Flagge & Wappen Narva · drittgrößte stadt · Industriestadt · östlichste stadt · Kreis: Ida-Viru Einwohner · 1.Januar.2010: - 65 506 Einwohner - viele Russen - 81,4% der städtischen Bevölkerung - sehr wenige Esten 3,9% - viele Staatenlosen Stadtviertel · Narva linn · Siivertsi · Sutthoffi · Pähklimäe · Kalevi · Vanalinn · Joaoru · Kerese · Soldino · Kreenholmi · Paemurru · Kulgu · Veekulgu · Elektrijaama · Kudruküla · Olgina Bildung · 12 Schulen und Gymnasien · Musik-, Chor-, Kunst- und Sportschulen für Studenten · Universität Tartu, das Narva College · Narva Berufsschule Kultur · Zwei Kulturhäusern · Ein Museum · Ein Sinfonieorchester · "Astri" Kino · Narva Postiljon Sehenswürdigkeiten Hermannsfeste Langer Hermann
Narva Kreenholmi Gümnaasium 1936.aastal asus Narva linn hoopis lääne pool, praegune ala kuulus kunagi Venemaale, alles hiljem laienes merekaabli kaudu ka Narva Pähklimäe Gümnaasium linn ka itta, kui Eesti läks Nõukogude võimu alla ja ühendati Narva Jaanilinnaga (praegune Ida-Narva ja Põhjamaadesse. Narva Soldino Gümnaasium Ivangorod). Narva 6. Kool Aastal 1988 oli Narva linn palju väiksem võrreldes tänasega. Pärast Eesti taasiseseisvumist jäi Eestile Kasutatud allikad Narva Paju Kool Jaanilinnast vaid Narva jõest läänepoolne osa. 1988 puudusid piiripunktid, kuna Narva oli osa Venemaast.
Eesti keel on minu jaoks teine. Arvatakse, et see keel, mida räägib ema, on sinu emakeel. Ja minu isa räägib vene keelt ka." Narva Vanalinna Riigikooli eesti keele ja kirjanduse, kunsti ja muusika õpetaja Margit Sibul sõnas: "Mina pean ennast selleks, kelleks ma olen - naiste rahvaks, kes töötab õpetajana, kellel on palju lähedasi armastavaid inimesi, eestlaseks." Darja, Narva Keelte Lütseumi õpilane, lihtsalt peab ennast eestlaseks. Aktiivne noor, Narva Soldino Gümnaasiumi üheteistkümnenda klassi õpilane Vadim ütles: "Mina olen venekeelne eestimaalane." Natalja, mitteformaalse õppekeskuse noorsootöötaja, Narva ja Tartu elanik, sõnas: "Mina pean ennast eesti venelaseks või vene eestlaseks ja vahet pole vist kuidas ma nimetan, aga kindlasti mitte just venelaseks või kindlasti mitte just eestlaseks, sest kui ma võrdlen ennast täiesti eesti inimese või täiesti vene inimesega, siis ma näen väga palju erinevusi. Ja üks
Olgina osa all on 58,15 ha. Narvas on 123 tänavat, , nendest 23 on ümbernimetatud või on taastatud endine nimi. Narva Kudruküla linnaosas on 36 aiandit ja ligikaudu 120 tänavat. Narva piires on 15 aiandit, kus on 90 tänavat. Aiandusühistutes - "Olginski" ja "Berjozka" on ligikaudu 23 tänavat. Praegu on Narva linnas kinnitatud järgmised linnaosad: Siivertsi, Sutthoffi, Pähklimäe, Kalevi, Vanalinn, Joaorg, Kerese, Soldino, Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Veekulgu ja Elektrijaama. Enne 2002. aastat oli Narva linn jaotatud kuueteistkümneks mikrorajooniks. Vanasti oli Narva jaotatud järgmisteks linnaosadeks: Südalinn, Peetri eeslinn, Narva eeslinn, Joaoru, Kreenholm, Siivertsi, Kadastiku ja Paemurru. Praegu on hakatud otsima rahalisi vahendeid Narva Vanalinna taastamiseks. Narva jõe kaldal asetsevast põhiterritooriumist on suur osa kasutusel tootmismaadena, mis paiknevad hajusate aladena linna lõunaosas
Struktuuridesse jaotamine lähtub kaupluse pindala suurusest ja käibe numbritest. A-struktuuri kuuluvad näiteks Järve (Tallinn), Kadaka (Tallinn) ja Pirita (Tallinn) Selverid. B- struktuuri näiteks aga Anne (Tartu), Ringtee (Tartu), Pelgulinna (Tallinn), Merimetsa (Tallinn). C-struktuuri kuuluvad näiteks Mai (Pärnu), Jõhvi, Hiiumaa, Punane (Tallinn) Selverid ja neljandasse D-struktuuri kuuluvad näiteks xxxxxxxxxxxxe, Kohtla-Järve, Valga, Põlva, Soldino (Narva) Selverid. Struktuurid võivad aegade möödudes muutuda, sõltudes käibe plaanide täitmisest. Käibe plaani ületäitmise korral võib kauplus tõusta struktuuriliselt astme võrra üles poole ning käibe prognoosi alatäitmise korral vastupidi. 2.3 xxxxxxxxxxxxe Selveri struktuur Kaupluse juhatajale alluvad: teenindaja-administraatorid; assistendid; infoteenindajad; letiteenindajad; saaliteenindajad;
Müügitulu tuleb enamjaolt Eestist (95,72%; 98,39% ja 97,95%), Lätis ja Leedus tegutsetakse vähem. 2010-ndal aastal on Eesti müügitulu osa kasvanud 2,676% võrreldes 2009-nda aastaga, mis on seotud uue Selveri avamisega Haapsalus ja avati ka kaks uut ABC Kinga kauplust, I.L.U. uus kauplus. Samas 2011-ndal on Eesti müügitulu osa natuke vähenenud 0,44% võrreldes 2010-ndaga, mis võib olla seotud mitmete kaupluste sulgemisega (Zeppelini ABC King, Foorumi Stepper , Hiiumaa SHU ja Soldino Selver) seoses vähese tootlikkuse ja perpektiiviga. Tegevuskuludest kõige suurema osakaaluga on rendikulu, mis viitab sellele, et ettevõtte rendib palju vajaminevat pinda. Järgnevad ekspluatatsioonikulud, soojus- ja elektrienergiakulu ning reklaamikulu. Ülejäänud tegevuskulud jäävad alla 10%. 10 Vertikaalanalüüsist on näha trastiline muude äritulude langus, mille struktuuri uurides
rahuldavas seisukorras korterid. 2013.a. I kvartali seisuga on 1-ja 2-toaliste korterite hinnad 15 võrreldes 2012.a. IV kvartaliga tõusnud kuni 10%. 2013.a. jooksul 1- ja 2-toaliste korterite hinnad pole muutnud ja olid vahemikus 456-461 €/m². Ka nõudlus 3- ja 4-toaliste korterite vastu on kasvanud. Eelistatakse 3- ja 4-toalisi kortereid 9-korruselistes majades Kalevi, Soldino ja Pähklimäe piirkondades. Selliste korterite müügihind (heas/rahuldavas seisukorras, pindala 58-70 m²) jääb üldjuhul vahemikku 35 000 kuni 45 000 € (m² hind keskmiselt 470 €). Heas seisukorras korterid maksavad kuni 50 000 € ja rohkem (m² hind keskmiselt 700 €). Kasvanud ostu-müügitehingute taga võib osaliselt olla tõusnud üürihinnad (nt 3-toalise korteri üürihinnad võivad olla kuni 500 € kuus), mistõttu eelistatakse kortereid osta.
20 hilise keelekümblusmetoodika üldhariduslikku kooli: KARJAMAA GÜMNAASIUM NARVA HUMANITAARGÜMNAASIUM TALLINNA PAE GÜMNAASIUM TAPA VENE GÜMNAASIUM TALLINNA MUSTÕE GÜMNAASIUM SILLAMÄE EESTI PÕHIKOOL TARTU ANNELINNA GÜMNAASIUM TALLINNA HUMANITAARGÜMNAASIUM LASNAMÄE GÜMNAASIUM KOHTLA-JÄRVE TAMMIKU GÜMNAASIUM NARVA PÄHKLIMÄE GÜMNAASIUM NARVA JOALA KOOL KOHTLA-JÄRVE 3. KESKKOOL KOHTLA-JÄRVE SLAAVI GÜMNAASIUM NARVA SOLDINO GÜMNAASIUM HAAPSALU ÜLDGÜMNAASIUM PÄRNU HANSAGÜMNAASIUM KEHRA KESKKOOL NARVA VANALINNA RIIGIKOOL TALLINNA LAAGNA GÜMNAASIUM Hariduse roll Ühiskonna integratsiooni seisukohalt võib hariduse mõju olla kahesugune integreeriv või desintegreeriv. Haridus on ainuke süsteem, mis võimaldab kõigi ühiskonnaliikmete keeleoskust süsteemipäraselt ja järjepidevalt, põlvkondade kaupa vajalikul viisil mõjutada ja sellega ühiskonda tervikuna keeleliselt kujundada
annaabi.ee 
