Seedeelundkond (0)

1. NIMETA SEEDETRAKTI OSAD: Suu��s, magu , kaksteists�rmiksool, peensool , j�mesool, p�rasool. 2. SEEDIMINE. SEEDEELUNDKONNA P�HIFUNKTSIOONID: Toitainete mehhaaniline ja f��sikalis-keemiline t��tlemine: MEHHAANILINE: toidu peenestamine, edasiliikumine seedetraktis ja imendumine KEEMILINE: toidu t��tlemine erinevate seedeens��midega (muudab omastavaks), sapi eritumine , soolhappe osav�tt protsessist. 3. SEEDIMINE SUU��NES: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja s��davuse m��ramine. 2. Toidu peenestamine- on lihtsam seedida. 3. Toidu s�ljega niisutamine. muudab peenestatud toidu libedamaks. 4. Toidu seedimine s�ljefermentide toimel. 4. S�LJE T�HTSUS SEEDEPROTSESSIS: muudab peenestatud toidu libedamaks. Suus algab keemilise t��tlemise protsess, sest s�lg sisaldab am�laasi ja maltaasi, mis l�hustavad s�sivesikuid. Baktereid h�vitava toimega ainete sisalduse t�ttu v�hendab s�lg organismi sattuva nakkuse ohtu. 5. MAO LIMASKESTA SEKREEDID: 1. Epiteelkihi pindmine osa-lima eritus. Kaitseb mao seina, kuna maomahl v�iks selle muidu �ra s��vitada. 2. Mao p�himiku pearakud- maomahla eritus. Sisaldab toiduseedimise fermente l�hustamiseks. 3. Mao p�himiku katterakud- soolhappe eritus. Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab �ra toidu roiskumist. 6. MIKS TOODETAKSE MAO LIMASKESTAS SOOLHAPET? Muudab rasvu aktiivsemaks; toodab baktereid; hoiab �ra toidu roiskumist. 7. MILLISTE TOITAINETE SEEDIMIST EI TOIMU MAOS: Maos ei toimu s�sivesikute seedimist, kuna seal on vaid valke ja rasvu l�hustavaid aineid (peptiin, lipaas ). Alles peensooles hakatakse l�hustama s�sivesikuid, sest siis lisatakse toitk�rdile k�hun��rmest k�hun��rmen�re, milles on ens��me k�ikide toitainete l�hustamiseks. 8. ISUMAHL: �rritades maitsmis -, l�hna- ja n�gemisreflekse, hakatakse eritama maomahla juba enne toidu makku j�udmist. Pidev isumahla esile kutsumine on kahjulik! nt. pidev n�tsu n�rimine. 9. MAO SEKRETOORSE TALITLUSE FAASID : 1. Reflektoorne faas e. isumahla eritumine 2. Keemiline faas, mis s�ltub toidu koostisest. Nt. v�ga rasvane toit p�rsib maomahla eritumist, mis t�hendab, et toit p�sib maos kaua. 10. 12-S�RMIKSOOLDE SUUBUVAD N�RED, NENDE �LESANDED: 1. K�hun��rmen�re sisaldab k�iki toitaineid l�hustavaid ens��me: tr�psaiin l�hustab valke; am�laas s�sivesikuid, lipaas rasvu. 2. Soolen�re: sisaldab peptidaase, mis l�hustavad valke; maltaasi, mis l�hustab disah. pol�sahhariidideks; lipaasi , mis l�hustab rasvu. 3. Sapiga viiakse v�lja er�trots��tide j��kained; sapihapete soolad on k�hun��rme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mist�ttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on v�imelised imenduma organismi. 11. SAPI �LESANDED SEEDEPROTSESSIS: Sapiga viiakse v�lja er�trots��tide j��kained; sapihapete soolad on k�hun��rme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mist�ttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on v�imelised imenduma organismi. 12. K�HUN��RME T�HTSUS SEEDEPROTSESSIS: K�hun��rmen�re sisaldab k�iki toitaineid l�hustavaid ens��me: tr�psaiin l�hustab valke; am�laas s�sivesikuid, lipaas rasvu. 13. SEEDIMINE PEEN- JA J�MESOOLES: PEENSOOLES: imendumine toimub l�bi epiteelrakkude difusiooni ja aktiivse transpordi teel. S�sivesikud l�bivad sooleseina monosahhariididena; valgud viiakse l�bi sooleepiteeli verre aminohapetena; lipiidid imenduvad l�mfikapillaaridesse. J�MESOOLES: toimub ulatuslik vee tagasiimendumine ja k��ritamisprotsessid mida aitavad bakterid . 14. MIKS PEAB TOIT SISALDAMA KIUDAINEID: 1. Veeslahustuvad kiudained vajalikud selleks, et viia v�lja liigne kolestorool; aeglustada gl�koosi imendumist(veresuhkru normis hoidmine). Nt. pektiin ja inuliin. 2. Veeslauhustumatud kiudained suurendavad toidumassi, mis tekitab t�isk�hutunde; soodustavad toiduliikumist soolestikus . Kiudaineid leidub teraviljas, kaunviljades, puu- ja juurviljades. 15. S�SIVESIKUTE IMENDUMINE: Imenduvad monosahhariididena verre; p�hiline mass imendub peensoole piires; v�ike osa imendub ka j�mesooles. 16. VALKUDE IMENDUMINE: Imenduvad aminohapetena verre; p�hiline mass imendub peensoole �lemises osas; m�ned lahustuvad valgud imenduvad muutumata kujul(nt. kanamunavalk, seerumivalk). 17. RASVADE IMENDUMINE: Imenduvad gl�tseriini ja rasvahapetena: gl�tseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seej �rel imenduvad koos sapihappega l�mfi, sealt edasi vereringesse, sealt edasi maksa. 18. PROBIOOTILISTE BAKTERITE � LESANNE : 1. T�stavad organismi vastupanuv�imet e. immuunsust 2. Hoiavad bakteriaalset tasakaalu 3. H�lbustab bakteriaalset tasakaalu. 19. TOIDU EDASILIIKUMINE SEEDETRAKTIS: Toidu segamine seedekulglas toimub pendelliigutustega; toimub ka ringlihaste kontraktsioon e. r�tmiline segmentatsioon . PERISTALTILISED LAINED: levivad piki peensoolt j�mesoole suunas. Aeglane laineline protsess . Vastupidine peristaltika = okserefleks. PERISTALTILISED T�UKED: lained, mis levivad suures ulatuses pikemate portsjonite abil kiiremini edasi. 20. AINEVAHETUSE OLEMUS: F�aioloogiline protsess, kus organismid muudavad toitainetega saadavat energiat bioloogilise oks�datsiooni teel elutegevuseks sobivateks enregialiikideks. Biol. oks�datsioon toimub astmeliselt raku mitokondrites, selle tulemusel vabaneb energia j�rk- j�rgult, mitte plahvatuslikult. 21. AINEVAHETUSE P�HIK�IVE: Energiahulk, mida meie organism vajab eluliselt t�htsate f�sioloogiliste funktsioonide toimimiseks t�ielikus puhkeseisundis, lamadesasendis, t�hja k�huga, normaalse kehatemperatuuri juures ning �mbritseva ruumi temperatuuril 18-20�C. P�hik�ibe suurus s�ltub isiku soost, vanusest , kehamassist, pikkusest ja sisesekretoorsete n��rmete talitlusest. 22. AINEVAHETUSE LISAK�IVE: Energiahulk, mis s�ltub kehalisest aktiivsusest ning seedimisele kuluvast energiast(10%) 23. VALKUDE �LESANDED ORGANISMIS: 1. On kudede p�hiliseks ehitusmaterjaliks. 2. On ainevahetuse p�hiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatal�saatoriteks e. osalevad k�ikides ainevahetusprotsessides. 4. M�ningad hormoonid on valgulise ehitusega. 5. Valgustruktuurid kindlustavad kudedes erutuse tekke ja erutuse levimise. 6. Lihaskontraltsioon toimub valkude toimel. Kui neid ei oleks, ei saaks organism liikuda ! 7. Liitvalk hemoglobiin transpordib hapnikku. Ilma selleta ei saaks organism hapnikku omastada! 8. Valk m�oglobiin on lihastes hapniku reservuaariks. V�imaldab kiireid lihaskontraktsioone! 9. Vereplasma valgud teostavad hormoonide, vitamiinide jt. ainete transporti, moodustades kompleks �hendeid. 10. Nukleoproteiinide vahendusel toimub p�rilikkuse edasikandmine. 11. On energiaallikad. Valkude l�hustamisel vabanevat l�mmastikuvaba j��ki kasutatakse �ra energiaallikana. 12. Fibrinogeen teostab vere h��bimist. 24. TRANSAMIINIMINE JA DESAMIINIMINE: TR: �he aminohappe aminor�hm kantakse teisele aminohappele , tekib uus aminohape , mida just tol hetkel tarvis on. DES: l�hustamisprotsess, kus eraldatakse aminor�hm ja aminohape muudetakse l�mmastikuvabaks �hendiks, mis eraldatakse organismist v�i kasutatakse energeetilistes protsessides. 25. VALGUVAJADUS , ASENDAMATUD JA ASENDATAVAD AMINOHAPPED : VALGUVAJADUS -desamiinimisel l�hustatud aminohapete asendamise vajadus toiduvalguga ASENDAMATUD: (9) organism ise ei s�nteesi, seep �rast peab neid saama toiduga. Sisaldavad peamiselt loomsed valgud, sellep �rast peaksv�h. pool toiduga saadavst valgust olema loomne. Nt. muna, piim, soja , tatar, p�hlikd. ASENDATAVAD: s�nteesitakse maksas transamiinimise teel. 26. VALGU F�SIOLOOGILINE MIINIMUM: minimaalne valgu kogus, mis on vajalik selleks, et s�ilitada tasakaalustatud l� mmastiku bilanss toiduratsiooni korral, mis t�ielikult katab organismi energeetilised vajadused e. rahuoleku vajadused. 27. TOIDUVALGU OPTIMUM : valguvajadus organismi k�rgenenud ainevahetuse tasemel 2500 kcal energiakulu puhul - 100 g Iga t�iendava 500 kcal kohta suurendada toiduvalgu sisaldust 10 g v�rra (0,8 � 1 g iga keha kg kohta, kui ei ole tegemist raske kehalise t��ga�) 28. L�MMASTIKUBILANSS; JAGUNEMINE: iseloomustab erinevust organismi tulnud ja organismist v�ljunud l�mmastikukoguste vahel. L�M. BIL= toidu N2- v�ljaheite N2- uriini ja higi N2 TASAKAALUSTATUD BIL. rganismi tulnud ja org. v�ljunud l�mmastikukogused on v�rdses e. tavalises rahuolekus . POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud l�mmastiku hulk �letab organismist v�ljunud l�m. hulga e. p�rast kehalist t�� POSITIIVNE BIL. : organismi tulnud l�mmastiku hulk �letab organismist v�ljunud l�m. hulga e. p�rast kehalist t��d; p�rast haigusi; lapseeas , kus on eriti oluline saada vajalik valguvajadus! NEGATIIVNE BIL. : org. v�ljunud l�mmastiku hulk �letab organismi tulnud l�m. hulga e. kehalise t�� ajal; haigusperioodil; vananedes , kus aitaks kehaline koormus! 29. S�SIVESIKUTE AINEVAHETUS : Peamine energeetiline allikas! ��p�evasest energaikulust kaetaks nende arvel u. 60 %. Seedetraktis l�hustatakse s. monosahhariidieks, peamiselt gl�koosiks, mis kantakse edasi maksa. Taimne toit: T�rklis; Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne t�rklis . gl�kogeen 30. S�SIVESIKUTE �L. ORGANISMIS: 1. p�hiline energiaallikas ; 2. struktuurne funktsioon � membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3. tugifunktsioon � luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon � gl�kogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon � laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. bios �nteesiks vajalik komponent � nukleiinhapete ja aminohapete, gl�kolipii 7. osmootse r�hu ja ioonide sidumise regulatsioon � teatud s�sivesikute negatiivse laengu ja h�drofiilsete omaduste t�ttu; 8. mehhaaniline kaitsefunktsioon � limade heteropol�sahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste , soolestiku pinna kaitse. 31. H�PERGL�KEEMIA, H�POGL�KEEMIA, TEKKE P� HJUSED : H�PERGL�KEEMIA: eluohtlik seisund, mille puhul veresuhkru tase t�useb normist k�rgemale. Organismis kuhjuvad ketokehad . Insuliini puudusel ei saa organism vajalikku energiat k�tte s�sivesikutest ja v�tab energiaallikana kasutusele rasvad , kuid nende lammutamine j��b poolikuks (insuliini v�hesus) ja kuhjuvad kahjulikud j��kained e ketokehad. Tekib nn "happem�rgistus".Veresuhkru k�rgenenud taset (h�pergl�keemiat) on organism v�imeline taluma kauem, isegi p�evi, ilma et � ldine enesetunne oluliselt muutuks. Seega on raskema seisundi teke aeglasem ning patsient j�uab tavaliselt ise arsti poole p��rduda. P�HJUSED: 1.insuliiniannuse v�henemine v�i puudumine 2. liigs��mine (s�sivesikud ja rasv) 3. �ge haigus, operatsioonid, traumad 4. v�hene f��siline koormus H�POGL�KEEMIA: seisund, mille puhul veresuhkur langel alla 3,3 mmol/l. P�HJUSED: 1. liiga suur insuliiniannus 2. Toit sisaldab v�hem s�sivesikuid kui tavaliselt 3. s�stib insuliini, aga ei s�� 4. tavalisest suurem f��siline koormus 5.rohke alkoholi tarvitamine 6. haigestumine 32. RASVA DEPOOD ORGANISMIS: rasvkoena k�hu��ne elundite � mber , lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas, rakkudes, kudedes. 33. RASVA JAGUNEMINE ORGANISMIS: Depoorasv e. varurasv - paikneb spetsiaalse rasvkoena k�hu��ne elundite �mber, lihaste vahel, nahaaluses piirkonnas Struktuurrasv e. rakurasv - kuulub k�ikide kudede ja rakkude koostisse ehitusmaterjalina 34. DEPOORASVA �LESANDED: 1.Organismi energiavaru 2. Fikseerib siseorganid 3.Kaitseb siseorganeid mehhaaniliste m�jutuste eest 4. Kaitseb organismi �lejahtumise eest 35. STRUKTUURRASVA �LESANDED: 1.Rakumembraanide ehitusaine 2.Protoplasma koostisosa 3.Naha rasun��rmete sekreedi koostisosa 4.Lahusti osadele vitamiinidele. Osadel k�llastamata rasvhapetel on vitamiinidega v�rdne t�htsus organismis 36. ORGANISMIS OLEVA VEE JAGUNEMINE: 1. Rakusisene e. intratsellulaarne vesi 60 % kehakaalust, kuulub rakkude koostisesse 2. Rakuv�line e. ekstratsellulaarne vesi 40 % kehakaalust; �mbritseb rakke, selle kaudu toimub toitainete, ainevahetusj��kide ja reglaatorainete viimine rakku ja rakust v�lja. 37. DEH�DRATSIOON; H�PERH�DRATSIOON: DEH�DRATSIOON- veesisalduse langus H�PERH�DRATSIOON- veesisalduse t�us 38. H�POTOONILINE H�PERH�DRATSIOON: 39. VITAMIINID ; JAGUNEMINE NIMI �LESANDED KUS LEIDUB AVITAMINOOSI TAGAJ �RG A RETINOOL LOOTE NORM. ARENG, RAKKUDE PALJUNEMINE, N�GEMISPROTSESS, EPITEELI ARENG, SUGUFUNKTSIOON MEREKALADE JA MERELOOMADE MAKSA �LIS ( TURSK , MEREAHVEN, HAI, VAAL, H�LJES), J��KARU RASV, MUNAREBU , SUVINE PIIM, V�I, SALAT, SPINAT , HAPUOBLIKAS , (KLOROF�LL), KAALIKAS ( KAROTIIN ) KANAPIMEDUS, H� IRED SEKSUAALELUS, SARVKESTA JA NAHA VIGASTUSED B1 TIAMIIN S�SIVESIKUTE-, VALKUDE-, MINERAALAINETE JA VEEAINEVAHETUS TERAVILJAD ( TERA KEST JA IDU), KAUNVILI , P�HKLID, P�RM, MUNAREBU, MAKS, NEERUD , S�DA, VEISE- JA SEALIHA, PIIM BERI-BERI (3 VORMI) 1)N�RVIVORM - POL�NEURIIT, (ERITI ALUMISE J�SEME N�RV) 2)S�DAMEVORM (M�OKARDI) KAHJUSTUS S�DAME LAIENEMINE, S�DAMETALITLUSE N�RGENEMINE) 3)PAISTETUSLIK VORM (LIHASTE- JA SIDEKOE KOLLOIDSE SEISUNDI MUUTUSED) B2 RIBOFLAVIIN S�SIVESIKUTE AINEVAHETUS, VALKUDE JA RASVADE S�NTEES, VALGUSKIIRTE TRANSFORMEERIMINE MAKS, LAHJA LIHA, MUNAREBU, MAAP �HKLID, PIIM, V�IPIIM, HERNED, SPINAT, LILLKAPSAS, PORGAND , PIRNID, P�RM, T�ISTERASAADUSED SUUNURKADE L�HENEMINE, HUULEP�LETIK, KEELE SUURENEMINE, NINA, SUU�MBRUSE JA K�RVATAGUSE EKSEEM, N�GEMISH�IRED, LEUKOTS��TIDE ARVU V�HENEMINE. PP NIKOTIINHAPE KOFERMENTIDE KOOSTISES (HAPPENDUSMIS- JA REDUKTSIOONIPROTSESSID) MAKS, P�RM, TAILIHA , MAAP�HKLID, T�ISTERATOOTED (RUKKILEIB, SEPIK ) PELLAGRA: KEELEP�LETIK (NAGU B2), K�HULAHTISUS, KATMATA KEHAOSADE PIGMENTATSIOON P�IKESEKIIRGUSE TOIMEL. B6 P�RIDOKSIIN L�MMASTIKU AINEVAHE #TUSE FERMENTIDE KOOSTISES, RASVADE AINEVAHETUSPROTSESSIDES P�RM , S�NTEESIB SOOLE MIKROFLOORA KNS H�IRED (RASKUSED K�NDIMISEL, KRAMBID), MAKSA RASVV��RASTUS, H�POKROOMNE ANEEMIA , NAHA MUUTUSED, ATEROSKLEROOS , MAO SOOLHAPPE PRODUKT. SUURENEMINE. B12 KOBALAMIIN VERELOOME , AINEVAHETUS, KASVUPROTSESS, SIGIMISFUNKTSIOON VEISEMAKS, VEISENEERUD, S�DA, VEISE-, SEA-, VASIKA- JA HOBUSELIHA, S�NTEESITAKSE SEEDETRAKTIS AINETEST, MIS SISALDAVAD KOOBALTIT AVITAMINOOSI T�HELDATUD EI OLE, MANUSTAMINE ANNAB H�ID TULEMUSI PAHALOOMULISE ANEEMIA RAVIL P BIOFLAVONOID SUURENDAB KAPILLAARIDE RESISTENTSUST, REGULEERIB KUDEDE HINGAMISPROTSESSE NING MUID BIOKEEMILISI PROTSESSE, SOODUSTAB C-VITAMIINI TOIMET TSITRUSVILJALISED , KIBUVITS , TEELEHED, MUSTS�STAR, SALAT, KAALIKAS, KAPSAS , KARTUL JT. PUU-NING K��GIVILJAD C ASKORBIINHAPE OSALEB OKS�DATS-REPUKTSIOONIOONI PROTSESSIDES, AKTIVISEERIB PROTEOL��TILISI FERMENTE JA MAKSA ESTERAASI, OSALEB DESOKSIRIBONUKLEIINHAPPE S�NTEESIS, SUUR IMMUNOLOOGILINE T�HTSUS TAIMSED TOIDUAINED (KAPSAS, SALAT, SPINAT, PETERSELL, TILLIPEALSED, SIBULAPEALSED, HAPUOBLIKAS, MALTS, N�GES, KIBUVITSAMARJAD, METSAMAASIKAD, VABARNAD, KARUSMARJAD , S�STRAD, TSITRUSVILJALISED, KAALIKAD, NAERID, PORGANDID, SIBUL , KARTUL JNE. SKORBUUT , N�RKUS, T��V�IME LANGUS, TUJUTUS, V�SIMUS, VASTUPANUV�IME V�HENEMINE NAKKUSTELE, VEREVALUMID NAHA ALL, LIIGESTES JNE. D KALTSIFEROOL KALTSIUMI JA FOSFORI AINEVAHETUS KALAMAKSA�LIDES, V�IS, PIIMAS, MUNADES, P�RMIS, TEKIB ORGANISMIS ULTRAVIOLETTKIIRTE TOIMEL. LUUSTIKU DEFORMATSIOONID E TOKOFEROOL SOODUSTAB SPERMATOGENEESI, LOOTE NORMAALSET ARENGUT, SOODUSTAB LIHASTE TEGEVUST TAIME�LID, SEEMNEIDU�LID, TAIMEDE ROHELISED OSAD, MUNAREBU, TAILIHA SPERMATOGENEESI LAKKAMINE, ISEENESLIK ABORT K NAFTOKINOON SOODUSTAB MAKSA PROTROMIINI TEKET K��GIVILJA ROHELISED LEHED, S�NTEESIVAD SOOLETRAKTI MIKROOBID VERE H��BIMINE AEGLUSTUB. 40. MILLIST VIT. ON V� IMALIK S�NTEESIDA ORGANISMIS, MILLISTEL TINGIMUSTEL? D-vitamiini on v�imalik inimeses ise s�nteesida, UV-kiirguse toimel. 41. T�HTSAMAD MINERAALAINED ORGANISMIS, NENDE �L, SAAMISE ALLIKAD: AINE PEAMISED �LESANDED KUS LEIDUB DEFITSIIDI S�MPTOMID Ca kaltsium Luude ja hammaste koostises, osaleb n�rvis�steemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Piim, piimasaadused, juurvili, rohelised lehed Tetaania P FOSFOR Luude ja hammaste koostises, osaleb energiavahetuses Piim, piimasaadused, liha, k�rrelised Luude n�rgenemine Mg MAGNEESIUM Luude koostises, osaleb n�rvis�steemi reaktsioonides, sisaldub fermentides Viljapead , liha, piim Neuroos, iiveldus Na NAATRIUM Osmootse r�hu ja vee ainevahetuse regulatsioon, lihaskontraktsioon Keedusool N�rkus, apaatia, lihaskrambid Cl KLOOR Vee ja mineraalainevahetuse regulatsioon Keedusool - K KAALIUM Fermentatiivne funktsioon rakkudes Juurvili, liha, puuviljad, p�hklid N�rkus, h�poreflek., letargia Fe RAUD Hemoglobiini koostises, fermentide koostises Liha, maks, oad, p�hklid, puuvili Aneemia Cu VASK Fermentide koostises P�hklid, maks, neerud, kuivatatud juurvili, viinamari Aneemia, skeleti defektid Mn MANGAAN Fermentide koostises (karboanh�draas) Liha, krabi , oad, munakollane I JOOD Kilpn��rme hormooni s�ntees Keedusoola lisandina Kasvu peetus , sugulise arengu peetus 42. MILLINE AINE ORGANISMIS ON UNIVERSAALSEKS ENERGIAVAHENDAJAKS? ATP- 10 astmel 23 ATP molekuli; 1 min, jooksul kulutatkse see �ra 3 x; rakk sureb, kui energiaga varustamine l�peb; rakus on 4-5 sek. varu; ta laguneb iseeneslikult, kui teda ei kasutata. 43. ATP RES�NTEESI MEHHANISMID ORGANISMIS: 1. ATP-PCr S� STEEM Kestab 10-15 sek. Ei vaja midagi ega tooda kahjulikke laguprodukte. 2. GL�KOL��S Kestab 3-4 min. Ei vaja midagi peale gl�koosi, kuid toodab piimhapet. 3. OKS�DATIIVNE S� STEEM Toimub pidevalt. Vajab O2 , kasutab gl�koosi, rasvu ja valku. Toodab H2O ja CO2 44. ANAEROOBSED ENERGIATOOTMISE VIISID ORGANISMIS: Anaeroobne gl�kol��s- hapniku puudumisel rakkude ts�toplasmas toimuv gl�koosi lagundamine, mille � heks l�pp-produktiks on kas piimhape v�i etanool. 45. ENERGIA TOOTMINE AEROOBSEL TEEL: Aeroobne gl�kol��s-k�igi rakkude ts�toplasmas toimuv gl�koosi esmane lagundamine hapniku rikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse gl�koosi molekulist kaks p�roviinamarjahappe molekuli. 46. MILLISES ENERGIATOOTMISE VIISIS OSALEVAD S�SIVESIKUD: Gl�kol��sis ja oks�datiivses s� steemis .. 47. 1 g s�sivesikutest on v�imalik saada 4 kcal 48. 1 g rasvadest on v�imalik saada 9 kcal 49. MIKS EELISTAB ORGANSIM ESMASE ENERGIAALLIKANA S�SIVESIKUID? 1. Neid kulutavad k�ik keharakud 2. Lihased suudavad toota s�sivesikutest energiat ka ilma hapniku osav�tuta 3. Sama hulga energia k�ttesaamiseks kulub v�hem hapnikku 4. On hapnikurikkad � hendid rasvadega v�rreldes.