Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II (0)

Q: Mis teeb muidu tavalisest inimhulgast grupi hüsteerilisi kakerdajaid või lõhkuva jõugu?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mis teeb muidu tavalisest inimhulgast grupi hüsteerilisi kakerdajaid või lõhkuva jõugu?

II pool

Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181-182)
C. Wright Mills. Võimueliit. 1956
Vaaltes äri, valitsuse ja teiste suuremate mõju- ja võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja. Väitmaks, et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teisi sektoreid ja sealseid otsuseid, ei pea tõestama et need inimesed osalevad ühises vandenõus või on omavahel vahetus kontaktis . Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi.
Pluralistlik mudel – Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad , et ettekujutus sellest lihtsustab liigselt tegelikkust , lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased (neil ei saa kõigil olla Harvardi kraadi ega sarnaseid väärtushinnanguid) ja alahindab konfilktiallikaid valitseva klassi seas. Nad väidavad, et ärihuvid võivad olla väga erinevad. Eri võimusektorid võitlevad harilikult nappide ressursside pärast ühiskonnas. Massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terve süsteemis.

Kollektiivse käitumise mudelid (268-271)
Mis teeb muidu tavalisest inimhulgast grupi hüsteerilisi kakerdajaid või lõhkuva jõugu? Gustave Leboni teooria seletab rahvahulga käitumist sellega, et inimesed kaotavad oma identiteedi ja isikliku vastutuse tunde, muutuvad avatuks ettepanekutele ja nad tõmmatakse kaasa nakatavast emotsioonist (1896!)
Emotsionaalse nakkuse mudel - Blumeri mudel; Leboni seisukohtade edasiarendus.
Hulka nähakse kui tekkivate suhete ja normide tandrit. Vastatikuse mõju kaudu loovad osavõtjad järk-järgult tähenduste kogumi – reaalsuse konstruktsiooni – mis annab nende tegudele mõtte. Wut. Lamp.
Lisaväärtuse mudel – koosneb kuuest tingimusest, millest igaüks piirab võimalike käitumiste hulka. Ka väga lamp.
Ressursside mobiliseerimise mudel – Protestikäitumine ja organiseeritud katsed muutusi esile kutsuda või neile vastu seista (sotsiaalsed liikumised) mingid ebanormaalsed sündmused, mis tõmbavad ligi võõrandunud ja marginaalseid järgijaid, vaid osa käimasolevast protsessist, mille abil jaotatakse sotsiaalseid hüvesid. Tähelepanu koondatud rohkem organisatsioonidele ja liikumistele tervikuna kui indiviididele, liidritele või järgijatele.
Sotsiaalsete liikumiste liigitamine ja arengufaasid (271-274)
Sotsiaalne liikumine on institutsiooniliste ja stratifikatsioonisüsteemi muutuste poolt olevate elanike arvamuste ja arusaamade kogum.

Reformistlik liikumine – nõuab muutusi olemasoleva süsteemi sees. Valitav taktika selline, mis peaks mõjutama poliitikuid , kohtunikke ja avalikku arvamust üldiselt. Valimiseelne propaganda , demonstratsioonid jne.

Revolutsiooniline liikumine – taotleb kehtivatele vastupidiseid fundamentaalseid muutusi väärtushinnangutes ja institutsioonides. Niisugune radikaalne eesmärk õigustab erakorralist taktikat, mis peab kogu üh.-s endale tõmbama tähelepanu ja esile kutsuma hirmu ja ebakindlust. (ka kaaperdamised, lasteröövid, pommiplahvatused)

Vastupanuliikumine – püüab peatada muutusi ja taastada seda, mida nimetatakse traditsioonilisteks väärtusteks ja normideks. Nt. abordivastane liikumine, valgete ülemvõimu eest võitlevad grupid.

Utopistlik liikumine – püüab leida ideaalset ühiskonda tõeliste uskujate valitud grupile lootuses, et nende näide saab eeskujuks suuremate sotsiaalsete süsteemide muutumisele.
Sotsiaalse liikumise arengufaasid –

isiklik rahulolematus või ebamäärane rahutus ühiskonnas

huvi suunamine ja informatsioonivõrgu tekkimine

formaalsete organisatsioonide tekkimine

liikmete poolt liikumise eesmärkide aktsepteerimine või liikumise järk-järguline langus liikmeskonna kaotuse tõttu.

Konflikt ja selle leevendamise meetodid (63-64)
Konflikt tekib ühiskonnas juhul, kui osapooled püüavad rahuldada oma vajadusi enda vastaste hävitamise või võimetuks tegemisega. Erinevalt teistest vastastikuse toime mehhanismidest ei eelda konflikt olemasoleva sotsiaalse korra tunnustamist. Konflikt tekibki inimeste ja gruppide vahel just sellepärast, et olemasoleva korra tunnustamisest on loobutud , pidades seda rõhuvaks või ebaõiglaseks. Üritatakse purustada või asendada neid, kes loovad sotsiaalse elu reegleid. Konflikt lõhub üh.-s kehtivaid sotsiaalseid sidemeid .
Leevendamise meetodid –

koopteerimine

vahendamine

vaenulikkuse rituaalne kanaliseerimine

Peremees -staatus (50-51), staatusekindlus ja –kindlusetus (121-122)
Alati on mõni sotsiaalne positsioon tähtsam kui teine. Peremees-staatuseks nimetatakse meie kõige tähtsamat sotsiaalset staatust. See on staatus, millega meid ühiskondlikult kõige enam identifitseeritakse.
Üldistav sümboolne väärtus – inimesed eeldavad automaatselt, et nimetatud staatuse omajal on veel terve hulk teisi loomuomadusi, mida inimesed sellega seostavad.
Nt nunnal võib olla terve hulk juurdekuuluvaid ja saavutatud staatusi – tütar, õde, tädi, õpetaja jne
Staatusekindlus ja –kindlusetus – Staatusekindlus on olukord, kus inimene kuulub eri staatushierarhiates sarnasele astmele . Vahet pole kas keskel, põhjas või tipus . Suurim kindlus on aga just põhjas/tipus.
On aga võimalik olla ka erinevates hierarhiates erinevatel tasemetel. See on staatusekindlusetus. Nt võib olla maffiabossil olla palju võimu ja vara, aga tal on samas vb madal sotsiaalne prestiiz.

Sotsioökonoomiline staatus, sotsiaalse klassi hindamine (115-117, joonis 8.1)
Sotsioökonoomiline staatus – Sotsioö. staatuse indeks põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil. Kasutatakse ka sotsiaalse klassi hindamiseks/kindlakstegemisel.
Sotsiaalse klassi hindamine – defineerimiseks mitu võimalust: kasutada inimese reputatsiooni kogukonnas, kasutada tema eluviisi või inimese enda klassikuuluvuse määratlust. Samuti kasutatakse mitmesuguseid SESi (sots.öko. staatus) indekseid. Kõik need meetodid põhinevad üksikindiviidi tunnustel ja on seega paljudele sotsioloogidele kasutuskõlbmatud.
Konfliktiteoreetilisest käsitlusest väljakasvanud lähenemine keskendub inimese töökohale, st tootmise sotsiaalsetele suhetele – kus inimene asetseb tootmisprotsessis ja suhetes teiste inimestega, palju kontrolli otsuse langetamise üle jnejne.

Klassiteadlikkus ja klassiteadvus (117-118)
Klassiteadvus tekib siis, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistel eeelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vastuseisvatena teiste klasside klassihuvidele. Enamikke kasvatatakse üles arusaamas, et üh.-s pole olemas sots. klasse .

Staatuse omandamine: klassi immobiilsus , staatuse omandamise põhimudel (119-121)
Klassi mobiilsus – tendents , et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast-põlvkonda.
Staatuse omandamise põhimudel – Isa töökoht, poja haridus ja poja esimene töökoht on kolm muutujat, mis kujundavad poja hilisema töökoha.

Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine (sh difusioon ja kultuuriline lõtk) (220-223)
Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid , sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. Põhilised allikad on – keskkonnasündmused, sissetung/sõda, kultuurilised kontaktid, innovatsioon , populatsiooninihked ja difusioon.
Difusioon – kultuurielementide levik. Kõige tähtsam muutuste tekitaja . Uued ideed, teod, tehnoloogia arusaamad ja teised kultuuriartiklid levivad isikult isikule, grupilt grupile ja üh-lt ühiskonnale.
Kultuuriline lõtk – Kirjeldab tendentsi , kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloofia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega.

Muutuste omaksvõtmine ( agendid ) ja muutuste tüübid (227-229)
Muutusi toetavad või neile on vastu inimesed, kellel on sotsiaalsetes süsteemides teatud staatused . Mõned staatused on mõjukamad kui teised ja nende staatuste omanikud on tõenäolisemalt muutuste agendid. Kui suguharupealik võtab uuenduse omaks, teevad seda ka tõenäoliselt teised liikmed.
Muutuste tüübid – järk-järgulised ehk kasvavad muutused (põllumajandus – alates paleoliitikumist järk-järgult arenenud) ning revolutsioonilised muutused (üh poliitilise ja sotsiomajandusliku struktuuri järsk ja põhjalik ümberkorraldus).

E. Durkheim usust, sakraalne ja profaanne (194-195, 199)
Ükski usk pole väär, kõik omalmoel õiged ja kõik vastavad, kuigi erinevalt, inimeksistentsi etteantud tingimustele.
Kõigis ühiskondades kaks väga erinevat käitumiste ja objektide kogumit

Sakraalne – sisaldab pühasid, jumalikke ning müstilisi/üleloomulikke jõude

Profaanne – maine, arusaadav, mõistetav.

M. Weber usust, preestrid ja prohvetid (195, 200)
Weberit huvitas peamised seosed ideede ja tegude vahel. Nt võrdles erinevaid uske ja vaatles, kuidas igaüks neist annab psühholoogilise ja praktilise konteksti majandustegevusele.
Preestrid ja prohvetid – ususüsteemidel topeltloomus. Preestri funktsioonideks tegelemine usu spetsiifiliste traditsioonidega, kusjuures ta on väljaõppinud ja ordineeritud juht. Prohveti teiselt poolt on karismaatiline kuju, kes sageli pärineb ilmalikust keskkonnast, ja kutsub üles ilmutuslikule uuele korrale. Selle uue korra määratlejana on ta ametliku võimuga (preestriga) vastuolus. Nad lõhuvad sotsiaalset korda, aga samas nende karisma rutiniseeritakse, millega prohveti usk ametlikustatakse ja vaimne missioon muudetakse ilmalikuks organisatsiooniks. Paljud religioonid alustavad sotsiaalsete ja poliitiliste muutuste eestvedajatena, kuid muutuvad lõpuks ise uueks ametlikuks kirikuks.

Uskumuste süsteemide funktsioonid ja düsfunktsioonid, süsteemide struktuur (196-197)
Uskumustel ja rituaalidel on nii avalikke(väljendatud, kavatsuslikke) kui ka varjatuid(tunnustamata, sageli ootamatuid) funktsioone. Näiteks on inimohverdamiste, nõiatantsude, armulaudade jne mõte aidata inimesi ja gruppe, et nad tuleksid toime elu tundmatute ja ähvardavate aspektidega (loodusõnnetused, kurjus jne). Ometigi on neil ka oma varjatud funktsioonid – mis tugevdavad traditsioone ja annavad inimestele grupiühtsuse vahetu kogemuse. Vabastab isiklikust ja sotsiaalsest stressist nt.
Düsfunktsioonid – Kui üh.-s rohkem kui üks usk, on see alati seotud konfliktiga. Enamus sõjad ajaloos usu pärast – tagakiusamised, piinamised, massitapmised jnejne. Usk on nii isiklik asi, et kompromisse saavutada väga raske.
Süsteemide struktuur - Igal religioonil või ideoloogial on kolm isiklikel ja ühiskondlikel vajadustel rajanevat olulist komponenti.

pärinemismüüt – viitab asjaolule, et kirjeldatud sündmust võimatu tõestada. Piibli maailma loomise lugu nt

Käitumisreeglid – taaskehtestavad sotsiaalset korda. See funktsioon on nt kümnel käsul või koraanil

Tulevikunägemus – hea sõna levitamine, kristuse teise tulemise ootamine , revolutsiooni läbiviimine jne

Perekonna tekkimise funktsionalistlikud ja konfliktiteoreetilised seletused (150-151)
Funktsionalistlikud seletused – verepilastuskeeld ja vahetusfaktor. Paljud teadlased peavad verepilastuse keelamist grupi säilimise aluseks. Nii tekivad abielusidemed eri perekondade vahel. Sugulussidemed ja kohustused toovad potensiaalsed vaenlased kokku, kostööd tegevate perekondade arv ühiskonnas kasvab ja kogukond tugevneb. Levi-Strauss arvab , et pruutide ja peigmeeste vahetus on aluseks kõigile kaasaegsetele vahetustele.
Konfliktiteoreetilised seletused – Funktsionalist näeb, et verepilastuskeelust, pruutide ja peigmeeste vahetusest ja sotsiaalse isaduse käsitlusest tõuseb gruppidele ja indiviididele tulu. Grupid tugevnevad, indiviidide personaalsed vajadused rahuldatakse.
mida v

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 6 allalaadimist

Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II #1

Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II #2

Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II #3

Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II #4

Kordamisküsimused HMS raamatu kohta II #5

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

6 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

s6skis Õppematerjali autor

kindlus staatusekindlus ametliku seletused difusioon stratifikatsioonisüsteemi

Sarnased õppematerjalid

doc

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused II

Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Võimueliidi mudeli kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtub eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. Pluralismi põhiväiteks on, et massiühiskonna huvide mitmekesisus tagab selle, et mitte ükski grupp ei saa kontrollida otsuste tegemist terves süsteemis. Poliitikasfääris rõhutavad pluralistid võimu

Sotsioloogia

doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Asjastamine. Me peame ühiskonnast rääkides täpsstama, kellest ja millest me räägime. Liiga sageli võib lugeda, et ühiskond teeb seda, või ütleb toda, kuid see on asjastamise loogiline viga ehk abstraktsest mõistest konkreetse asja tegemine. Subjektiivne reaalsus. Meie subjektiivne reaalsus(meie meeles olevad ideed ja tunded) areneb suuresti sotsiaalsete vastastikuste mõjutuste kaudu. Me tugevdame omi muljeid teistelt pärit arusaamadega, näiteks mõne rock-bändi või partei kohta. 2. Teadusväliste tegurite mõju sotsioloogilistele uuringutele (3234). Sotsiaalseid uuringuid läbi viies tuleb arvestada ka teadusväliste tegurite mõjusid. Need teadusvälised tegurid on väärtushinnangud, sõltuvus uuringute finantseerimisest ja uurijate ning uuritavate poolne pettus. Väärtushinnangud teadusliku meetodi üks alustugesid on püüe olla väärtusneutraalne, st vaba uurija isiklikest väärtushinnangutest. Potentsiaalne konflikt

Sotsioloogia

docx

Sotsiloogia kordamisküsimused

Sissejuhatus sotsioloogiast kordamisküsimused loengumaterjali kohta 1. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1.RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta

Sissejuhatus sotsioloogiasse

doc

Sotsioloogia eksami spikker

raamidesse. b) teoorail on kalduvus koondada tähelepanu harmooniale, stabiilsusele, sotsiaalsele korrale ja konflikte nähakse ajutise probleemina. c) Fun teooriat süüdistatakse ka selles et ta ei jälgi muutusi läbi aegade ja jätab vahele ajaloolise konteksti. Konfliktiteooria sarnasus ja erinevus struktuurfunktsionalismiga : sarnasus et ühiskonna sotsiaalseid struktuure tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil ja otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem

Sotsioloogia

odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Erinevus Struktuur funktsionalistliku teooriaga nt seal kus strukt.funkts. seletaks politsei vägivalda korra taastamise vajadusega märgiks konfliktiteoreetik, et selline vägivald on suunatud ühiskonnas vähe võimu omavate liikmete vastu Sarnasus Struktuur funktsionalistliku teooriaga Mõlemad mudelid jagavad seisukohta, et ühiskonna sotsiaalset ülesehitust tuleb vaadelda väga abstraktsel tasandil Kaasaegne ühiskond või otsivad üldisi reegleid sotsiaalsete süsteemide olemuse kohta Mikro- ja makrotasandi sotsioloogia erinevus. mikrosotsioloogia- rõhuasetus väiksematele ja vähem abstraktsetele analüüsiühikuutele makrosotsioloogia makrotasandi uuringud liikudes sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt igapäevakäitumise juurde Sümboolne interaktsionism Peamised küsimused on: 1) inimesed mõtlevad ja suhtlevad teineteisega sümbolite abi, mille tähendusi igapäevases inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse

Etenduskunst

docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

Lahterdatud korrapärasused, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Durkheimi sõnul tuleb sotsiaalseid fakte seletada teiste sotsiaalsete faktidega viidates sotsiaalsele struktuurile. 1.6. Mis rolli mängib sotsioloogias ja sotsioloogilistes uuringutes teooria? Teooria on loogiliselt seotud väidete kogum, mis selgitab terviklikku sündmuste klassi. Teooriatega seotakse informatsioonikillud omavahel kokku, et nad annaks rohkem teadmisi suuremate mustrite kohta ühiskonnas. Teoreetilisi raamistikke ja mudeleid on palju erinevaid. Iga teooria kujutab endast maailmale vaatamise erilist viisi ning juhib tähelepanu ühiskonna erinevatele aspektidele. 1.7. Mis panuse andis August Comte (1798-1857) sotsioloogia arengusse? Teda nimetatakse sotsioloogia rajajaks. Moodustas sõna "sotsioloogia" (socius ld. keeles kaaslane, logos kr. keeles millegi uurimine). Tahtis vana traditsioonilist korda asendada ühiskonna ja grupielu teadusliku uurimisega

Ühiskonna uurimine ja analüüs

docx

Sotsioloogia ja sotsiaalne side

4. Anoomia käsitlus Durkheimi ning Mertoni järgi (põhjused ja tagajärjed) Norm kui sotsiaalne tugi ja teabekandja. Anoomia hälbiva toimimise põhjusena. E. Durkheim : "normituse" seisund ühiskonnas väheneb tootmisega seotud normide järgmine, kaovad üldtunnustatud normid. Anoomaia ja enesetapud. Anoomia reeglite puudumine, normitus.Durkheim situatsioon kus normid puuduvad, on ebaselged või segadust tekitavad. Normdid sisaldavad selgeid reelgisteisse selle kohta, mida inimene vastavas situatsioonis teeb. Kui situatsioon hajub v hävineb, kaovad seda reguleerivad normid. Sotsiaalse loomana ei suuda inimene taluda normide puudumist ehk anoomiat. Teatud sotsiaalses situatsioonis käitub inimene nii nagu situatsioon nõuab, mitte lähtuvalt oma isikuomadustest. Anoomia kultuurisüsteemi ühtuse lagunemine kindlati sotsiaalsete normide kadumise tõttu (lahutused, kuritegevuse tõus jne). Hälbivust tingib anoomia ehk normitus

Sissejuhatus sotsioloogiasse

docx

Sissejuhatus Sotsioloogiasse Kruusvall kordamisküsimused vastustega

VÕIM - võimalus mõjutada (vastuseisust hoolimata) teiste inimeste toimimist, muuta sotsiaalseid suhteid ja sündmuste kulgu oma huvidest lähtuvalt . Näide- isa annab ülesande pojale, poeg edasi vennale, see õele. Töö tehtud, võim rakendatud. Isa autoriteet. Ühiskonnas: rahvas, kohus, meedia, valitsus võim on inimestevaheline suhe – ühtede võim teiste üle. Domineerimine. LEGITIIMSUS - inimestevaheline kokkulepe selle kohta, et võimu rakendamine antud olukorras ja teatud inimeste poolt on sotsiaalselt põhjendatud. Valitsus – demokraatlikud valimised- rahvas on kokku leppinud. AUTORITEET - indiviidi “a” võime panna indiviidi “a” tegema midagi sellist, mida ta muidu ei teeks, kusjuures “a” on veendunud “a” õiguses sellisel viisil toimida. “a” peab “a” toimimist legitiimseks. VÕIMU TÜÜBID (M. WEBER): 1

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Rohkem sarnaseid