eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel
ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse
..60% kogu ööpäevasest energiakulust. Polüsahhariidid (tärklis, glükogeen, tselluloos), disahhariidid (sahharoos, laktoos, maltoos), monosahhariidid ( glükoos, fruktoos). Süsivesikud imenduvad monosahhariididena. Kiudained lõhustatakse osaliselt alles jämesoole bakterite poolt. Kiudained seovad rohkesti vett, stimuleerivad soole motoorikat. Sülje ja kõhunäärme - amülaas lõhustab polüsahhariidid kuni disahhariidi maltoosini. Amülaas inaktiveeritakse maos soolhappe toimel, disahhariidid jõuavad lõhustamatult peensoolde. Süsivesikute lõhustamise lõpetavad peensoole limaskesta epiteelirakkudes tekkivad ensüümid disahharidaasid: maltaas, sahhraas, laktaas. Aineid transporditakse läbi raku, s.o transtsellulaarselt. Enterotsüüdi plasmamembraani apikaalsetes ja basolateraalsetes piirkondades on erinevad kandurid e transporterid. Monosahhariidide kergendatud difusioonis osalevad kandurid kuuluvad GLUT perekonda.
Seedimine suus: Toidu sissevõtt. Närimine, toidu peenestamine. Sülje eritus, toidu niisutamine, lagundamine. Sülg sisaldab tärklist ja triglütseriide lagundavaid esüüme(amülaas, ligvaallipaas) Sülgeprodutseerivad 3paari suuri süljenäärmeid(kõrvalsüljenäärmed,keelealused ja lõuaalused näärmed)+suuõõne limaskestas asuvad väikeaed süljenäärmed.,leeliseline(7,4-8), Seedimine maos: Toidu ajutine hoidla,jätkub süsivesikute lõhustumine kuni mao pH lubab,pH 5,muutub amülaas inaktiivseks.Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel.algab valkude/lipiideide lõhustamine.Maolimaskesta näärmetes tekkiv maomahl(pH0,9- 2,5),sisaldab 0,5 HCl,valkusid lõhustavaid ensüüme pepsiini ja vähe lipiidide lõhustumise lipaasi.HCl tekib katterakkudes(maopõhi,maokeha),HCl aktiveerib pepsinogeene- pepsiinideks,Toidusegamisel maomahlaga-toidukört e küümus,püsib 2..6h,perioodilised mao
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talitlust patoloogiline- ja kliinil
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luud toetada ja kaitsta keha,
ei lagunda- tselluloos, hemitselluloos. Seedesüsteemis mahukad osad mikrobiaalse seede läbiviimiseks (eesmagu, jämesool) Mäletsejate eripära mitmeosaline magu eemagu - vats, võrkmik ja kiidekas, libedik talitlus vastab lihtmaole 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks, antibakteriaalne toime lüsosüü, antikehad tärklise seede algus - sülje amülaas (omnivooridel), lipaas (noorloom), sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete neutraliseerimine, kogus 100- 200 l/ööpäevas, isotooniline. Koertel nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon:
Ehituse ja talitluse alusel eristatakse koduloomadel ühekambrilist (hobune, siga, koer, kass) ja mitmekambrilist magu (veis, lammas) suuõõs, neel ja söögitoru lihtmagu (inimestel nt) maks, sapipõis ja pankreas peensool, jämesool vatsaseede lõpp- produktid 47) Sülje moodustumine, koostis, füsioloogilised funktsioonid, süljenõristuse regulatsioon. Sülg niisutab ja teeb toidu neelatavaks antibakteriaalne toime 1) lüsosüüm 2)antikehad tärklise seede algus 1) sülje amülaas (omnivooridel) lipaas (noorloom) sülje amülaasi ja lipaasi toime avaldub mao proksimaalses osas Sülg koosneb: vesi, elektrolüüdid, lima. Liigilised erinevused: mäletsejalistel tugevasti aluseline (CHO3), vatsa hapete neutraliseerimine, kogus 100- 200 l/ööpäevas, isotooniline. Koertel nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon:
Kõik kommentaarid