Rudiment inimesel Loom, kelle jaoks see omab tähtsust 1. ussripik e pimesool Mäletsejad, lehm 2. silmahambad Kiskjad, hunt 3. kolmas silmalaug Roomajad inimese kuulumist imetajate klassi tõendab kõige selgemalt see, et inimese loode areneb emakasiseselt ja tal on piimanäärmed. Lisaks on ka veel teisi tunnuseid, mis inimesel ja imetajal sarnanevad. Näiteks on inimesel ja ka teistel imetajatel kolme tüüpi hambaid, kolm kuulmeluukest ja diafragma ehk vahelihas. Ka inimese elundkonnad sarnanevad imetajate vastavate elundkondadega. Kalad- skeleti põhitüüp Roomajad- viis varvast Roomajad- kopsud Selgroogsete loomade jäsemeluud ehituse homoloogia on tõendiks nende ühisest päritolust: vaal,hobune,lind,nahkhiir 5. Väitlus: Elu tekkimise ja arengu kohta maal. ( 4 seisukohta )
taliuinakusse. 6. Millised meeled on koeral toidu otsimisel tähtsad? Milliseid meeli kasutab lind oma toidu otsimisel? V. Haistmine, kuulmine ning nägemine. Nägemine ning kuulmine. 7. Mis aitab imetajatel säilitada püsivat kehatemperatuuri? V. Täiuslik vereringe, tihe karvkate ja 4-ssaline süda. Imetajate sigimine ja areng 1. Võrdle imetaja ja linnu sigimist. Mis on sarnast mis mitte? V. Erinevused: 1) Imetaja loode areneb emakas. 2)Imetajal on jooksu-ehk innaaeg. 3)Linnu järglane areneb munas. Sarnasused: 1)Mõlemal on järglased. 2)Mõlemal on sigimiselundid. 2. Kus arenevad koeral seemne, kus munarakud? V. Seemnerakud arenevad isasloomas. Munarakud arenevad emasloomas. 3. Kus Hakkab arenema viljastatud munarakk? V. Emakas. 4. Miks on imetaja emasloomas arenevatel järglastel väiksem oht hukkuda kui roomaja ja linnu munas arenevatel järglastel? Kes või mis võiks sinu arvates imetaja ja linnu järglasi ohustada? V
ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. 6. Soo määramine Primaarse ja sekundaarse soo determinatsiooni mõiste, erinevused, toimumise eeldused Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid Emassuguhormoonid/isassuguhormoonid, nende roll sekundaarse soo väljakujunemisel Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Isasgonaadi e. testiste areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, Sertoli ja Leydigi rakkude diferentseerumine, AMH, testosteroon) Emasgonaadi e. munasarjade areng (tulevaste sugurakkude paiknemine gonaadi alges, granulooskihi ja teeka rakkude diferentseerumine, folliikuli moodustumine) Peamised geneetilised faktorid primaarsel soo determinatsioonil (emassoo arengurada indutseerivad faktorid, isassugu määravad faktorid)
Elevandid on maismaal ühed suurimad elavad loomad . Isane aafrika elevant võib olla umbes 4 meetri pikkune ja kaaluda 10 tonni . Neil on sambataolised jalad , töntsakas kere , nõgus seljajoon , suured kõrvad ja raske pea koos võhkade ja londiga . Aafrika ja India elevandid elavad , savannides , hõredates metsades , kuid Aafrika elevant võib elada sügaval vihmametsades . Elevandid elavad umbes 60 aastat , mis on rohkem kui ühelgi teisel imetajal , väljaarvatud inimene . Isaselevandid kasvavad kogu oma elu , mistõttu on nad 50 aastaselt tunduvalt suuremad kui emased elevandid . Elevantidel on suured köbrulised purihambad , et närida puruks puukoored , lehed , oksaharudest jne . See et elevandid on taimtoitlased ei tule sugugi kasuks , kuna see toob suuri kahjustusi näiteks : rohi tõmmatakse suurte mätastena maast üles , puudelt murtakse oksad küljest mis teeb puule haiget ja tõmmatakse ka ülesse väikseid puid
polüeteenkromosoomil on üksikud sellised alad.Lambiharikromosoomid meioosi esimeses profaasis, polüeteenrkomosoomid interfaasi nähtus. 4. Inimese kromosoomide klassifikatsioon Suured metatsentrilised, suured submetatsentrilised, keskmised submetatsentrilised, keskmised akrotsentrilised, väike metatsentriline, väikesed submetatsentrilised, väikesed akrotsentrilised, sugukromosoomid. 5. X-kromsoomi inaktivatsiooni protsess imetajal Kromosoomi valik juhuslik. Ühes rakus võib inaktiveeruda üks, teises teine. Pakitakse väga tihedalt kokku. Barri keha (miks ja milleks?) Inaktiveerunud ja tugevalt kokku pakitud X kromosoom emastes organismides. Kuna kui on kaks X kromosoomi, siis oleks nende geenide produkti isastest poole rohkem ja asjad ei toimiks. 4 nädal. 1. Olulised töövõtted rakukultuuridega töötamisel. Kuidas tagatakse steriilsus rakkudega töötamisel? Vahetusjalanõud, kõik tööd steriilitud
taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid on piimahammastega võrreldes mõnevõrra rohkem. Hambumus on väga tähtis, sest see on üks imetajate klassifikatsiooni põhialuseid. Mõnel imetajal polegi hambaid, või on neid väga vähe see on napihambuliste rühm, kuhu kuuluvad sipelgaõgija, vööloom ja laiskloom. (Genevieve Warnau ,,Kohtumine loomadega") Sissejuhatus Need kiiresti ujuvad veeimetajad kuuluvad vaalaliste seltsi, hammasvaalaliste alamseltsi ja delfiinlaste sugukonda. Viimane hõlmab näiteks delfiine, nokisdelfiine ja pringleid. Delfiinlased on vaalaliste seltsi kõige liigirikkam rühm ( üle 40 liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane
teineteisega kohakuti Ämblikuvõrgud Siidiusside kookonid Kiud on: vähese venivusega tugevad paindlikud Kollageeni kolmikheeliks imetajal on 1/3 valgust kollageen ·Heeliks (ca 1000 ah) on vasakukäeline ja rohkem välja venitatud kui heeliks ·Kolm heeliksit keerduvad paremakäeliselt moodustades kolmikheeliksi · Primaarstruktuur koosneb kordustest Gly
kuni meioosi preleptoteense faasi- ni. Adluminaarses (valendikupoolses) ruumis paiknevad iduepiteeli rakud meioos I profaasi leptoteenist kuni spermideks transformee- rumiseni. Oska kirjeldada alljärgnevaid protsesse: Imetaja (hiir, inimene) spermatogeneesi etapid: paljunemine, kasvamine ja küpsemine, spermiogenees ja kapatsitatsioon (millal toimub, kus toimub ja mis toimub?). a. spermatogenees - isase sugunäärmetes (imetajal testised) toimuv protsess, mille käigus moodustuvad spermid i. paljunemine - spermatogoonide mitootiline proliferatsioon ii. kasvamine ja küpsemine - meiootiline rakkude jagunemine, mille käigus tekivad haploidsed spermatiidid iii. spermiogenees - spermide moodustumine, järelküpsemine iv
ühte lühikesse sigimisperioodi (seda võib käsitleda semelpaarsusena isastel), mil tal partnerite rohkuse tõttu on lühiajaline erakordne edu. Lakkamatu võitlus konkurentidega haaremiperemehe staatuse eest kurnab ta aga harilikult nii, et harva peab omanik eriti kaua vastu. Isasdominantide polügüünia Selline polügüünia tüüp on omane liikidele, kellel esinevad nn pulmaturniirid. Neid teatakse esinevat vähemalt seitsmel imetajal (üks nahkhiir, viis sõralist), 35 linnul (mõned kurvitsalised, kanalised, koolibrid, paradiisilinnud, suurtrapp jt), mõnel konnal ja putukal. Seega ei ole see tüüp loomariigis eriti tavaline. Mänguplatsidel võitlevad niisuguste liikide isased omavahel tillukeste territooriumide pärast, millel pole ressursside seisukohast emastele mingit tähtsust. Ometi saabuvad viimased mänguplatsidele, et seal dominantsete isastega kopuleeruda. Isasdominantide polügüünia
populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Parasitism +/- Parasiidi ja peremehe suhe. Eristatakse välisparasiite (kirbud koeral; pistesääsed imetajal, puugid kassil) ja siseparasiite (paeluss või solge koera sooletikus, naharakkudesse tungivad seened); Loomulikult esineb parasitismi ka taimedel (võrm ristikul). Taimtoidulisus +/- Taimtoidulise looma (herbivoori) ja taime suhe: näiteks lehetäi, metskits, jänes ja taimed.
määramaks nende bioloogilised funktsioonid ja otsustamaks nende sobivust olema ravimi sihtmärgiks. MIDA SUUREM ON RAVIMI SELEKTIIVSUS ÜHE KITSA SIHTMÄRGI SUHTES, SEDA VÄIKSEM ON TÕENÄOSUS INTERAKTSIOONIDEKS TEISTE SIHTMÄRKIDEGA JA SOOVIMATUTEKS KÕRVALNÄHTUDEKS. N: antimikroobsetest agentidest parimatel ei leidu inimorganismis sihtmärke, küll aga mikroobis. Nt Penitsilliin atakeerib ensüümi, mis osaleb bakteri rakuseina sünteesis, imetajal pole aga ei rakuseina ega vastavat ensüümi, mistõttu penitsilliinil kõrvaltoimed peaaegu puuduvad. N: isegi kui on sama sihtmärk nii mikroobil kui inimesel, siis miljonite aastate pikkuse evolutsiooni tulemusena on tekkinud neis piisavalt struktuurierinevusi. Need võimaldavad disainida patogeeni-selektiivseid ravimeid. Nt Flukonasool – ravib seenhaigusi, inhibeerides seenes ühe ensüümi – demetülaasi – steroidide biosünteesirajal. Inimese ensüümi aga ei mõjuta.
rakumass e embrüoblast. Blastotsüst hõljub vabalt emakaõõnes umbes kaks päeva, siis kinnitub emaka endomeetriumi epiteelile. Trofoblast diferentseerub sisemiseks tsütotrofoblastiks ja välimiseks süntsüütiotrofoblastiks e plasmoodiotrofoblastiks. Esimese nägala lõpuks on blastotsüst pindmiselt implanteerunud. Blastotsüst implanteerub tavaliselt emakakeha tagaseina endomeetriumis. 2. Rebukoti tähtsus loote arengus Imetajal - endine blastotsööl muutub ürgseks rebukotiks, milles rebu ei ole. Osa ürgsest rebukotist eraldub ja alles jäänud sekundaarne ehk lõplik rebukott talitleb loote vereloome elundina: 1. Rebukoti seinas tekivad primaarsed sugurakud, mis migreeruvad hiljem sugunäärme algmesse. 2. Rebukoti laest kujuneb ürgsool, mille tagaosast sopistub kusekott. 3. Rekott taandareneb, kusekott kasvab lootevälise mesodermi sisse —> nabaväädi veresooned. 3. Tiheliidused, ehitus ja funktsioon
testosterooni abil välised ja anti-Mülleri juha hormoon inhibeerib Mülleri juha arengut. Emassuguhormooniks on östrogeen, mille mõjul arenevad kliitor ja häbememokad. Östrogeen indutseerib Mülleri juha diferentseerumise sisemisteks emassuguorganiteks. Dihüdrotestosterooni roll sekundaarsel soo determinatsioonil Dihüdrotestosteroon vastutab peenise, munandikoti ja eesnäärme morfogeneesi eest. Bipotentsiaalse gonaadi teke imetajal Seksuaalselt diferentseerumata gonaadi (bipotentsiaalne) alge hakkab arenema mesonefrose piirkonnas. Mesonefrose kõrval paikneva tsöloomi seina epiteel pakseneb – tekib genitaalvall. Inimese lootel ilmub bipotentsiaalse gonaadialge 4. arengunädalal. Gonaadialge jääb seksuaalselt indiferentseks 6.arengunädalani, mil tulevased sugurakud migreeruvad rebukotist genitaalvalli. Nii emaste kui isaste gonaadid lahknevad ühisest eellasest - bipotentsiaalsest gonaadist.
sellest tingituna määratakse geeni avaldumise koht lokaalselt organismis. Mutatsioonid mõjutavad ja võivad tekkida ka repressori seondumiskohal. Geen on samasugune, aga võimendi on natukene muutunud. Geeni oluliseks muutuseks ei pea geen muutuma, vaid nt tema regulatoorne osa. Hox geenide avaldumine kärbses ja hiirel. Lülid, milles avalduvad samasugused geenikomplektid. Molekulaarne alus võib olla seotud Hox geenide avaldumise mustris. Imetajal on 2x rohkem geene kui putukal, on nende Hox geenide järjestus genoomis väga sarnane ja nende avaldumise muster ka küllaltki sarnane. Imetajal kõht allapoole ja putukal kõht ülespoole. Siis morfoloogilised elemendid satuvad kohakuti. Ka imetajatel on lüliline struktuur, milles avalduvad samad geenikomplektid embrüo staadiumis. Selle sarnasuse molekulaarne alus võib olla seotud Hox geenide avaldumise mustris. Need geenid vaatamata sellele, et imetajal on palju rohkem
Hammaste diferentseerumine, lõuaaparaat tugevneb ja sulgeb tekib 1 alalõualuu ja sarnaluu. Püstine kõnnak (keha ei lohistatud enam vastu maad nagu terapsiididel oli madal kehahoiak, jäsemed olid kehast eemal). Poegmine, termoregulatsioon, närvisüsteemi areng, karvastik. 13. Kuidas on lõuaaparaadi areng seotud kõrva arenguga teel kalast inimeseni? Roomajal on jalus liikunud artikulaari ja kvadraadi juurde, mis on tegevuses lõualiigestes. Imetajal on need kaks vabastatud lõuast ning surutud lisaluudeks siskõrva, vastavalt siis vasaraks ja alasiks. Alguses on lõualiigestega seotud luukesed ja nad on arengu käigus eraldunud täielikult kuulmeluukesteks ja lõualuu koosneb ühest tervikust. 14. Missugused on evolutsioonilise arengubioloogia põhiküsimused? 1. Kuidas mõjutavad evolutsioonimehhanismid indiviidi arengu protsesse? 2. Kuidas arengusüsteemi omadused muudavad evolutsiooni? 15
loogilise suunitlusega teooriaid. INSTINKTITEOORIA Käitumispsühholoogias lähtutakse sellest, et nii loomadel kui ka inimestel ("kõigesööjal imetajal") on kaasasündinud võitlusinstinkt. Konflikti puhkedes on nimetatud instinkt enese- Agressiivsus: kaitsejaenesealalhoiu aluseks. Ka toidu leidmiseks vajalik ja- antud
arenenud madudel), kõrvalesta liigutavad lihased (inimene ei saa liigutada- liigutada saab peanahka, koer aga liigutada ka kõrva heliallika suunas), ussripik (hästi arenenud kabjalistel (taimtoidulistel imetajatel), tarkusehambad, karvkate jms. Konvergents ehk sarnastumine- süstemaatiliselt päritolult erinevad liigid omandavad samas keskkonnas sarnaseid jooni nii ehituselt kui talitluselt (nt: imetaja, roomaja ja kala- delfiin, ihtyosaurus ja kala) (kahepaikne, roomaja ja imetajal vees silmade ja ninasõõrmete paiknemine). Divergents ehk eristumine- sarnase päritoluga isenditerühm eristub seoses elukeskkondade erinevusega. Imetajate eristumine seoses erinevate elukeskkondadega, imetajate jäsemete eristumine, vees, pinnases, puudel ja maismaal elutsevad imetajad. Vees elavad vaalad, koopas/puuotsas käsitiivlaised. Võrdlev embrüolooiga- kõrgemate organismide arengu algusjärkudel korratakse lühidalt ja
annaabi.ee 
