Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Väike käitumisraamat (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas armastust välja näidata?
  • Kellele ei meeldiks kui kaasa nii talitaks?
  • Kuidas alustada oma lapse distsiplineerimist?
Tallinna Pedagoogiline Seminar
Väike kombeõpetuse raamat lapsevanemale
Piia Kreitsman
2011 Tallinn

Sisukord


Sisukord 2
Sissejuhatus 3
Armastus 4
Kuidas armastust välja näidata? 4
Distsipliin 5
Tähelepanu 6
Suhtlemine 6
Rääkimisele julgustamine 6
Juttude ettelugemine 6
Rutiin , järjepidevus ja järjekindlus 6
Eeskuju 7
Lugupidamine 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus


Laste kasvatamiseks ei ole olemas reeglite kogumit ja kuidas saakski olla, kui nad on kõik omaette isiksused ? Järeltulijate kasvatamine peaks olema rõõm ja ma loodan, et minu nõuanded aitavad teil seda täiel määral nautida. Raske on oma lastest rõõmu tunda, kui te nendega kogu aeg sõnelete ja vaidlete, aga see ei pea nii olema.
Laste kasvatamine tähendab 90 protsenti tervet mõistust ja 10 protsenti võitlust, ehkki tuleb ette hulgaliselt olukordi, mil näib, et need arvud vahetavad kohad! Ma loodan, et see referaat aitab teil algust teha või tagasi õigele rajale pöörduda. See ei anna vastusei kõigile küsimustele ega lahenda kõiki probleeme, aga see aitab teil lõpuks saada endale õnnelikud, enesekindlad ja usaldusväärsed lapsed, kelle üle võite õigusega tõeliselt uhkust tunda ning kes teevad teie elu lapsevanemana palju lihtsamaks ja vähem närvesöövaks.
Õnn kaasa. See on vaeva väärt!

Armastus


Kuidas armastust välja näidata?


Laps peab tundma ja teadma, et teda armastatakse tingimusteta. Sellist armastust saavad talle pakkuda ainult vanemad. Tingimusteta armastus ei sõltu sellest, kuidas laps käitub või toime tuleb, ja seda ei saa kasutada manipuleerimiseks. Armastust saab näidata erineval moel: füüsilise helluse , lugupidamise ja tunnustamisega või seeläbi, kuidas me lapse eest hoolitseme ja teda toidame.
Liiga paljud lapsevanemad jätavad füüsilise kontakti täiesti tahtmatult unarusse , kui laps suureks kasvab. Ja ehkki 14- aastasele võib olla vastumeelt näidata sõprade ees oma emotsioone vanemate suhtes, on ta õnnelik, kui ema või isa teda koju jõudes kallistab.
Väikesele lapsele meeldib näha vanemate omavahelisi õrnusi, alles suuremaks saades muutub see talle kohutavalt piinlikuks.
Mõnikord võite last asja eest teist taga kallistada ja öelda talle, et ei suutnud soovile vastu panna, kuna ta on nii tore. Kellele ei meeldiks, kui kaasa nii talitaks? Aga võib-olla, kui me ise nii teeksime, siis teeks ka tema!

Distsipliin


Juba sõna distsipliin ise kadus lastekasvatuse sõnavarst aastate eest, sest meil kõigil seostus see karmi karistamisega. Õigupoolest tähendab see aga lapsele õpetamist, kuidas end ülal pidada nii, et ta kokkuvõttes oma käitumist kontrollida suudab. Tegelikult on sõna distsipliin tuletatud ladinakeelsest sõnast disciplina ja tähendab “õpetus”, mitte “pagana kõva keretäis”, nagu te võib- olla arvasite.
Ärge peljake, et aeg-ajalt laste vastu karm olles vähendate tema armastust teie vastu, tegelikult armastab ta teid rohkemgi, kui adub, et on kasvanud ühiskonnale meelepäraseks toimekaks inimeseks .
Kuidas alustada oma lapse distsiplineerimist?
  • Kehtestage piirid.
  • Muutke hääletooni ja kehakeelt.
  • pidage meeles: käsud ei kuulu vaidlustamisele.
  • Olge järjepidev ja järjekindel.
  • Muutke reeglid lihtsaks ja arusaadavaks.
  • Öelge lapsele, mida te temalt ootate.
  • Julgustage ja tunnustage head käitumist.
  • Olge halva käitumise puhul range.
  • Õpetage, miks”ei” peab alati tähendama “ei”.
  • Jääge rahulikuks ja säilitage enesevalitsus .
    Kehtestage piirid
    Piirid on kogum reegleid, mida me oma lapse käitumisele kehtestame, teatud laadi moraalse ülalpidamise raamistik, mille ta peab omandama, et elada.
    Piirid õpetavad lapsele, milline on vastuvõetav käitumine ja seeläbi areneb temas vajalik enesekontroll ja- distsipliin, mis temasse alati alles jääb.
    Väikelapse puhul tasub meelde jätta mõned väärt märksõnad.
  • Tema tähelepanuvõime on lühiajaline.
  • Tal puudub võime näha oma tegude tagajärgi.
  • Ta on kõige suhtes uudishimulik.
  • Tema tähelepanu on kerge kõrvale juhtida.

    Tähelepanu


    Me kõik armastame tähelepanu ja lapsed ei ole erandid, kuid tähelepanu jagamiseks on olemas õiged ja valed viisid. Oleme kõik kokku puutunud valesti käituva lapsega ja mõelnud: “ Ta teeb seda ainult tähelepanu võitmiseks”. Jah, arvatavasti see nii ongi.
    Hea uudis on see, et kui laps saab piisavalt positiivset tähelepanu, siis ta ei püüa seda võita vastuvõetamatult käitudes.
    Seega jälgige, et lapsele jagub piisavalt tähelepanu positiivsete tegude eest, nagu viisakas käitumine, õhtul voodisse jäämine, õdede-vendade või sõpradega kenasti mängimine.

    Suhtlemine


    Eriti tähtis tegur perekonnas on suhtlemine. Lapse kasvades on vanematel väga lihtne rääkida lapsega ainult siis, kui tahetakse, et ta midagi teeks või ei teeks. Regulaarsed ühisvestlused õpetavad last olema vanemate suhtes avatud. Peresisest suhtlemist ei maksa kunagi pidada väheväärtuslikuks.

    Rääkimisele julgustamine


    Püüdke vältida lutte. Mida rohkem lutti kasutatakse, seda suuremasse sõltuvusse imik sellest satub, kuni hakkab nutma , et oma lutti saada. Kriisiolukordades on lutt muidugi käepärast.

    Juttude ettelugemine


    Lapsele meeldib, kui talle ette loetakse ja ta õpib juba varakult, et raamatud on lõbu ja põnevuse allikas. Juba enne rääkima õppimist suudab laps sõnadest aru saada, seega kaasake ta juttu , paludes piltide peal erinevaid asju näidata.

    Rutiin, järjepidevus ja järjekindlus


    Väikelapse areng põhineb järjekindluse. Ta peab teadma ja eeldama, mis toimuma hakkab.
    Laps on harjumuse ori. Ta tunneb end mõnusasti, kui teab, kas minnakse kooli või lapsehoidja juurde. Püüdke siis tema elu mitte liiga palju killustada ja muuta, sest see mõjub talle häirivalt.

    Eeskuju


    Laps õpib rohkem oma vanemate vaatamisest ja kuulamisest kui sellest, mida tal teha kästakse. Lapsevanematena oleme oma lastele eeskujuks, seega peame kindlustama, et meie eeskuju oleks positiivne ja meie enda käitumine selline, et kui näeme seda kopeerivat, jääme tulemusega rahule.
    Laps õpib vanemate väärtushinnanguid, seisukohti, reaktsioone ja käitumist jälgides rohkem kui ühelgi muul moel. Olete tema jaoks rollimudelid, andes nii head kui halba eeskuju. Üks õpetaja ütles mulle kord: “Mõnikord saad mõne lapse probleemidest aru, kui kohtud tema vanematega”. Vaadake siis, et teie ei oleks see probleem.

    Lugupidamine


    Laps lihtsalt peab õppima endast, teistest inimestest ja omandist lugu pidama .
    Lapsel areneb eneseaustus , kui talle jagatakse armastust, tuge, julgustust, kiitust ja distsipliini . Ja kui last korrale kutsutakse, peab olema selge, et halb ei ole mitte tema, vaid tema käitumine. Kui laps teeb vigu, tuleb teda keelitada ja julgustada uuesti proovima, mitte teda luhtunud katse pärast halvustada. Ärge eirake lapse arengustaadiumi ega koormake teda ebarealistlike ootustega. Luhtumise tajumine on kiire viis lapse eneseväärikuse ja eneseusalduse minetamiseks.

    Kasutatud kirjandus

    Penny Palmano –Jah, palun.Tänan! Lastele käitumisreeglite õpetamise põhialused
    8
  • Vasakule Paremale
    Väike käitumisraamat #1 Väike käitumisraamat #2 Väike käitumisraamat #3 Väike käitumisraamat #4 Väike käitumisraamat #5 Väike käitumisraamat #6 Väike käitumisraamat #7 Väike käitumisraamat #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Vengine Õppematerjali autor
    Laste käitumisraamat.Lühiülevaade käitumisest.

    Sarnased õppematerjalid

    Lapse areng
    28
    doc

    Lapse areng

    Mõelge oma peaga ja püüdke olla õiglane. Olge ise eeskujuks ning tähtis on iseendaks jäämine. Laske lapsel teha üha enam valikuid ise, kuid hoolitsege, et need oleks lihtsad ja mitte liiga laiahaardelised. Andke talle mõningaid õigusi, olgu siis tegu kooliväliste üritustega või pere väljasõiduga. Tehke talle oma ootused ja lootused arusaadavaks. Karistada ja kritiseerida tuleb käitumist, mitte last, ta on veel piisavalt väike nii et ei tasu oodata perfektsust. Las laps näeb, et alati pole ka teie täiuslik, et ka teie teete vigu ja 14 mitte üksnes käitumisvigu, vaid eksite ka oma hinnangutes. Pikkamööda võiks lapsele anda kergemaid töid (nt laua katmine, ajalehe toomine vms). Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse

    Lapse areng
    Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
    65
    doc

    Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

    parem, kui oli olnud temal endal. Maiki ema tundis, et tema poeg oli vanemad olid teda lapsena üsna karmilt kõhelnud. Taskuraha alles päris ei saanud ta kunagi. Juba seitsmeaastasena pidi ta pidevalt väike. korterit koristama, nõusid pesema ja isegi söögi eest muretse- Noorte ma. Kui ta pärastlõunal koolist koju jõudis, magas ema juba sotsiaalabik purjuspäi voodis ja seda, kus viibis isa, ta tihtipeale üldse ei eskusest ei

    Avalikud suhted
    KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD
    26
    docx

    KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD

    LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa

    Pedagoogika
    Nimetu
    4
    doc

    Nimetu

    1. SISUKORD 1.sisukord.................................................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 3.Kas oled nõus autori seisukohtadega?......................................................................................2 4.Millega nõustud, millega mitte ja põhjenda oma arvamust?....................................................2 5.Mida said teada uut? Mis oli varasemast tuttav?..................................................................... 3 6.Mida saad kasutada igapäevaelus või töökohal?......................................................................3 7.Minu arvamus raamatust!.........................................................................................................3

    Kategoriseerimata
    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
    46
    doc

    LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

    ................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7

    Perepsühholoogia
    Gordon - Tark lapsevanem
    6
    rtf

    Gordon - Tark lapsevanem

    Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla ­ nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par

    Pedagoogika
    Uurimistöö
    17
    odt

    Uurimistöö

    tegeleta ning keda liigselt karistatakse, tajuvad jalusolekut ja hüljatust. Viimaks süvenebki lapses tunne: ma pean elus üksi hakkama saama, ma ei saa kellelegi loota. Küll aga peab laps ise oma jonniga toime tulema jonnieas. Vanematelt omakorda eeldab see mõistvat suhtumist ning tasakaalukust. Kindlasti mitte piitsa ja präänikut, mida mõnikord ekslikult kasvatuseks peetakse. Neljandaks-viiendaks eluaastaks peaks alateadlik jonn olema möödas ning väike inimene õpib pikkamööda oma tegude eest vastutama. Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike iseendale. Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem. Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme

    Psühholoogia
    Kodu ja perekonna roll lapse arengus
    17
    doc

    Kodu ja perekonna roll lapse arengus

    SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.

    Eelkoolipedagoogika




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun