Mõelge oma peaga ja püüdke olla õiglane. Olge ise eeskujuks ning tähtis on iseendaks jäämine. Laske lapsel teha üha enam valikuid ise, kuid hoolitsege, et need oleks lihtsad ja mitte liiga laiahaardelised. Andke talle mõningaid õigusi, olgu siis tegu kooliväliste üritustega või pere väljasõiduga. Tehke talle oma ootused ja lootused arusaadavaks. Karistada ja kritiseerida tuleb käitumist, mitte last, ta on veel piisavalt väike nii et ei tasu oodata perfektsust. Las laps näeb, et alati pole ka teie täiuslik, et ka teie teete vigu ja 14 mitte üksnes käitumisvigu, vaid eksite ka oma hinnangutes. Pikkamööda võiks lapsele anda kergemaid töid (nt laua katmine, ajalehe toomine vms). Hetkel, kui laps kooliuksest sisse astub, väheneb teie kui lapsevanema kontroll tema elu üle järsult. Standardeid kehtestavad nüüd õpetajad ja koolikeskkond ning lapse
parem, kui oli olnud temal endal. Maiki ema tundis, et tema poeg oli vanemad olid teda lapsena üsna karmilt kõhelnud. Taskuraha alles päris ei saanud ta kunagi. Juba seitsmeaastasena pidi ta pidevalt väike. korterit koristama, nõusid pesema ja isegi söögi eest muretse- Noorte ma. Kui ta pärastlõunal koolist koju jõudis, magas ema juba sotsiaalabik purjuspäi voodis ja seda, kus viibis isa, ta tihtipeale üldse ei eskusest ei
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus.........................................................................6 1.4.1Autoritaa
1. SISUKORD 1.sisukord.................................................................................................................................... 1 2.Sissejuhatus..............................................................................................................................1 3.Kas oled nõus autori seisukohtadega?......................................................................................2 4.Millega nõustud, millega mitte ja põhjenda oma arvamust?....................................................2 5.Mida said teada uut? Mis oli varasemast tuttav?..................................................................... 3 6.Mida saad kasutada igapäevaelus või töökohal?......................................................................3 7.Minu arvamus raamatust!.........................................................................................................3
................................................................18 1.6.6 ,,Nad kasvavad sellest välja" lõks.................................................................................18 1.6.7 Perfektse vanema lõks...................................................................................................18 1.6.8 Kuidas lõkse vältida ja neist pääseda?..........................................................................18 1.6.9 Nüüd aga väike valik nõuandeid...................................................................................19 1.6.10 Põhilised vead, mida vanemad käske jagades teevad................................................. 20 1.7 12 põhilist viga, mida me lapsi kasvatades teeme.............................................................. 21 1.7.1 "Kõik jääb nii, nagu mina ütlen!"................................................................................22 1.7
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
tegeleta ning keda liigselt karistatakse, tajuvad jalusolekut ja hüljatust. Viimaks süvenebki lapses tunne: ma pean elus üksi hakkama saama, ma ei saa kellelegi loota. Küll aga peab laps ise oma jonniga toime tulema jonnieas. Vanematelt omakorda eeldab see mõistvat suhtumist ning tasakaalukust. Kindlasti mitte piitsa ja präänikut, mida mõnikord ekslikult kasvatuseks peetakse. Neljandaks-viiendaks eluaastaks peaks alateadlik jonn olema möödas ning väike inimene õpib pikkamööda oma tegude eest vastutama. Tajudes ja aimates, et kõike, mida sa teed, teed ennekõike iseendale. Eneseimetlust varajases lapseeas nimetavad psühholoogid primaarseks nartsissismiks. Ümbrust hakkab laps tähele panema hiljem. Hilisem eneseimetluse periood (ehk sekundaarne nartsissism) pole enam loomulik nähtus, vaid tekkinud last ümbritsevate inimeste käitumise tulemusena. Kogu arm ja hirm, mida kogeme
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................2 1. KODU JA PEREKOND KASVUKESKKONNANA....................................................... 3 1.1. Kodu kolm mõõdet......................................................................................................5 1.2. Mitu põlvkonda koos...................................................................................................6 1.3. Kodu mängunurgana................................................................................................... 7 1.4. Mänguasjad ja mängunurk.......................................................................................... 8 1.5. Kodu keelekeskkonnana..............................................................................................8 1.6. Avatud suhted perekonnas...........................................................................................9 2.
Kõik kommentaarid