Soolatüükad ja konnasilmad SOOLATÜÜKAD Nakatumisviisid Otseselt või kaudselt Nakatumist soodustavad väikesed nahavigastused Sümptomid Peiteperiood 412 nädalat Erinevaid variante on palju Harilikud tüükad Jalataldade tüükad Mosaiiktüükad Lamedad tüükad Küüneümbruse tüükad Filiformsed tüükad Limaskesta tüükad Genitaaltüükad Ravi Võivad kaduda ise Ravimeetodid Salitsüülhape Krüoteraapia CO2 laser ja operatiivne ravi Imiquimod Podofüllotoksiin KONNASILMAD Konnasilmad Konnasilmad on naha sarvkihi paksendid, mis tekivad paikset verevarustust halvendava ja sarvestumist soodustava surve või hõõrdumise tagajärjel. Konnasilm on ümara kujuga.
Vastsündinutel esines HPV nakkust 10%- 15% sagedusega. Ühel kolmandikul vastsündinutest ei esinenud viirusnakkust, kuid hiljem see tekkis. Ühel kolmandikul lastest ei esinenud papilloomiviirusnakkust kogu uurimisperioodi jooksul. 10%-l kaheaastastest lastest esines püsiv suuõõne papilloomiviirusnakkus ning 1,5%-l lastest esines suguelundite krooniline viirusnakkus. Vanemate suuõõne krooniline viirusnakkus ja ema käte naha tüükad olid olulised laste suuõõne püsiva papilloomiviirusnakkuse tekke riskitegurid. Need andmed kinnitavad seda, et papilloomiviirused levivad sülje ja käte vahendusel. Tähtsuselt kolmandal kohal laste nakatumisel oli ema suguelundite papilloomiviirusnakkus. Kuue kuu vanustel lastel esinesid veres emalt pärit papilloomiviiruse antikehad. Ühel kolmandikul ühe aasta vanustest lastest esinesid veres oma papilloomiviiruse antikehad, mis viitas laste varajasele nakatumisele papilloomiviirustega
arvama- piisab talla vigastamisest mõne kõrre või kivikesega ja ongi loodud viirusele võimalus nahka tungida. Kliiniliselt on soolatüügas nööpnõelapea suurune või suurem nahavärvi kõvem sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja sisaldada isegi verd. Olenevalt asukohast võivad soolatüükad erinevalt välja näha, näiteks esinevad klassikalised soolatüükad kätel ja sõrmedel, kuid silmalaugudel olevad tüükad on niiditaolise varrega ja meenutavad sageli fibroome. Habeme piirkonna niitjad tüükad aetakse sageli ära ning tulemuseks on nende laialikülv. Sõrmede ja varvaste vahel olevad tüükad on oma asukoha kitsuse tõttu papilomatoossed, meenutades sageli sidekoelisi kasvajaid. Taldadel olevad tüükad "pressitakse" keha mõjul naha sisse ja nad meenutavad mosaiikset kollet. Suu limaskestadel olevad tüükad on ümarad, pehmed papillomatoossed valkjas-hallikad vohandid. Peenisel ja
HPV e. papilloomiviirus Haigusetekitaja: Haiguse tekitajaks on inimese papilloomiviirus (HPV), mis nakatab nahka ja limaskesti ning levib nakatunud pindadega kokkupuutel. HPV- l on ~150 alatüüpi, neist 40 paiknevad eelistatult suguelunditel. Tunnused: ● Suguelundite tüükad (peamine sümptom) ● Palavik ● Väsimus ja peavalud ● Lümfisõlmede, lihaste ja liigesevalu paistetus ● Nahalööve ● Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus ● Öine higistamine Ravivõimalused: Papilloomiviirusevastane ravi puudub.Rakendatava ravi eesmärk on kaebusi põhjustavate nähtavate kondüloomide eemaldamine ning viiruse ülekande võimaluse vähendamine. ● maksimaalne immuunsuse stimulatsioon
ei liigu vajalikus koguses vees lahustunud mineraalaineid võrasse. Enam ei toimi puu kui liivakella süsteem. • Patoloogiline mõju – tekitatakse suured haavad, puidu pikikiudu mööda liiguvad kahjustajad kiiresti kogu puud mööda laiali, seejuures ka juurtesse. • Esteetiline – tekivad nn luudpuud, mis ei näe enam liigile iseloomulikud välja. Ebaloomulikud üleminekud jämedatelt tüügastel peenikestele okstele, kuivanud tüükad. Eriti koledad näevad tüügastatud puud välja raagus olekus ja seda aega on meie kliimas pikalt. Sellised puud ei pruugi saavutada enam oma eluea jooksul liigile omast võra. MILLEGA TEGU? LATVAMINE Lõikamisel hetkel olnud puu läbimõõdu osas on puu mädanikust haaratud. Tulbastatud paplid Tartus Foto L.Jürisooo KÖNDISTAMINE Tipping ehk latvamine Tartus Foto autor L.Jürisoo Köndistatud (nudilõikuse eesmärgil) hobukastanid Tartus Foto L. Jürisoo
häält, mis meenutab väga beebi kõristit. 4 Tüügassiga Selle liigi elupaikadeks on nii lopsaka taimestikuga kui ka kuivemad savannialad ja isegi kuiva torkvõsaga kaetud piirkonnad. Omamoodi erandlik sigade peres on tüügassigade päevane eluviis. Mõlemal sugupoolel katab nägu neli paari sidekoelisi tüükaid, mis emistel on mõistagi veidi pisemad. Need tüükad koos võimsate kihvadega osutuvad tõhusaks 5 kaitserelvaks. Ööseks poevad tüügassead, tagumik ees urgudesse, jättes oma tüükalise ja kihvadega varustatud pea uruava sulgema. Tähnikhüään Üks Aafrikale iseloomulikumaid ja arvukamaid imetajaid on tähnikhüään. Hüäänidel on tugevad lõualuud, millega saab luid purustada ja tugevatoimelised seedenõred võimaldavad neil raibetest toituda.
karusammal. Soostuva metsa tunnusteks on: Madalate jõe- ja järvekallaste ning ojade ümbrus - tekkekoht Tuuleheide Kõrge ja (sesoonselt) liikuv pinna- ning põhjavesi (veereziim) Taimestikuvabade lohkude ja kõrgete tüve- või kännumätaste esinemine Eakad mitmest liigist lehtpuud Puiduseente viljakehade rohke esinemine tüvedel, tüügastel, lamapuidul Koosluste häiluline struktuur ja puistu erivanuselisus Tüükad ja jalalkuivanud puud Mitmes kõdunemisastmes lamapuit Vegetatiivse päritoluga mitmetüvelised puud Kitsalt spetsialiseerunud putuka-, sambliku-, sambla- ja seeneliikide leiukohad Kaitstavate liikide leiukohad Soostuvate metsade tüübirühma järgi jaotuvad nad: Sõnajala kasvukohatüübiks- mineraaliderikas maapinnalähedane põhjavesi, muutlik veetase kiire kõdu lagunemine, viljakad neutraalse reaktsiooniga mulla
päeva. nädalat. nädalat. 3 Mida tähendab haiguse peiteaeg? *Haiguse peiteaeg-alates nakatumisest kuni esimeste selgete haigustunnuste vahel olev aeg. Haiguse nimetus (SUGU)HERPES SÜÜFILIS KONDÜLOOMID ehk teravad tüükad haigus-tunnus Herpesviirused levivad Süüfilis nagu iga teine Kondüloomid esinevad otsese kontakti teel üks suguhaigus võib kulgeda suguelundite limaskestal ja neid alaliik enamasti täiesti sümptomitevabalt, st ümbritseval nahal. Nende mittesuguliselt, teine alaliik haiguse kandjal pole tekitajaks on inimese
08.12.12 Sven Sildnik Click to edit Master subtitle style 08.12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis o...
Ravi: Klamüdioosi ravitakse antibiootikumitega. Ravikuur kestab tavaliselt 10 päeva. Vajalik on partneri(te) samaaegne ravi ja ravijärgne kontroll. Ravi ajal on soovitav vahekordadest loobuda, kuna partnerite ravile tundlikkus võib olla erinev ning ravireziimi rikkumine võib soodustada taasnakatumist. Ennetamine: Kondoomi järjekindel kasutamine ennetab suguhaigustesse s.h. klamüdioosi nakatumist. Kondüloomid: Inimese papilloomiviiruse põhjustatud kondüloomid e. tüükad võivad asetseda nii välissuguelunditel kui emakakaelal. Viirus levib otsesel kontaktil nakatunud piirkonnaga. Sõltuvalt viiruse alatüübist võivad kujuneda nii hea- kui pahaloomulised koemuutused, mida pideva jälgimise ja õigeaegse raviga saab aga kontrolli all hoida. Haigus on väga levinud. Ravi: Papilloomiviirusevastane ravi puudub. 6
lõigatakse põõsast välja vanad oksad. Orienteeruvalt võib pärast lõikust jääda 4-6 tugevat üheaastast ja 3-6 rikkalikult harunenud mõneaastast oksa. Põõsas peab olema hõreda võraga, sest siis kasvavad kõik marjad heades valgustustingimustes. Harvenduslõikus on töömahukas ja suurema istandiku puhul võib teha noorenduslõikuse. Selle lõikamisviisi puhul lõigatakse varakevadel ära kõik oksad, jättes mõne sentimeetrised tüükad. Tüüka olemasolu pärast lõikust on vajalik põõsa taastumiseks. Lõikamisjärgsel kevadel kastetakse taimi lämmastikurikkama väetislahusega. Liiga tiheda kasvu korral lõigatakse välja nõrgemad võrsed. Ülejärgmisel suvel saab jälle saaki korjata ja kuuendal aastal võib noorendamist korrata. Ahtalehise mustika lõikamine turbaväljadel. Kvaliteetsemat saaki saab taimede niitmisega. Varakevadel niidetakse põõsastel kõik oksad ja alles jäävad ainult tüükad
ning täiskasvanu eas meduusid. 10. Millised on tähtsamad ainuõõssete loomade rühmad (4)? Ainuõõssed: Hüdraloomad, karikloomad, meriroosid, korallid 11. Millised on tähtsamad okasnahksete loomade rühmad? Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega. Nad toituvad hõljumist, aeglaselt liikuvatest loomadest, nt: karpidest, tigudest, korallidest jne... 13. Mis iseloomustab usse: elupaik, kuju, ehitus, toit, liikumine? Ussidel on piklik kitsas jäsemeteta keha. Neil on kahekülgne sümmeetria. Pea-ja sabapool. Neil on ka koed, organid ja elundkonnad. Elavad nii magedas kui ka soolases vees
Tekib angiogenees, ehk kasvaja haarab endale veresoontevõrgustikust osa, et soodustada enda kasvu Järgmiseks tungib kasvaja läbi membraani, koest väljapoole, tema üksikud rakud sisenevad verre, mille kaudu liiguvad mujale organismi osadesse nad metastaseeruvad, ehk loovad uusi koldeid teistes kohatdes üle kogu keha Healoomuline kasvaja ei levi organismis, kuid võib välja türjuda ümbritsevad rakud nt ajukasvaja, tüükad. Pahaloomulised kasvajad võivad levida organismis ja põhjustada sekundaarseid kasvajaid. Sonic hedgehog geen kontrollib: · Vasak-parem asümmeetriat · Kesknärvisüsteemi dorso-ventraalset diferentseerumist · Somiitide teket · Areneva jäseme anteiro-porterioorse telje teket ning sõrmede-varvaste moodustumist On oluline järgmiste kudede/organite arengus: · Kopsud · Soolestik · Hambad · Karvad · Pankreas etc Kasvaja teraapia: 1. Kirurgia 2
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
teemi ning püsib varjatud kujul kogu elu. Organismi imuunsüsteemi ajutisel nõrgene- misel, liigub viirus tundenärve kaudu nahale või limaskestadele. Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne, valu. Sellele järgneb vesivillide teke. Suguelundite ohatise puhul tekib esmalt sügelus, valulikkus suguelundite piir- konnas, seejärel tekivad haavanduvad vesivillid. Soolatüügas on samuti viiruslik, pealisnaha healoomuline nahamoodustis. Tüükad tekiad viiruse poolt põhjustatud epiteeli vihamisest ja papillomatoosist. Soolatüügas on nööpnõela suurune või suurem nahavärvi sõlmeke, mille pind muutub ebatasaseks, võib lõheneda, sarvestuda ja isegi sisaldada verd. Tüükad võivad olenevalt asukohast välja näha väga erinevad. Viirusnakkus põhjustab ka vöötohatise teket. Tekitajaks on Varicella-zoster virus ( VZV),mis kuulub huuleohatist põhjustava viirusega samasse viiruste perekonda.
• Paljasjuursed istikud kärbitakse 3-4 pungale alt lugedes ja muldame kuni ülemise pungani • Pookekoht peab istutamisel jääma 5-8 cm sügavusele mulla sisse • Kultuurroosi külmataluvus pookekohas on 8-12⁰ • Pookekoht võib hävida, kui püsib lumeta pikaajaliselt alla -20⁰ Istutamine • Kultuurosale tekkivad juured muudavad vanema roosi suhteliselt külmaõrnemaks • Hästi hooldatud vanal roosil lõigatakse kevaditi pookekohast kõik vanad tüükad täielikult välja (noorendamine) • Roosipõõsaste iga Eestis: peenraroosid 8-12 a, väänroosid 12-20 a, pargiroosid 20-30 a, tüviroosid 6-8 a Istutamine • Kui paljasjuursed võime istutada juba aprillilõpul, siis lehtinud konteineristikud on soovitav avamaale istutada alles 15-20 mai paiku, kui öökülmad on möödas • Potis või kiletopsist välja võttes ei tohi juuri vigastada ega laiali kiskuda • Juurestik ja maapealne osa peavad olema tasakaalus
Eesti Esimene Erakosmeetikakool Rahvusvaheline CIDESCO-kool Karin Oolup KÜÜNEHAIGUSED Referaat Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Tallinn 2011 2 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................4 1 KÜÜNE ARENGUHÄIRED JA VÄRVIMUUTUSED................................................5 1.1 LEUKONÜHHIA EHK VALGEKÜÜSLUS.............................................................................5 1.2 ONÜHHOLÜÜS EHK KÜÜNTE IRDUMINE.........................................................................5 1.3 DYSTROPHIA UNGUIS MEDIANA CANALIFORMIS............................................................. 6 ...
Kasutatakse meil harva Luuviljaliste lõikus Ploomi ja maguskirsipuul sarnane õunapuule ja pirnidele Hapukirsipuul teostada tagasihoidlikumalt lõikamist Piisab kõige nõrgematest okste lõikamisest Lõigata peale viljade koristamist vähendab - bakterhaiguste kummivooluse teket Kui lõigatakse kevad- talvel võib puu hukkuda Luuviljalistel ei sobi tugev lõikamine näiteks noorenduslõikus Vead puude lõikamisel: Jäetakse liiga suured tüükad Kasutatakse kehvasid tööriistu ei kasutata pookevaha Marjapõõsaste lõikamine: lehtede pealt !! Võrade liigitus: Ristlõike alusel Okste asendi alusel Ladva esinemise alusel Suuremate okste paiknemise alusel Kaasaegseid võratüüpe Kanal-lehkvikune võra H.loose võra Pure poollapik võra Koonalpuu ehk spindel Kaldpalmett Nöörpuud ehk kordonid Kolmeoksaline häilvõra Viljapuude vanuseperioodid Viljakande eelne võra kujundamine
· Jämedad vanad männid, mille sügavavaoline korp ulatub võrani või isegi võraokstest kõrgemale ( vt. joon. 1). · Kopratammi tagused alad kitsastes ojanõlvades. Nendeks on urud, mänguplatsid, puud, millel on loomade pidevaid tegevusjälgi (pesapuu, sepikoda, märgistamispuu). · Laialehelised puuliigid, nagu tamm, jalakas, künnapuu, vaher, saar, pärn. ( vt. joon. 1) · Põlengujälgedega tüükad ning puud. · Hästiarenenud tugijuurtega puud. · Ajutised liigveed, mida näitavad kõrged tüvemättad ja vallidesse kuhjunud varis. · Tormiheide, tuulemurd, rohke varis, metsakuiv ja mitmetes kõdunemisastmetes lamapuit. · Looduskaitsealused ja Punase Raamatu liigid. Põhirõhk pikaajalistel metsaliikidel, milleks on jugapuu, luuderohi ja metsviljapuud. · Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine.
haigus, ravimi või alkoholi kasutamine. (E-Õpe) (E-Õpe) 4. Välised muutused 7 Üks universaalsemaid tunnuseid on naha muutumine kortsuliseks, õhukeseks ning laiguliseks. Naha pigmendisisalduse muutused ei ole eakamatel inimestel haigusega seotud. Nahale võivad tekkida ka kõrgemad näsalised moodustised nn. vanuritüükad. Needki pole tavaliselt haiguslikud ega nakkusohtlikud. Arstiga tuleks konsulteerida siis, kui need tüükad suurenevad kiiresti, hakkavad servadest punetama või sinna tekivad haavandid. Vanainimese nahk kipub sügelema. Sügelus võib olla mõne haiguse (suhkrutõbi, maksahaigused, sügelised) tunnuseks, kuid enamasti on põhjuseks naha ealised muutused. Vanem inimene ei tohiks ennast pesta ärritava seebiga ning samuti mitte liiga tihti, see ärritab ja kuivatab nahka. Kasulik on sügelevat nahka määrida niisutavate kreemide ja emulsioonidega. Nahavigastused paranevad
vanemaid harunenud oksi, millel on vähem lehti on vaja põõsaid lõigata. Harvenduslõikuse puul eemaldatakse põõsalt vanad oksad. Alles võib jätta 4-6 tugevat üheaastast ja 3-6 rikkalikult harunenud mõneaastast oksa. Hõreda võraga põõsas kasvavad kõik marjad heades valgustingimustes. Suuremas istandikus võib kuuendal aastal teha ka noorenduslõikust. Selle lõikamisviisi puhul lõigatakse varakevadel ära kõik oksad, jättes mõnesentimeetrised tüükad. Tüükal asuvatel uinuvatest pungadest alustavad kasvu uued võrsed. Ülejärgmisel suvel saab jälle saaki ja kuuendal aastal võib noorendust korrata. Selliselt kasvatades võib mustikataimede eluiga olla 30 aastat, kui Eestis nii pikaajalisi kogemusi ei ole. Kui palju aega kulub 1 ha lõikamiseks ja hooldamiseks? Kui palju ressurssi kulub? Saagi koristamine Mustikad ei järelvalmi pärast koristust, seepärast tuleb korjata küpsed marjad. Täisküpsuse
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
taaskogumiseks. Kui muld on vajaliku niiskusega, tärkavad augustis kooritud põllul umbrohud tavaliselt 10...15 päevaga. Üldine põhimõte koorimisel on, et see töö tehtaks koristamise järel võimalikult kiiresti, umbrohutõrje seisukohalt vähemalt ühe nädala kestel pärast koristust. Kuid siin on ka erandeid, kui lähtuda umbrohtude bioloogiast. Nii on põldohakal vilja valmimise ajaks alumised lehed varrel kuivanud. Koristamisel jäävad järele vaid lehtedeta ohakate tüükad. Uued lehed arenevad juurekaela piirkonnast alles nädala-paari pärast, sõltuvalt ilmastikust ja mullaniiskusest. Seega on põldohaka puhul koorimisega vaja niikaua oodata. Koorimise sügavuseks on mitmetes publikatsioonides tavaliselt soovitatud lühiealiste umbrohtude puhul 5...6 ja vegetatiivselt paljunevate korral 10...12 cm. Umbrohtude bioloogiast lähtudes on ka siin vaja täpsustada. Sügavam (10...12) koorimine on vajalik ainult
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
Üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused (STD sexually transmitted diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 mil...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha- või limaskestalõhede kaudu, suguvahekorra ajal, sünnitusteede läbimisel. Tavalised, plantaarsed või lamedad tüükad on kõige sagedasemad lastel, noortel täiskasvanutel. Kõripapülloomid tekivad noortel lastel ja keskealistel. Võimalik, et on kõige laiemalt levinud STD maailmas. 99,7% emakakaelavähkidest on HPV olemas. HPV-16, -18, -31 ja -45 on kõrge riskiga, -6 ja -11 madala riskiga emakakaelavähi suhtes. Palju seksuaalpartnereid, perekonnaanamneesis emakakaelavähk, immuunsupressioon, suitsetamine on peamised infektsiooni ja vähi tekkimise riskifaktorid. Ülemaailmselt, sesoonsuseta.
Probleemiks Niiskusnõudlik (seemnete Keskmise raskusega Seeme külvata kui mulla Harvendamine välja ennakõidumine idanemise ajal; juuli-august) huumuse rikkal neutraalsel temperatuur on +10°C Kahjurite ja haiguste leviku Varred maha, tüükad 2cm Juurvili lapikümmargune, Valgusvajadus suur mullal Katta kattelooriga või kilega jälgimine Peajuur peab terveks jääma ümmargune, silindriline, Kergeid muldasid peab Peedi suurus oleneb kui Suve keskpaiku soovitatakse Säilitada temperatuuril +3
männikule või arukaasikule (vastavalt 30 ja 50m). säilikpuud eriti jämedate puidusortimentide saamiseks kasvama jäetud sirged ja hästi laasunud tüvega, hea tervisliku seisundiga ning elujõulised puud (mänd, arukask või kõvad lehtpuud). elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud - puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta (näit. vanad haavad, kuivanud tüükad jne.). Need puud valitakse erinevate puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid, valitud puud koristamisele ei kuulu ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks võib maksimaalselt jätta ühele hektarile 20 puud ja 25 tm tüvepuitu.
SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja Nakatunud sea lihas 5-6 hemadsorptsiooni pidurdavate kuud ...
Süüfilisus peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes, närvisüsteemis ja siseelundites. · Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega. · Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge,
Lisaks mitteseksuaalne ülekanne: sünnitusel (lapsel kasvab kõri seest kinni selline rõve haigus võib tekkida); kontamineeritud vahendid (loomad viiakse aastaid kasutamata seisnud latrisse, kus varem oli HPV ja nad nakatuvad). Nakkuse 2 perioodi: ajutine ja püsiv (integreerunud vormiga) infektsioon. Emakakaela basaalrakkudeni pääsemiseks peab olema koekahjustus, et sisse pääseda. Kogu viiruse elutsükkel on rakkude tsüklist sõltuv. Healoomuliste HPVde puhul tekivad tüükad. Nakatund rakkude ümber on näha suur valge halo, mida on mikroskoobis hästi näha. Integreerunud viiruse jaoks on tegu surnud teega, sest viirus ei saa paljuneda, aga nakatunul on ka kehvasti, sest suure tõenäosusega rakud hakkavad paljunema ja metastaase andma. HeLa emakakaela kartsinoom. HPV puhul immuunvastust ei teki, sest ta vere kaudu ei levi; kapsiidivalkude ekspressioon on väga madal, v.a
kokkuveoks ja tee-ehitustöödeks. Need jõudsid Eestisse 1970-ndatel aastatel.1962.a. alustati TDT-75 seeriaviisilist tootmist (töötasid edukalt Võru metsakombinaadis) (joonis 6.3.1). Mõneaastase vahega jõudsid meie metsadesse TDT-55 baasil ehitatud vintsita hüdromanipulaatoriga kokkuveotraktor TB-1. Selle masina tehnilised näitajad olid järgmised: 1) võimsus 55 hj; 2) manipulaatori tõstejõud 1350 kG; 3) maksimaalne noole ulatus 5 m; 4) reisi koorem kokkuveol tüükad ees 5 m3; 5) keskmine vahetuse tootlus 55...60 m3; 6) masina mass koos tehnoseadmetega 10 500 kg (vt. joonised 6.3.3. ja 6.3.4). Neid masinaid kasutati materjali veol kuni aastani 1995. Esimeseks forvarderi "Lokomo" ja sama firma harvesteri omanikuks Eestis sai Kohtla- Järve Metsamajand 1986.a. Kaasajal toimub Eestis kokkuvedu forvarderitega või spetsiaalsete metsaveohaagistega põllumajandustraktorite haakes. Forvardereid on Eestis kasutusel ligikaudu 500
Parim aeg hariliku lumimarja lõikamiseks on kevadel enne pungade õitsema puhkemist. Lõikekohti määritakse pärast lõikust aiavahaga (Seemnemaailm 2012). Hariliku lumimarja hooldus isekülvil või levimisel Lumimarjast on raske lahti saada kui ta kord levima hakkab. Ainuke viis on uus võrse lihtsalt välja juurida. Lumimarjal on pindmine juurestik ning selle vigastamine soodustab hoopis juurekasvu. Samuti niidukiga põõsaluse puhastamine uutest võrsetest muudab lõpuks jämenenud tüükad paljunemisvõimeliseks. Seega ainuke viis põõsa iselevimisel sellest täielikult lahti saada on ikkagi välja juurimine (Linna, K. 2011). Elujõulisuse suurendamine Lumimimari on väga vastupidav ja külmakindel. Harilik lumimari talub varju ja kasvab ka hästi kehvemal mullal, kuid eelistab pigem lubjarikast mulda. Talvel võib taim küll mõningatel aastatel külmakahjustusi saada, kuid taastub sellest hästi (Hariduskeskus 2008). Seega võib järeldada, et
haavandid on väge valusad. Süüfilisus - peiteaeg on keskmiselt 30 päeva. Selle kohale, kus süüfilise bakter organismi sisenes, tekkib haavand. Paari nädala vältel suurenevad ka lähedal asuvad lümfisõlmed. Süüfilisus kulgeb kolmes staadiumis, kus juures iga läbi põetud staadium jätab järjest suuremad kahjustused. Tõsised muutused toimuvad luudes, närvisüsteemis ja siseelundites. Küllalt levinud on ka Eestis teravad tüükad e. kondüloomid. See viirushaigus, millesse nakatumine toimub põhiliselt sugulisel teel. Iseloomulikud nähud on: miniatuursed lillkapsast meenutavad vohandid nii nahal, kui ka limaskestal. Haigus võib ka edasi kanduda ka kätega. Sugulisel teel on ka võimalus nakatuda täitõppe ja sügelistesse, kuid nakatumine võib toimuda ka voodipesu kaudu. Satikad on lamedad kolmnurksed kubemekarvde külge, kusjuures nende liikumine ja hammustamine tekkitab
EESTI ELUPAIGAD, KASVUKOHAD, TAIMEKOOSLUSED KASVUKOHT ehk ÖKOTOOP on abiootiliste tegurite kompleks koosluses: muld, veereziim, mikro- ja mesokliima KOOSLUS ehk BIOTSÖNOOS on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogumit. ELUPAIK ehk HABITAAT on sarnaste keskkonnatingimustega ala, mida asustab stabiilne kooslus (biotsönoos) ÖKOSÜSTEEM kooslus ja abiootiliste tegurite kompleks moodustavad tervikliku isereguleeruva ja areneva terviku KASVUKOHATÜÜP erinevates paikades korduvad sarnased keskkonnategurite kompleksid. ELUPAIGATÜÜP ka kooslus on sarnane. Tüüp on klassifitseerimise, tüpologiseerimise alus. Pinnakate ehk kvaternaarisetted lasuvad aluspõhjal. Eesti pinnakate on kujunenud mandrijäätumise ja liustike tegevuse tulemusel. Ta koosneb põhilisest moreenist, lisaks liiv, savi, turvas, graniitsed rahnud. Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja su...
praegu suure tõenäosusega leidub ohustatud, ohualte, haruldasi või tähelepanu vajavaid elupaikadega kitsalt kohanenud liike. Intensiivselt majandatavates metsades ei ole piisavalt surnud puitu ja vanu puid. Suktsessiooni viimaste astmete ja eriti kliimaksis oleva metsade liikide eluruumi ja ökonisse tulundusmetsades tavaliselt ei leidu. Vääriselupaikadele viitavad just kliimaksmetsa tunnused: vanad puud, õõnespuud, jalalkuivanud puud, tüükad,lamapuit, erinevaealine puurinne, laialehistest puudest pärna esinemine, vanad sarapuud. Vääriselupaigale viitavad ka raskesti ligipääsetavad maastikulised tunnused. Automaatselt määratakse vääriselupaigaks kotkaste, must-toonekure ja lendorava püsielupaigad. Vääriselupaiga võtmetunnustega puistus jääb vääriselupaik registreerimata, kui tunnusliike ei leita, või registreerit kse puistud potentsiaalseks vääriselupaigaks
viimasel juhul tuleb neid enne stratifitseerida. Paljundatakse ka vegetatiivselt pisteokstest, võrsikutega, harvem juurevõsust. Raiumisel annab kännuvõsu (,,Dendroloogia" Valgus 1987). Soovi korral juurevõsudest vabaneda pole muud teha, kui neid järjekindlalt maha niita. Siiski peab aeg-ajalt arvestama järgmisega. Mullapinna ja niitmiskõrguse vahele jääv puu tüveosa jämeneb aina ning sealsetest pungadest kasvab aina rohkem võrseid. Kui sellised tüükad murus esinevad, tuleb need sügavamalt mulla seest läbi lõigata (Aiandus, 2011). Soovi korral eemaldatakse kännuvõsud saagimise teel nende ilmudes (Kekkila, 2011). Elujõulisuse suurendamine 29 Võrdlemisi külmakartlik: talub ainult lühemaaegset temperatuuri langust -27 kuni -30C. Meil tavalistel talvedel küllalt külmakindel, kuid karmimatel talvedel kannatab võrdlemisi tugevasti, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet
Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu.....................
Nõud täidetakse viljaka mullaga (segu kõdusõnnikust, lehemullast ja liivast võrdsetes osades). 2-3 aasta vanuses, kui seemikud on 40-60 cm kõrged, saab neid müüma hakata. Istutatakse ca 30 cm vahega. Soovi korral juurevõsudest vabanemiseks pole muud teha, kui neid järjekindlalt maha niita. Siiski peab aeg-ajalt arvestama järgmisega. Mullapinna ja niitmiskõrguse vahele jääv puu tüveosa jämeneb aina ning sealsetest pungadest kasvab aina rohkem võrseid. Kui sellised tüükad murus esinevad, tuleb need sügavamalt mulla seest läbi lõigata. Soovi korral eemaldatakse kännuvõsud saagimise teel nende ilmudes. Elujõulisuse suurendamine Võrdlemisi külmakartlik: talub ainult lühemaaegset temperatuuri langust -27 kuni -30C. Meil tavalistel talvedel küllalt külmakindel, kuid karmimatel talvedel kannatab võrdlemisi tugevasti, mistõttu vajab sooja kasvukohta või talvekatet, külmakahjustustest taastub kiiresti.
viletsat pudi-padi, marmoriribasid, metallitutikesi, medaljone, voluute, rõngaskujusid, drapeeringuid, girlande, narmaid, kivist tulekeeli, pronkspilvi, lihavaid amorette, pungis keerubeid, mis hakkasid pidalitõvena kunsti palet sööma juba Caterina di Medici palvelas ja 104 mis kaks sajandit hiljem sundisid seda piinatud ja virutatud kunsti lõplikult hinge heitma Dubarry buduaaris.* Niisiis eelmist kokku võttes on kolme laadi rüüsted gooti arhitektuuri moonutanud. Pealispinnal kortsud ja tüükad -- see on aja töö. Vägivalla jäljed, augud, murrud -- see on revolutsioonide töö Lutherist Mira-beau'ni.* Vigastused, amputatsioonid, muudatused ehituse konstruktsioonis, «restaureeringud» -- see on kreeka ja rooma meistrite barbaarne matkimine Vitru-viuse * ja Vignola * viletsate järglaste poolt. Akadeemiad on tapnud selle suurepärase kunsti, mille barbarid lõid. Sajanditele ja revolutsioonidele, mis laastavad vähemalt erapooletult ja suurejooneliselt, on tulnud ·
" ,,Sinu trumpi või kedagi, oota aga!" ähvardas Loviisa edasi ja sõitis minema. ,,Kui naisel on niisukesed hambad, siis ei tee temaga midagi, kui ta naerab," arvas härra Maurus Ollino vastu. See ei lausunud sõnagi, aga küllap ta vististi direktoriga nõus oli, sest miks ta muidu vaikis ja mööda tuba kõndis, käed püksitaskuis. Nõnda tuli vana Kaie asemele uus, kel juuksetutt nagu musta solgutatud kassisaba ja hammaste asemel ainult pehkinud tüükad, mis kõlbasid ennem pudrusöömiseks kui leivapuremiseks. ,,Kas sa ikka söödud saad veel?" küsis härra Maurus temalt. ,,Oh, härrad, ärge seda kartke, et ma söödud ei saa," vastas Kai. ,,Mina söön kõik ära, kui aga on ette anda." Seega olid kaubad koos ja Kaukasust võidi vahetpidamata uue köögi-Kaiega nokkida. Tema täbarat seisukorda püüdis vürst kasutada, et ennast jällegi pisut kõrgemale upitada, aga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
