Seda ei tea keegi. Lisaksin siia lõppu Helle Tiikmaa sõnad, mille üle ma tõsiselt mõtlema jäin. „Milleks? Me teame, kui palju mehi saadeti kordusõppustega Tšernobõli. Aga me ei tea, kui palju lapsi jäi Tšernobõli pärast sündimata ja kui palju tegusid jäi tegemata. Ei ole õige ehitada oleviku, mineviku ja tuleviku vahele vaikusemüüri, sest unustada on lihtsam kui meeles pidada. Vähem valus, vähem kulukas. Tšernobõl muutis kogu maailmapöördumatult. Seega on see osa meie kõigi loost.“ (Tiikmaa 2011, 226) 7. KASUTATUD KIRJANDUS Aleksijevitš, S. 2006. Tšernobõli palve. Tallinn: Maalehe raamat Georg Konksi. Intervjuu. Helisalvestis. Võru, 03.märts 2013 Kalju Jõgisuu. Intervjuu. Helisalvestis. Antsla, 02.veebruar 2013 Kalju Sült. Intervjuu. Helisalvestis. Kanepi, 22.veebruar 2013 Kostin, I. 2006. Tšernobõl reporteri pihtimused .Tallinn: Sinisukk. Tiikmaa, H. 2011
Ajalugu kt2 Mõisted: Kuidas nimetatakse endistest Nõukogude Liidu liiduvabariikidest 1991. aasta detsembris moodustatud uut ühendust?- Sõltumatute Riikide Ühendus Nimeta koht Nõukogude Liidus, kus toimus 1986. aastal õnnetus aatomielektrijaamas.- Tšernobõl Milline võõrsõna tähistab nõukogude ajale iseloomulikku kaupade puudumist?- Defitsiit Kuidas nimetati 1988. aasta aprillis toimunud Eesti loovintelligentsi kokkutulekut, kus kõlasid laia kõlapinda leidnud nõudmised?- loominguliste liitude ühispleenum Kuidas nimetati 1988. aprillis kodanikualgatuse korras loodud rahvaliikumist?- Rahvarinne Kuidas nimetati 1989. aasta 23. augustil moodustatud 600 km pikkust inimketti Tallinnast Vilniusesse?- Balti kett Millise sõnaga tähistatakse M
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Pl...
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
mõistlik hind. Energia on alati inimkonnale oluline. 70ndate nafta kriis viitas, et energia julgeolek on ainutl nafta, kuid peale seda hakkas energia roll suurenema (nt. takistus energia varudele) Energiat 4 tüüpi: põlevkivi, gaas, nafta ja tuuma materjal- kõiki kasutatakse elektri tootmiseks ja masinate tankimiseks. Seega on energia väärtuslik kaup, milleta elada ei saa. Probleemiks on õnnetused, mis selle tootmisel juhtuvad. Tuntumad õnnetused: 1986: Tšernobõl (tuumajaama plahvatus); 1990: Kuweit (Iraagi sõja käigus sai nafta infrastruktuur kahjustada); 2010: British Petroleum Mehhiko lahes (Deepwater horizon (61,6 bln)); 2011 Fukushima tuumajaama õnnetus. Tavaliselt on põhienergiaallikad paljude riikide majanduse eestvedajad. Energia julgeolek: nafta, gaas, põlevkivi, uraan, elekter jne. 19 saj oli oluline põlevkivi, 20ndal nafta, 21. nafta ja gaas
viinamarjad olid hapud, alkot hakati müüma kl 14.00. tekkisid viinajärjekorrad, 2 rikkusallikat, NAFTA ja VIIN, alkoholism töödel täiesti tavaline); (Putukamürk, aknool ja kingaviks olid alko joogid, joovastavad joogid-kingaviks pandi leiva peale ja peale ööd kraabiti viks maha ja söödi leib ära) Hakkavad toimuma majandusreformid: ● Piiratud ettevõtlus; ● Kooperatiivide rajamine; ● Tšernobõl 1986, aprill Glasnost ehk avalikustamine Sai alguse Tšernobõli õnnetuse tõttu; ● Hakati rääkimine katastroofidest ja suurõnnetustest; ● Nt Stalini kuriteod, katastroofid, katsed loodust ümber kujundada; ● Alates 1986.aastast hakkas ilmuma ajalehti Stalini halbuse tagajärjed jne; Demokratiseerimine ● 1989– Rahvasaadikute kongress. (Oli võimalik mitme kandidaadi vahel valid esimest korda); Uus välispoliitika ● Suhete parandamine läänega;
kogu sotsiaalse süsteemi raames) . 68' sissetung Tšehhoslovakkiasse. 69' vahejuhtum Hiina piiril. 72' Nixon külastab NL-i, koostööleping. Brežnev SLV-s , koostööleping. 76-88 inimõigusliikumised surutakse maha. Dets 79' NL-i vägede invasioon Afganistaani. 82' Brežnev sureb, Antropov tuleb. 84 Andropov sureb, Tšernenko tuleb. 85 sureb ja Gotbatšov tuleb. Veebr. 86' perestroika ja glasnost (avalikustamine). 26.04.86 Tšernobõl. 88' NL-i vägede lahkumiine Afganistaanist, jõuab lõpule 89'. 90' Balti riigid kuulutavad sõltumatuks. 15.03.90' Gorba valitakse NL-i presidendiks, Jeltsin saab Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 91' verised sõjalised aktsioonid Balti riikide vabanemispüüdluste vastu. 91' Jeltsin otsestel valimistel Vene NFSV presidendiks. 91' nurjub vanameelsete putš. Dets 91' SRÜ. 31.12.1991 NL-i lõpp.02.01.92' liberaalsed reformid ja hindade vabakslaskmine