Roos avamaal ja katmikalal (0)

Roos avamaal  ja 
katmikalal
Ülevaade Eesti 
roosikasvatusest
• Lõikerooside pioneer Johannes Liivet 
Vasalemmas
• Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste 
meeliskohaks Toila-Oru lossi 
rosaarium.  Roosid  L.Späthi roosikoolist 
Berliini lähedalt. Hävis 1941
• !930 rajati Kadrioru lossi taha  Alar  Kotli 
kavandatud suletud rosaarium
• Peale teist MS hakati ulatuslikult 
kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja 
lõikeroose
• 1960-1970 rajati A.Puki, A. Niine  ja 
V. Veski  eestvedamisel TBA inglise stiilis 
rosaarium, mille baasil on tehtud 
hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg 
–  rooside  haigused ja haiguskindlus). 
• Alates 1970-ndatest tekkis suur  nõudlus  
lõikerooside järele
• Rajati mitmeid lõikerooside tootmiseks 
erinevaid aiandeid: ETKVL Agro aiandid, 
Tallinna aiandussovhoos,  Pirita  
aiandussovhoos,  Luunja  aiand jne
• Pirita lillepaviljonis rosaarium 200  sordiga
• Esimese kodurosaariumi rajas 1970 
E.Kaarep, kus floribundroosid oli suurte 
värvirühmadena
• Omandireformi käigus on aga paljud 
rosaariumid hävinud
• Avatud turu tingimustes on ka paljud 
lõikerooside tootjad sunnitud oma 
tegevuse lõpetama
• ON säilinud mõned  eraomanduses  
olevad roosiaiad: Põltsamaa 
roosiaed !!!!,  Harjumaal  Rosmakori 
roosiaed
• Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat 
teavet TÜ Botaanikaaiast ja Juhan  Juhani  
OÜ Plantexi aianduskeskusest.
Roosiistikute tootmine 
Eestis
• Aluste silmastamine, varem oli 
tavapärane 20000 istikuga roosipõld 
avamaal
• 1975 aastast omandati  talvine  
kiirpaljundus koore alla proppimisega 
(Juhan Juhani ja Rein  Joost  Lätis Guntis 
Klavinsi juures) Suur  soojusenergia  kulu!!
• On levinud ka talvine silmastamine ja 
küljutamine( täpsemalt O. Joonase 
raamatust ‘Lilled’) 
• Praegu umbes poole müügil olevatest 
istikutest moodustavad Hollandi , Belgia ja 
Poola taimed (Kvaliteet väga kõikuv)
• Usaldusväärseimad on firmade Kordes 
Söhne,  Rosen  Tantau, Meilland, D.Austin 
toodang, mida realiseerib aiakeskus 
Schetelig. 
• Väärt kaupa võib saada eesti 
väiketootjatelt. Kahjuks pole suurtel 
aiamarketitel oma roosiaedu, kus saaks 
roose avamaal kasvamas näha
Roosid haljastuses ja 
parkides
•  1570  olevat olnud Paksu  Margareta  
ees suur roosiaed, kus noored 
armastajad meelsasti patseerisid. 
Nüüdne Tallinna  kesklinn  sellega 
kiidelda ei saa –  ehitused !!
• Tunduvalt  meeldivam  on väikelinnade 
haljastus  – Põltsamaa roosiaed, 
Haapsalu kuursaali ümbruse roosipark, 
Viljandi ja Tartu Raehoone roosiaed, 
Põlva Tartu mnt.sissesõidul jne
Roosikasvatuse tulevik
• Arvestades meie kliimaolusid, 
pööratakse enam tähelepanu erinevate 
sortide külma, talve ja haiguskindlusele
• Kahjuks on paljud meile sissetoodavad 
sordid  väga haigusõrnad, mistõttu 
kaotavad üsna varakult oma lehestiku. 
• Väga tähtis on sortide valik kohalikesse 
tingimustesse
• Tulevik on madala laiuva kasvuvormiga 
õierikastel ja haiguskindlatel sortidel
• Selleks pakub Saksamaa uue põlvkonna 
aretisi ADR märgiga (Saksamaa üleriigilised 
kontrollkatsed)
• Eesti oludesse eriti sobivad on aretusseeriad 
Flower  Carpet , Rigo Rosen ja Meidiland
• Tallinna Botaanikaaia ja Rosmakori andmetel 
on nad seni olnud Eestis vastupidavad
• Väga populaarsed on viimasel ajal antiikse 
õievormi tugeva lõhna ja kõrge kasvuga uued 
antiikroosid
• Nende aretusallikaks on vanad Victoria 
aegsed  aedroosid
• Kahjuks sobivad nad ainult koduaeda, 
sest nõuavad oskuslikku hooldamist ja 
talvist katmist ning haiguste vastast 
pritsimist
• Koduaedadesse jäävad ka edaspidi 
aukohale rikkalikult õitsvad ilusate 
tervete  lehtedega  floribundroosid
Roosi liikide ja 
sordirühmade iseloomustus
•  Koera - kibuvits  ( Rosa  canina),  põõsas  2-3m 
kõrge, rippuvate okstega. Ogad kõverad-
haakjad.  Õied  roosad kuni valkjasroosad, 
tõrsik karvadeta läbimõõduga 1,5-2 cm. 
Levinud pookealus kultuursortidele
• Harilik kibuvits (orjavits) R. Afzeliana kuni 
2 m kõrgune põõsas,  oksad  paljude 
ogadega, õied roosad, kasutatakse 
pookealusena
• Kurdlehine roos (R. Rugosa) – tugevate 
okstega 1,5m kõrgune põõsas, oksad 
tihedalt kaetud suurte sirgete ogadega. 
Õied roosakaspunased või valged, esineb 
täidisõielisi vorme, tõrsikud sarlakpunased 
kuni 2,5 cm läbimõõdus – sisaldavad kuni 
2500 mg% askorbiinhapet
• Näärelehine roos (R. Pimpinellifolia) – 
põõsa kõrgus 1,5-2m,  võrsed  püstised või 
horisontaalselt paindunud
• Oksad tihedalt sirgete ogade ja 
harjastega. Õied valged, tõrsikud 
pruunikasmustad  Aedades  ja parkides 
levinud liigi täidisõielised vormid
• Roosirühmad: Miniroosid – 20-30 cm H 
tihedad , väikeste õitega mis asetsevad 
enamasti  kobaras . Kasutusala – 
äärisroosina, potti ja kiviktaimlasse
• Peenraroosid – 40-80 cm H rikkalikult 
õitsvad, keskmiselt täidetud sordid.
• Alarühmad: Polüantroosid -30-40 cm H 
väikeste õitega, enamasti kullerkupu 
õiekujuga head õitsejad
• Floribundroosid – 40-80 cm H 
keskmiselt täidetud lõhnavate õitega. 
Rikkalikult õitsev, suhteliselt haigus- ja 
ilmastikukindel levinuim rühm Eestis
• Põõsasroosid – 1,5 m H täidisõielised 
lõhnavad, sobivad murusse, ehitiste 
taustaks, potti istutatuna kutsutakse 
fontäänroosideks
• Vanad põõsasroosid – 1-1,8 m H 
külmakindlad, peene aroomiga, enamasti 
täidisõielised. Õitsevad kevadsuvel paari 
nädala vältel.  Erandina  annavad 
korduvõitsemise Rugosa, Portlandi ja 
Moyesi tüüpi vanad roosid
• Väänroosid – liaanitaolised 2-4 m H 
roosipõõsad. Õied tavaliselt suurtes 
kobarates  kas liht või täidisõitena. 
Eristatakse veel: ramblerroosid – 
ülirikkalikult õitsvad väikeste kobaras 
õitega. Õied ainult eelmise aasta võrsetel!!
• Suureõielised väänroosid – õitsevad sama 
aasta võrsetel kahe lainena kuni septembri 
lõpuni. Õied peamiselt ladva osas
• Tüviroosid – saadakse pika kibuvitsavõrse 
külge poogituna. Tuntakse ka leinavormi, 
kus võrsed on tüvelt rippuvad. 
Eelistatumad on keskmiselt täidetud 
sordid
• Pinnakatte roosid – madalad, laiuva 
kasvuga väga õierikkad vastupidavad 
aedroosid. Meie tingimustes eriti 
dekoratiivsed ja suhteliselt 
ilmastikukindlad
• Uued antiikroosid – õied enamasti tihedalt 
täidetud, romantiliste keerdudega rosettides, 
tihti intensiivse lõhnaga. Tuntakse Inglise 
rooside nime all, kuid neid toodavad praegu 
ka teised firmad, nagu Märchenrosen, 
Romanticarosen, Nostalgische rosen jpt.
•  Poti  ja patioroosid – väikseõielised pistikutest 
paljundatud roosid. Patioroosid on õues  potid  
või mollis kasvatamiseks mõeldud sordid
• Ampliroosid – 3-5liitristes amplipottides 
võib kasvatada  mõningaid  
nõrgemakasvulisi pinnakatteroose. 
Võivad vastu pidada 3-5 aastat
• Teehübriidroosid – suurte täidisõitega 
(1-3), sageli lõhnavad vaasiroosid. 
Eraldi on aretatud katmikalale sobivad 
sordid, mis peavad olema küllalt pikad 
ja hea säilivusega 
Avamaale sobivad 
roosisordid
• Sortide iseloomustamiseks kasutatakse Eestis 
järgmist 1-4 tähelist lühendite 
kombinatsiooni:
• TH – teehübriidroos e. suureõieline väärisroos
• F – floribundroos e. suurte õitega kobarroos
• P – patioroos e. lillekastiroos
• Pol – polüantroos e. Väikeste õitega kobarroos
• Bod – pinnakatteroos
• Min - miniroos
• S – kõrge põõsasroos
• LCL – suureõieline väänroos, õitseb ka 
sama aasta võrsetel
• Ram(R) – ramblerroos, väikseõieline 
väänroos, õitseb eelmise aasta võrsetel
• Hmult – ohkeõielise roosi 
madalakasvuline aretis
• K – suureõieline hea külmakindlusega 
kordesi roos
• HSpn – näärelehise kibuvitsa aretis
• HRg – kurdlehise roosi aretis
• (1999) –roosi aretusaasta
• (40-80 cm) roosi kõrgus
• L*** - tähnide arv tähistab lõhna intensiivsust
•  Kaubanduslikud  roosirühmad – suur 
segadus !!
• Aretusseeriad – meile sobivad Saksa ja Taani 
firmade tooted
• Kordes Söhne – Rigo Rosen: sordid väga 
õierikkad ja haigustele vastupidav 
lehestik . Meie tingimustesse parimad 
sordid – ‘Apricola’, ‘Bad Wörishofen’, 
‘Fortuna’, ‘Gärtnerfreude’, ‘Innocencia’, 
‘ Maxi  Vita’ ja Rotilia
• Märchenrosen e. muinasjuturoosid – 
suureõielised kobarroosid tihedalt 
täidetud lokkivate romantiliste õitega
• Sordid:’Caramella’, ‘ Cinderella ’, 
‘Lions  Rose ’, ‘Sangerhauser 
Jubiläumrose’
• Kletter Maxe – uued haigustele 
vastupidavad väänroosid: ‘Jasmina’, 
‘ Golden  Gate’, ‘ Aloha ’, ‘Amadeus’
Rooside paljundamine
• Silmastamine: selleks vajalikud alused 
saadakse hariliku või koerkibuvitsa 
seemnete külvist. 1-2 aastased istikud 
istutatakse puukooli ridadena, 
vahekauguseks 60-70 cm, taimede vahe 
30-40 cm. Silmastamiseks parim aeg meil 
on alates augusti algusest. (põuaperioodil 
kindlasti eelnevalt kasta). Silmastamiseks 
vajalike pungade saamiseks valime 
parajalt  puitunud  võrsed.
Silmastamine
• Põõsalt pookoksi lõigates jätta alles 1/3 
leherootsust (0,8 cm). Kuivamise vältimiseks 
hoida veeämbris. Roosialuse kooresse 
tehakse seejärel juurekaela lähedale T-
kujuline lõige, mille vertikaalne osa on 2,5 
cm, horisontaalne veidi lühem. Seejärel 
lükatakse koorehõlmad veidi laiali, et oleks 
võimalik  pung  vahele lükata. Kultuurvõrselt 
alustatakse lõikamist pungast 0,8 cm 
kõrgemalt, jättes sama pika osa ka allapoole.
Silmastamine
•  Puiduosa  tuleb silmakilbi alt ettevaatlikult 
eemaldada. Ettevalmistatud pung asetada 
T-lõikesse, seda libistades. Lõpuks jääb 
ainult leherootsu jupp koorehõlmade 
vahelt välja. Lõpuks asetatakse varrele 
side, kasutades niint,  kilet , kummiriba jne. 
Side hoiab punga paigal ja takistab vee 
juurdepääsu lõikesse. Side eemaldatakse 
2-3 nädala pärast, kui on näha 
silmastamise õnnestumine (pung roheline)
Oksastamine
• Toimub talvel  kasvuhoones . Kasutatakse 
sortide puhul, mille külgekasvamise % on 
silmastamisel väike. Pookealused 
pannakse kasvuhoones  turbasse , sundides 
neid varakult kasvama. Pookealuse ülaosa 
lõigatakse 7-10 cm kõrguselt juurekaelast, 
tehes küljele pikilõike. Sellele sobitatakse 
3-4 pungaga pookoks, asetades alusele 
kambiumikihid vastakuti. Seejärel 
seotakse ja istutatakse potti 
Pistikud
• Sügisesed puitunud pistikud
• Parim aeg selleks on siis, kui lehed 
hakkavad varisema. Lõigata umbes 15 cm 
pikkused oksad, ülemine viltuselt pisut 
ülalpool punga, alumine vahetult alumise 
punga alt. Alumise punga võib ka ära 
lõigata, et paljastada pisut kambiumi, 
millest hakkavad arenema juured. Oksad 
võtame aastavanustelt võrsetelt ja umbes 
pliiatsi jämedused.
Pistikud
• Pistiku alumine ots kasta kasvuhormooni 
lahusesse, soodustab juurdumist. Asetada 
aiamulla ja liiva  segusse  (1:1) poole pistoksa 
ulatuses. Võiks katsetada külmkasvuhoones?
• Suvised  rohtsed  pistikud. Selleks kasutada 
peenemaid 1-2 lehega võrseid, mis asetatakse 
potti liiva ja turba segusse. Pott  katta  kilega ja 
asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada 
kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, 
kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib 
kilekoti  eemaldada
Seemnetega paljundamine
• Sobib peamiselt looduslike liikide ja 
pargirooside paljundamiseks.
• Koguda täiesti küpseid vilju, hoida 6 
nädalat toa temperatuuril, seejärel 6 
N külmkapis. Seeme  külvata  mulla-
liiva segusse 1:1. Külvinõu asetada alt 
soojendusega kohta. Seemikud kahe 
ja enama lehega  istutada  pottidesse, 
kus moodustub korralik juuresüsteem
Võrsikutega paljundamine
• Võrsikutega on võimalik paljundada 
vään-ja pinnakatte roose
• Selleks teha mulda väike vagu, mille 
põhja puistatakse veidi liiva. Sellesse 
painutatakse roosi võrse. Punga taha 
noaga  väike sisselõige, kus hakkavad 
arenema juured. Võrse kinnitatakse 
tugevate traatkonksudega ja kaetakse 
mullaga. Parim aeg selleks on kevad.
Jagamine
• Seda on võimalik teha omajuursete 
põõsaste juures
• Tekkinud juurevõsundi 
väljakaevamisel saame uue 
roositaime
• Rikkalikult juurevõsundeid annavad 
kurdlehine ja valge roos
Istikud,  istutamine
• Istikutena on võimalik valida: paljasjuurne, 
kiletopsi või potiroos
• Aprilli lõpus istutatuna puhkeseisundis 
olev paljasjuurne  istik  areneb jõudsamalt 
kui kiletopsis talipooke roos
• 2-3 aastane potiroos kohaneb eelmistega 
võrreldes halvemini uues istutusalas
• Varakevadel lehistunud istikute  ostmisel  
arvestada külma ja päikese kahjustustega 
Istutamine
• Toimub eelnevalt ettevalmistatud 
kasvukohale kas  pilves  ilmaga või õhtusel 
ajal
• Muld peab olema korralikult niisutatud
• Nõuistikute puhul jälgida, et võrsed ja 
õiepungad ei oleks longu vajunud, vastasel 
juhul tuleks neid veidi kärpida. 
• Nõuistikuid tuleks 3-4 päeva vältel piserdada
• Esmane juurdumine toimub 2-3 N jooksul
Istutamine
• Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 
pungale alt  lugedes  ja muldame kuni 
ülemise pungani
• Pookekoht peab istutamisel  jääma  5-8 
cm sügavusele mulla sisse
• Kultuurroosi külmataluvus pookekohas 
on 8-12⁰
• Pookekoht võib hävida, kui püsib 
lumeta pikaajaliselt alla -20⁰
Istutamine
• Kultuurosale  tekkivad  juured 
muudavad vanema roosi suhteliselt 
külmaõrnemaks
• Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse 
kevaditi  pookekohast kõik vanad 
tüükad  täielikult välja (noorendamine)
• Roosipõõsaste iga Eestis: peenraroosid 
8-12 a, väänroosid 12-20 a, 
pargiroosid 20-30 a, tüviroosid 6-8 a
Istutamine
• Kui paljasjuursed võime istutada juba 
aprillilõpul, siis lehtinud konteineristikud on 
soovitav  avamaale istutada alles 15-20 mai 
paiku, kui öökülmad on möödas
• Potis või kiletopsist välja võttes ei tohi juuri 
vigastada ega laiali kiskuda
•  Juurestik  ja maapealne osa peavad olema 
tasakaalus
• Roosipõõsaste ümberistutamiseks sobib 
aprilli lõpp või september ja kuni 5a. 
Rooside  lõikamine
• Puitunud võrsete eluiga on 
peenraroosidel 2-4, pargiroosidel 4-8 
aastat
• Eristatakse: 1. kevadine sanitaar- ja 
tagasilõikus
• 2. suvine õitsenud võrsete tagasilõikus 
– juuli, august
• 3. sügisene talvituseelne  kärpimine  
septembris- oktoobris
Rooside lõikamine
• 1. Peale talvekatte eemaldamist ja 
mullakuhila tasandamist lõigatakse 
pruunistunud võrsed kuni rohelise  osani . 
Lõiked risti ja 2-3 cm eluspungast kõrgemal
• Punakaspruunide laikude esinemisel on 
tegemist koorepõletikuga ( lõikamisel  võime 
nakatada  terveid võrseid)
• Peenraroosid lõikame 3-6 talvitunud elusale 
pungale
Rooside lõikamine
• Tugeva talvekahjustuse korral aitab ka 1-
3 pungast,  taastumine  kestab kauem
• 10-12 punga allesjätmine ennast ei 
õigusta –  lühikesed   peened  võrsed
• Välja lõigata kõik peened igerikud oksad
• Väänroosidel välja lõigata kõik 
pruunistunud osad ja vanad tüükad – 
ideaalne, kui on säilinud 3-6 pikka võrset
Rooside lõikamine
• Pargiroosidel teha harvendus ja 
noorenduslõikus iga 3-4 aasta järel
• 2. Suvel eemaldada  metsikud  võrsed, 
rebides välja koos juureosaga
• Vanad õied lõikame 3-4 lehe võrra 
tagasi, tehes lõike 1-2 cm lehest 
kõrgemalt
• Lõikamise kõrgusest oleneb uute 
võrsete kasvukiirus ja pikkus
Rooside lõikamine
• 3. Septembri teisel poolel toimub kasvu 
peatamiseks ja puitumise 
soodustamiseks  võrsetippude ja vesiste 
võrsete kärpimine kuni 10 cm võrra
• Oktoobris toimub peenrarooside 
tugevam tagasilõikus ja eemaldatakse 
kuni 1/3 nõrgematest võrsetest- peale 
kärpimist on roose parem katta
• Pargiroose sügisel ei lõigata
Rooside lõikamine
• Väänroosidel säilitatakse 3-6 võrset 
tervikuna
• Oktoobris õitsvatel põõsastel lõigata 
ülearused õienupud ja vesised võsud – 
lõige teha 1-3 cm pungast kõrgemal
• Eemaldada kõik haiged lehed ja põletada
• Rooside lõikamine on paljuski 
kogemuslik, sõltudes sordist, 
väetamisest, kasvukohast jne
Rooside  katmine  talveks
• Ühekordse õitsemisega kibuvitsad 
valmistuvad talveks paremini kui 
kultuursordid
• Kibuvitsadel muutuvad  tärklist  
sisalduvad ühendid suhkruteks ja 
taimerakud kohanevad külmaga
• Kultuursortidel toimub see protsess 
ainult osaliselt, mistõttu toimub koore 
lõhenemine rakumahla külmumise tõttu
Rooside katmine talveks
• Suurim oht roosidele on talvel, kui lumeta 
perioodil langeb temperatuur nädalaks -15 
kuni -20⁰-ni. Sel juhul ei suuda soojustav 
mullakuhil juurekaela külmumist kaitsta
• Eriti ohtlik on veel kesktalvine pikk sula, 
kui pookekohas algab mahlajooks. Sulale 
järgnev järsk temperatuuri langus võib 
hävitada kõik roosid – alustame uuesti 
roosiaia  rajamist !!!
Rooside katmine talveks
• Rooside külmataluvus lumeta pakase korral, 
kui nad on korralikult mullatud ja võrsed 
tagasi lõigatud: suureõielised 
teehübriidroosid  -12 -15⁰ 3 päeva, floribund  
peenraroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, moodsad 
antiikroosid -14-18 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad 
põõsasroosid -15-20 ⁰ 3 päeva, korduvõitsvad 
väänroosid -16-20 ⁰ 3 päeva. Täiendav kate 
kuuseokste lume jne näol võimaldab roose 
tunduvalt karmimates tingimustes talvitada
Rooside katmine talveks
• Eriti ohtlikud on katteks kasutatud kile, 
vettinud pakasekangas ja puulehed – 
tekitavad rooside “haudumist”
• Põhilised talvekatted on järgmised: 1. 
muldamine  ja lume kuhjamine, lisatud 
kuuse-ja männioksad aitavad lund koguda 
– sobib floribund- ja pinnakatte roosidele 2. 
kuiv, õhuline katmisviis- roosidele 
asetatakse sügisel puidust  karkass , millele 
asetatakse vettpidav  kangas
Rooside katmine talveks
• Pakasekangas peab tingimata toetuma 
karkassile-läbivettimise korral väga ohtlik
• Roosipuu ja väänroosid tuleb kaarjalt maha 
painutada 2-5 päeva jooksul, neile sobib 
kuiv-õhuline talvekate. 
• Peaksime teadma, et Hollandi tüvi on 
okasteta ja roheka värvusega, kodumaine 
okastega  ja pruunikas
• Näriliste tõrjeks sinised või roosad 
mürgikuubikud
Rooside haigused
• Enamik  sorte  muutuvad haigustele 
vastuvõtlikeks 8-10 aastaga,  erandiks  sordid 
‘ Gloria  Dey’, New  Dawn ’ja ‘ Queen   Elisabeth ’
• Roosi  jahukaste  – haigus ilmneb enamasti 
vanematel sortidel alates juulist. Levikut 
soodustab põud ja suur temperatuuri 
kõikumine.  Esmalt  haigestuvad ülemised 
noored lehed, õienupud ja selle all olev kaela 
osa, edasi levib keskmistele lehtedele – 
tunnuseks valkjas jahune kirme
Rooside haigused
• Kuivas õhus levivad seene eosed teistele 
taimedele
• Tõrje: haiguse levikut pidurdab, kui pritsime 
taimi nõudepesuvahendiga n. Fairy,  Mayer  – 
kontsentratsioon sama mis nõudepesul. 
Keemilistest vahenditest soovitatakse 
kasutada Topas 100EC ja Previcur SL 
pritsides esimeste haigustunnuste 
ilmnemisel  0,15% töölahusega, millele on 
lisatud nõudepesuvahendit 10ml/5liitri kohta
Rooside haigused
• Ebajahukaste – kahjustab roose augustis, 
septembris. Noortele lehtedele ja võrsetele 
ilmuvad  purpursed või  punakaspruunid  
laigud. Parim tõrjevahend on Previcur
• Roosi-tahmlaiksus – levinuim roosihaigus, 
mis levib lehtedel alates juuli algusest kuni 
septembrini. Alumised lehed muutuvad 
kollaseks ja neile ilmuvad suured mustad 
täpid . Algab lehtede kiire varisemine
Rooside haigused
• Eriti soodustab haiguse levikut suur 
õhuniiskus ja vihmane suvi
• Kahjustatud lehed kindlasti kokku riisuda 
ja hävitada (mitte kompostida)
• Haigus vähendab oluliselt talvekindlust, 
kuna uute vesiste võsude  ilmumisel  
septembris ei saa roosivõrse normaalselt 
puituda
• Tõrje: effektiivsed tõrjevahendid puuduvad
Rooside haigused
• Otstarbekaks peetakse haigusõrnu sorte 
pritsida alates juuli algusest 
preparaatidega Score250EC , Chorus 75 
WG ja Effector
• NB! Kasvata haiguskindlaid sorte!!!
• Roosi-tõlvrooste – lehtede alumisele 
küljele tekivad oranzid tolmused täpid, 
lehed kolletuvad ja varisevad. Kahjustab 
põhiliselt  looduslikke  liike ja Inglise roose
Rooside haigused
• Roosi-koorepõletik – levib varakevadel 
väänroosidel ja vanadel põõsasroosidel
• Talvekatte all on võrsetele tekkinud  pruunid  
või punakaspruunid laigud, mille kohal võrse 
hävib. Haigestunud kohad välja lõigata ja 
hävitada (põletada) 
• Uuematel peenraroosidel esineb haigust harva
• Vanemaid väänroose on soovitav enne katmist 
pritsida 8% karbamiidi või 0,1% vasevitrioliga
ROOSIDE  KAHJURID
• Roosi- lehetäi  – rohekad väiksed putukad 
ilmuvad noortele roosinuppudele 
kevadsuvel ja paljunevad väga kiiresti
• Täidega võivad kaetud olla veel roosinupu 
kael  ja võrsete  tipud
• Imedes mahla põhjustavad  lehetäid  võrsete 
moondumist
• Tõrjeks võib kasutada rohelist seepi, Fastac 
50, Detsis 2,5EC,  Karate  Zeon ja Actara 
25WG
Rooside kahjurid
•  Kasvuhoone  karilane – väikesed heledad 
kärbsetaolised putukad kolooniatena 
roosipõõsastel
• Eriti aktiivsed  kuumal  soojal suvel
• Võib sattuda aeda üheaastaste 
suvelilledega
• Tõrjeks samad vahendid mis lehetäi 
puhul
• Eriti effektiivne on Danadim
Rooside kahjurid
• Kedriklest – lehtede alaküljel imevad 
mahla imeväiksed ämblikulaadsed 
lestad , samas on näha heledaid mune
• Lehed varisevad kahjustuse tõttu
• Levib peamiselt põuastel kuumadel 
suvedel
• Tõrjeks sobivad Vertimec 018EC või 
Mavrik “F
• Pritsimist korrata 10 päeva pärast
Rooside kahjurid
• Tõrjel on häid tulemusi saadud ka looduslike 
vahenditega
• Kõrvenõgese kääritis – 1 kg värskeid nõgeseid 
jätta käärima 10 liitris vees. Enne kasutamist 
lahjendada veega 1:10, mõjub kedriklestale ja 
lehetäidele
• Koirohu keedetud tõmmis – 1kg 5 liitris vees, 
lahjendades 1:10, mõjub karilasele ja lehetäile
• Võib kasutada veel võilille, kesalille, raudrohtu
Roosisordid
• TH teehübriidroosid: ‘Ashram’ – vaskkollase 
põhitooni ja oranzika südamikuga, on saanud 
aastaid hindamisel (dekotatiivsus) kõige 
kõrgemaid kohti. Vajab aga hoolikat katmist
• ‘ Canary ’ – sügavkollaste õitega, tundlik 
tahmlaiksuse suhtas
• ‘ Carte  Blanche’ – puhasvalge väärisroos, 
talvitub  hästi
• ‘Die  Welt ’ –  kollased , tumeroosa äärisega õied
Roosisordid
• ‘ Evening  Star’ – üks kaunimaid 
koorvalgeid lõhnaroose
• ‘ Flora  Danica’ – oranzide õitega üks 
uuemaid aretisi, talveks hoolikalt katta
• ‘Gloria Dei’ – Euroopa kuulsaim 
suureõieline roos, õied sidrunkollased 
õrnroosa äärisega, talvitub hästi ja 
vähenõudlik
• ‘Kardinal’ – vanem tumepunane lõikeroos
Roosisordid
• ‘ Konrad  Henkel’ – tumepunane, eelmisest 
suuremate õitega, talvitub rahuldavalt, 
armunute kinkeroos.
• ‘Queen Elisabeth’ – vastupidavuse poolest 
ajatu  peenraroos, õied vanaroosad, lehestik 
tumeroheline ja terve, hea talvitumisega
• ‘Secret’ – õied puhasroosad,  südamik  
heledam, peene teeroosi lõhnaga
• ‘Variety  Club ’ – väga huvitava värviga, 
kollasest kirsipunaseni,  külmakindlus  hea
Roosisordid
• Floribundroosid – ‘ Amsterdam ’ – 
leekivate oranzpunaste õitega, talub 
vihma,  tuult  ja hea talvitumisega
• ‘Europeana’ – veripunaste rosettõitega 
vana sort, hea talvitumisega
• ‘Eurostar’ – tumekollaste antiikroosi 
meenutavate suureõieliste õitega roos, 
väga dekoratiivne tumeroheline 
lehestik, talvitub rahuldavalt
Roosisordid
• ‘Leonardo da Vinci’ – tumeroosa, 
tiheda neljaosalise rosettõiega, 
talvekindlus rahuldav
• ‘Orange  Triumph ’ – väikseõieline (20-
60 õit kobaras!!!) karmiinpunane. 
Talvitub hästi. Ajalooline tipparetis!
• ‘Sexy Rexy’- ülirikkalikult õitsev 
heleroosa peenraroos, hea 
talvitumisega
Roosisordid
• Pinnakatteroosid – ‘Aspirin’ – Valgeõieline 
pinnakatja. Lehed nahksed,  terved , 
läikivad, hea talvekindlusega. ADR 
sertifikaat .
• ‘Gärtnerfreude’ – õied violetjaspunased, 
15-40 kaupa kobaras, ADR
• ‘ Lumivalgeke ’ – laiuva kasvuga 
polüantroos, väiksed valged õied tihedates 
kobarates, meeldiva lõhnaga. Väga 
hinnatud vana Eesti päritolu roos jne
Mullastik  ja  väetamine
• Enamik muldi sobib rooside 
kasvatamiseks. Enim sobib 35-45 cm 
paksune kohev huumusrikas  aiamuld , pH 
5,5-6,5. Teisi muldi annab struktuuri 
parandamisega  kohaldada  roosidele. Ei 
sobi liigniisked ja põuatundlikud liivikud 
ja kruusakünkad. Põhjaveetase ei tohiks 
suvel olla kõrgemal kui 1,2 m. Kasvukoha 
puudujääkidest annavad teada järgmised 
nähud:
Mullastik ja väetamine
• Lehed kollased, valkjad –  kloroos , 
mida põhjustab raua või 
magneesiumi puudus
• Lehe servas pruunid äärised – fosfori 
ja kaaliumi puudus
• Lehed tuhmjalt hallikad ja pruunide 
laikudega –  üleväetamine
• Kareda veega kastmine - kloroos
Bioväetislahused
• Nõgese kääritis – juunis tambitakse 
õitsvad nõgesed nõus ühtlaseks massiks 
(pool nõud), lisatakse vesi ja jäetakse 
kaane  all 10 päevaks käärima. Kastmisel 
lahjendatakse 1 osa 6-10 osa veega ja 
kastetakse roosipõõsaid, igale 2-3 liitrit
• Sõnnikukääritis – valmistatakse nõus 
vahekorras 1:1. Peale 2 N käärimist 
lahjendatakse 1-10 ja kastetakse või 
pritsitakse põõsaid
• Murumultši kääritis – e. Kunstvirtsa 
valmistamine eelmistega sarnane, 
lahjendatakse 3-5 osa veega.
• Taimed omastavad bioväetistest 
toitaineid  väga efektiivselt
• Põuasel ajal kindlasti roose kasta NB! 
(Õied ja õienupud  longus )
• Parim kastmisvesi on soe tiigi või jõevesi
• Kogu katustelt vihmavett!!
Väetamine
• Kaubanduses müüdavatest väetistest 
efektiivsemad on vees lahustuvad
• Granuleeritud  väetisi  on sobiv 
kasutada kevadel, nende toime on 
aeglasem  ja pikaajaline
• Kasuta rauaga rikastatud vedelväetist!
• Sügisväetis on soodne ainult kuival 
sügisel NB!
Väetamine
•  Eriliseks  kasvuhäireks on mulla 
väsimus – juured eritavad mulda 
kasvu pidurdavaid laguprodukte, mis 
püsivad mullas üle 3-4 aasta
• Inhibeerivaid aineid aitavad 
lagundada peiulilled, mistõttu on 
neid otstarbekas kasvatada 
vahekultuurina
Roosiaia rajamine
• Enne istikute ostmist tee aia plaan, 
kuhu kavatsed roosid istutada
• Päikesekaar – roos vajab juunist 
oktoobrini päevas vähemalt 6-8 tundi 
otsest päikesevalgust
• Roos suunab õied keskpäevase päikese 
suunas, arvesta võreseina paigutamisel
•  Maapind   tasane  või kerge kaldega 
lõuna, edela või kagu suunas
Roosiaia rajamine
• Roosipeenrad peavad olema vaadeldavad ja 
kergesti hooldatavad
• Meie tingimustes on optimaalsed 1,2 ja 1,8 
m laiused  peenrad , kuhu  mahub  vastavalt 2 
ja 3 rida roose
• Põõsaste vahe ridaistutuse korral 45-55 cm, 
kõrgetel põõsasroosidel 75cm-1m, sama 
väänroosidel
• Roosipeenra ümbrusse kõige  sobivam  on 
niidetav muru
Roosiaia rajamine
• Väänroosid istutada hoone vundamendist 
vähemalt 1 m kaugusele ja mitte  räästa  alla
• Rooside puhul vältida segapeenraid 
püsikutega, takistavad muldamist ja 
talvekatte paigaldamist
• Sortide ostmisel püüa saavutada värvuste 
harmooniat
• Rooside põhivärvus ei tohiks sulanduda 
hoone või rajatise värvi sisse (jääb 
märkamatuks)
Roosiaia rajamine
• Näiteks praegu väga  populaarne  
sammaselupuudest kujundatud taust 
nõuab esiplaanile heleroosasid, 
kollaseid või valgeid roose
• Kokku ei sobi näiteks kollane ja valge 
roos, üks on soe, teine külm
• Levinud on rosaariumides rooside 
istutamine värvigruppidena
Rooside keel ja sõnumid
• Punane – kire, armumise võrdkuju
• Valge –  puhtuse , sügava austuse sümbol
• Roosa – nooruse, rõõmu sümbol
• Kollane – edukuse, vastarmastuse sümbol
• Üks punane õis – ma  armastan  teid
• Kaks õit –  rõõm  sind näha ja tervitada
• Kolm õit – vihje intiimsele lähenemisele
• Viis õit – salajane armastus jne

Document Outline

• Roos avamaal ja katmikalal
• Ülevaade Eesti roosikasvatusest
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Roosiistikute tootmine Eestis
• Slide 7
• Roosid haljastuses ja parkides
• Roosikasvatuse tulevik
• Slide 10
• Slide 11
• Roosi liikide ja sordirühmade iseloomustus
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Avamaale sobivad roosisordid
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25
• Rooside paljundamine
• Silmastamine
• Slide 28
• Oksastamine
• Pistikud
• Slide 31
• Seemnetega paljundamine
• Võrsikutega paljundamine
• Jagamine
• Istikud, istutamine
• Istutamine
• Slide 37
• Slide 38
• Slide 39
• Rooside lõikamine
• Slide 41
• Slide 42
• Slide 43
• Slide 44
• Slide 45
• Rooside katmine talveks
• Slide 47
• Slide 48
• Slide 49
• Slide 50
• Rooside haigused
• Slide 52
• Slide 53
• Slide 54
• Slide 55
• Slide 56
• ROOSIDE KAHJURID
• Rooside kahjurid
• Slide 59
• Slide 60
• Roosisordid
• Slide 62
• Slide 63
• Slide 64
• Slide 65
• Slide 66
• Mullastik ja väetamine
• Slide 68
• Bioväetislahused
• Slide 70
• Väetamine
• Slide 72
• Roosiaia rajamine
• Slide 74
• Slide 75
• Slide 76
• Rooside keel ja sõnumid