Leidsid 9 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Roos avamaal ja katmikalal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
roosi, roosid, rooside, pung, istik, sordid, õied, põõsas, roosa, rose, rosa, muld, võrsed, istikud, rosen, kibuvits, oksad, peenraroosid, lõikamine, aiand, roosiaed, poti, istutamineata, pruunid, avamaal, kibuvitsa, istutada, lehest, katmine, lehetäi, kael, talvitub, star, väetamine, pookealus, kobaras, lehestik, kilet, pistikud, kahjurid1 TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS Juuksur T108JKS Andre Abel Roosid Ainetöö Tallinn 2009 Sisukord Roosid Pealkiri1 Istutamine Pealkiri2 Roosipeenra kujundamine Pealkiri2 Väetamine Pealkiri2 Esimene väetamine Pealkiri3 Haigused ja kahjurid Pealkiri3 Lõikamine Pealkiri2 Sügisene lõikamine Pealkiri3 Kevadine lõikamine Pealkiri3 Suvine lõikamine Pealkiri3 Talveks katmine Pealkiri2 1 ROOSID1 Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad
juurekaelale (nt roose); juurekaelale poogitud taim ei aja kuigi palju metsikuid võrseid, mistõttu on hooldus lihtne juurekaelast vedi kõrgemale (viljapuud) tüvele, maapinnast 1 - 2 m kõrgusele (rippoksaliste ja tüvik-keravormide puhul); sel juhul oleneb täiskasvanud taime kõrgus pookealuse kõrgusest ega muutu taime vananedes enam Pookimisviisid võib jaotada kahte rühma: 1) silmastamine, mille puhul alusele poogitakse vaid üksainus pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga (või ka ilma puiduosata); 2) oksastamine, mille puhul alusele poogitakse (1) 2 … 4 pungaga võrseosa. Järgnevalt tutvustatakse erinevaid pookimisviise: 5.1. Silmastamine Silmastamist teostatakse ajal, mil pookealuse koor on lahti ning paljundatava sordi emataime sama aasta võrsetele on arenenud uued pungad. Meie oludes on see juuli teine pool kuni augusti lõpuni. Siiski võib ka sellel perioodil esineda olukordi, kus koor on kinni - see on
.......................................................15 7.2 Hooldusvõtted...........................................................................................................................16 8. Prunus - perekond ploomipuu........................................................................................................16 8.1 Harilik ploomipuu....................................................................................................................17 8.2 Tuntumad sordid.......................................................................................................................17 8.3 Lõikamine ja hooldus...............................................................................................................18 8.4 Noorendamine..........................................................................................................................18 9. Prunus subg. Cerasus - perekond Ploomipuu.................................................
Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii
siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist.
...............................................53 MÄGIMÄND................................................................................................................................. 55 Liigikirjeldus.............................................................................................................................. 55 Hooldusvõtted.............................................................................................................................57 Tuntumad sordid.........................................................................................................................57 KUUSK.......................................................................................................................................... 59 Iseloomustus............................................................................................................................... 59 Hooldamine....................................................................
............................................................... 37 3 Põõsad Berberis vulgaris Harilik kukerpuu Hooldus Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu. Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu Suur läätspuu tagasilõikamise nõuded Oskuslik lõikamine suurendab põõsa õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi vananemist
Mustikataimed eelistavad happelisi (pH 4,5-5,5) muldi. Mulla happesust tõstab freesturba lisamine kasvupinnasesse. Samuti saab mulla happesust tõsta väävli lisamisega mulda. Sobiv istutusaeg on varakevad. Taimed istutatakse ridadena. Liigid Ahtalehine mustikas – Vaccinium angustifolium. Kuni 0,6 m kõrgune mais valgete kuni punakate õite ja augustis maitsvate sinimustade, suurtes kobarates asuvate marjadega heitlehine hargnev põõsas, mis värvub varasügisel väga erepunaseks ja püsib sellisena peaaegu kuu aega. Eelistab valgemaid kasvukohti, mullastiku suhtes vähenõudlik, Eestis külmakindel ja perspektiivne marjakultuur. Kännasmustikas – Vacciunium corymbosum. Kasvab kuni 1,5-1,8 meetri kõrguseks, mais, juunis puhkevate õrnroosade piklike õiekobaratega põõsaks, kelle ererohelised lehed muutuvad sügisel leekivpunaseks kuni pronksjaks. Väga viljakas ja ilusate magusate, suurte (kuni 2-3 cm ) marjadega sort
m, dmax = 72 cm (Roht, 1986)], Järvseljal [hmax = 27,5 m, dmax = 69 cm (Eino Laas)], Taageperas, Kuremaal jm. Liik on meil täiesti külmakindel, kahjustub vaid tihti juurepessu ( Fomes annosus) ja must pahktäi (Aphrastasia pectinatae) läbi Noorena väga dekoratiivne, hiljem (50-60 a) dekoratiivsus väheneb. Ei konkureeri kodumaiste puuliikidega kasvukiiruses. Kannab hästi käbi ja annab looduslikku uuendust. Sordid: 'Hudsonia', 'nana', 'Piccolo'. 3. Euroopa ja hallnulg Euroopa e. valge nulg (Abies álba Mill.). Alba; albus valge, silmas peetud valgeid laike tüvekoorel. Kodumaal 30...50 (65) m kõrgune ja kuni 2 m tüvediameetriga suur, noorelt laikoonusja, vanas eas kuhikja võraga ja tumedama sügavrõmelise ning valkjalapilise tüvekoorega puu ei saavuta meil selliseid dimensioone. Vanus kuni 500 aastat. Tsoon IV. Kultuuristamise aeg teadmata.
annaabi.ee 
