Vastus leiad õppematerjalist: Sõda terrorismiga

Sõda terrorismiga (0)

Audentese Ülikool - Politoloogia - Rahvusvahelised suhted

3 HALB

Esitatud küsimused

Mis on terrorism?

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
International University Audentes
Rahvusvaheliste suhete teaduskond
Kätlin Kukk
Ameerika Ühendriigid ja terrorism .
21.saj väljakutsed.
Kursusetöö
Juhendaja : Dots. Tiiu Pohl (PhD)
Tallinn 2009
Sisukord

Sissejuhatus. .............................................................................................lk

Mis on terrorism?.............................................................................. lk

Ameerika roll 21.sajandi maailmas…………………………………lk

9/11 rünnak.........................................................................................lk

Sõda terrorismiga Afganistaanis…………………………………….lk

Sõda Iraagis …………………………………………………………lk

Terrorismivastane võitlus……………………………………………lk

Terrorismi finantseerimine .................................................................lk

Terroristlikud organisatsioonid …………………………………….. lk

Terrorismivastased organisatsioonid…………………………………lk

Guatemala vangilaager……………………………………………….lk

Kokkuvõte - tulevik ja väljavaated………………………………….lk

Kasutatud kirjandus………………………………………………….lk
Sissejuhatus
„Ameerika jaoks elutähtsad huvid ja meie sügavaimad veendumused on nüüdsest üks ja seesama. Me oleme oma riigi algusaegadest peale selgelt kinnitanud, et igal inimesel siin maa peal on olemas õigused ja inimväärikus ning igaüks neist kujutab endast hindamatut väärtust, sest ta on taeva ja maa Looja nägu. Põlvkondade viisi oleme me rõhutanud omavalitsuste hädavajalikkust, sest mitte ükski inimene ei tohiks pidada ennast isandaks ning mitte keegi ei vääri orja staatust. Nende ideaalide poole liikumine on siht, tänu millele sündis meie riik. See on meie isade auväärne saavutus. Ja nüüd on see meie rahva julgeoleku seisukohast juba tungiv vajadus ja meie ajastu ülesanne,“ ütles George Bush peale oma II ametivannet.
( http://estonia.usembassy.gov/inimoig04.php )
Maailm muutub tänapäeval üha kiiremini kui eales varem. Tehnoloogia on viinud meid sinnamaani, kus kirjade saatmine on saavutanud valguse kiiruse ning ühiskond globaliseerub üha kiiremini, tuues kaasa uued, 21.sajandi probleemid.
Kui me küsiksime näiteks paar sajandit tagasi elanud inimeselt , mis on rahvusvaheline terrorism, ei oskaks ta arvatavasti midagi sellepeale kosta . Fakt on see, et meile on see uue sajandi üks tõsiseimaid probleeme. Kes ei oleks kuulnud terrorirünnakutest Ameerikas või Inglismaal?
Maailmakord on löödud kõikuma nö nähtamatu vaenlase poolt, mida pole võimalik hävitada. See vaenlane nõuab väga radikaalseid muudatusi maailmas ja vahendeid selleks ta ei vali.
Kui me räägime 21.sajandi väljakutseteks, siis on just terrorism number üks väljakutse. Kunagi varem pole terrorism omandanud nii suuri mõõtmeid nagu selle sajandi algusaastatel. Kunagi varem pole terrorismil olnud nii laia haaret üle kogu maailma. Kas me kuulsime 50 aastat tagasi igapäevastest terrorirünnakutest ja suitsiidirünnakutest, kus hukkub iga päev kümneid süütuid inimesi?
See uurimustöö proovib seletada terrorismi ja selle olemust. Milline on 21.sajandi väljakutse oma olemuselt ja kas meil üldse on võimalust sellele vastu seista?
Terrorismi olemus
Tänapäeval pole maailams terrorismile ühest definitsiooni. EV seaduste järgi on see tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil.
Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske tänu asjaolule, et konfliktipooled käsitlevad terrorismi erinevalt. Nii peab teise riigi suhtes sõjalise agressori toime panija oma väeüksuste vastu suunatud sissi- või partisanirünnakuid terrorismiks, samas agressiooni ohver aga kogu tema vastu suunatud sõjategevust terroristlikuks. Mõningate käsitluste kohaselt on terroristlik igasugune sõjategevus, kus selle tulemusel kannatavad relvastama tsiviilisikud.
„ Terror “ üldisemas tähenduses tuleb ladina keelsest sõnast, tähendades „hirmutama.“ „ Terror cimbricus“ tähendas näiteks Roomas aastal 105 e.m.a sõjaseisukorda või hädaolukorda kui Cimbri hõim ründas linna.
Prantsuse Revolutsiooni ajal, peale jakobiinide võimukaotust, tähistati sõnaga „terrorist“ millegi kuritarvitamist. Terror pole mitte midagi muud kui õiglus, teovalmidus, karmus ja järeleandmatus,“ lausus Jakobiinide liider Maximilien Robespierre . Kaasaja saabudes viitas see sõna süütu inimese tapmisele, teatud erilise grupi poolt nii, et see tekitaks meedia tähelepanu. Sellise mõistega tähistas ennast ka näiteks Sergey Nechayev, kes moodustas 1869.aastal Vene terroristliku rühmituse „Rahva Massimõrv“ (Народная расправа).
21.sajandi terrorism võiks kõlada oma definitsioonilt järgmiselt: rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire , hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna . Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste, kultuuriliste, ideoloogiliste või usuliste tõekspidamistega. Terroriaktide eesmärk on mõjutada avalikku arvamust ja demokraatlike poliitiliste otsuste tegemist vägivalla ning hirmutamise kaudu.
Kui 20. sajandini oli „terrorism“ pigem keskendunud liidrite atentaatidele, siis moodsas riigis ei oma atentaat eriti segavat mõju: riigid on administratiivselt piisavalt tugevad, et ühe liidri tapmine riiki ei halvaks. Terrorism hakkas keskenduma süütute inimeste tapmisele. Kuni terroristide tehnoloogilised ja rahalised võimalused olid väikesed, (mida nad olid ka siis, kui idabloki riigid salaja terroriste väljaõppe ja rahaga abistasid) oli terrorism nö kohaliku tähtsusega probleem. Lennukikaaperdamised, inimröövid, atentaadid, pommid Iisraelis, Itaalias, Hispaanias, Põhja- Iirimaal loomulikult vapustasid ja halvasid ühiskonda neis riikides, kuid terroristide eesmärgiks oligi kohalikku ühiskonda muuta.
90-ndate aastate lõpus terrorism oluliselt laiendas oma haaret, globaliseerus. Sama tehnoloogia, mis võimaldab ameeriklastel e-posti vahetada sõbraga Kanadas, pakub ka enneolematuid võimalusi juhtida terroriaktsioone üle maailma. Krüpteeritud internetiside pakub kõigile võimalusi, mida 15 aastat tagasi said kasutada vaid üksikud võimsad riigid. Samal ajal hakkasid terroristid katsetama massihävitusrelvi. Juunis 1994 Matsumotos ja märtsis 1995 Tokyos laskis terroristlik ususekt Ülim Tõde metrootunnelitesse mürkgaasi sariini. Tekkinud võimalusi hakkas kasutama ka Osama bin Ladeni organisatsioon Al Qaeda . 2001. aasta kevadel nurjati Al Qaeda katse levitada sariini Euroopa Parlamendis Strasbourg’is. Septembris 2001 läks Al Qaeda rünnak USA-s osaliselt korda.
Kuhu terrorism lõpuks tänapäeva globaliseeruvas maailmas välja jõuab, seda ei tea vist keegi. Igatahes on sellest saanud tohutult suur oht julgeolekule, mis on kujunenud meie 21.saj uueks väljakutseks. Kas me selle väljakutsega ka hakkama saame? Seda nätab ainult aeg. ( http://en.wikipedia.org/wiki/Terroris m)
9/11
September on kalendris üks imelik kuu. Sellel sügiskuul algavad/lõpevad maailmasõjad ja põlevad maailmalinnad: 1. septembril 1939 algas ja 2. septembril 1945 lõppes Teine maailmasõda; 2. septembril 1666 süttis London ja põles kolm päeva, 14. septembril 1812, Napoleon Bonaparte'i väed sisenesid Moskvasse, venelased süütasid linna põlema ning alanud põlengus hävis 70% hoonetest. Traagikata ei möödunud ka 21.saj algusaasta sügiskuu.
9.septembri teisipäeval, 2001.aastal kell 6.02 siseneb Egiptusest pärit islamiterrorist Mohamed Atta Portlandi lennujaamast lennule, mis suundub Bostonisse. Temaga koos on lennukis Saudi- Araabia päritolu Abdulaziz al-Omari ja veel 3 terroristi . Neid ootab seal ees lend 11, mis suundub Californiasse Los Angeles ´i. Kell 8:24 teeb lennuk 100 kraadise pöörde ning võtab suuna New Yorgi poole. Täpselt 8:46 toimub kokkupõrge Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO – World Trade Organisation ) põhjapoolse torniga, mille tagajärjel torn variseb mõned tunnid hiljem kokku. See pole kajuks kõik.
8:14 väljub Bostonist veel üks lennuk, suunaks Los Angeles. Selle pardal on lisaks Marwan al-Shehhi veel 4 terroristi ja 65 reisijat. Peale lennuki kaaperdamist võetakse uus kurss ning täpselt 9:03 tabab lennuk WTO teist, lõunapoolset torni. Kokkupõrke tagajärjel variseb torn kokku ning paljud inimesed jäävad lõksu.
Lend 77 sai alguse Washingtonist, samuti 5 terroristi pardal. Ning olles võtnud uue kursi, põrutas lennuk 9:37 Pentagoni läänepoolsessse tiiba.
Viimane, lend number 93 oli terroristidele juba läbikukkumine. Nimelt plaaniti lennukiga rünnata arvatavasti kas Valget Maja või USA Kongressi. Õnneks olid reisijad kuulnud Pentagoni rünnakust ning vähemalt 3 reisijat olid valmis lennukit tagasi võtma. Enne kokpiti ukse mahamurdmist õnnestus terroristidel lennuk hävitada 10:03 Pittsburgh´is.
Need 4 terrorilööki vapustasid kogu maailma, surma sai üle 2900 inimese ning nende seas oli rohkem kui 90 rahvuse esindaja. Paljud päästetöötajad ning kohalikud said vigastusi; majanduslik kahju ületas miljardeid dollareid, kuid terroristide soovitud majanduskatastroofi ei saavutatud: New York on säilitanud oma koha äri-ja turismimagnetina, Broadway meelelahutuskarussell keerleb täistuuridel, peenemates restoranides on võimatu lauda saada ja kõige selle taustal on New York jätkuvalt Ameerika Ühendriikide ohutuim suurlinn.
Mehed, kes kõige selle taga oli, suutis FBI(Federal Bureau of Investigation) kiiresti tuvastada. Nimelt leiti Mohamed Atta, kes oli ühtlasi rünnakute eestvedaja , pagasist infot, mis viitas ülejäänud 19 terroristi kohta. Nii Briti, Saksa kui ka FBI juhtlõngad viitasid al-Qaeda ja Osama bin Ladeni seotust rünnakutega. Terroristid ise olid hästi haritud, paljud ülikooli lõpetanud ning väga radikaalselt meelestatud. Varasemalt olid nad läbinud põhjaliku treeningu, sest allikad viitavad , et plaani oli bin Ladenile esitanud Khalid Sheikh Mohammed 1996.aastal.
Rünnakute motiive mõistetakse väga mitmeti ja paljud langevad kokku. Muide, ühe Koraani käsklusena kõlab lause, mis selgitab, et tappes pagana, leiab jünger tee taevasse . 2002. Aastal kirjutas bin Laden oma „Kirjas Ameerikale “(A Letter to America) järgmist: „ Te olete tõestuseks maailma kõige hullemale tsivilisatsioonile maailmas: te olete rahvus, kes selle asemel, et järgida Allahi seadusi, otsustate leiutada enda omi. Te eraldate poliitika religioonist, olles vastuolus loodusega, mis peaks tegelikult olema absoluutne autoriteet ja inimkonna valitseja.“ See on ideoloogiline pool rünnakule ehk astudes vastu paganatele, saab inimene õndsaks. Poliitilistest põhjustest rääkides võib mainida USA toetust Iisraelile, mis on väga paljudele terroristlikele grupeeringutele vastumeelne.
Sellest sai alguse uus ajastu, mida paljud kutsuvad ristisõdade uueks ajastuks. USA kuulutas koos mitmete riikidega terrorismile sõja, eesmärgiga tuua Osama bin Laden ja al-Qaeda kohtupinki. Alguse sai rahvusvaheline koostöö terrorismi tõkestamiseks nii lokaalsel kui ka globaalsel tasandil. Sellest sai suurim operatsioon , mis on suunatud terrorismi vastu võitlemiseks. Eesmärki pole nad küll suutnud veel tänaseks saavutada, kuid samas on tehtud näiteks Iraagis palju edusamme . Talibani ning al-Qaedat pole suudetud küll alistada, kuid paljud võtmetegelased on saanud juba oma karistuse. ( http://en.wikipedia.org/wiki/September_11_attacks - 9/11)
Sõda Afganistaanis
Sõda Afganistaanis algas koheselt peale terrorirünnakuid USA-le. Arvati, et just selles Talibani võimu all olevas riigis pesitseb ka Osama bin Laden, kus ta juhib terroriste treeninglaagreid. Täpselt neid, kus koolitati ka 9/11 terroriste.
20.septembril esitas president Bush Afganistaanile ultimaatumi, mis sisaldas järgmisi punkte:

Kõik Afganistaanis pesitsevad al-Qaeda liidrid tuleb viivitamatult loovutada Ameerika Ühendriikidele
Vabastada kõik vangistatud välisriikide kodanikud
Kaitsta välisriikide ajakirjanike, diplomaate ja päästetöötajaid Afganistaanis
Sulgeda terroristlikud treeninglaagrid ning anda üle iga terrorist ja vang kohalikele võimuasutustele
Anda ligipääs treeninglaagritele, et USA saaks veenduda nende suletavuses.

Talibani valitsus vastas läbi oma Pakistanis oleva saatkonna, et USA-l pole mingeid tõendeid bin Ladeni seotusest 11.septembri terrorirünnakute kohta, lisaks pidi viimane olema nende külaline. Sellele vastas Bush järgmist „Nad annavad välja terroristid või neid ootab sama saatus. Meie sõda terrori vastu algab al Qaedaga, kuid ei lõppe seal.“
7.oktoobril 2001 algatasid Ameerika ja Suurbritannia operatsiooni „Elujõuline vabadus“ ( OEF – Operation Enduring Freedom ). Algatatud OEF-i operatsioonile, mis tegutses peamiselt ida-ja lõuna piirkonnas koos 28300 ameerika ja tema liitlase sõduri, sai teise operatsiooni nimeks ISAF( International Security Assistance Force ), tegutsedes ja kindlustades Kabuli ja selle ümbruse. ISAF-i koosseis koosnes algselt ÜRO Julgeolekukomitee vägedest, kuid 2003. Aastal võttis NATO kontrolli üle. Jaanuari lõpul, 2009.aastal koosnes see 55100 sõjamehest.
Esimesed tabamused sõjas sai pealinn Kabul (kust riik sai oma energia), lennujaam, sõjaväebaas Kandaharis ( koduks Talibani juhile Mullah Omarile).
Kell 17.00(UTC) kinnitas George Bush rünnakuid, lisades, et toidu, ravimite ja abivahenditega toetatakse kohalike elanikke.
Ööl vastu 12.novembrit algas ulatuslikum lahingutegevus pealinnas Kabul, mis lõppes alles hommikul . Selleks ajaks oli linn purustatud ning Talibani väed olid lahkunud. Linn oli nüüd NATO ja Ameerika käes. 24 tunni jooksul olid alistunud enamik piirkondi, vaid Kandahari alistumine võttis kauem aega.
Sõja peamine eesmärk oli tabada Osama bin Laden, teha lõpp al Qaeda tegevusele ning panna piir Talibani võimule, mis toetas terroristliku tegevust.
Talibani võimule suudeti piir panna, kuid ainult alguses, sest peale Iraagi sõja alustamist, hoogustus Talibani tegevus jälle. Alustati terroristide värbamisega Pakistani piiriäärsetest küladest ning nende koolitamisega. Kogu rühmitus restruktureeriti ning nendest sai väga ebameeldiv vastane liitlasvägedele.
Alustatud sõjaga eemaldati algselt küll Taliban võimult, kuid sõja jätkudes selle mõju hakkas taas tugevnema. Samuti ei ole siiani saavutatud eesmärki tabada bin Laden, piirata al-Qaeda tegevust ning panna piir narkokaubandusele, sest 2006.aasta statistika näitab, et illegaalne narkokaubandus on rekordkõrgel. Paljud poliitikud arvavad , et Afganistaani pole üldse võimalik alistada, kuna tema territoorium on liiga suur, olles ka väga raskesti ligipääsetav, tema etniline koostis liiga mitmekesine ja elanike käes on liiga palju relvi . Lisaks on alati mässatud keskvõimu vastu, ükskõik, milline see ka poleks. Liitlaste usku, et Afganistani on võimalik valitseda afgaanide eest, tagada seal kestvalt igapäevane julgeolek ja näha samal ajal riigi arengut, mina ei jaga. Olukorra paranemine Afganistanis pole võimalik ilma naaberriikideta, kes peaksid ilmutama vaoshoitust ja võitlema terrorismiga. Suurimaks probleemiks ongi võimult kukutatud Taliban, kes redutab Pakistanis.
Ameerika uus president Barack Obama lubas saata ligi 17 000 sõdurit Afganistaani ning lahendada vahepeal tähelepanuta jäänud konflikt. Kas Obama suudab tabada bin Ladeni ja piir panna al-Qaeda ja Talibani tegevusele näitab ainult aeg. Fakt on see, et midagi peab ette võtma Palestiinaga, mis ilmselgelt ei suuda riigis toimuva üle kontrolli saavutada.
Sõda Iraagis
16.märtsil 2003 esitas USA president George Walker Bush ultimaatumi Iraagile: " Saddam Hussein ja tema pojad peavad lahkuma Iraagist 48 tunni jooksul. Nende keeldumine seda tegemast tõukab sõjalisele konfliktile, mis toimub meie valitud ajal." Bush esines oma avaldusega kohe pärast seda, kui ÜRO julgeolekunõukogu ei toetanud resolutsiooniprojekti, mis annaks selgesõnaliselt õiguse jõu kasutamiseks Iraagi vastu. "ÜRO julgeolekunõukogu ei ole täitnud oma kohustusi, seega täidame meie omi," tõi president põhjenduse rünnakute alustamiseks. Iraagi sõda algas 19. Märtsil, kuid lõppenud pole tänase päevani. Mis seal tegelikult toimub?
Sündmused, mis viisid Iraagi sõjani said alguse tegelikult juba aastal 1990, mil Iraagi väed tungisid Kuveiti ning ÜRO Iraagi vastu majandussanktsioonid kehtestas, mis kehtivad tänaseni. Juba siis nõuti Iraagi valitsuselt tuuma-, keemia- ja bioloogilise relva arendamisprogrammide peatamist. Sellele järgnes ridamisi konflikte, pommitamisi, provokatsioone ja sõnavahetusi. Õhus oli pinget, mis ootas sädet.
Pärast 11. septembri terroriakte New Yorgis ja Washingtonis kahtlustati Iraagi seotust nende kavandamisega, konkreetseid süüdistusi siiski ei esitatud, kuid 2002.a juulis tegi USA välisministeerium ametliku avalduse, et seitse riiki on terrorismi sponsorid - üks neist oli ka Iraak . Teatati, et Iraak on taastanud oma endise võimsuse massihävitusrelva tootmiseks ning kujutab endast ohtu kogu maailmale. Juba jaanuaris liigitas George Bush Iraagi kurjuse telje riikide hulka ning alustas teiste riikidega läbirääkimisi võimaliku sõjalise sekkumise üle Iraagis, kukutamaks Saddam Husseini diktaatorlikku valitsust.
Iraagi sõda algas 19.märtsil, mil USA koos liitlasvägedega tungisid Iraaki . Iraak oli ju lükanud 16.märtsi ultimaatumi tagasi, mis andis võimaluse USA-le. Nõõd tuli otsida ainult põhjus, milleks sai briti ning Ühendriikide luureandmed, mis viitasid massihävitusrelvade olemasolule ja arendusele riigis. Hiljem tuli välja, et USA suurimaid liitlasi, Briti peaminister oli enese teadmata seaduseandjatele Tema Majesteedi salateenistuse töö pähe välja pakkunud ühe California doktorandi referaadi. Valitsuse vastava infokomisjoni töötajad olid referaadi lihtsalt internetist alla laadinud, Blairile mõeldud infopaketti lisanud ning lasknud viimasel mõelda, justkui oleks tegemist luureinformatsiooniga.
Tuli välja, et mingeid massihävitusrelva programme polnud riigis olnud 1991.aastast peale. Tegelikult sooviti kõrvaldada valitsust, keda peeti korrupeerunuks. Peeti neid ju terrorismi üheks toetajaks. USA luureteenistus väidete kohaselt toetatakse Palestiina enesetaputerroriste ja al-Qaedal on riigis tohutu võim.
Arvatakse, et sõjas on ka naftal tohutu võim mängus. Iraagi valitsus oli mitmetel kordadel peatanud nafta tootmise ning ekspordi USA-sse ning enamgi veel: 2000.aastal mindi Iraagis naftamüümisel üle eurodele. Ameerika stabiilsus ning majandus on suuresti sõltuvuses just dollaritest ning seetõttu oleksid kahjud dollari kursile olnud tohutud. Sealsed naftavarud eeldatakse olevat II kohal maailmas, kohe peale Saudi-Araabiat.
9. aprillil langes pealinn Bagdad. Husseini 24-aastane diktatuur oli saanud läbi: pealinna elanikud astusid tankidele vastu, käes sümboolsed rahupalmi oksad , ja tervitasid sõdureid nagu tõelisi vabastajaid. Saddam Husseini kuju tõmmati maha ning purustati.
Lühikese aja jookul seati sisse uus valitsus ning riigis haarati kontroll. See ei murdnud aga mässulisi, sest Talibani ja al-Qaeda terroristid ostutasid pisteliselt siiski vastupanu.
Arvatakse, et sõja käigus ehk alates 2003.aastast on hukkunud üle 100 000 tsiviilisiku, lisaks tuhandeid sõdureid. Paljud on lahkunud kodumaalt kaugemale naabermaadesse ning tööpuudus on tohutu. Ameerikas on tänaseks teatanud lahkumist Iraagist täielikult 31.detsembriks 2011. Mitmetes vadkondades on sõlmitud juba koostöölepped ning ollakse valmis riiki täielikult üle andma Iraagi Vabariigile. Sõda ise on Ameerikas suure kiitika osaks saanud. Sõja kulud ületavad juba 3 trillioni dollari piiri ja arvatakse, et USA on tänu sellele sõjale kaotanud oma mõju maailmas. Aeg on see, mis näitab kas Iraak saab iseseisvana hakkama või mitte. ( Cooley , K. Unholy wars : Afganistan , America and international terrorism. London, Pluto Press, 2002)
Terrorismivastane võitlus
Nii rahvusvaheline kui ka riigisisene terrorism on puudutanud erinevate elualade esindajaid kogu maailmas. Mõned on langenud süütult juhuslike või tähelepanu tõmbamiseks kasutatud pommide ja kuulide ohvriks. Mõningaid võimul olevaid on peetud takistuseks poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ning nad on uue korra kehtestamiseks ära tapetud . Mõned inimesed on võetud lunaraha pärast pantvangi jne.
Terrorismikolded tekivad ja kaovad sedamööda, kuidas muutuvad poliitilised olud ja tekivad uued võimalused. USA oli aastaid eiranud, et nende pinnal võiks toimuda mõni suurem terrorirünnak. Oldi lähtutud teadmisest, et Ameerika on liiga kaugel konfliktikolletest ning enamiku terroriorganisatsioonide jaoks on lihtsalt liiga keeruline ja kallis korraldada rünnakuid kaugetes maades. Viimased sündmused ja uurimused on tõestanud vastupidist. Nimelt on Iraani , Liibüa ja Iraagi valitsused rajanud Euroopasse ja Ameerikasse seaduslikke ettevõtteid ja asutusi, et lihtsustada operatsioonide pikaajalist kavandamist ja läbiviimist.
See kõik on pannud riikide valitsusi üha enam otsima meetmeid ja võimalusi terrorismivastaseks võitluseks nii lokaalselt kui ka globaalselt. Just siit on alguse saanud Iraagi ja Afganistaani sõjad ning paljud operatsioonid . Koostöös paljude teiste riikide ja organisatsioonidega on loodud mitmeid meetmeid ja abinõusid. Eraldi kõikehõlmavat terrorismiohtu puudutavat föderaalseadust veel täielikult välja töötatud pole, kuid tegevuspõhimõtted on paigas.
USA-s võitlevad rahvusvahelise ja kohaliku terrorismiga paljud agentuurid, kuid võitlust juhib Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI). Seda lahingut pidades lähtub FBI oma tegevuses varasematel kogemustel põhinevast terrorismi määratlusest. USA terrorismivastase võitluse ja julgeolupoliitika ning – programmid koosnevad tänaseks kümnest tähtsamast punktist, mille eest vastutavad mitmesugused ministeeriumid ja agentuurid. Need punktid on:

Terroristide tabamine, nende väljaandmise saavutamine või muul moel kättesaamine ning kohtumõistmine nende üle – see programm hõlmab konkreetsete terroristide tabamist sõltumata nende asukohast ning nende toimetamist USA kohtu ette.

Terrorirühmituste purustamine – programm näeb ette terrorirühmituste purustamist muude kui õiguskaitse vahenditega.

Rahvusvaheline terrorismivastane koostöö – programm näeb ette teiste riikide veenmist vajaduses võidelda terrorismi vastu.

Massihävitusrelvade terroristide kätte sattumise vältimine – ülesanne avastada ja vältida terrorirühmituste katseid töötada välja või hankida keemia-, bio- või tuumarelva.

Terrorirünnakute tagajärgede likvideerimine. – ettevalmistused rünnakute vastu , kus võidakse kasutada massihävitusrelvi.

Transpordijulgeolek – keskendub õhuruumi kaasava terrorismi vältimisele

Kriitilise infrastruktuuri ja kübersüsteemide kaitse.

Valitsuse jätkuvust – ülimalt salajane programm, mis tagab valitsuse ja presidendi püsimajäämise.

Võitlus välismaise terrorismiga USA-s – võitlus nn „uinujate“ vastu.

Ameeriklaste kaitse välismaal- terroristid on juba rünnanud USA välismaiseid sõjaväebaase ning tsiviilisikuid ja saatkondi.
Hoolimata kõikidest abinõuetest, mis kasutusel on võetud, on siiski keeruline võidelda terrorismi vastu, kuna terroristil on sissisõdalase klassikalised eelised: anonüümsus, salajasus, üllatusmoment ning liikumisvabadus . Tal on võimalik valida, kus, millal ja kuidas rünnata. See aga ei vähenda Ameerika ja teiste riikide pingutusi , võitmaks nähtamatut vaenlast. Kõik selle pärast, et säiliks vabadus, rahu ja õitseng kogu maailmas. 9/11 rünnak näitas meile, et ilma tegevuseta on meid tulevikus veel lihtsam tabada. ( Clarke , Richard. Against all Enemies: Inside America´s War on Terror. New York, Free Press, 2004)
Igaljuhul on USA ja tema partnerid teinud läbi suure progressi terrorismi vastu. Rohkem kui 170 riiki on nõustunud koostööks terroristide vastu läbi tegevuste, mis sisaldavad näiteks varade külmutamist, luureandmete jagamist ja sõjaliste operatsioonide abistamist.
Arvatavasti täielikult pole võimalik terrorismi võita, kuid suuremaid ja organiseeritumaid rünnakuid on võimalik tugeva koostöö tulemusel vältida. See tähendab, et kunagi ei tohi me alahinnata terroriste, sest mida paremaks muutume meie, seda paremaks muutuvad ka nemad. Enamik tipp-terroriste on väga nutikad, neil on palju sidemeid ja enamasti omavad nad kõrgharidust. ( http://www.globalsecurity.org/military/library/policy/dod/nds-usa_mar2005_i.ht m)
Terrorismi finantseerimine
Tulenevalt sellest, et terroristlike ühenduste struktuur on erinev, varieerudes väikestest rakukestest suurte organisatsioonideni, on erinevad ka nende rahastamismehhanismid. Finantseerimist ei vajata üksnes terroriaktide korraldamiseks, vaid ka terroriorganisatsiooni arendamiseks, säilitamiseks ning tegevustele sobiva keskkonna loomiseks (nt ideoloogia levitamiseks, liikmete värbamiseks ja väljaõpetamiseks, tegevuste planeerimiseks, vajaliku infrastruktuuri olemasolu kindlustamiseks, pististe maksmiseks, relvade hankimiseks jne). Seega võib terrorismi rahastamise vajaduse jagada tinglikult kaheks:

Otseselt terroristlike operatsioonidega seotud kuludeks on terrorismiaktide korraldamisega seotud kulud, mis on tavaliselt võrdlemisi madalad võrreldes kahjuga, mida need tekitada võivad. Siia kuuluvad töötasud, kommunikatsioonikulud, väljaõppe, reisimise ja logistikaga seotud kulud jms.

Organisatsioonilisteks, st infrastruktuuri arendamise ning säilimise tagamisega seotud kuludeks on terroristliku võrgustikuga seotud heategevusorganisatsioonide toetamine , massimeedia kasutamise ning ülalhoidmisega seotud kulud jms. Näiteks on terroristlikud ühendused prakstikas toetanud ning ka omanud televisioonikanaleid, et oma sõnumit levitada.

Üldjoontes jagunevad ka finantsallikad kaheks:

Illegalsed
Legaalsed

Illegaalseteks allikateks on kuritegevus (nt narkokaubandus, väljapressimised jne).
Legaalsed allikad on näiteks heategevusorganisatsioonid ehk kasumit mittetaotlevad organisatsioonid, sest üldjuhul on neil avalikkuse usaldus, globaalne tegevus ning nende regulatsioonid ei ole nii ranged nagu finantsinstitutsioonidel.
Samuti kasutakse terroristlike aktide finantseerimiseks sageli legaalsete ettevõtete tulu. Nimetatud oht on suurim sularahaintensiivsete ettevõtete korral, kus tegeliku ning raporteeritud tulu võimalikku erinevust on keeruline kontrollida; samuti ettevõtetes, mis tegutsevad sektorites, kus sisenemisbarjäärid on madalad.
Sageli rahastavad terroriste ka teatud riikide riiklikud struktuurid (state sponsors), nö nurjunud riigid (failed states) ja „turvalised pesapaigad” ( safe havens).
Terrorismi rahastamisele piiri panna on üldjuhul väga raske. Selle saavutamiseks peavad paljud riigid omavahel infot vahetama ja koostööd tegema. Siinkohal pole oluline roll mitte ainult riikidel vaid ka kodanikel, kes peaksid info korral võtma ühendust kohalike esindusorganitega. Täpselt samamoodi nagu raha on majanduse vereringeks, on see ka terrorismi vereringeks. ( http://www.politsei.ee/files/rab/Terrorismi_finanteerimine.pdf )
Terroristlikud organisatsioonid
Al-Qaeda
Al-Qaeda on rahvusvaheline, radiaalselt meelestatud sunniidi islamistlik 1988. aastal rajatud liikumine. Kuigi selle organisatsiooni kohta on usaldusväärset teavet vähe, arvatakse, et organisatsioonil on ülemaailmne haare ja agendid paljudes riikides, kes on vastavate käskude saamisel valmis tegutsema. Arvatakse, et grupeeringul on ligikaudi 200-2000 liiget ja toetajat, kes kõik on andnud vande, olemaks truu nende liidrile, Osama bin Ladenile.
Rühmitus sai alguse ajast, mil toimus NSV Liidu ja Afganistani sõda, kus ühel pool sõdisid NSV Liit ja Afganistani marksistid ning teisel pool Mujahideenid, keda toetas USA. Samal ajal liitusid omavahel ka mitmed välismaal elanud araablastest mujahedeenid džihaadiks Afganistani Demokraatliku Vabariigi vastu, luues rahvusvahelisi muslimite organisatsioone nagu Maktab al-Khidamat, kes said aastas 600 miljonit dollarit aastas Saudi-Araabia valitsuselt ja ka rikkamatelt saudidest üksikisikutelt raha. Maktab al-Khidamat loodi Abdullah Azzam ja Bin Ladeni poolt 1984.aastal Pakistanis. Alates 1986 alustati värbamist keskusega Brooklyn 'is Atlantic avenüül.
Al-Qaeda arenes välja rühmitusest Maktab al-Khidamat (Teenuste büroo), muslimite organisatsioonist, mis rajati 1980 selleks, et finantseerida ja värvata välismaiseid mujahadeene NSV Liidu vastu Afganistani sõjas. Selle asutas Abdullah Yusuf Azzam, Palestiina islamist. Azzam veenas Bin Ladenit, et ta ühineks MAKiga ja finantseeriks tänu oma tutvustele Saudi kuningliku pere ja naftamiljardäridega, mujahideene. Välismaised mujahedeeni vabatahtlikuid oli kokku 43 riigist ja 1982 ning 1992 aastatel osales neid 35 000 inimest.
NSV Liit väljus sõjast 1989. aastal. Peale vägede väljumist soovisid mõned mujahedeenid laiendada oma operatsioone ka mujale maailmasse nagu Iisrael ja Kašmir. Loodi mitmeid erinevaid organisatsioone ja üks neist kandis nime al-Qaeda, mille formeeris Osama bin Laden 11. augustil 1988.
Al-Qaeda eesmärgiks on läänemaailma mõjuvõimu lämmatamine islamiriikidest. Nende missioon oleks luua uus Kaliifiriik.
2001.aasta terrorirünnakute taga arvatakse olevat just see organisatsioon.
Hamas
Teadmata hulgast fanaatilistest liikmetest ja tuhandetest toetajatest koosnev Hamas moodustati 1987.aasta lõpus. See kasvas välja Moslemi Vennaskonna Palestiina harust. Hamas on kasutanud nii poliitilisi kui ka vägivaldseid lahendusi, et sundida Iisraeli lahkuma Palestiinast ja luua islamiriik. Mõned Hamasi osad töötavad salastatult, teised aga avalikult läbi usuliste ja ühiskondlike institutsioonide, et värvata uusi liikmeid, koguda raha, korraldada üritusi ja teha propagandat. Selle rühmituse jõud on keskendunud enamasti Gaza sektori ja Jordaania löönekalda mõnda piirkonda. Hamas saab toetust Iisraeli vastaseks võitluseks palestiinlastest väljarändajatelt, Iraanilt, eraallikatest Saudi Araabias ja teistes mõõdukates Araabia riikides, Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. ( http://www.cdi.org/terrorism/hamas.cf m)
Hezbollah
Mitme tuhande liimega Hizbollah on Liibanonis moodustatud radikaalne šiidirühmitis, mis on pühendunud Iraani-laadse islamivabariigi rajamisele Liibanonis ja igasuguse mitte-islami mõju kaotamisele selles piirkonnas. Tugevalt lääne-ja iisraelivastane Hizbollah on Iraaniga lähedalt seotud ja selle riigi kontrolli all. Neid teatakse või kahtlustatakse olevat seotud mitme Ameerika-vastase terrorirünnakuga, kaasa arvatud enesetapuautopommid USA saatkonnale ja merejalaväe kasarmudele Beirutis 1983.a oktoobris.Selle rakukesed on Euroopas, Aafrikas, Lõuna-ja Põhja-Ameerikas ja mujal. ( http://www.cdi.org/terrorism/hezbollah.cf m)
Gama `a al-Islamiyya
Islami Grupp, Egiptuse suurim sõjaline rühmitis, millel on tõenäoliselt mitu tuhat liiget ja toetajat, on olnud aktiivne alates 1970ndate lõpust. Nende eesmärk on kukutada valitsus ja muuta Egiptus islamiriigiks.Selle välisharud on nii Suurbritannias, Afganistaanis kui ka Austrias . IG keskendub enamasti Egiptuse julgeolekutöötajate ja teiste valitsusametnike, koptide ning Egiptuse islamiäärmuslaste vastaste ründamisele. 1998.aastal kirjutas IG alla Osama bin Ladeni fatva´le (manifestile), mis kutsub üles ründama Ameerika eraisikuid, kuid avalikult on nad eitanud toetust bin Ladenile. (Holms, John ja Burke , Tom. Terrorism. ERSEN, 2002)
Ku Klux Klan
Ku klux Klan jõudis oma populaarsuse ja poliitilise mõjukuse tippu veidi enne suure majanduskriisi algust ning sellest on saanud pind valitsuse silmas ja valgete ülemvõimu liikumise eeskuju.
See salaorganisatsioon asustati varsti pärast Ameerika kodusõda, kui lõunaosariigid polnud ümberkorraldustest ja orjade vabastamisest toibunud. Klanni ideoloogi kujutas endast natuke segast mütoloogiat fundamentalistlikust kristlusest ja rassipuhtusest.
Kuna selle liikmeid polnud võimalik enam ohjata , saadeti see 1871.aastal laiali, kuid maailmasõja aastail algas uuesti taaselustamine. Sellest sai poliitikas arvestatav jõud.
Lähivõitluse, salasepitsused ja hirmuäratavad vägivallaaktid väljusid taas juhtide kontrolli alt ning II maailmasõja alguseks oli liikmeid vähem kui sada tuhat liiget. Tänapäeval tegutseb klann pigem USA äärealadel.
Terrorismivastased rühmad
Tänapäeval pole terrorismist saanud mitte ainult Ameerika Ühendriikide probleem vaid kogu maailma oma. Üha enam üritatakse korraldada terrorirünnakuid äärmuslike rühmituste poolt väga mitmetel põhjustel.
Olles mures oma julgeoleku pärast on paljud riigid asunud võitlusesse terrorismiga väga mitmel tasandil. Loodud on nii rahvusvahelisi organisatsioonide üksusi ( ÜRO Julgeolekukomitee, NATO jne) ning valitsuste poolt nn eliitrühmi, mille ülesandeks on terroriakte tõkestada ja pantvange päästa. Nende rühmade liikmed on ükshaaval välja valitud sõjaväest või politseist ja korrakaitseorganitest. Nad saavad põhjaliku väljaõppe ning omandavad kõik tänapäeva sõdurile vajalikud oskused. Siinpool toon mõned terrorivastasete eliitrühmade tutvustused.
Erilennutalitus ( Special Air Service , SAS) – Suurbritannia.
Suurbritannia Erilennutalitus on sõjaline üksus, mis on loodud spetsiaalselt strateegilise luure ja ründeoperatsioonide jaoks. Erilennutalituse rajas Šoti kaardiväe leitnant David Stirling Teise maailmasõja ajal. Sellest sai üks esimesi sõjaväeüksusi maailmas, mis on pühendunud üksnes terrorismivastasele tegevusele. SAS-i liikmed on parimatest parimad – nad on ükshaaval välja valitud erinevatest sõjaväeüksustest. Värvatud läbivad pingelise eriväljaõppe, mis eraldab terad sõkladest. SAS on tõenäoliselt oma ala parim.
Erilennutalitust peetakse teiste mässu-ja terrorismivastaste rühmade, kaasa arvatud USA erivägede eeskujuks. Nende silmapaistvaim õnnestunud operatsioon toimus 1980.aasta mais. SAS-i meeskond korraldas üllatusrünnaku araabia terroristide vastu, kes hoidsid Londonis Iraani saatkonnas pantvangis 22 inimest. Kõik pantvangid päästeti ja tapeti seitse terroristi kaheksast.
FBI Pantvangide Päästmise Rühm (Hostage Rescue Team , HRT) – USA
HRT on hoolikalt valitud liikmetest koosnev FBI üksus. See koosneb viieteist kümnest mehest, kes on saanud eriväljaõppe piiramise, pantvangide päästmise, esmaabi, petteoperatsioonide ja sissetungi alal. Ühendriikides terroriakte ära hoidnud HRT moodustati 1982.aastal ning see on olnud kohal Los Angelese olümpial, paljudel riigi poliitilistel üritustel ning kuubalaste ülestõusu ajal Atlanta riiklikus vanglas 1987.a.
Seal Team Six ( USA Merejalavägi)
Mereväe erioperatsioonide eliitüksus SEAL Team Six on osalenud päästeoperatsioonidel üle kogu maailma. Nende missioonid on ülisalajased.
Delta Force – Ameerika Ühendriikide Armee
Delta Force´i maine sai kahjustada 1979.a operatsiooni Desert One löbikukkumise tõttu, kui üksus üritas päästa Iraanis Ühendriikide saatkonnas pantvangis hoitud ameeriklasi.
GSG-9 (Grenzschutzgruppe) – Saksamaa
Saksamaa piirikaitserühm tegeleb ainult terroriaktide tõkestamisega. Üksus loodi 1972.aastal pärast seda, kui Must September oli tapnud Münchenis Iisraeli olümpiasportlased. Üksus sai edukalt hakkama pantvangide päästmisega Somaaliast Logadishust.
Nagu näha pole terrorismiga võitlemisel USA üksi ning 21.saj suurim väljakuse pole ainult nende õlul. Terrorismi tõkestamiseks käib lakkamatu koostöö ning eelpool mainitu pole kaugeltki mitte lõpp. Niisugused rühmad on veel Prantsusmaal, Itaalias, Hollandis ning paljudes teistes maades. (Holms, John ja Burke, Tom. Terrorism. ERSEN, 2002)
Kokkuvõte
Terrorism on suureks ohuks 21.sajandi maailmas nii Ameerikale kui ka kõikidele teistele riikidele ja rahvastele. Sellest on kujunenud oht vabadusele ja demokraatiale ning meie kõigi julgeolekule.
Me ei tohi keskenduda vaid terrorismi ennetamisele, me peame tungima selle juurteni ning lämmatama selle juba eoses. Sealjuures peame me silmas pidama , et vägivald sünnitab vägivalda ehk paljalt jõuga me võitu ei saavuta. Meie eesmärk peab olema hariduse levitamine islamimaades, et inimesed hakkaksid mõistma ja tajuma reaalsust enda ümber. Praegu on terroristide lemmikkohad just seal, kus inimesed pole võimelised omandama haridust. Nad usuvad kõike, mida neile räägitakse ning seetõttu koolitatakse nad vihkama läänemaailma ja kõike sellega seonduvat. Need, kes panevad tänapäeval toime suitsiidirünnakuid, on just vaesem klass, kes ei tule eluga toime ning valides lihtsama vastupanutee saavutavad nad mõnesaja dollarilise lisasissetuleku oma perele.
Mida suuremaks paisub tänapäeva ebavõrdsus, seda suuremaks kujunevad ka konfliktid maailmas. Raha on alati mänginud maailas suurt rolli ning eks see seostub ka terrorismiga. Läänemaailm peab lõpetama hoolimatu käitumise Lähis-Idas ja mujal maailmas. Me peame austama teisi kultuure ja religioone, mõistma nende erinevusi ja seda, et pluralism ei pea alati halb olema. Praegune situatsioon on kujunenud tänu olukorrale, kus läänemaailma vajaduste rahuldamine ületab nö terroristlike riikide piirid.
Kui me suudaksime olla vähegi tolerantsed, kindlameelsed, julged ning sallivad, muutuks maailm meie ümber tunduvalt paremaks.
Üks on igatahes kindel, midagi tuleb muuta praeguses, globaliseeruvas maailmas, kui me ei taha algatada palju räägitud III maailmasõda ja seda mitte riikide vahel, vaid usundite vahel.
Jääme lootma , et 21.sajandi suurim väljakutse saab ka sajandi parima lahenduse.
Kasutatud kirjandus

http://estonia.usembassy.gov/inimoig04.php

http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=255

http://en.wikipedia.org/wiki/Guantanamo_Bay_detention_camp

http://www.sirvilauad.ee/?q=node/108

http://www.europarl.europa.eu/news/public/story_page/030-41208-308-11-45903-20081103STO41195-2008-03-11-2008/default_et.ht m

http://en.wikipedia.org/wiki/September_11_attacks - 9/11

http://www.globalsecurity.org/military/library/policy/dod/nds-usa_mar2005_i.ht m

http://www.politsei.ee/files/rab/Terrorismi_finanteerimine.pdf www. siseministeerium .ee/public/TVV_p_hialused_kinnitatud_VV_17.08. 2006.rtf

http://www.cdi.org/terrorism/hamas.cf m

http://www.cdi.org/terrorism/hezbollah.cf m

http://www.cdi.org/terrorism/harakat.cf m

http://en.wikipedia.org/wiki/Terroris m

http://et.wikipedia.org/wiki/Terroris m

Cooley, K. Unholy wars : Afganistan, America and international terrorism. London, Pluto Press, 2002

Clarke, Richard. Against all Enemies: Inside America´s War on Terror. New York, Free Press, 2004

Holms, John ja Burke, Tom. Terrorism. ERSEN, 2002

.DOCX Laadi alla originaalfail 23 lk · .docx · 75 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

75 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Raido Õppematerjali autor

Ameerika Ühendriigid ja terrorism.
21.saj väljakutsed.

terrorism terrorismi finantseerimine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

OSAMA BIN LADENI AL-QAEDA ISLAMI FUNDAMENTALISMIS

islamimaades ning bin Laden ja teised äärmuslased on arvamusel, et juba aastaid Ühendriikide vägede kohalolek on takistanud Lähis-Idas islamifundamentalistlikel valitsustel võimule tulemist. Islamivõitlejad peavad Ühendriike nende tänapäevase elustiili ja rahvusvaheliste kontaktidega suurimaks usuvaenlaseks. Võitlust läänemaailma välja tõrjumiseks Lähis-Idast nimetatakse pühaks sõjaks ehk dzihaadiks. Islamivõitlejate tähenduses on püha sõda omandanud rahvusvahelised mõõtmed, mis on vägagi erinev dzihaadi tegelikust tähendusest. On oluline rõhutada, et Osama bin Ladeni tähendus pühast sõjast erineb märkimisväärselt muhameedlaste omast. Tavalised muhameedlased leiavad, et dzihaadi käsitlemine sõjana on Läänes valitseva väärkujutluse tagajärg. Nad eristavad kahte mõistet ,,suur dzihaad" ja ,,väike dzihaad". ,,Suur dzihaad" tähendab inimese pidevat võitlust oma sisemise kurjusega,

Rahvusvahelised suhted tänapäeval

docx

Referaat ''Rahvusvaheline terrorism''

SISSEJUHATUS Referaat annab ülevaate terrorismist ning selle liikidest, tuntumatest terroristidest ja terrorirelvadest. Valisin selle teema, sest ma tahtsin teada saada, miks need islamimaadest pärit terroristidest Ahmedid ja Muhamedid neid pommiplahvatui välisriikides korraldavad ning mis eesmärkidel nad pantvange võtavad. See teema on alati olnud päevakajaline, sest sõda on siim maailmas aegade algusest saadik toimunud eri riikide vahel ning seda ka samal ajal lõpetada, et Maal oleks rahu. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kaheksa peatükki: esimeses räägin terrorismist üldiselt, teises rahvusvahelisest terrorismist, kolmandas natuke terrorismi ajaloost ja arengust, neljandas usulisest, viiendas sõjalisest terrorismist, kuuendas relvadest, seitsmendas terroristidest ja kaheksandas terrorirühmitustest.

Majandus

doc

Milline on terrorismi tulevik?

Kas terrorismil on tulevikku? Terrorism kui vägivald hirmu sisendamise eesmärgina. Et millegi vastu võidelda, tuleb see esmalt määratleda. Vägivalla kasutamine eesmärgiga sundida erinevaid isikuid, elanikkonnagruppe, organisatsioone jms hirmutamise teel millegi tegemisest loobuma või vastupidi, sundida neid midagi tegema, on ilmselt sama vana kui inimkond. Niimoodi on vägivalda kasutanud erinevad riigid ja valitsejad väga pikka aega. Sõna terrorism ise pärineb ladinakeelsest sõnast terrere, mis tähendab hirmutama.Rooma impeerium rakendas vägivalda indiviidide ristilöömisest kuni ulatusliku genotsiidini, et sundida nii üksikisikuid kui terveid rahvaid oma tahtele alluma. Terrere transformeerus terrorismiks Suure Prantsuse revolutsiooni ajal 1793. 1794. a, kui Robespierre määratles terrorit järgmiselt ...[T]terror pole midagi muud kui kohene, karm ja paindumatu õigluse kehtestamine ja seega

Ajalugu

doc

Terrorism tänapäeva maailmas

kannatavad relvastama tsiviilisikud. Üldiselt mõistetakse terrorismi all vägivalla kasutamist või sellega ähvardamist poliitiliste, sotsiaalsete või usuliste eesmärkide saavutamiseks. Samuti võidakse terrotismi all mõista ükskõik millist türanniat.Tervisekahjustuse tekitamisele, surma põhjustamisele või vara hõivamisele, rikkumisele või hävitamisele suunatud tegu sõja või rahvusvahelise konflikti provotseerimise või poliitilisel või usulisel eesmärgil on terrorism. Rahvusvaheline terrorism ületab poliitilisi, geograafilisi ja kultuurilisi piire, hõlmates enamat kui vaid terroristliku taktika kasutamist või vastavate kuritegude sooritamist. Terrorism ohustab väljakujunenud eluviise ja väärtusi ning rahvusvaheliste suhete süsteemi tervikuna. Terroriorganisatsioonid, äärmusliikumised ning nende toetajad püüavad vägivaldselt destabiliseerida rahvusvaheliste suhete süsteemi, õigustades oma tegevust etniliste,

Ajalugu

docx

Rahvusvaheline julgeolek konspekt

Sõna julgeolek (security): latina keeles secure/securus= vaba rünnakust või ohust, olla kaitstud. Vana-kreeka kirjanduses tähendas nt sõda ja rahu, liitlust. Keskajal tähendas secure- veidrat MEEST. G. Washington hüvastijätu kõne (Peetakse Monroe doktriini eelseks kõneks, jutt USA julgeoleku) kasutab sõna security. Vanemad terminid: 1920-1930 julgeoleku termin- sõda ja rahu. Lisaks tuli juurde kolmas- desarmeerimine. Külmasõja ajal: 1945- ÜRO (julgeoleku organisatsioon oma loomult) ja Julgeoleku Nõukogu- ainus institutsioon, millel on siduvad otsused (UN security council resolutions). USA admiral James Forestall USA julgeoleku defneerimine (1945): “Julgeolek on oluliseim asi USA jaoks, mis tähendab suurt ja kvaliteetset sõjaväge, head majandust ja häid suhteid teiste riikidega.” Julgeolek polnud ainult

Rahvusvaheline julgeolek (RIR6002)

docx

Ameerika Ühendriigid viimasel kahel aastakümnel

Diskussioonidel lasus sageli Vietnami sõja vari, sest võimalikud kaotused ameeriklaste ridades tegid USA valitsused ülimalt ettevaatlikuks, nii et tekkis suur vastumeelsus sõja või terroristidevastase operatsioonide alustamise vastu. 1980ndatest saadik oli korduvalt tekkinud olukordi, kus sõja legitiimsuse poliitilise vahendina otsustas see, et inimohvrid on üliväikesed, nagu Iraagis, või neid ei olegi, nagu Balkanil; ideaalseks peeti sõda, milles kasutatakse ainult õhujõude. Niipea kui selgu, et on karta tõelist vastuseisu, nagu Somaalias või Beirutis, tõmmati USA väed kohe välja, mis oli hea eeskuju potentsiaalsetele vaenlastele. Ameerika näis olevat käsist ja jalust seotud või isegi argpükslik, kellel on küll jõudu, et maailma hävitada, aga kes taganeb lahingust, kui mõned tema sõdurid on langenud. Pärast 11. aeptembrit anti karm hinnang 1990ndatele tervikuna, eriti Clintoni presidendiajale

Ajalugu

doc

Rahvusvaheline terrorism ja võitlus selle vastu

HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS.....................................................................7-11 2.1 Kuidas võitleb maailma terrorismiga...........................

Politoloogia

docx

Ajalooarvestus

SUULISE ARVESTUSE TEEMAD 1. II maailmasõja peamised põhjused. a) NSV Liidu tegevus sõja suunas; 17. septembril 1939 tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallututas riigi idaosa. Septembri lõpus andsid poolakad alla. Lääne-Ukraina 8 piirkonda, mis olid läinud Poola riigi koosseisu pärast 1920. aasta sõda Nõukogude Venemaaga, liideti Ukraina NSV ja Valgevene NSV kooseisus NSV Liitu. 28. septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil

Ajalugu

Rohkem sarnaseid