Praktikaaruanne. Raamatupidamine (0)

Tartu Kutsehariduskeskus
IKT osakond
RMo16
Gerli Lanno
webshop interior oü
Praktikaaruanne
Juhendaja Tiina Lanno
Tartu 2017
SISUKORD
SISSEJUHATUS
Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates.
Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas.
Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine , raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ja sellega seonduvate maksude arvestamine, ostu-ja müügiarvete sisestamist, finantsaruannete koostamine jne. Praktika käigus omandasin uusi teadmisi, sain teoreetilisi ja praktikilsi tegevusi kokku viia ja sain kinnitust, et õpin õiget eriala.
Praktika aruanne on jaotatud viieks peatükiks. Esimeses peatükis kirjeldan lühidalt Webshop Interior OÜ-d. Teises peatükis kirjeldan lühidalt ettevõtte raamatupidamist ning kolmandas peatükis raamatupidamis programmi, mida ettevõte kasutab. Neljandas peatükis kirjeldan praktikal läbitud ülesandeid ja viiendas osas on eneseanalüüs.
Ettevõtte tutvustus
Webshop Interior OÜ
Osaühing alustas tegevust 2005. aastal (asutati asutamislepinguga 15. veebruaril 2005.a). Ettevõtte põhitegevusalaks on jaekaubandus internetipoes. Ettevõte alustas oma tegevust ärinimega Sisalik OÜ. Aastal 2009. muudeti ettevõtte nimi Webshop Interior-ks. Webshopi poed asuvad Tallinnas, Tartus, Jõgeval, Viljandis ja Võrus, endiselt olemas ka e- pood ( http://www.webshop.ee ). Ettevõttes töötab 14 inimest. Ettevõtte ainuomanik on Taimar Jaaska, kes kuulub ka ainsana ettevõtte juhatusse ja teeb igapäevaselt juhataja tööd ettevõttes. Webshop Interioris töötavad juhtkonna alluvuses raamatupidaja, müüjad ning autojuhid. Ettevõtte kontor asub Võru linnas.
Sele x Webshop Interior OÜ logo
Ajalugu
Esimese majandusaasta lõpetas ettevõte kahjumiga, kuna kaasnesid ettevõtte asutamisega ning tegevuse alustamisega seotud kulud. Juba teisel aastal hakkas ettevõtte väikest kasumit teenima . Müügitulu suurendamiseks panustati 2008. aastal enam reklaamile, kuid seoses ülemaailmse majanduskriisiga ei andnud see soovitud tulemusi ning aasta lõpetati kahjumiga. 2009.a otsustati tegevust laiendada ning vaatamata globaalsele majanduslangusele suudeti juunikuus avada mööbli jaemüügikauplus Võru linnas. Kaupluse avamiseks kasutati võõrkapitali. 2010. aastal laiendati toodete sortimenti ning teeniti jälle kasumit ning avati poed Narvas ja Tartus. 2011. aasta lõpus hakkati uurima ja analüüsima, kas oleks vaja avada müügikoht Tallinnas.
 2012.a suvel otsustati laieneda Tartus, kolides Lõunakeskuse parempoolsel küljel asuvasse mööblisalongi. Kuid saatuslikuks sai salongi eraldi sissekäik hoone tagaküljel, mistõttu antud investeering ei tasunud ära. Plaanid laieneda Tallinna mööblisalongi avamisega on peatatud, kuna avati seal oma ladu, kuhu Tallinna kliendid saavad ise kaubale järgi tulla. Uuringu järgi suurendab see Tallinna piirkonna e-poe käivet. Avati ka kauplus Viljandis. 2013. a avati uus veebikeskond, sest IT valdkonnas on toimunud palju uuendusi, siis uus e-pood on seadistatud kasutamiseks nii nutitelefonide kui ka tahvelarvutite kasutajatele. 2013.a panustati oluliselt Tartu kaupluse ja internetipoe turundusse, seoses millega kasvasid kulutused reklaamile 109,4%. Samas tasus investeering end ära, ettevõtte müügitulu kasv saavutati olulises osas just nende kahe kaupluse arvelt ning Tartu pood jäi samale asukohale. 2014.a hakkas Narva kauplus toimima kahjumlikult, mille põhjustas üldine majanduspoliitiline olukord seoses Venemaaga. Langes oluliselt Vene rubla kurss , mille tagajärjel vähenes Venemaa ostuturistide arv Eestis. Seoses eeltooduga tuli vastu võtta otsus sulgeda Narva kauplus 2015.a alguses. Samas avati 2015.a juulikuus kauplus Jõgeval. 2016 .a otsustai kolida Tartu pood Lõunakeskusest rohkem linna sisse. 2017.a avati ka teine kauplus Võru linnas, kuna vabandes ideaalne kaubanduspind ning kui Webshop ei oleks seal veel ühte poodi avanud, siis oleks seda teinud mõni konkurent.
RAAMATUPIDAMINE
Raamatupidaja kohustuseks on korraldada ettevõtte raamatupidamist ja arvestada raha liikumist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava info saamine majandusüksuse finantsseisundist ja tegevustulemusest. Raamatupidaja juhindub Eesti heast raamatupidamistavast ja Euroopa Liidus tunnustatud standarditest, arvestuse ja aruandluse põhimõtetest ning järgib kutse- eetika nõudeid.
Raamatupidaja põhilised tööülesanded on seotud igapäevase raamatupidamise tööga, sh maksudeklaratsioonide täitmisega, statistiliste aruannete koostamisega jne. Lihtsamalt öeldes on raamatupidaja see, kes hoolitseb, et ettevõtte rahakanded on tehtud nõuete järgi ja korrektselt.
Raamatupidaja põhilisteks tööülesanneteks on dokumentide kontroll, töötasu arvestamine ja töötasualaste aruannete esitamine, puhkuse ja puhkusetasu arvestamine, töötasuga seotud maksude arvestamine ning vastavate aruannete koostamine ja esitamine, samuti majandustehingute klassifitseerimine ja registreerimine, finantsaruannete koostamine, eelarvete ettevalmistamine ja dokumenteerimine ,inventuuride läbiviimine, maksude arvestamine ja deklareerimine , sisekontrolli süsteemi ülesehitamises osalemine ning ettevõtte või asutuse finantsolukorra hindamine.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:
1) korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest;
2) dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
3) kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
4) koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
5) säilitama raamatupidamise dokumente.
Majandustehingute toimingud
Raamatupidaja töö on korraldada ettevõtte raamatupidamist, näiteks pidada arvet kõigi sissetulekute ja väljaminekute üle, hoida korras ettevõtte finantsdokumentatsioon ning säilitada finantstehingu aruanded raamatupidamist reguleerivate õigusaktide järgi.
Majandustehing käesoleva raamatupidamis seaduse tähenduses on tehing, muu toiming, seaduses sätestatud sündmus või õigusvastane tegu, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustiste või omakapitali koosseis.
Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt , et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel. Iga raamatupidamiskirjendi (edaspidi kirjend ) aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Majandusaasta lõpus koostatakse ja esitatakse majandusaasta aruanne. Majandusaasta pikkus on 12 kuud, mis algab 1. jaanuar ja lõppeb 31. detsember.
Majandustehingute dokumenteerimine ja raamatupidamise dokumentide säilitamine
Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust. Algdokumentide ja koonddokumentide alusel koostatud lausend registreeritakse kronoloogilises- ja süstemaatilises registris.
Raamatupidamisõiendid koostatakse sisemiste ja paranduskannete tegemiseks ning amortisatsiooni arvestuseks . Raamatupidamisdokumentidel ei ole lubatud teha õienditeta parandusi.
Kui seaduses või selle alusel antud määruses ei ole sätestatud teisiti, peab algdokument sisaldama majandustehingu kohta vähemalt järgmisi andmeid:
1) toimumisaeg ;
2) majandusliku sisu kirjeldus;
3) arvnäitajad, näiteks kogus, hind ja summa.
Kirjend peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) majandustehingu kuupäev;
2) kirjendi identifitseerimistunnus, näiteks number või numbri ja tähe kombinatsioon;
3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad ;
4) viide kirjendi aluseks olevale alg- või koonddokumendile.
Ettevõttes toimub raamatupdamise dokumentide säilitamine vastavuses raamatupidamis seaduse § 12-ga. Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust , kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati. Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Pikaajaliste kohustiste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.
Kõik algdokumendid säilitatakse kõik paberkandjal. Kõik põhiaruanded säilitatakse tagavara failidena arvuti väliselkõvakettal. Kõik majandusaastaaruanded säilitatakse nii tagavarana arvuti väliselkõvakettal ja lisaks väljatrükituna paberkandjal. Raamatupidamise dokumentide hoidmise ja säilitamise eest vastutab juhataja. Praktikal sain algdokumente raamatupidamis programmi sisestada ja sealt algdokumentidele kande numbrid , mille järgi kronoloogilises järjestuses dokumendid mapi vahele köitsin.
RAAMATUPIDAMISE PROGRAMM
Ettevõte kasutab raamatupidamisprogrammi Standard Books , millega teeb tööd raamatupidaja. Standard Books on lihtsa ülesehitusega. Standard Books sobib kasutada väikesetele ja keskmisete suurusega ettevõttetele raamatupidamise korraldamiseks. Põhiaknast avanevad moodulid, registrid , seadistused , aruanded, dokumendid ja funktsioonid. Saab ka luua otseteid, et ei peaks igakord moodlulit vahetama ja registritest sobivat kohta otsima , vaid enamkasutatavad funktsioonid endale kiiresti kättesaadavateks teha (vt Sele x).
Sele x Raamatupidamise programmi Standard Books põhiaken.
Ettevõtted need ikoonid on liikumiseks erinevate ettevõ tete ja moodulite vahel. Samuti asub seal graafiline ressursiplaneerija. Funktsioonid saad ise mää rata , mille kohta aruanded koostatakse, valida aruande väljundi (võid avada aruande ekraanile , printida, salvestada tekstifaili). Aruanded ikoonile vastavad mõned käsklused fail- menu ̈üs. Ikoonilt avad nimekirja, kust saad hiire topeltklikiga valida soovitud funktsiooni. Nimekirjad on erinevates moodulites erinevad. Registrid sõltuvad moodulist . Erinevat tüüpi informatsiooni jaoks on oma register .
Praktika ajal kasutasin peamiselt mooduleid finants , ostureskontro ja müügireskontro. Moodulis finants tuli kasutada igapäevaselt registrit kanded (vt Sele X), müügireskontro (vt Sele X) registritest kasutasin põhiliselt müüki ja laekumisi, ostureskonto registritest kasutasin peamiselt ostuarved ja tasumised.
Sele X Finants moodul
Sele X Müügireskonto moodul
Sele X Ostureskonto moodul
PRAKTIKAÜLESANDED PRAKTIKAKOHAS
Raamatupidamise sise-eeskirjad
Ettevõtte Webshop Interior OÜ raamatupidamise sise- eeskiri on koostatud 01.juuni 2009. a, selle alusel toimub ettevõttes majandustehingute dokumenteerimine, kirjendamine, varade, kohustuste, tulude ja kulude inventeerimine , raamatupidamisregistrite pidamine ja aruannete esitamine. Ettevõtte sise-eeskiri on koostatud ettevõtte raamatupidaja poolt ning kinnitatud ainuomaniku poolt.
Praktikal tutvusin ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjadega ning kontrollisin nende õigsust ja vastavust Raamatupidamise seaduse §11, sest igal ettevõttel peab olema raamatupidamise sise-eeskiri korrektne ja ajakohane. Koostasin ka kodus paralleelselt praktikaga raamatupidamise sise-eeskirjad, lähtudes Eesti Finantsaruandluse standartitest, raamatupidamise seadusest, riigi raamatupidamise üldeeskirjadest ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise toimkonna juhenditest.
Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades on kajastatud:

• Üldsätted
  
• Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
  
• Kontoplaan
  
• Rahaliste vahendite arvestus
  
• Lühiajaliste nõuete arvestus
  
• Varude arvestus
  
• Põhivarade arvestus
  
• Kohustuste arvestus
  
• Tulude ja kulude arvestus
  
• Varade ja arvelduste inventeerimine
  
• Aruandlus
  

Webshop Interior OÜ raamatupidmise sise-eeskirjad on seadusega kooskõlas koostatud, kuid viimaseid uuendusi, mis hakkasid kehtima 2016 a. ja 2017 a. raamatupidamis seadusega, ei olnud veel tehtud. Seaduse muudatusega muutusid mõned terminid ja need oli vaja ka raamatupidamise sise-eeskirjas uuendada . Et sise-eeskirjad oleksid seadusemuudatusega kooskõlas, on vaja läbi viia mõningad uuendused.
Raamatupidamise sise-eeskirjade uuendused:

• tekstis asendatakse sõnad „Eesti hea raamatupidamistava” sõnadega „Eesti finantsaruandluse standard” vastavas käändes;
  
• tekstis asendatakse sõna „majandustulemus” sõnaga „finantstulemus” vastavas käändes;
  
• tekstis asendatakse sõna kohustus sõnaga kohustis ;
  
• teksis asendatakse sõna omakapital sõnaga jääkosalus.
  

Raamatupidamise sise-eeskirjade lugemisega ning koostamisega sai arusaadavaks sise-eeskirjade vajalikkus, hea oli võrralda enda poolt koostatud sise-eeskirju ja ettevõtte sise-eeskirju. Koolis saadud teroreetilised teadmised olid abiks ettevõtte sise-eeskirjades uuenduste tegemiseks.
Majandustehingute kajastamine
Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Kuna raamatupidamine toimub kahekordsekirjandamise põhimõttel siis majandustehingu kajastamisel programmis toimub muutus vähemalt kahel kontol. Kirjete kajastamiseks kasutatakse pearaamatusüsteemi, kus need registreeritakse vastavalt tehingu kontode lõikes. Muutusi saab jälgida saldokäibeandmikus ning ka pea- ja päevaraamatu väljavõttel.
Kõik saabunud arved kontrollib ja viseerib juhataja ning seejärel edastab need raamatupidajale. Majandustehingute kajastamiseks kasutatakse raamatupidamise tarkvara Standard Books.
Müügiarved sisestatakse raamatupidamisprogrammi Standard Books kasutatdes moodlit müügireskonto, registrid arved. Müügiarvete laekumine kajastatakse samas moodulis registris laekumised (vt Sele X). Tähtis on alati märkida õige pangakonto kuhu laekumine tekib ja kuupäev. Müügiarve (vt Sele x) sisetsamiseks tuleb valida müügireskontro, müügiarved ja koosta uus. Uuele müügiarvele märgib programm ise järjekorra numbri, lisada tuleb ettevõtte nimi kellele arve koostatakse, kuupäev, arve number, tasumistingimus, bilansi konto ja summa. Müügireskontro moodulit avades on näha rohelised ja punased read, roheline tähistab arvet, mis on laekunud õigeks tähtajaks ja punane arvet, mis ei ole laekunud õigeks tähtajaks, ennem tähtaja saabumist on read hallid. Uus laekumine tehakse alati põhinedes pangakonto väljavõttele ning kindlasti tuleb jälgida, et laekumine saaks tehtud õigele arvele, kuna vahepeal on ühelt ettevõttelt mitu arvet laekumata, kuna makse kuupäevad on erinevad.
Sele X Register Laekumised
Sele X Müügiarve
Ostuarved sisestatakse programmi ostureskontosse, registris ostuarved. Ostuarvete tasumine kajastatakse samas ostureskonto moodulis, registris tasumised (vt Sele X). Tasumisel on samuti väga tähis jälgida, et oleks märgitud õige kuupäev ja milliselt pangakontolt on ülekanne tehtud, selle jälgimiseks edastab juhataja alati pangakontode väljavõtted.
Sele X Register Tasumised
Põhilised finantskanded (vt Sele X Finantskanne) millega raamatupidaja teeb on palgakanded, kuna palgaarvestus toimub teises programmis, põhivara amortisatsiooni arvestuse kanded, müügi laekumise kanded tuginedes pangaväljavõtetele, pangateenuste kanded, järelmaksude kanded (kõige pealt järelmaksude nõue ja siis järelmaksude laekumised), ettemaksud ja kaubakulu /laokanded (lao väljaminekute alusel).
Sele X Finantskanne
Rahalised vahendid
Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks.
Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa . Peakassa sularaha arvestus toimub kassaraamatus (exeli tabel), mis koostatakse üks kord kuus ning milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Raha sissetulek vormistatakse kassa sissetuleku orderiga, väljaminek kassa väljamineku orderiga. Raha liikumisel kassast panka ja pangast kassasse orderit ei vormistata, kuna aluseks on pangakonto väljavõte. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. Kannete õigsuse kinnitab juhataja oma allkirjaga.
Kaupluse kassaoperatsioonide arvestust peab juhataja või mõni teine selleks volitatud isik (edaspidi kassapidaja). Iga tööpäeva kohta koostatakse kassaraamat (exeli tabelina), milles tuuakse välja sularaha käibed, sularaha alg- ja lõppjääk. Kaupluse kassa sularaha tehingute kohta ei vormistata sissetuleku ja väljamineku ordereid. Kassa sissetuleku aluseks on kaupluse müügiprogrammist RW-POS väljastatud kassaaruanne. Väljaminekud märgitakse eraldi kannetena kassaraamatusse (raha viimine panka, sularahatšekid). Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. Sularahasummade arvestamiseks, mis on kaupluse kassast välja võetud, kuid ei ole veel pangakontole üle kantud , avatakse alakonto “Raha teel”. Välisvaluuta tehingute puhul ostab juhataja Traderoom-st välisvaluutat, sest sealt on kurss kasulikum, ostetakse täpselt see summa, mis arve tasumiseks vajalik on. Makse teostamiseks teeb tavalise maksekorralduse, kuid valuutaks valib välisvaluuta.
Põhilised finantskanded mida praktikant sooritas seotud rahaga on sularaha müügist laekunud raha sissetulek kassasse, sularaha viimine kassast panka, pangaväljavõtte põhjal pangakontole sissetulekud, e-poe pangalingi laekunud maksed panka, jaeostjate kaardimaksete läbikandmine iga makseterminaali lõikes ja kontode vahelised kanded. Igapäeva lõpus kannab juhataja kõikide pankade saldod nulli ühele põhi Swedbanki kontole, et vähendada arvelduskrediidi jääki ja sellega seoses arvelduskrediidi kulu.
Aruandvate isikute aruanded
Ettevõttel on ainult üks aruandev isik ja selleks on juhataja. Seoses sellega ei ole ettevõte soetanud eraldi aruandvate isikute lõikes arvestuse pidamiseks Kulutuste moodulit. Hiljemalt viiendaks kuupäevaks esitas juhataja raamatupidajale nõuete kohased tšekid. Täiendava infona oli juhataja poolt tšekkidele märgitud kulukohad kaupluste lõikes. Sain koostada nende alusel liitkande kuu viimase kuupäeva seisuga. Reeglina aruandvale isikule avanssi ei maksta, võlgnevus tasutakse peale tšekkide esitamist .
Lähetusaruanded
Lähetuskulude avanss kantakse üle töötaja pangakontole või makstakse välja kassast.
Raamatupidaja peab esitama lähetuskulude aruande 5 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist. Aruandele lisatakse kõik reisi- ja majutuskulude dokumendid. Kõik ettevõtte maksekaardiga tehtud täiendavad kulud peavad olema dokumenteeritud maksekviitungitega.
Töölähetuse kulud hüvitatakse vastavalt kehtivale seadusandlusele. Üle Eesti Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud piirmäärade tehtud kulutusi käsitletakse erisoodustusena. Lähetuskulude aruande kinnitab juhataja.
Kui aruande summa ületab avansi summat ning tehtud kulutused on põhjendatud, siis kantakse avanssi ületava summa täiendavalt töötaja pangakontole või makstakse välja kassast.
Välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse töölähetuseeskirja järgi eurodesse välisriiki toimunud lähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel, täpsusega neli kohta pärast koma.
Põhivarade arvestus
Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud. Põhivarade analüütilist arvestust peetakse põhivarade amortisatsiooni arvestamise tabelis (excel). Tabelis kajastub põhivara soetamise aeg, algmaksumus, amortisatsiooninorm, akumuleeritud kulum, aruandeaasta kulum, jääkmaksumus. Amortisatsioonieraldisi arvestatakse üks kord kvartalis . Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Põhivara amortisatsiooninormid kinnitab juhataja.
Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest:
Arvutustehnika
25 - 40 % aastas
Muu materiaalne põhivara
25 - 40 % aastas
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab juhataja.
Perioodil, mil olin ettevõttes praktikal soetas ettevõtte endale ühe sõiduauto ja kaubariiulid. Põhivara soetamisel koostasime põhivara arvele võtmise kohta akt, milles ära toodud põhivarana arvele võtmise aeg, amortisatsiooni määr ning amortisatsiooni arvestuse algus. Aktile lisati koopiad põhivara soetusdokumentidest, akti kinnitas juhataja. Akti alusel kajastasin ostuarve põhivara kontol ning kandis ka soetatud vara põhivara arvestuse tabelisse, mille arvestust peetakse excelis .
Iga kuu toimub amortisatsiooni arvestus excelis, kuu viimase kuupäeva seisuga tehakse finantskanne raamatupidamisprogrammi.
Varude arvestus
Varud võeti arvele soetusmaksumuses , mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi.
Varude soetusmaksumuse kindlaksmääramiseks kasutatakse FIFO meetodit (FIFO meetodi rakendamisel kajastatakse varude lõppjääki bilansis viimasena saabunud ja veel müümata partiide soetusmaksumuses).
Materiaalsete väärtuste arvele võtmine toimub arve ning saatelehe alusel ja arvele võtmise õigsuse ning säilimise eest vastutavad selleks määratud isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping.
Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud ). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse.
Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol “kaup teel”. Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal “ ettemaks tarnijatele”.
Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt.
Iga nädala kohta trükkis juhataja välja „Laoliikumiste kokkuvõte“, millel kajastus kaubavarude sissetulek, väljaminek, alg- ja lõppjääk. Nimetatud aruandes kajastatud kaubavarude väljaminek on aluseks raamatupidamiskande koostamisel (koostatakse finantskanne D kaubakulu K ladu). Laojääk raamatupidamisprogrammis on ühel kontol, aga laoprogrammis saab jälgida lao jääke kaupluste lõikes. Müüdud kaupade kuludesse kandmine toimub kaupluste lõikes, mis annab võimaluse analüüsida iga kaupluse müügitulemust.
Töötasu arvestamine
Ettevõttes kasutatakse palga arvestamiseks programmi Merit Palk. Töötajate töölepingud sõlmib ja registreerib töötajate registris juhataja. Töötajate töölepingu andmed on programmis eelnevalt sisestatud , minu praktikal viibimise ajal uusi töötajaid ei registreeritud. Töölepinguga töötajatel on kindel kuupalk, käsunduslepinguga töötajatel on tunnitasu. Iga kuu viiendaks kuupäevaks esitab juhataja raamatupidajale andmed töötajate töötatud tundide kohta. Töötasu arvestamisel sisetstatakse programmi töökatkestused (puhkuse-ning haigusepäevad ja muudel põhjustel mitte töötatud päevad). Brutopalgast arvestab programm automaatselt maha töötuskindlustusmakse, kogumispensioni makse ning tulumaksu. Maksuvabatulu arvestatakse ainult neilt töötajatel, kes on selleks avalduse esitanud raamatupidajale. Programm annab võimaluse luua maksekorralduse, mis eksporditakse panka. Töötasu kantakse lepingujärgselt üle kümnendaks kuupäevaks. Palgalehe kinnitab ja palga ülekanded teostab juhataja.
Praktikal oli mul võimalus teostada kahe kuu palga- ja maksuarvestus. Programmi sisestasin töötunnid ja lepingu andmete järgi arvestas programm palgad , ettevõttes lisatasusid ei makstud. Kuu viimase kuupäeva seisuga koostasin palgalehe alusel raamatupidamisprogrammis finantskande. Palga- ja maksukulu sisestatakse kaupluste lõikes. Et sisestamine oleks mugavam kasutatakse automaatlausendeid, mis arvutab tööandja maksud automaatselt ( sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks). Programm võimaldab automaatlausendeid koostada ettevõtte vajaduste järgi.
Puhkusetasu kantakse jooksvalt perioodikuludesse. Ettevõte ei tee iga kuiselt kannet puhkusereservi vaid korrigeerib reservi ükskord aastas bilansipäeva seisuga.
Maksuarvestused ettevõttes
Ettevõtte deklareerib tulumaksu, sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensionimaksu ning töötuskindlustuse maksu iga kuu kümnedaks kuupäevaks ning käibedeklaratsiooni iga kuu 20. kuupäevaks, deklaratsioonid esitatakse www. emta .ee lehel. Praktikal avanes mul võimalus raamatupidaja juhendamisel esitada TSD-d ja käibedeklaratsiooni.
TSD esitamiseks eksportsime xml- formaadis faili e-maksuametisse. Enne faili eksportimist teostasime kontrolli (võrdlus palgalehega). Praktika perioodil tekkis ka vajadus esitada TSD lisa 5 (äripartnerite vastuvõtukulud) ja lisa 6 (maksuintressid). Käibedeklaratsiooni esitamine toimus samal põhimõttel, st eksportisime raamatupidamisprogrammist KMT xml-formaadis faili e-maksuametisse. Enne faili eksportimist teostasime samuti kontrolli (näiteks: müügitulu, ühendusesiseste ostude , põhivara soetamise, sõiduautole tehtud kulude jne võrdluse pearaamatuga). Lisaks põhideklaratsioonile esitasime üle tuhande euroste ostude ja müükide kohta KMT INF A ja B osa.
Maksud kantakse juhataja poolt ühele maksuameti maksude kontole.
Finantsaruannete koostamine
Kui kõik algdokumendid on sisestatud ja kuu lõpetamise kanded on tehtud siis võimaldab raamatupidamisprogramm genereerida bilansi, kasumiaruande, ostu-ja müügivõlgnevuste aruande. Töökäigus toimus jooksvalt pearaamatu saldode ja käivete kontroll, vajadusel toimus täiendav kontroll peale kuu lõpetamist. Bilanss ja kasumiaruanne on detailne pearaamatu kontode lõikes. Nimetatud aruanded esitab raamatupidaja iga kuu juhatajale , koos analüüsitakse ettevõtte finantstulemusi.
Täiendavalt sain koostada praktikal raamatupidajaga detailse kasumiaruande excelis, kus on väljatoodud tulemused kaupluste lõikes (müügikate, kasum, müügitulu osatähtsus üldkäibest, müügitulu muutus võrreldes eelmise kuu ja aastaga). See aruanne on juhatajale väga oluline, kuna ta saab selle põhjal analüüsida kaupluste lõikes tulusid ja kulusid , erilist tähelepanu pöörab müügitulule, kaardimaksete osatähtsusele ja sellega kaasnevatele kaardimaksete teenustasudele, aga ka reklaamikuludele, rendi- ja kommunaalkuludele. Ettevõtte tegutsemisaja jooksul on tulnud vastuvõtta otsus sulgeda Narva kauplus ning Tartu kaupluse kolimine atraktiivsemalt müügipinnale.
Kuna ettevõttel on kohustused panga eest siis vähemalt kord aastas (vajadusel tihedamini) koostatakse pangale esitamiseks excelis kasumiaruanne ja bilanss.
Tulude ja kulude arvestus
Osaühing kajastab finantsarvestuses oma tulusid ja kulusid vastavalt kasumiaruande skeemile nr. 1.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud üle müüjalt ostjale. Jaemüügi puhul on selleks kauba üleandmise hetk.
Praktika ajal puutusin kokku ostjatelt laekunud ettemaksetega. Kuna ettevõtte tegeleb mööbli müügiga, siis on igapäevane, et kliendile sobivat toodet ei ole laos ning vormistatakse tellimus. Tellimuse eest peab klient tegema osalise ettemaksu. Laekunud ettemaksed ei ole kasumiaruande mõistes müügitulu (käibemaksu seaduse mõistes on tulu), seega kajastatakse bilansis kohustusena. Müügitulu tekib alles kauba üleandmisel ostjale.
Kulusid kajastatakse samas perioodis , kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis tõenäoliselt osalevad majandusliku kasu tekitamisel järgmistel perioodidel , kajastatakse nende tekkimise hetkel varana ning kajastatakse kuluna perioodi(de)l, mil nad loovad majanduslikku kasu (näiteks ettemakstud rendikulu, ettemakstud kindlustusmaksed).
Äriplaani/projekti osa
Kuna konurents mööbliturul on väga tihe, siis ettevõtte arvestab väga konkurentidega turule sisenemisel. Suuremates linnades on rohkem konkurente, väiksemates vähem, seega on väike linnadesse lihtsam siseneda. Väikelinnades asuvate kaupluste müügitulemused on paremad, kui nende kaupluste, mis asuvad suuremates linnades. Näiteks, et mitte loovutada potensiaalset mööblipoe pinda konkurentidele avas Webshop Interior väikses Võru linnas ka teise mööblikaupluse, et vältida veel mõne konkurendi tekkimist sinna linna.
Juhataja peab väga tähtsaks turundusstrateegiat, analüüsides pidevalt erinevate reklaamkampaaniate tulemusi. Põhilised reklaamide kanalid on otsepostitused, interneti bännerid, raadio- ja telereklaam (jättes saladuseks milline neist on kõige tulusaim).
Väga tähtis on heade töötajate leidmine kauplustesse, sest müüja aitab kujundada välja ettevõtte mainet. Juhataja analüüsib väga palju enda ettevõtte tegevust ja jälgib hoolega konkurente.
Majandusaasta aruanne
Osaühingu majandusaasta aruanne koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest:
• raamatupidamise aastaaruanne koostatakse lähtuvalt Eesti raamatupidamise heast tavast ning juhindudes raamatupidamise seaduse ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest;
• raamatupidamise aastaaruandes kasutatakse RTJ 2 lisas 1 toodud bilansiskeemi ja lisas 2 toodud kasumiaruandeskeemi nr 1.
• aruannete kirjetes tehakse täiendavaid liigendusi juhul, kui see on oluline, et aruandeinfot paremini mõista;
• aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seaduse lisale 3.
Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud, majandusaasta aruanne peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid. Ettevõtte majandusaasta aruanne sai esitatud rik.ee keskkonnas. Vastavalt raamatupidamis seadusele oli 2016. a raamatupidamise aastaaruande koostamisel võimalus valida lühendatud aastaaruanne, kuid ettevõtte jättis selle võimaluse kasutamata ja esitas täismahus aastaaruande.
Ennem majandusaasta aruande vormistamist toimub saldode kontroll ning kõigi varade ja kohustiste inventeerimine, mida oli mul võimalus praktikal jälgida. Inventuure ei tohi teostada mitte rohkem kui kaks kuud ennem või peale bilansipäeva. Kui inventuuri käigus selgub , et nõuete ja varade väärtused on langenud siis tuleb need allahinnata, väärtuse langusest tulenevaid allahindlusi kajastatakse kasumiaruandes kuluna. Praktika käigus sain tutvuda kaupluste inventuuride tulemustega, milles selgus, et puudus vajadus nõudeid ja varusid alla hinnata.
Bilanss koostatakse majandusaasta lõpu kuupäevaga ja võrdluseks jäetakse kõrvale eelmise aasta lõpu seis. Kasumiaruandes jäetakse võrdluseks kõrvale eelmine aasta.
Praktika käigus sain ise sisestada raamatupidaja juhendamisel rik.ee keskkonnas ettevõtte kogu majandusaasta aruande koos lisadega . Sisestamisel võtsime aluseks raamatupidamisprogrammist välja trükitud detailse bilansi ja kasumiaruande. Andmete sisestamisel jälgisin, et lisade saldod võrduksid euro täpsusega põhiaruannete vastavate ridadega. Raskeimaks ostus rahavoogude aruande koostamine, tuli jälgida millise märgiga muutusi kajastada.
ENESEANALÜÜS
KOKKUVÕTE
Kasutatud kirjandus
https://www.excellent.ee/images/pdf/books_toolaud.pdf