Eestimaa maakonnad: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Hiiumaa Liivimaa kubermangud: Saaremaa, Tartu ja Viljandimaa Maariik kaitses talurahva õigusi, kuna maa oli jagatud kaheks kubermanguks, siis valiti mõlemasse kubermangu keskvõimu esindav kindralkuberner. Lutherlus sundis inimesi saama haritud, 1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kell...
Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. 1933.aastal Under ja Adson uude majja elama Nõmmel. 1940.aastatel Saksa okupatsiooni ajal, ilmus luulekogu Mureliku suuga. 1944,aastal lahkusid Adson ja Under Eestist, mindi Rootsi. 1957.aastani teatrtimuuseumis töötas., ning avaldas mitu uut luulekogu. Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule. M. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Gustab Suits inspireeris Underit. Siuru Printsess ja ajalaulik. August Gailit nimetab Underit Noor-Eesti puhkema läinud õieks tänus tema pamfletile Sinises tualetis daam. Kõige siurulikum luulekogu: Sonetid(1917). Tema loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Underi kujutuslaad on impressionistlik. Tema luuletus Ehtides iseloomustab hästi Siuru-aegse Underi poeetilist maailma. Tema kujundid toetuvad hästi eristavatele võtetele- võrdlustele, metafooridele ja epiteetidele
See Kurjategijad ja ohvrid raamat soovib abistada teid ning teravdada teie tähelepanu, Norras viidi vägivaldsete laste arvu kindlakstegemiseks 2.-9. ennetamaks laste vägivaldse käitumise tekkimist. Samuti jul- klassi õpilaste seas läbi küsitlus (vt. lk. 102, Kirjandust, Olweus, gustab käesolev raamat teid abi otsima, seda pigem varem kui liiga hilja. 10 MIS ON AGRESSIIVSUS? 11 Tänapäeval käsutatakse MIS ON AGRESSIIVSUS
mete kinnitamiseks. Väikest lampi hoiab reflektori avas paigal ta pesa vedmliistak, Tagalatern (vt. joon. 61, b) täidab kolme ülesannet: val- gustab numbrimärki, hoiatab järelsõitjaid ja annab pidur- damisel stoppsignaali. Selleks on laterna kere jaotatud kaheks, temas on 2 lampi (harvem üks kähe hõõgniidiga lamp). Numbrimärki valgustav ja tagatulel andev väike geldist (reflektorist), hajutist ja lampidest koos pesadega