Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sissejuhatus sotsioloogiasse". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
massikultuur, uskumus, eliit, prestiiz, endid, massikultuuri, institutsioon, reaalsus, durkheim, eelarvamustuur, vaimuhaigus, kohtade, weber, agent, prohvet, funktsionalistlik, tseremoonia, diskrimineerimine, agendid, sotsioloog, liikumiste, haridus, mobiilsus, difusioon, osavõtt, väärtushinnangud, valetamine, tendentsi, rituaalid, rassismjne Staatusekindlus ja kindlusetus Staatusekindlus on olukord, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele. Vahet pole kas keskel, põhjas või tipus. Suurim kindlus on aga just põhjas/tipus. On aga võimalik olla ka erinevates hierarhiates erinevatel tasemetel. See on staatusekindlusetus. Nt võib olla maffiabossil olla palju võimu ja vara, aga tal on samas vb madal sotsiaalne prestiiz. 5. Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine (115-117, joonis 8.1) Sotsioökonoomiline staatus Sotsioö. staatuse indeks põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. Kasutatakse ka sotsiaalse klassi hindamiseks/kindlakstegemisel. Sotsiaalse klassi hindamine defineerimiseks mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse
Koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka: 1. strukturaalne edendavus sotsiaalsed institustsioonid on ehitatud edendama või piirama kollektiivset käitumist. 2. strukturaalne pinge tekib institutsiooni siis, kui inimesed tunnetavad ebavõrdust, mis tuleneb sotsiaalsetest tingimustest. 3. üldistatud usu kasvamine ja levimine toimub, kui inimesed otsivad ebavõrdsusele seletust. Defineeritakse süüdlane, nt eliit. Läbi jagatava situatsioonimääratluse on inimesed nüüd valmis tegutsema. 4. esilekutsuvad faktorid dramaatilised sündmused, mis toetavad jagatavat uskumust. Need sündmused ei pea olema tegelikult toimunud, piisab kuulujutust. 5. tegevuse mobiliseerimine toimub, kui rahvahulgast kasvab liider, kes näitab rahvale tegevuse õige suuna kätte. 6. sotsiaalse kontrolli faktorid ametivõimude reageering. Ametivõimud võivad
I pool (raamat) 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) Sotsiaalsed faktid on igapäevaelus mingi grupi liikmete poolt tehtud otsused. Sotsiaalsed faktid kirjeldavad pigem kollektiivi kui kui selle üksikuid osasid, indiviide. Nt lapsi sünnitavad naised küll individuaalselt, kuid nende eraldi faktide summa moodustab sündmuse, mis on omane ühiskonnale. E. Durkheim pani aluse kaasaegsele sots.teooriale. Väitis, et sots.fakte tuleb seletada teiste sots.daktide abil, viidates seletuses sots.struktuurile, mitte aga üksikindiviidide kehale ja vaimule. Näiteks tõi enesetapud. Enesetappude erinevusi ei saanud seletada kliima, usudoktriini või rassiliste faktoritega. Seletatavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Kui palju on inimene seotud ümbritsevate liikmetega (katoliikluses on rõhk ühtsuse õhutamisel, protestantidel
F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- geograafilise asendi ja selle komponentide mõju ü.hiskonnale. Demograafide koolkond- põhiliseks ühiskonna arengu mõjutajaks elanikkonna juurdekasv. Rassi antropoloogiline koolkond õhiskonna areng pärilikkuse ja rassilise valiku kaudu. Orgaaniline koolkond- ühiskond kui bioloogiline organism.
saavutamiseks ; väärtusratsionaalne toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur ja mood. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus). Väärtus = sotsiaalse päritoluga ideaalne mõiste millestki soovitavast (heast,
õiglusele. K. Marx: majandusliku sektori tähtsus, baasi ja pealisehituse kontseptsioon, konflikti roll ajaloo kujundamisel, väärteadvus; K.Marx - Teda kohutas tavaliste töötajate viletsad elu ja töötingimused tohutu ebavõrdsus nende väheste vahel, kes kontrollisid võimu nii asutustes kui poliitilist võimu. Marx arendas välja ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on mõjutanud sotsioloogiat Nii Durkheim kui ka Marx arendasid mudeli- kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjutavad teineteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna. Sidemete otsimine hariduse, usu, poliitika, majanduse ja perekonnakorralduses. Marx nimetas majandussüsteemi kõige baasiks ja teisi valdkondi ( perekonnamustrid, poliitilist organiseeritust, uskumused,haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Konflikti roll ajaloo kujundamisel
ajaloo- ja ühiskonnateooria. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: orgaaniline terviklikkus (arusaam ühiskonnast, kui inimkehale sarnasest organismist - igal osal oma funktsioon), majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena. Oli huvitatud sotsioloogia loomisest eraldiseisva akadeemilise distsipliinina - võimalik rõhutada ühiskonna unikaalsust ja võimatu taandada ühiskonna uurimist üksikindiviidide uurimisele. Sotsiaalse statistika leiutaja. Sotsiaalne käitumine, uskumused, ideed on sotsiaalse struktuuri osad, peegeldavad ühiskonda. 1.10. Mis panuse andis Max Weber (1864-1920) sotsioloogia arengusse?
..................... 12 2. Sotsioloogia suurkujud................................................................................................ 15 2.1. Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 1857) ........................... 15 2.2. Herbert Spencer (1820 1903).............................................................................17 2.3. Harriet Martineau (1802 1876)..........................................................................20 2.4. Emile Durkheim (1858 1917)............................................................................21 2.5. Karl Marx (1818 1883)......................................................................................24 2.6. Max Weber (1864 1920)....................................................................................26 2.7. Wilfredo Pareto (1848-1923)................................................................................30 3. Kaasaegsed sotsioloogia teooriad...........
esineb (kalamees - kala; noormees - neiu). 2) Kui käitumise eest hüvituse saamine on seotud lisatingimustega, siis inimesed püüavad neid tingimusi otsida või luua. 3) Kui hüvitus on piisavalt suur, on inimene valmis selle saamiseks rohkem kulutama. 4) Kui inimese vajadused on juba peaaegu rahuldatud, siis on ta vähem valmis hüvede saamiseks kulutama. Kaasaegsed arendused - valiku teooriad. Vangi dilemma, panuseandja dilemma jm 5. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) 1. Kõrgkultuur (teadused ja kunstid). Elitaarne kultuur avaneb vaid asjasse pühendatuile, on sotsiaalse eristumise ja eristamise vahend. Massikultuur on laiatarbekunst, mida tavaliselt luuakse kommertslikel alustel. 2. Kultuur kui väärtuste süsteem (järjestus).
ratsionaalne kasutamine ratsionaalsete eesmärkide saavutamiseks ; 2 VÄÄRTUSRATSIONAALNE toimimine - teadlik usk toimimise iseväärtusse, olenemata selle tagajärgedest; 3 AFEKTIIVNE toimimine - juhindub emotsioonidest; 4 TRADITSIONAALNE toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Kultuuri erinevaid määratlusi (kõrgkultuur vs massikultuur, väärtuste süsteem, tähenduste süsteem ja sümboliline interaktsionism, ideoloogia mõiste, selle sotsiaalsed funktsioonid, inimtegevuse kõik tulemid kui kultuur) Kõrgkultuur- kunstiline enseväljendamisviis. Sümboliline interaktsioon – raamatud, religioon. Massikultuur- kultuur mis on kaup, toodetakse tööstuslikult massidele. 4. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused
aga üksikindiviide. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? 1 Sotsioloogia alused Liina Käär Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Emile Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid on inimeste tegutsemine, mõtlemine ja tajumine indiviidi väliste tegurite põhjal, väline reaalsus, mis mõjutab indiviidide elu. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Sotsiaalseid fakte võib vaadelda kui füüsilisi asju, esemeid. Nt
teenuste tootmist, nende jaotamist ja tarbimist ühiskonnas. Makrosotsioloogia vaatab ühiskonna sotsiaalset struktuuri väga abstraktsel tasandil Massauditoorium koosneb inimestest, kes ei ole samal ajal samas kohas, aga kellel on sarnane side kindla teemaga. Mass tihe emotsionaalselt ärritatud rahvahulk, mis on võimeline vägivaldseks või mõtlematuks käitumiseks. Massikultuur popkultuuri elemendid, mida toodetakse ja levitatakse massimeedia vahendusel. Massimeedia massiühiskonna erinevad, peamiselt trükitud ja elektroonilised kommunikatsioonikanalid. Massimigratsioon paljude ühiste tunnustega inimeste samaaegne ümberasumine. Materiaalne kultuur tööriistad ja teised inimeste poolt valmistatud asjad. Matkimine - austatud inimeste käitumisharjumuste kopeerimine Matrilokaalne perekond keskendub naise ümber
võrdset vabadust" Pööras tähelepanu sotsioloogia kui teaduse eksistentsi võimalikkusele. Rõhutas bioloogilise organismi ja ühiskonna sarnasust ja erinevust ning sotsiaalse reaalsuse evolutsioonilist muutumist. Otsis lahendust sotsioloogia põhiküsimusele: -kas ühiskond on reaalne nähtus või eksisteerib see ainult erineva hulga nominaalsete indiviidide kogumi nimetusena? EMILE DURKHEIM (1858-1917) Sotsiaalse statistika rajaja. Rajas objektivistliku sotsioloogilise lähenemisviisi. Prantsuse traditsioonilise ratsionalismi esindaja. Töödes eesmärk leida ratsionaalsed võtted ja printsiibid , mille abil on uurijal võimalik selgitada tõde üldkehtivatest arvamustest ja igasugustest eelarvamustest sõltumatult. Ühiskond on omaette reaalsus. Ühiskond on unikaalne. Sotsiaalseid fakte tuleb seletada seoses teiste sotsiaalsete karakteristikutega.
Tunnistamine, et tähendus tekib ühiskonnas sotsiaalse interaktsiooni tulemusena. Rõhu asetamine ühiskonnale ja indiviididevahelistele suhetele, mis kujundavad ühiskondlikku elu, mitte aga üksikindiviidile. 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Sotsiaalsed faktid on kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalsed faktid on väljaspool indiviidi. Durkheim: "Sotsiaalsed faktid on sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi." Sotsiaalsed faktid nagu majandustüüp või religioon mõjutavad inimest aga nad usuvad, et nende tegevus on nende endi vaba valik ehk inimesed elavad vastavalt nende ühiskonna tavadele. Sots.faktid kujundavad inimeste käitumist erinevates olukordades, nt kui sooritatakse kuritegu, kui keegi käitub ebaviisakalt jne
4 Traditsionaalne toimimine - juhindub harjumustest. Tegeliku sotsiaalse toimimise uurimisel tuleb seda võrrelda puhaste tüüpidega, igas toimimises võib sisalduda mitmete tüüpide jooni. 3. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, normide määratlus. 4. Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. E. Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid sisaldavad selgeid reelgisteisse selle kohta, mida inimene vastavas situatsioonis teeb. Kui situatsioon hajub v hävineb, kaovad seda reguleerivad normid. Sotsiaalse loomana ei suuda inimene taluda normide puudumist ehk anoomiat
määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal) mida tunnetatakse on tegeliklt ühiskonna poolt loodud kollektiivne teadvus
Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad Religioon kui institutsioon- kirikud moseed jne 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
f) omama anti-fikseerivat jõudu (paindlikkus!) g) omama vabastavat jõudu vähendades manipuleeritavust Sotsioloogia üldkursus Loengumärkmed II AUGUSTE COMTE (1789-1857) Sotsiaalstaatika kord ja stabiilsus ühiskonnas Sotsiaaldünaamika ühiskonna muutus ja kestvus Täpsed faktid, loodusteaduslikud meetodid HERBERT SPENCER (1820-1903) Darwini evolutsiooniteooria Ühiskond organism tervik Harmooniline ühiskonna areng EMILE DURKHEIM (1858-1917) (kaasaegse funktsionalistliku suuna rajaja) Tähtteos "Enesetapp" Võtmemõisted: sotsiaalne fakt, moraalne kord, tööjaotus ühiskonnas, solidaarsus kui kollektiivse teadvuse produkt, mehaaniline solidaarsus, orgaaniline solidaarsus KARL MARX (1818-1883) (kaasaegse konfliktiteoreetilise suuna rajaja) Tähtteos "Kapital" Arengu alus konflikt (klassikonflikt) Indiviidi edukus sõltub ühiskonna sotsiaalsest organisatsioonist; institutsionaalse keskkonna arengust ja olemusest
Milline see olukord on, sõltub just iga revolutsiooni ajaloolisest ja ühiskondlikust hetkeolukorrast. Marxi teooria järgi on tegu klassikonfliktiga, mis põhjustavad revolutsioone ja suuri sotsiaalseid muudatusi. Peamiseks põhjuseks majanduslikest tingimustest tulenev ebavõrdsus. Siiski on ajaloos enamuses juhud, kus revolutsiooni põhjustab poliitiline olukord ja mässajateks ning ühiskonna ümberkorraldajateks on haritud eliit. Revolutsiooni tulemusena ei muutu mitte klassi-, vaid poliitiline struktuur. 8. sotsiaalsete muutuste erinevad teooriad: evolutsioonilised, tsüklilised, konfliktiteoreetiline, klassikaline, neoevolutsiooniline Evolutsioonilised teooriad: populaarsed 19.sajandi Inglismaal, mille kohaselt toimus areng alt ülesse ehk metslusest (Briti kolooniad) kuni kõrgtsivilisatsioonini (Inglismaa). Usk ühtede
22.Olulisemad ressursid, mis määravad ära inimese positsiooni ühiskonnas Vastus: VÕIM on inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele (Weber). See võim on jaotunud ebavõrdselt peaaegu kõigis suhetes, gruppides, ühiskondades. Autoriteet on võim, mis käib kaasas kindla sotsiaalse staatusega Mõjuvõim on inimese võime veenda teisi järgima enda tahet. PRESTIIZ sõltub teiste inimeste austusest. Ühiskonniti erinev, mida või keda austatakse. Kaasaja ühiskonnas põhineb prestiiz peamiselt töökohal ja sissetulekul. OMAND tähendab kaasajal põhiliselt sissetulekut. Üldjuhul nii, et mida kauem õpitakse, seda rohkem saab inimene palka. Omand võib aga lisaks haridusele sõltuda ka mudest teguritest, sh omistatud staatusest, näiteks soost. · Kõikides ühiskondades on need ressursid ebavõrdselt jaotunud. 23.Formaalne võimaluste võrdsus ja struktuursed takistused Vastus: Üldjuhul kehtib reegel, et mingisse staatusesse või klassi kuuluvad inimesed
· Teoloogiline mõtted on kujundatud religioossete ideede poolt; ühiskond on jumala tahte väljendus · Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika · Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus
Normsusena peetakse silmas ühiskonna elementide struktuurilist ja funktsionaalset tasakaalustatust. Semioloogiline lähenemine ei tunnista selgelt piiritletavate, funktsionaalselt ühetähenduslike ühiskonna koostiselementide primaarsust ning ei pea võimalikuks terviku omaduste tuletamist elementide omadustest. Leitakse, et sotsiaalne ruum on primaarne reaalsus, kus iga üksik eraldi vaadeldav nähtus omandab eriomaselt sotsiaalse sisu, mõtte ning tähenduse. Sotsiaalne ruum on kvalitatiivne reaalsus. Semiootiline lähenemine on sügavalt kultuuriline ja üdini sotsiaalne. Ei saa kõnelda ühest universaalse iseloomuga normist, vaid normide seisundist vastavalt sellele, missuguses ruumi piirkonnas või dünaamilise tasakaalu protsessi faasis mingi punkt (subjekt, roll, funktsioon) parasjagu asub või liigub. Sellepärast iga punkt, asend, funktsionaalne roll vaadeldavas tähenduste väljas on käsitletav normsena niivõrd, kui ta kuulub sellesse välja ning eristub siin teistest punktidest
mõistus, millegi uurimine). Ühtlasi positivismi rajaja. Positivism on seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne. Ideaaliks jumalakeskne maailmapilt asendada ratsionaalse, objektiivse, teaduslikuga. Kuigi teda peetakse sotsioloogia kui teaduse rajajaks, on tema tegelik panus kaasaja sotsioloogiasse siiski tagasihoidlik. Teda tuleb siiski tunnustada selle eest, et ta määratles ära sotsioloogia meetodid, ehk viisid, kuidas objektiivselt ühiskonda uurida. Emile Durkheim (1858-1917). Peetakse üheks suuremaks sotsioloogia klassikuks. Väitis, et üksikindiviid ei oma erilist tähtsust sotsioloogia jaoks. Oluline on ühiskond või suurem grupp, kuhu inimene kuulub. See, mis sünnib inimeste omavahelises suhtluses, eksisteerib iga konkreetse inimese elust eraldiseisvalt. Oluline pöörata tähelepan sellele. 1897 ,,Enesetapp". Uuris enesetappude hulka erinevates rahvastikurühmades, regioonides ja erinevatel aegadel, protestantide ja katoliiklaste hulgas
C.) Keele kategooriad ja struktuur mõjutab seda, kuidas me maailma tajume D.) Kultuuri mõistmiseks tuleb uurijal selles vähemalt 1-1,5 a elada E.) Rahvuste tekkimine on sotsiaalsete ja ajalooliste protsesside tulemus 1p. Kes neist sotsioloogidest tõi religiooni uurimisel kasutusele mõistepaari sakraalne-profaanne (püha-ilmlik)? A.) Max Weber B.) Karl Marx C.) Pierre Bourdieu D.) Talcott Parsons E.) Emile Durkheim 1p. Anderson kirjeldab rahvuslust kui „kujutletud kogukonda”. Milline väide sobib enim selle lähenemisega? A.) Rahvuse liikmed tunnevad üksteist isiklikult, kuna nad moodustavad ühise kogukonna B.) Rahvusel puudub olemuslik ühisosa, see on ettekujutuse vili C.) Rahvuse tekkimiseks ja toimimiseks on vajalik, et inimesed usuksid et nad ühte rahvusesse kuuluvad D.) Rahvused on kaasajal globaliseerumise tõttu hääbumas E
Tavainimsed kipuvad sotsiaalteadusi kritiseerima. ,, See lihtsalt ei saa õige olla" või ,,Aga ma olen seda kogu aeg teadnud" Vastuväited väitele ,, Ma olen seda kogu aeg teadnud!" 1. Tagantjärele on alati kerge öelda, et ,,ma juba teadsin seda". On kuulnud selle kohta vms. 2. Tavateadmine on tihti pärit teadusest. Teadlased võtavad mingi tavateadmise ja tõevastad seda. 3. Kunagi ei või teada, kas tavateadmine ikka vastab tõele. Kas uskumus vastab tõele või mitte. Peamised teoreetilised vastuolud sotsioloogias. Need võimaldavad iseloomustavad antud teadust. Milline on teadlase roll? positiivne teadlase ülesanne uurida, kuidas asjad tegelikult on: milline om tõde. Sotsioloog peab jääma kõrvalvaatajaks, piirduma ühiskonna kirjeldamise ja seletamisega · Normatiivne Kas sotsiaalteadused peavad võtma eeskuju loodusteadustest?
Ühiste normide järgimises väljendub grupi liikmete SOLIDAARSUS, ühtekuuluvus. Ent grupi püsivus ja atraktiivsus võib tugineda ka seal tekkinud TÖÖ- JA ROLLIJAOTUSEL, mis annab grupi liikmete suhetele STRUKTUURI. Sellised grupid on püsivamad just siis, kui nende koosseisus on ERINEVATE omadustega inimesi, kes on võimelised täitma erinevaid rolle. Tööjaotus loob seega teist tüüpi solidaarsuse, mis väärtustab käitumise mitmekesisuse. E. DURKHEIM nimetas sarnastumistungil põhinevat solidaarsust MEHAANILISEKS ja tööjaotusel tuginevat solidaarsust ORGAANILISEKS. Ajaloos toimub areng mehhaaniliselt solidaarsuselt orgaanilisele. /A: 268/, /AU: 267-268/ E. DURKHEIMI JA E. ALLARDTI SOLIDAARSUSE KÄSITLUS TÖÖJAOTUSE ASTE MADAL KÕRGE SARNAS- KÕRGE Mehaaniline solidaarsus (jäigad Madal solidaarsus
e) Nii a kui c võivad õiged olla 24. Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi Allpool on kujutatud mobiilsustabel. Oletame, et sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? inimesed jagunevad kolme klassi: töölisklass (kõige a) Weber, Marx, Parson madalama prestiiziga), keskklass ja ülemklass (kõige b) Marx, Bourdleu, Comte kõrgema prestiiziga). c) Weber, Marx, Durkheim Lapse sotsiaalne positisioon 25. Miks on kuritegevus mänguteooria järgi väga Töölisklass Keskklass Ülemklass KOKKU raske likvideerida? Töölisklass 30% 20% 10% 60% a) Sest väga madal kuritegevuse tase langetab Keskklass 10% 15% 5% 30% Ülemklass 0% 5% 5% 10% ühiskondlikku stabiilsust
Millist valdkonda peaks õigus üldse reguleerima. - Indiviidide sotsiaalne käitumine teiste inimestega suhtlemise mõttes. Milline osa inimese konkreetsetes käitumisaktides on mõjutatud indiviidi enda psüühikast ja arengust ja kui suur on käitumises ühiskonna mõju. Objektide uurimiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Sotsioloogia uurimisobjektiks on: 1. sotsiaalne protsess e ühiskondlik protsess 2. Sotsiaalse keskkonna konkreetne valdkond (nt institutsioon (majandus, perekond)) 3. Sotsiaalsed või ühiskondlik protsess, mis peaks sisaldama vastuolu => sotsioloogia uurib probleeme, mis ju ongi nähtus, milles väljendub vastuolu. Sotsioloogia tegeleb ühiskonna mõjurite uurimisega erinevatele nähtustele. Õigusloome globaliseerumise tingimustes (kui natsionaalne õigus sõltub mingitest teguritest, mis ei ole alati selle konkreetse õigussüsteemi ametnike poolt kontrollitavad) transnatsionaalne õigus
1839- mõiste “sotsioloogia” 1876- esimene kursus Yale ülikoolis 1893- esimene õppetool Chicago ülikoolis 1896- esimene sotsioloogia professor E.Durkheim Eestis: 20.saj esimene pool, elulaadi uurimine 60’ndate keskel rajatakse sotsioloogia üksus TRÜ’s 70’ndatel luuakse sotsioloogia sektor TA Ajaloo Instituudis Sotsioloogiale panid aluse Comte (1798-1857) ja Martineau (1802-1876). KLASSIKALINE SOTSIOLOOGIA Durkheim (1858-1917)- Ühiskond kui omaette reaalsus. See koosneb omavahel seotud sotsiaalsetest elementidest(olulisemad moraalsed normid). Ühiskond kujutab endast moraalset tervikut. Inimeste vahelise suhtluse puhul tekivad ühised arusaamad, kuidas nad peaksid käituma ning millised on normid suhtlemisel. Lihtsamates ühiskondades valitseb grupiteadvus ja mehhaaniline solidaarsus, kuid arenenud ühiskonnas individualistlik teadvus ja orgaaniline solidaarsus. Inimesed sünnivad, elavad ja surevad, aga nende kogemuste muster kujuneb
Kude Grupp Skelett Teed, ehitised Vereringe Hüvede jaotus Närvisüsteem Käskluste jaotus Toitumine Majandus Käsitles ühiskonda kui elavat organismi. Inimühiskond koosneb samuti komponentidest nagu inimene. Kõige mõjukamad sotsioloogid: Karl Marx Emile Durkheim Max Weber Karl Marx (1818 1883) filosoof, majandusteadlane. Ise ta ennast sotsioloogiks ei nimetanud. Tänapäeval peetakse teda eelkõige sotsioloogiks. Teda on peetud ka kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloogiks. Marxi kaastöötaja oli Friedrich Engels. Materialism tema teooria põhialus. Töötegemine, elatusvahendite hankimine on inimese elus kõige tähtsam komponent. Tähtis on kuidas inimene elab, kuidas ta endale toitu hangib, mitte
- loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused).
annaabi.ee 
