Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvaheline julgeolek konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
terror, terrorism, nafta, relv, islam, gaas, iraak, president, iraan, putinunni, terroristi, araabia, hussein, organisatsioon, vägivald, iraagis, nsvl, revolutsioon, pommtrateeg, iraani, konseptsioon, terroristid, inter, militaar, narkoaddam, kurdid, põlevkiviecurity, versioon, aktid, laden, legaalne, eksport, narkootikumid, religioon, armeeTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL International University Audentes Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kätlin Kukk Ameerika Ühendriigid ja terrorism. 21.saj väljakutsed. Kursusetöö Juhendaja: Dots. Tiiu Pohl (PhD) Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. .............................................................................................lk 1. Mis on terrorism?.............................................................................. lk 2. Ameerika roll 21.sajandi maailmas.......................................lk 3. 9/11 rünnak.........................................................................................lk 4. Sõda terrorismiga Afganistaanis...........................................lk 5. Sõda Iraagis..................................................................lk 6. Terrorismivastane võitlus......................................
Mitteõigused, mida valituselt oodatakse: tervis, töö, väärikus, turvalisus. Tuntuimad suveräänsused: Afroameeriklaste võrdsustamine: 1868 orjanduse kaotamine osaliselt, 1954 kuulutati põhiseaduse vastaseks. Inimõigused 1964 (diskrimineerimine rassi põhjal on ebaseaduslik). Naiste valimisõigus 1920. Föderalism: igal osariigil on kaks senaatorit USA põhiseadus näeb ette võimude lahusust kolmel tasemel USA President: valitseb 4 a. ( max 2 ametiaega. Riigid saavad prop. arvu delegaate presidendi valimiseks) Ülesanded: Sõjaväe ülemjuhataja. Kõrgeim diplomaati- peab läbirääkimisi lepingute üle. Veto õigus kongressi seaduste üle. Seadusandlik kogu e Kongress- idees peaks olema kõige võimsam haru (planeerib makse, võim kuulutada sõda, reguleerida rahandust) Esindajate koda- 2a valitsuses, baseerub populatsioonil kokku 435 liiget. Senat- 6a valitsemine, 2 tk igast riigist, 100 kokku.
o Kõik tooted tulevad riigist seest Merkantilism – oma siseruumi kaitse, ei lase muid kaupu sisse, toetad omatootmist o Tollid o Uus protektsionism – mitte-tariifsed, oma toodete kaitsmine maksusoodustustega, mis välistoodetele ei kehti Vabakaubandus – luua võimalikult vaba kauplemine o Euroopa Liit Regionaalsed liidud ja majanduslikud liidud Kartellid – kontrollib kõike, praegu enamasti nafta, sest seda ei saa kergesti asendada Prestiiž ja muu Prestiiž Sõjaline jõud Sport - saavutused Tuumarelv Tööstus – 3. maailmale tähtis Kultuur ja teadus - auhinnad Kaasmaalased Muud Etniline või ideoloogiline toetamine Maailma domineerimine 19.09 – väikeriigid Riikide eristamine
puffertsoonid ja muidu sõbralik maailmajaotus). Külm sõda: Põhjused: 1. Ajalooline usaldamatus (1918 USA sponsoreeris Venemaa vastu interventsiooni; 1933 diplomaatiliste suhete sisseseadmine USA ja RU vahel- elementaarsuse täitmine; 1944 teise rinde avamine). 2. Riikide vastandlikud eesmärgid/mõjusfäärid, mis on seotud vastandlike ideoloogiatega (liberaalne individualism/kollektiivne sotsialism) ja isikute vastandumisega (Roosevelt- kõige enam valitud president 4x; Churchill-SB peaminister, kellel puudus kõrgharidus; Stalin). Harry Truman (1884-1972) Aatompommi küsimus. Puudus kõrgharidus, polnud soovi presidendiks saada (asepresident, kuna Roosevelt suri ootamatult). Asepresidendi funktsioon oli proformal ja seetõttu puudus Trumanil üldse arusaam, mis ta tegema peab, mis asi on aatompomm. F. Roosevelti “Nelja politseiniku” kontseptsioon: 1.USA 2.Inglismaa 3.NL 4. Hiina. tähendas seda, et neljas
● 1954. aastal jagunes riik kaheks: Põhja-Vietnamiks ja Lõuna-Vietnamiks ● prantslastel polnud enam jõudu, asemele tulid ameeriklased ● Kahe Vietnami vahel puhkes sõda Vietnami sõda 1964-1973: ● 1964. aastal sai Tokingi lahe intsident USAle ajendiks sõja alustamisel ● 1965. aastal alustas USA Vietnami pommitamist ● 1968. aasta My Lai veresaunas USA vägede poolt sai surma 347 tsiviilisikut ● 1969. aasta teavitas USA president Nixon rahukõnelusest Põhja-Vietnamiga c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; ● hipiliikumised- maailma rahu ● ei tahetud, et ameeriklastest mehed läheksid sinna sõdima ● USAl polnud asja sinna, Vietnami riigi oma asi ○ taheti mängida maailma poilitseid d) Vietnami sõja tagajärjed. ● Sõjas hukkus 2 miljonit vietnamlast ● Ometi ei suudetud partisanisõjapidajatest jagu saada. ● Pariisi rahuleping, USA astub sõjast välja
tihedale koostööle Moskvaga. 1957 a. algas Lõuna-Vietnamis partisanisõda, mida toetas Põhja-Vietnami valitsus. 1960.a. dets.-s loodi Lõuna Vietnami Rahvuslik Vabastusrinne, mille etteotsa said kommunistid, kuulutades oma eesmärgiks valitsuse kukutamise ning Põhja-Vietnamiga ühinemise. Vabastusrinde pooldajaid e. punapartisane hakati nimetama vietkongideks. USA huvi selle regiooni vastu iseloomustas president Eisenhoweri doominoteooria, mille järgi ühe Indo-Hiina riigi kaotamine tooks kaasa ka teiste alade loovutamise Nõukogude Liidu mõjusfääri. USA sõjaline kohalolek kasvab, 1963 a.-l piirkonnas umbes 16 00 USA sõjaväelast. Sisside vastu saadeti lennukeid ning eriüksusi. Lõuna-Vietnamis käis partisanisõda. Ho Chi Minhi rada - see oli varustussüsteem, mille abil kommunistid toimetasid varustust ja inimesi Põhja-Vietnamist Lõuna-Vietnami
keerulisem. - Merkantilism -> Oma siseturu kaitse, ei lase importkaupu lihtsalt sisse (tollimaksud). ** Uus protektsionism -> Bürokraatia keerulisem väliskauplejatele, maksusoodustused väliskonkurentidele ei laiene jne. - Vabakaubandus ** Regionaalsed liidud -> Euroopa Liit - Majanduslikud liidud -> nt G77 - Kartellid -> Kontrollib kõiki; pmst OPEC, aga see kontrollib ainult umbes kolmandikku nafta tootmisest. Prestiiž ja muu ● Prestiiž - Sõjaline jõud - Tuumarelv - Kultuur ja teadus - Sport - Tööstus -> III maailmale eriti tähtis praegu ● Muud - Etniline või ideoloogiline toetamine - Maailma domineerimine III loeng - väikeriigid Riikide eristamine ● suur ja väike ● täpsem lähenemine - üliriik -> külma sõja ajal USA ja NSVL, tänapäeval ainult USA (hetkel veel).
- Eesmärgid Erinevad revolutsioonitüübid - Masside revolutsioon Hõlmab kõiki nelja kriteeriumi - Revolutsiooniline pööre Kõik kriteeriumid on nõrgalt esindatud või hoopis mõni puudub. - Reform Ilmselt masse ei haarata. Tavaliselt puudub ka vägivald. - Palee pööre "Coup d'etat" Massid ei osale, kestvus on lühike, ei ole tingimata vägivaldne. 4. Rahvusvaheline terrorism Meetodid: KOOLIASJAD onenote Page 7 Meetodid: - Pommid - Pantvangi võtmine - Kaaperdamine Taotleb üldiselt tähelepanu haaramist. Enamasti dokumenteerivad terroristid akti üles. Keeruline on eristada terroristi ja vabadusvõitlejat. Vanasti kasutati mõistet bandiit. 5. Sunnidiplomaatia Ähvardamine. Tavaliselt ei arene sõjaks. Neli vormi: - Täielik ultimaatum
USA ja paljude teiste suurriikide (nt. Venemaa) arvates peavad terrorismivastased jõud moodustama USA eestvedamisel ühtse rinde, andma terroristidele ennetavaid sõjalisi lööke ning tugevdama turvameetmeid. USA arvab, et terroristid esindavad kurjuse jõude ja nendega ei tohi mingeid läbirääkimisi pidada. Sellise poliitika arvustajad väidavad aga, et võidu saavutamine pole võimalik niikaua, kuni maailmas säilib terrorismi tekkimist soosiv tegevus. Kuigi terrorism on sageli seotud usuküsimustega, peituvad selle põhjused inimeste elutingimustes. Usuäärmuslastel on mõjuvõim seal, kus on viletsad majanduslikud olud, madal haridustase ja kus rikutakse inimõigusi. Terrorismivastase poliitika tagajärjel saavad viga ka süütud inimesed. See suurendab viha suurriikide vastu. Inimväärsete elutingimuste loomine võimaldab tagada võidu terrorismi üle. Usuäärmuslased ise väidavad, et olukorra parandamiseks tuleb rangelt täita Jumala käskusid
Sri Lanka 1983 Sri Lanka 80,000 (+/-) kodusüda 1997 Kivu konflikt Kongo 4,000,000 (+/-) Demokraatlik Vabariik 2001 Afganistani sõda Afganistan 35,000 2003 Darfuri sõda Sudaan 500,000 (+/-) 103,359+ - 2003 Iraagi sõda Iraak 1,136,920+ Sõda Põhja- 2004 Pakistan 11,345 (+/-) Pakistanis Somaalia 1988 Somaalia 300,000 400,000 kodusõda 2000 Teine Intifada Iisrael ja 7,315 (+/-) Palestiina Mehhiko 2006 Mehhiko 8,400
a suvel Husseini kukutamine Iraagis - 2003 5. Kes olid, mida tegid? Mao Zedong Hiina RV juht 1949 1976, kuulutas välja suure hüppe, tema ideede põhjal tekkis mauism. Deng Xiaoping Hiina RV juht 1976 - ... , tahtis turumajandusikke põhimõtteid rakendada punases Hiinas. Jawaharlar Nehru - esimene peaminister Indias, oli üheks mitteühinemisliikumise algatajaks. Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne. Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast. ajatollah Homeini usujuht, kes valitses Iraani, teostas Islami revolutsiooni. Saddam Hussein - Iraagi president, juhtis Iraaki diktaatorlikult.
võivad seda kasutada. See on samm edasi ennetavast enesekaitsest ning sellega on mindud täiesti välja ÜRO statuudi regulatsioonist. Kuigi ,,Caroline" kaasus pole kooskõlas, siis see on samm kaugemale. 12 Art 42. kollektiivse julgeoleku teostamine. Tegemist on väga harvalt kasutatavate artiklitega. Üheks juhtumiks oli Korea sõda. 1991. a toimus Lahesõda, kui Iraak okupeeris ja annekteeris Kuveidi. USA never violates the international law, he makes it. Rahvusvaheline on loodud riikidevaheliste konfliktide lahendamiseks. Kuidas suhtuda siis kodusõtta? Humanitaarne intervensioon. Juhul kui üks riik hakkab oma kodanike suhtes kasutama genotsiidi, siis ÜRO harta järgi käib see kollektiivse julgeoleku erandi alla. Sellisel juhul peaks ÜRO julgeoleku nõukogu tegutsema. Külm sõda tõestas seda, et ÜRO
Piiride liigid ja tekkimine kahe riigi vaheline kokkuleppeline piir Riigi valitsemise vormid Absoluutne monarhia Valitsejal on piiramatu võim, Saudi-Araabia Konstitutsiooniline monarhia Valitseja võim piiratud seadustega ja võim on parlamendi käes,UK Presidentaalne vabariik Kõrgeim võim presidendi käes, valitakse parlamendist sõltumatult, USA Parlamentaarne vabariik Seadusandlik võim on parlamendil, president on esindusteks, Eesti Riikide erineva arengutaseme näitajad SKT, rahvatulu, energia tarbimine, haridus, arstiabi jne Kõrgelt arenenud riigid Põhjapoolkeral Vähem arenenud riigid Lõunapoolkeral Põhjused Kliima, loodusvarad, merepiir, nakkushaigused, transport, reljeef, SKT sisemajanduse kogutoodang, kaupade ja teenuste kogumaht rahaliselt Suurriigid teised riigid peavad arvestama nende huvide ja poliitikaga, Venemaa, USA
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroopa suurriikide kons
USA 1991 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel
Majandus oli ebaefektiivne. Defitsiit oli muutunud püsivaks. 2. Ametiühingute loomise keeld, madalad palgad. Probleemid: tehti järelandmisid, tööliskond oli opositsioonis; tekkisid vabad ametiühingud, vaba ajakirjandus. Kriis seisnes selles, et NL nõudis, et Poolas lõppeks selline olukord, andes Poolale vabad käed olukorra lahendamiseks. 3. Kuna Afganistaanis oli poliitiline segadus, kasutas NL seda ära. Tapeti president ja algas sissi-sõda. See mõjus NL'le kurnavalt nii majanduslikult ja poliitiliselt. Poola sündmuste ajaks oli Afganistaani sündmused juba NL'l kaelas. Poola sündmuste ajaks oli Afganistaani sündmused juba NL'l kaelas, mis oli kurnanud NL poliitiliselt ja moraalselt. 4. Mõju NL'le oli negatiivne, teised riigid nägid et NL on haavatav. Ei arvestatud kuidas muu maailm suhtub sellesse, kuidas nad Afganistaani okupeerivad.
Rahvusvahelised organisatsioonid 9.02.2010 ca 150 lk lisalugemist seminaride asemel (inglisekeelne materjal) – artiklid (International Organisations); eraldi eksam (küsimustikuna lahus) kodune uurimustöö eksam kinniste materjalidega RV organisatsioonide teoreetiline raamistik Kõige üldisem raamistik Realism (neo)Liberalism o idealism (vahel ka utopism) – 20/30ndate liberalism; RV org-idega seotud väga tugevalt; nende arusaamade toel tekitatigi Rahvasteliiga ja hakati igapäevases välispoliitikas realiseerima põhimõtet, et mitte inimene ei ole loomult halb, vaid hoopis institutsioonid on halvad ja tuleb ringi teha; o institutsionaalne liberalism – idealismi tänapäevane vorm; suhtub üsna skeptiliselt riiki, püüab leida midagi muud asemele o sotsiloogiline liberalism – seisukohad, mis ütlevad, et RV suhted toimuvad
· Riigivõimu avalikkus ning poliitiline õiguslik vastutus · Seaduslikkuse põhimõtte järgimine · Sõltumatu kohus Demokraatia võimalused ja olud: · Kaitseb üksikisikut võimu eest · Tugevdab inimeste ühtekuuluvust · Tagab poliitilise stabiilsuse Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism Presidentalism ehk presidentaalne valitsemiskorraldus. Selle valitsemisviisi mudeliks võetakse valimiskord USA-s. Selle puhul on president nii valitsuse juht kui ka riigipea, kuid tal ei ole ainuvõimu, sest ta peab võimu täitma parlamendiga. Ta moodustab valitsuse, sõlmib rahvusvahelisi lepinguid ja on vägede ülemjuhataja. Tal pole ainuvõimu kuna tema kõrval on kongress, mis koosneb kahest kojast alamkoda ja ülemkoda. President ja kongress kontrollivad teineteist ning nende vahelise konflikti korral võib senat ehk ülemkoda presidendi tagandada. Parlamentarism kujunes Suurbritannias
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
pingestub. Näiteks järgnes Teisele maailmasõjale n-ö külm sõda, mille raamesse mahtusid omakorda pingelõdvendusperioodid, mil Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid kärpisid vastastikku relvastust (1960.–1970. aastatel). Külm sõda lõppes 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemisega ja 20. sajandi viimane aastakümme kujunes suhteliselt rahulikuks. 21. sajandi alguses halvenes olukord taas, põhjuseks islamifundamentalistide terrorism ja USA agressiivne välispoliitika. Kõige üldisemalt sõltub rahvusvaheline julgeolek kolme liiki faktoritest: • põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis; • suhetest suuriikide (või riikide blokkide) vahel; • tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses (nt tuumapomm, kosmoserelvad). Maailmas on küll ligi kakssada riiki, kuid enamasti ei mõjuta nendes toimuv üleilmset julgeolekut
Suurbritannia. Vastus: 1. Soome 2. Suurbritannia 3. Prantsusmaa 4. Šveits 2. Miks kaotasid liberaalid valijaid konservatiividele? Vastus: Konservatiivid hakkasid rohkem tegelema majandusküsimustega, et kaitsta vaba turgu, ning pooldama riigi mittesekkumist majandusellu. 3. Miks aitas alkoholi keeluseadus kaasa maffia tähtsuse kasvule? Vastus: Maffia võttis alkoholi tegemise enda peale. Sai suurt kasumist. 4.Kuidas kehastas president Hoover Ameerikat kui Kõikide võimaluste maad? Vastus: Nt ajalehe poiss võis vabalt usina tööga tõusta miljonäriks. Hoover oli lihtfarmeri perekonnast ja teda peeti Ameerika rikkamaks meheks. 5. Nimetage 3 olulist muutust mida tõi kaasa Roosevelti uus kurss? Vastus: ● Tööstuse elavdamiseks asus RIIK senisest suuremas ulatuses toetama uute töökohtade loomist ning organiseeerima hädaabitöid. ● Suurendati ametiühingute õigusi.
PIINGELÕDVENDUS Pingelõdvenduse algus: 1970. oli läänepoliitika ummikusse jõudnud; hakkas levima seisukoht, et kommunistliku süst hävitamiseks puudub Läänel jõud. 1966 külastas Pr president Moskvat, alguse sai pingelõdvendus. Hakkas arenema Pr-Vene majanduslik ja kultuuriline koostöö NSVL suhted paranesid ka L-Saksamaaga. 1970 sõlmis L-Saksa Poola ja NSVL-ga idalepingud, tunnustades Saksa idapiirina Oder-Neisse jõge. 1972 tunnustas L-Saksa Saksa DV-d, allkirjastati mitmeid koostöölepinguid maj ja kult vallas Brezneviga. USA-s 1969 presidendiks saanud Nixon seadis välispol nurgakiviks heade suhete loomise NSVL ja Hiinaga.
4. Teokraatlik teooria jumal lõi maailma, selle korralduse ja ka riigi. 5. Marksistlik teooria Valdav klass on võimul Riigivalitsemise vormid. Vabariik mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis vastandina pärilikule monarhiale. PARLAMENTAARNE parlamendi võimu ülimuslikkus, riigipeal esindusfunktsioon. Valitsus seatud ametisse parlamendi poolt ning parlamendi ees aruandekohustuslik. NT- Eesti, Läti, Leedu, Soome, Saksamaa PRESIDENTAALNE President moodustab valitsuse. Riigipea on ühtlasi valitsuse juht ja enamasti otse rahva poolt valitud. Parlamendil on vaid seaduseloome funktsioon. Venemaa, USA, Prantsusmaa Monarhia Riigipea on päriliku võimuga monarh, kuningas, keiser sultan emiir vürst vms. KONSTITUTSIOONILINE Monarhi võim on piiratud põhiseadusega, pigem esindusvõim. Riigi igapäevaelu juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. Nt. Rootsi, Norra, Taani, Hispaania, Suurbritannia.
Moskvas mõisteti, et kui suhted Ameerika Ühendriikide ja Euroopa juhtriikidega ei parane, pole võimalik ka siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima
saaks teatud aeg toimida n Juhtida edukalt poliitilisi lõhesid, vältimaks sotsiaalseid plahvatusi. Arvestada ka ebaselgeid ja organiseerima-ta huve, mitte ainult pealesurutavaid kontsentreeritud. Panna võimsaid rühmi vajadusel leppima kaotusega n Tagada püsivad rahvusvahelised eesmärgid ja eelistused (välis)kaubanduses ja riigikaitses Erinevaid riigipäid n Otseselt või kaudselt valitud riigipea: n isikuline: president, riigivanem, kuningas vms n kollektiivne: presidentuur n piiratud ajaks või eluaegselt n suurem või väiksem võim n Pärilik riigipea: n piiramatu (absoluutne) valitseja (monarh) n piiratud, põhiseaduslik valitseja n ,,Poolpärilik" riigipea mõnedes autoritaarsetes või vähearenenud riikides Kohtuvõim ® Ülesanded: n lahendab vaidlusi mängureeglite üle n otsustab sanktsioone
Energiaallikate liigitamine: 1) taastuvad 1) traditsioonilised 2) taastumatud 2) alternatiivsed muunudmise järgi looduses LK. 67 joonis 1) esmased tekkinud looduses 2) teisesed muunudnud 3) kolmandased Energiaallikate jaotus Taastuvad energiaallikad Taastumatud energiaallikad Vee-energia a Nafta Tuuleenergia a Maagaas Päikeseenergia Puit jm bioenergia Kivi- ja pruunsüsi Põlevkivi Turvas Maa pöörlemise energia Loodete energia a Tuumaenergia Uraanimaak Maa siseenergia Maasisene soojus a Termotuumaenergia a
Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused. 2) Kommunistid kontrollisid kogu elu riigis. 3) Otsene terror või hirm. 4) Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine. Käsumajandus. 5) Suur sõjaväestatus, riigikaitse. Kommunistliku diktatuuri kehtestamine: Pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valtsus, kus jõuministeeriumid kommunistide käes. Mõned populaarsed ümberkorraldused, nt maareform ja sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine; valimised, mille kommunistid võitsid. Tööstuse natsionaliseerimine, põllumajanduse kollektiviseerimine.
turvalist elukeskkonda. Enamik eksperte hindas sisejulgeoleku taset madalaks ja nimetas olulisemat ohtudena: A: Väga riskantsed ohuallikad Narkomaania, kohalik kuritegevus, liiklusohud B Kõrgendatud riskiga ohuallikad HIV/AIDS; Alkoholism C Arvestatava riskiga ohuallikad Koduvägivald, prostitutsioon, koolivägivald, tänavalapsed, kodutud D Vähem ohtlikud riskid Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, rahvusvaheline terrorism, rassism, sallimatus, immigratsioon vaesematest riikidest 13. Heaoluriik ja heaoluühiskond (lk.13-16) Tööstusühiskonnas kaasnevate riskide vähendamiseks (tururisk, bioloogiline risk jmt) kujunes 19.saj. II poolel eriline ühiskonnakorralduse tüüp - heaoluriik. Loojaks on Otto von Bismarck. Iseloomustab sotsiaalpoliitika olulisus valitsemistegevuses. S.t., et lisaks klassikalistele funktsioonidele
- föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile · Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: · parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. · 2 aseesimeest · komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia). Ajutised moodustatakse lühiajaliselt mingi olulise probleemi lahendamiseks. Komisjonides jälgitakse parteilise pluralismi põhimõtet
rahvusvahelised organisatsioonid). Gnoseoloogiline külje eesmärgiks on teadmised nt hinnad, valuutad. Metoodilist külge iseloomustab eksport, import, transiit, investeerimine. EELDUSED: 1) Ressursside piiratus loodusvarad, ressursid on ebaühtlaselt jaotatud, finantside piiratus, tööjõu piiratus, riikidevaheline sõltuvus. Autarkia- puuduvad välismajandussuhted. Riik peab toetuma oma ressurssidele. Nt Albaania, Islam. VMN vastastikuse majandusabi organisatsioon 1949 VLO varssavi lepingu organisatsioon 1955 2) Majandusloogika liigub sinna, kus soodsamad tingimused. SEOSED: 1) Majanduse ja poliitika vahelised seosed: · Võrdelises sõltuvuses, seda parem eeldus paremaks majandussuheteks. · Riikide poliitiline stabiilsus mida stabiilsem poliitiliselt, seda usaldusväärsem riik on.
Rahvusvaheline õigus II Mõiste ja piiritlemine Rv õigus on õigusnormide üldtunnustatud õiguspm-te ja tavade süst, mis regul suveräänsete riikide ja teiste rv õiguse subjektide omavahelisi suhteid. = rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega. Toimib
teooriatega seletada Teooriad põhinevad minevikul Ennustada võib ka Ei anna kindlat teadmist Klassikalised teooriad Kõige aluseks ja kõige tuntumad - Sisuliselt ideoloogiatena siiani väga aktuaalsed Mänguteooria- koostöö Arusaamad sellest, mis ühes või teises situatsioonis peaks tegema. Temaatilised valemid, mis selgitavad mingisugust käitmist. Null-mäng summa (parim näide realism) - Õnn on piiratud (nt maa, nafta, jt ressurssid) - Kui keegi võidab, siis keegi ka kaotab - Teatud valdkondades siiani domineerib Pluss-summa mäng - Õnn on piiramatu - Võita võivad ka kõik - Teatud valdkondades domineerib Realismi olemus ja ajalugu Kõige vanem pikemalt domineeriv Riigid käituvad ratsionaalselt- kõige mõistlikumalt. Osalejad on riigid ja riigid on kõige tähtsamad (üksikisik ei ole tähtis) Riikide suhted on ,,nullsumma mäng"
ründasid vastu o 24. okt peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel, kehtima hakkas vaherahu o Vahepeal oli ka oht III MS jaoks (NSVL ähvardas sekkuda, kui Iisraeli väed peaksid edasitungi jätkama) o Sõda oleks araabia mailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud: araabia naftamaad kehtesitaid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda 4 korda -> energiakriis o Osad araavia riigid (eriti Egiptus) olid sõdadest väsinud, Anwar Sadat (E president) alustas demokraatlikke reforme, ei tahtnuf NSVLst sõltuda o Sadat oli esimene araabia riigijuht, kes tunnustas Iisraeli õigust olemasolule o 1979 – vaherahu Egiptuse ja Iisraeli vahel, E sai tagasi Siinai ps Põhjused, miks on suutnud Iisrael sõdades oma riiklust kaitsta:
annaabi.ee 
