Roosid (0)

1 Hindamata

0
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS
Juuksur
T108JKS
Andre Abel
Roosid
Ainetöö
Tallinn 2009
Sisukord
Roosid – Pealkiri1
Istutamine – Pealkiri2
Roosipeenra kujundamine – Pealkiri2
Väetamine – Pealkiri2
Esimene väetamine – Pealkiri3
Haigused ja kahjurid – Pealkiri3
Lõikamine – Pealkiri2
Sügisene lõikamine – Pealkiri3
Kevadine lõikamine – Pealkiri3
Suvine lõikamine – Pealkiri3
Talveks katmine – Pealkiri2

ROOSID1

Roose viljeldakse ilutaimena ning roosiõli ja vitamiinirohkete viljade saamiseks. Roosi viljad on ravimtööstuse tooraine . Kroonlehtedest saadakse parfümeeria- ja toiduainetetööstusele roosiõli, viljadest ja kroonlehtedest valmistakse ka keedist ja veini. Seemned sisaldavad rasvõli ja E-vitamiini.
Roosid on kibuvitsaperekonna kultuuriteisendid ja sordid. Roosi ürgkoduks peetakse Sise- ja Edela-Aasiat, sealt pärineb enamik kibuvitsaliike ja sealt levis roosikultuur Babüloonia ja Assüüria kaudu Palestiinasse, Egiptusesse ja Euroopa antiikkultuuri aladele Vana-Kreekasse ja Rooma . Kreeka keelest pärinevad ka terminid rodoloogia (kr rhodon roos) – roositeadus ja rodoloog – roositeadlane.
Nüüdisaegseid roose hakati aretama 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses, kui Euroopasse toodi Hiinast ja Indiast pärinevad korduvalt õitsevad , rohkeõielised roosiliigid ning –aretised. Roosisorte on registreeritud umbes 25000.
Roosi viljade sisaldus
Jrk nr
Sisaldus

Karotiin

B1-, B2-,P-, K- ja eriti rohkesti C-vitamiini

Mineraalained

Flavonoidid

Eeterlikud õlid

Parkained

Fütontsiidid

Orgaanilised happed

Suhkur
Istutamine
Parim istutusaeg on kevadel mai lõpust jaanipäevani ja sügisel septembris. Konteineris olevaid taimi võib istutada kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Istutuskoht peaks olema tugevate tuulte eest varjatud, õhurikas, päiksepaisteline, hästi vett läbilaskev, sügavalt haritud(50cm) ja viljaka mullaga.
Mulla parandamiseks võiks istutusauku lisada Substral® Ökoloogilist lillemulda. Kui istutate uue roosi endise roosi istutusauku, tuleb seal muld välja vahetada vähemalt poole meetri sügavuselt ning kuni meetri laiuselt. Pookekoht peaks jääma istutamisel vähemalt 3-5 cm sügavusele. Mitu roosi koos annavad parema mulje.
Roosipeenra kujundamine
Roosipeenar kujundatakse tavaliselt mitmerealisena (2-3). Soovitatav istutustihedus madalakasvulistele peenraroosidele ja kääbusroosidele on 20-35 cm vahega. Dekoratiivsed paljuõielised kobarroosid ning väärisroosid istutatakse taimede vahega 40 kuni 50 cm. Kõrged põõsasroosid 1m vahedega. Väänroosid istutatakse katuseräästast väljapoole, vundamendist 70 cm kaugemale ja üksteisest soovitavalt 1-2m. Tüviroosid istutatakse enamasti üksikult. Enne istutamist tuleb istik korralikult läbi kasta. parim võimalus selleks on panna taim vähemalt tunniks vette seisma. Pärast istutamist tuleb muld istutatud taime ümber korralikult kasta ja võimalusel varjutada taime ereda päikese eest paari nädala jooksul.

Väetamine
Rooside väetamiseks sobivad nii orgaanilised kui mineraalsed kloorivabad täisväetised. Roosid vajavad heaks arenguks ja rikkalikuks õitsemiseks kõrget, tasakaalus olevat väetustaset. Väga hea tulemuse saate kasutades rooside väetamisel spetsiaalseid Substral® roosiväetisi.
Esimene väetamine
Tavaliselt tehakse esimene rooside väetamine kevadel, kui vabastatakse taimed talvekattest. Samas ei maksa meie kliimas, kus kevadeti esinevad suured öökülmad taimede kasvule ergutamisega liigselt kiirustada, sest rooside noored võrsed on külmahellad ja hävivad juba mõne miinuskraadi juures. Taim küll ei hukku veel selle tõttu, sest leiab võimaluse kasvatada uued võrsed uinunud pungadest, kuid taime õiterohkusest sell aastal tavaliselt rääkida ei saa ja ka õitsemine jääb hilisemaks.
Kuna Substral® nimetuse all on müügil kolm erinevat spetsiaalset roosiväetist siis kõigist neist pisut lähemalt. Ärge väetage oma roose üle ja pidage kinni väetamise juhistest. Pidage meeles, et tasakaalustatult väetatud taim on vastupidavam haigustel kui ühekülgselt lämmastikuga väetatud suur ja nõrk taim. Liigne lämmastik võib hävitada rooside narmasjuured ja taim võib hukkuda. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt.
Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse siis, kui eemaldate roosidelt talvekatte. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g(20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda(3korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid “mis õitsevad, end surnuks ”, ehk pideval vahepeal puhkamata) ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi , et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse.
Haigused ja kahjurid
Uuemad roosisordid on võrdlemisi vastupidavad haigustele, kuid ka neil esineb ebasoodsate ilmastikutingimuste, sobimatu kasvukeskkonna ja ebaõige hoolduse korral haigusi ja putukkahjureid. Kahjuritõrjeks on eriti sobivad preparaadid "Decis" , "Fastac", “Marvik”, “ Pegasus ”jt. Seenhaiguste ennetamiseks ja haiguse leviku pidurdamiseks võiks kasutada vahendeid " Score ", ”Topas”, "Previcur"jt.

Lõikamine
Roose lõigatakse peamiselt sügisel oktoobris – enne suuremate öökülmade saabumist, kevadel aprillis - peale suuremate öökülmade möödumist, enne lehtede tärkamist. Lõikamisel tuleb eemaldada alati surnud, haiged ja nõrgad oksad soodustamaks noorte, tugevate ja tervete võrsete arengut. Metsikud võrsed eemaldatakse juurekohale võimalikult lähedalt.
Sügisene lõikamine
Tavaliselt tehakse kerge lõikuse, et taimi oleks talveks mugavam katta kuid ette võib võtta ka põhjalikuma lõikamise. Peenrarooside võrsed lõigatakse tagasi umbes poole pikkuse ulatuses puitunud osani.
Nõrgad oksad lõigatakse veelgi lühemaks. Oksi tuleks ka harvendada jättes alles 4-7 võrset põõsa kohta, lõigates välja vanemaid 4-5 aastaseid võrseid. Roni- ja väänroose tagasi ei lõigata, eemaldatakse üksnes puitumata võrsetipud, nõrgad võrsed ning surnud (mustjaspruunid) ja haiged osad. Tüviroos lõigatakse tagasi tüvelõpust pookekohast kõrgemalt nagu tavalised peenraroosid. Külmakindlad pargiroosid ei vaja regulaarset lõikust.
2Kevadine lõikamine
Kõikidel roosidel eemaldatakse talvel kahjustada saanud tumedaks muutunud võrseotsad. Lõikekoht peaks jääma umbes 1 cm võrse välisküljele jäävast silmast ülespoole. Tugevakasvulisi roose lõigatakse vähem tagasi kui nõrgakasvulisi. Soovitav tagasilõikus tehakse: floribundroosidel 4-6 punga pealt, teehübriidroosidel 6-10 punga pealt, mini- ja polüantroosidel jäetakse alles 2-3 punga.
Suvine lõikamine
Ära õitsenud õite lõikamine. Polüant- ja floribundroosidel lõigatakse õisik tagasi ülemise tugeva pungani. Teehübriidroosid koos ülemise 1-2 lehega – esimese viietise leheni. See töö on vajalik mitte ainult ilu pärast vaid ka taime uute võrsete arenguks. Tavaliselt kasvab roosile rohkesti külgharusid, mille tippudes on uued õiepungad. Uutest võrsetest jäetakse alles 1-2 tugevamat, samuti piiratakse õienuppude arvu. Dekoratiivsete viljadega roosidel võiks ära korjata ainult tumedaks tõmbunud kroonlehed , sest lõigates jääme ilma viljade ilust. Suvise hoolduslõikuse käigus eemaldatakse ka “pimedad võrsed” – võrsel puudub tipus kasvupung ja kõik metsikud võrsed juurekohale võimalikult lähedalt.

Talveks katmine
Lõigake peenraroosid oktoobris, puhastage taimed allesjäänud lehtedest ning kuhjake muld roosi juurte ümber 15-25 sentimeetri kõrguselt üles. Enne suuremate külmade saabumist painutada ettevaatlikult väänroosi pikemad võrsed maha. Järk-järgult tüve maadligi painutades valmistatakse talvekatmiseks ette ka tüviroose. Võimalusel paigaldada ülesmullatud roositaimede kohale 30 kuni 40 cm kõrgusele puit-, metall - või plastikkaared.
Kui õhutemperatuur langeb -5...-8 kraadini, läbivad roosid vajaliku karastusperioodi ning neid võib katma hakata. Roosid kaetakse niiskuskindlalt jättes tuulutusavad, mis saavad talve jooksul lumega kaetud. Roose saab katta ka kuuseokste abil, kuid samaväärset külmatõrjet see ülaltoodud variandiga võrreldes ei paku. Müügil on ka spetsiaalne talvekatteloor. Kasutage näriliste tõrjeks mürksöötasid.
Kevadel, enamasti aprillis, tuleks talvine kuivkate eemaldada. Talveks kuhjatud muld tasandatakse ja lisatakse väetist.
1 Eesti entsüklopeedia 8
2 Eesti

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Edvard17 Õppematerjali autor

roosid väetis lõikamine võrsed väetamine muld viljad peenraroosid lämmastik öökülmad esimene väetamine

Sarnased õppematerjalid

pdf

Rooside väetamine

Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse peale roosidelt talvekatte eemaldamist. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g (20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline, väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi, et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. 3 korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks", ehk pidevalt vahepeal puhkamata. Lisaks põhitoitainetele sisaldab väetis veel magneesiumi, mis hoiab rooside lehed tugevad ja rohelised ning annab õitele sordiomase värvikirkuse. Substral® Osmocote® Rooside 6-kuune väetis on nn. mõtlev väetis. Lisaks

Väetusõpetus

154

ppt

Roos avamaal ja katmikalal

Roos avamaal ja katmikalal Ülevaade Eesti roosikasvatusest • Lõikerooside pioneer Johannes Liivet Vasalemmas • Esimese Eesti Vabariigi ajal aiahuviliste meeliskohaks Toila-Oru lossi rosaarium. Roosid L.Späthi roosikoolist Berliini lähedalt. Hävis 1941 • !930 rajati Kadrioru lossi taha Alar Kotli kavandatud suletud rosaarium • Peale teist MS hakati ulatuslikult kasvatama Lätist sissetoodud peenra- ja lõikeroose • 1960-1970 rajati A.Puki, A.Niine ja V.Veski eestvedamisel TBA inglise stiilis rosaarium, mille baasil on tehtud hulgaliselt teaduslikke töid. (V. Rumberg – rooside haigused ja haiguskindlus). • Alates 1970-ndatest tekkis suur nõudlus

Bioloogia

pdf

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Helen Kikkamägi Ilutaimede hooldusjuhend Juhendaja : Ele Vool Tartu 2012 1 Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspu

Ilutaimede kasutamine

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus

docx

Ilutaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu

Ilutaimede kasutamine

162

odt

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kati Markus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines ’ilutaimede kasutamine’ Tartu 2016 SISUKORD LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata)............................................................................ 7 Iseloomustus............................................................................................................................7 Hooldus................................................................................................................................... 7 KUSLAPUU (Lonicera)............................................................................................................. 8 Iseloomustus............................................................................................................................8 Sinine e. söödav kuslapuu.........................................................................

Ilutaimede kasutamine

116

doc

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................

Ilutaimede kasutamine

107

pdf

Taimede paljundamine 2016

Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016

Bioloogia

Rohkem sarnaseid