ja turustajad ning 3)sotsiaalsed grupid, kes neid tarbivad.

Isikutüübid Riesmani järgi
D. Riesman vastandas kolm erineva tööstusliku arengu tasemega ühiskonna ideaaltüüpi. 1)traditsioonide poolt juhitav isik, kelle käitumise üle valitsevad tavad. 2)seesmiselt juhitav isik, kelle käitumist reguleerib sisemine mehhanism , mida ei sega välised jõud ja kes on kapitalisti või industriaalühiskonna töölise prototüüp. 3)teiste poolt juhitav isik, kes on iseloomulik postindustriaalsele ühiskonnale. Selline isik on vähem kindel selles, kuidas käituda paljudes või isegi enamikus olukordades . Kohandub ja reageerib pidevalt teistega. Eelis: võime kohanduda mitmesuguste olukordadega võimaldab ennetada ja ette valmistada muutuvaid rolle. Puudus: kohandumine võib põhjustada muret ja mina-kriisi. Mina konstrueeritakse ja rekonstrueeritakse järjepidevalt, et sobida muutuvatesse staatustesse ja rollidesse. Kes või mis keegi on, ei ole enam kerge kindlaks teha.

Konformse käitumise kujundamine: Aschi eksperiment , kolm faktorit .
Konformsus – püsikalduvus alluda sotsiaalsetele standarditele.
Normid kujunevad läbi sotsiaalse interaktsiooni ja kujutavad endast läbirääkimiste tulemusena kujunenud tegelikkust , mis võrmid inimeste taju ja käitumist. Aschi eksperiment: eksperimendi käigus, mis kujutas endast joonte pikkuste hindamist, paigutati eksperimendi subjektide hulka eksperimendi läbiviija kaastöötajad, kes andsid teadlikult valesid vastuseid. Eksperimendi subjektidest kolm neljandikku mugandusid ja andsid selle tulemusele vähemalt ühel juhul vale vastuse. Vaid üks neljandik jäi truuks oma instinktidele. Sellest eksperimendist kolm faktorit, mis kujundavad konformsust: 1)inimestel on kombeks vähemuses olles moonutada oma taju nii, et väheneks ebakindlus ja inimene saaks end tunda mugavamalt. 2)grupipoolsel survel on kombeks mõjutada hinnanguid niiviisi, et iga inimene hakkab olukorras, kud grupi seisukohad on erinevad tema omades , kahtlema oma seisukohtades. 3)iga inimene võib otsustada grupi seisukohtade kasuks isegi olukordades, kus ta on kindel oma seisukohtade õigsuses.

Hälbivuse määratlused ja sotsiaalsed funktsioonid
Hälbimise määratlused: E.Durkheim: hälbelisust mõõdetakse ühiskondliku reaktsiooniga sellele käitumisaktile või elulaadile, mis rikub populaarseid või institutsioonilisi norme. Ehk ükski käitumine pole iseenesest halb, vale või hälbiv. Kuid käitumine võib olla määratletud kui vastuvõetamatu mingis kultuuris, mingil ajahetkel või teatud tingumustes. Nt inimese tapmine on kuritegu vaid mingites konkreetsetes olukordad ja on olemas palju olukordi, kus inimese tapmine on õigustatud ja isegi soositav. Seega sotsiaalset käitumist tuleb tõlgendada kontekstist lähtuvalt.
Sots.funktsioonid: durkheim rõhutas ka, et kuritegevus on iga ühiskonna vajalik osa. Vastupidiselt üldisele arvamusele liidab kuritegevus tegelikult ühiskonda. Sellega, kui ühiskonnaliikmed avaldavad viha kuritegevuse pärast, moodustavad nad tegelikult seesmiseid tihedaid sidemeid, mis neid seesmiselt liidavad. Seega on hälbelisusel duaalne funktsioon: grupi liitmine ja piiride märkimine. Piiride märkimine on protsess, mille abil kujundatakse sots.grupis kehtivad normid ja väärtused. Piirid seatakse käitumise kaugemaile rajale nind selle abil muudetakse inimeste käitumine suhteliselt stabiilseks ja ettearvatavaks. Hälbiva käitumise üheks peamiseks ülesandeks on kehtivate normidega rahulolematuse avaldamine (nt 1960datel ülikooli noorte rahutused Vietnami sõja pärast). Hälbelisuse määratlemine sõltub nii sotsiaalsest kui ka poliitilisest kontekstist ja väljendab hetkel võimul olijate nägemusi.

Ekstsentriline käitumine ja vaimuhaigus kui sotsiaalne protsess.
Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavaliseks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. Ekstsentrikuid sallitakse mitmel põhjusel: 1)neile vaadatakse kui tähtsusetutele kummalistele inimestele (nt punkarid), 2)nad on kinnise grupi liikmed, mis kaitseb neid (nt purjus poliitikud), 3)neid kaitseb nende positsioon, varandus või teadmised (nt Michael Jackson).
Vaimuhaigus kui sots.protsess: sotsiolooge huvitab peamiselt 1)vaimuhaiguste tekkimisega seotud sots.faktorid ja 2)protsessid, millega inimene tunnistatakse vaimugaigeks. Soltsioloogile on vaimuhaigus jääkhälve. Vaimuhaiguste diagnoosid väljendavad üldjuhul ajastu käitumisnorme. Nt peeti 19.saj nii masturbeerimist kui ka homoseksuaalsust vaimuhaiguse sümptomiks, kaasajal on aga mõlemad aktsepteeritud käitumisharjumused. Vaimuhaigus, nagu iga teinegi sotsiaalne hälve, määratletakse ja teda kontrollitakse konkreetses sotsiaalses kontekstis. Otsustavat rolli inimese jäämisel vaimuhaigeks mängivad tema karjäärijuhused. Karjäärijuhusteks nim sotsiaalseid faktoreid, mis määravad inimese tuleviku sellega, et avavad või sulgevad tema ees teatud võimalusi ühiskonnas (normi rikkuja töökoht ja sissetulek, eksimuse iseloom ja selle nähtavus, psühholoogilise või psühhiaatrilise ravi võimalikkus on headeks näideteks). Lisaks on vajalik kindel agentide rind, et määratleda kedagi vaimuhaigena. Sellesse agentide ringi kuuluvad nii informaalsed sotsiaalse kontrolli agendid (sõbrad, perekond ja naabrid ) kui ka formaalsed sotsiaalse kontrolli agendid (politsei, arstid). Hospidaliseerides hakatakse vaikselt ja süstemaatiliselt kontsrueerima patsiendile uut mina ning erinevalt vanast minast ei ole see enam „linnus” vaid „väike avatud linnake”.
Vaimuhaige sildi maha raputamine ei ole kerge. Ükskõik millega negatiivselt silma paista, siis seostatakse see automaatselt vaimuhaigusega. Vaimuhaigest saab selle inimese peremeesstaatus ja teised inimesed hakkavad ootama temalt käitumist, mida oodatakse igalt vaimuhaigelt. Arvatakse, et kunagi vaimuhaiglas ravil olnud inimesed on irratsionaalsed, ettearvamatud ja arvatavasti vägivaldsed inimesed.
7

.DOC Laadi alla originaalfail 7 lk · .doc · 170 allalaadimist

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #1

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #2

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #3

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #4

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #5

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #6

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #7

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

170 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

fishism Õppematerjali autor

Sisaldab J. Kruusvalli kordamisküsimusi eksami raamatuosa esimeseks pooleks (vastused on koostatud rohelise raamatu põhjal).
Sain eksami hindeks A.

sotsioloogia kruusvall raamatu kordamisküsimused i pool

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse

I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 46). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttö?

Sotsioloogia

doc

Sotsioloogia eksami spikker

süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst.

Ühiskonna uurimine ja analüüs

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

Etenduskunst

doc

1.semestri 2.KT

lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasutamist. Sotsialismi eesmärkide hulgas on päritud varal baseeruva majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võimalikult laiapõhjaline ühiskonna ressursside ümberjaotamine Sotsialistlik majandus valitsusepoolse tootmise ja jaotamise planeerimise ning maksimaalse riikliku kontrolliga majandus Sotsiogaramm grupisiseste inimestevaheliste suhete võrgustikku identifitseeriv graafiline väljund Sotsioloogia inimkäitumise uurimine sellisena, nagu teda kujutab kollektiivne elu Sotsiökonoomilise staatuse indeks SES põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Staatus koht sotsiaalses süsteemis, mida iseloomustavad teatud õigused ja kohustused Staatuskindlus olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel

Sotsioloogia

docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia

doc

Uuringud

arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. Subkultuuriks nim erinevusi väärtustes, arusaamades, käitumises. Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Selles vastasseis kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. Hälbekäitumine on seotud sotsiaalselt aktsepteeritava normidest kõrvale kalduva käitumisega. Hälbekäitumise sotsioloogia otsib vastuseid järgmistele küsimustele: 1. kuidas kehtestatakse sotsiaalseid norme 2. milliste tingimuste korral neid norme rikutakse 3. milliseid sotsiaalseid grupid on tõenäolisemalt seotud erinevate hälbiva käitumise vormidega 4. kuidas reageerivad teised inimesed mittekonformsele käitumisele 5. kelle võimuses ühiskonnas on määrata, milline on normaalne ja milline hälbiv käitumine.

Sotsioloogia

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia

Rohkem sarnaseid