Sulo Saar 11b Ettekanne Anton Tsehhov 1860-1904 Lapsepõlv ja noorus · Lev Tolstoi Tsehhovist: ,,Tema meisterlikkus on klass omaette. Ma lugesin ta jutustused uuesti suure naudinguga läbi. Nii mõnigi jutustus, nagu ,,Lapsed", ,,Magada tahaks" ja ,,Kohtus", on tõeline pärl. Ma lugesin kõik suure vaimustusega joonelt läbi..Tsehhovil on kõik illusiooni tekitavalt tõepärane.Tema lugudest jääb mulje nagu mingist stereoskoobist. Pealtnäha pillub ta sõnu otsekui süsteemitult ja saavutab niisama hämmastavaid tulemusi nagu kunstnik-impressionist oma pintslitõmmetega." · Anton Tsehhov sündis 29. Jaanuaril 1860. Aastal Aasovimere ääres Taganrogis väikekaupmehe pojana. Tsehhovi vanaisa oli olnud pärisori, kuid ettevõtliku ja tugeva tahtejõuga mehena suutis ta koguda kolm ja pool tuhat...
Tänapäeva Romeo & Julia! Osades: Romeo Julia Amm Capuletti (Julia isa) Capuletti ( Julia ema) Tybalt Tybalti sõber (treener) Beoolio (Romeo sõber) Paris Kaardinad avanevad. (Romeo ja tema sõbrad (Mercutio,Benvolio) on laval ja müravad. Romeo läheb kõvale, teised müravad edasi :D Järsku lausub Romeo... (sõbrad lõpetavad omad tegemised ja jäävad kuulama Romeot)) ROMEO: "Olen kaotanud end, ei ole ma nüüd Romeo, ei tea, kus viibib ta." BENVOLIO: "Miks siis?" ROMEO: "Armastus on pugenud mu hinge." BENVOLIO: "Kuid ütle, kes su armastus on?!" ROMEO: "Ei tea ma ta nime veel!" (Romeo laulab loo "Pilveräbalad") MERCUTIO: (Ütleb Romeole üsna selgelt) "Nüüd kuula mind semu, lõpeta mõtlemine talle ja KOHE! Sest see kalgistab sinu hinge!" (Kusagilt ilmub jookstes Tybalti sõber e. teener ja peatub nende juures) TEENER: "Teate poisid, Capulettide juures on täna PIDU, vaba place on. Siis saab veel naisi, õltsi ja savu ...
TTÜ Tallinn 2008 Teistsugune maailm on võimalik 14 protsenti maailma elanikest kasutab 80 protsenti maakera ressurssidest, järelejäänud 20 protsendist ei piisa ülejäänud 86 protsendi rahvastiku elushoidmiseks. Suur osa neist peab toime tulema vähem kui ühe USA dollariga päevas. Miljonid Aafrika aidsihaiged ei saa end ravida, sest ei jaksa osta suurte rahvusvaheliste kontsernide toodetud ravimeid. Need kontsernid ei anna aga arengumaade firmadele õigust ise ravimeid toota ja neid odavamalt müüa. Samas viivad needsamad suured rahvusvahelised kontsernid oma tootmise üha rohkem maadesse, kus saavad kasutada odavat ja juriidiliselt kaitsetut tööjõudu, tuues sealt koju kogu oma maksustamata kasumi. Ka Eesti oli pikka aega üks nendest maksuparadiisidest, nüüd on hakatud juba Eestist lahkuma, kuna mujal on võimalik odavamalt hakkama saada. Inimesi on üritatud uskuma panna, et G8 otsustab ja tegutseb terve maailma huvides. USA presiden...
Järgnevate rühmade katioonide väljapesemine sademest on oluline selleks, et need ei hakkaks segama I rühma katioonide tõestamist. Pestes sooja veega, hakkab PbCl2 sade lahustuma, seega on vajalik pesemine külma veega. PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest Pb2+-ioonide tõestamine Pb2+-ioonide tõestamiseks lisasin pestud sademele 2 mL vett, segasin ning soojendasin 5 minutit keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi sisse ainult korraks. Kandsin tsentrifugaadi koheselt teise katseklaasi ning lisasin mõne tilga KI, et tõestada Pb 2+- ioonid lahues. Pb2+-ioonid tõestusid. Järgnevalt pesin järelejäänud kloriidide sadet kuuma veega 4 korda, et Pb2+-ioone enam ei tõestuks. Tsentrifuugida tuleb kuumalt sellepärast, et muidu hakkab PbCl 2 uuesti sadenema ning seega ei oleks võimalik Pb2+-ioone sademest välja pesta. AgCl eraldamine Hg2Cl2 sademest Ag+-ioonide tõestamine
arvutamine. Töö tulemus: Esmalt valisin aerofotol kaks situatsioonipunkti (nimetame A ja B-ks), mis olid plaanilised. Plaanilisteks koordinaatideks valisin teede ristumise kohad. Järgmisena määrasin antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Koordinaatide määramiseks esmalt otsisin aerofotol üles tsentri. Järgmisena määrasin punktide (X ja Y) kauguse aerofoto tsentri suhtes (vaata joonist 1.1.) Nii mõlematel aerofotodel ja kandsin töö tulemused tabelisse 1.1. Töö tulemused kandsin tabelisse millimeetri täpsusega. Joonis 1.1 Aerofoto koordinaatide määramine Järgmisena arvutasin baasi kasutasin baasi valemit bx = XV-XP, kus bx on baas. XV on vasaku aerofoto koordinaat ja XP parema aerofoto koordinaat. Järgmisena leidsin Op. Võtsin vasaku Aerofoto tsentrtri nulliks. Järgmisena otsisin parema aerofoto pildi pealt vasaku aerofoto tsentri üles ja mõõtsin joonlauaga ära vahe ja kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1
Lipiidide hüdofoobsus on põhjustatud hüdrufoobsete aatomirühmade ja radikaalide sisaldusest. 1. Rasvapleki proov Kahest uuritavast materjalist sisaldab üks lipiide. Kõik lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Lipiide sisaldava lahuse kandmisel paberile muutub see läbipaistvaks. Töö käik: Kahte katseklaasi panin 1 g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin 1 ml atsetooni. Loksutasin. 5 minuti pärast kandsin klaaspulgaga paberile mõlemast proovist väikse tilga. Mõne ja möödudes muutus 2. aine lahusega paber vastu valgust vaadates läbipaistvaks. Järelikult sisaldas teise aine proov lipiide ning esimese aine proov mitte. 2. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd propenaal. Sama reaktsiooni annavad rasvad ja glütserofosfatiidid, kuid ei anna glütserooli mittesisaldavad lipiidid. Töö käik:
LABORATOORNE TÖÖ 5 Astmelise võlli radiaalviskumise mõõtmine Töö käik 1. Tutvusin radiaalviskumismõõdikuga, indikaatorkellaga ja selle hoidikuga. 2. Tegin võlli eskiisi, mõõtsin nihikuga võlli läbimõõdud ja kandsin need eskiisile. 3. Seadsin võlli radiaalviskumismõõdikusse. 4. Kinnitasin indikaatori hoidikusse ja seadsin hoidiku nii, et indikaatori mõõtevarb oleks risti mõõdetava pinnaga. Indikaatori mõõtevahemik esimesed 10 skaalajaotist osuti teise pöörde algusest on indikaatori kõige täpsem koht, sest seda kontrollitakse alati (lubatud mõõtemääramatus seal ei ületa ±0,008 mm). Seepärast seadsin indikaator nulli just sellele vahemikule. 5
kupongi nimiväärtus + CF0 + 4 x lineaarne kupongimakse suurus aastas = 1 000 000€ + 50 000€ + 4*50 000€=1250000€ on summa, millest tuleb saada oodatav tulu. FV t 125 000 € PV = t = =381281,82 € ( 1+ r ) ( 1+16 % )8 See tähendab, et kokku teeniti viimasel aastal võlakirja väärtuses V=381 281,82€ +89 633,79€=470 915,61€ Kui palju ma investorina kandsin päeva puhul kahju saamata jäänud raha eest võttes arvesse kõrgenenud riskitaseme? 877601,83€ - 470915,61€ = 406 686,22 € Vastus: Investorina kandsin päeva puhul kahju 406 686,22 € väärtuses.
35) siseläbimõõdu joonlauaga (ГОСТ 427-75) mille tulemusena sain silindri seademõõdu 119 mm. 2. Valisin sobiva mõõtevarda, seejärel kinnitasin varda siseindikaatori (КИ 100- 160) korpusesse nii, et asetades siseindikaatori silindrisse näitaks see ühte täispööret. 3. Seadistasin siseindikaatori seadmemõõtele nulli. 4. Siseindikaatoriga mõõtsin silindrit kolmest kohast (täpsusega 0,01mm), kahes ristsihis ning kandsin mõõdud tabelisse. Mõõteskeem: Mõõtetulemused: Mõõte- Mõõtetulemused Keskmine Seade- Tegelik hälve, mm mõõde, mm mõõde, mm siht 1 2 3 Keskm . I-I 119,79 119,82 119,89 119,83 +0,03 119,8 119,83 II - II 119,85 119,84 119,90 119,86
1. Variatsioonirida 3;3;3;3;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;4;5;5;5;5;5;5;5;5;5;5 n=30 Variatsioonirea järgi koostasin sagedustabeli, mille järgi leidsin millist hinnet esineb klassis kõige rohkem ehk mood ja mis on mediaan. 2. Sagedustabel Hinne x 5 4 3 Sagedus f 10 16 4 3. Mo= 4 4. Me= 4 Sagedustabeli järgi koostasin sagedusdiagrammi ja sektordiagrammi, kuhu kandsin hinded ja kui palju neid esines. 5. 6. 7. 6. Sagedusjaotus tabel Hinne x 5 4 3 f 0,3 0,53 0,13 w= n 7. Aritmeetiline keskmine 3 4 + 4 16 + 5 10 126 x = = = 4,2
Võtsin 0,5 ml uuritavat segu ja tilgutasin geeli pinnale. · Alguses kogusin ühendatud fraktsiooni (sest kuni kolonni alaossa jõuab kõige kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 100 ml kuiva kolbi. Mõõtsin selle, sest see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 22,5 ml. · Selleks, et uuritav proov siseneks täidisesse täielikult kandsin geeli pinnale kiiresti peale segu umbes 2 ml voolutuslahust ja kordasin protsessi seni kuni, olin veendunud, et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin ühendatud fraktsiooni kolvi kolonni alt ja alustasin 2 ml mahuga fraktsioonide kogumist katseklaasidesse. Elueerimise ja fraktsioonide kogumise lõpetasin kui
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad.
Rüütlikultuur Kes on rüütel? Relvastatud ratsanik. Elukutseline sõjamees. Rüütli kasvatus Aadlite kasvatuse peamine eesmärk oli, et nad oskaksid sõdida, kirjaoskus polnud väga oluline. 7-aastaselt saadeti poisid kõrgemate feodaalide juurde õppima: mõõgavõitlust, ujumist, jahipidamist, malemängu, ratsutamist, tantsu jne. 15- aastaselt said nad kannupoisiks ehk oli neil võimalus rüütleid nende retekedele saata. Nad kandsin oma isiklikku relva. 18-20- aastaselt löödi hoolikalt treenitud kannupoisid rüütliks ja nad saadeti maailma õnne otsima ja endale naist valima. Rüütel pidi: Olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid. Ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel Kõige väärtuslikum oli rüütlitele au. Au haavamist sai maha pesta ainult verega. Rändlaulikud Ränd- ja rüütlilaulikud oli keskajal lossides ja külades rõõmutoojad.
laulud". „Kandilised laulud“ (1962) Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. „Tants aurukatla ümber“ (1971) ● Mats Traadi esinduslikum teos. ● Romaan, mis tugineb eesti talupojaromaani traditsioonile. ● 5 peatükki, kus valgustatakse "tantsus" läbi viis ajahetke, mis esindavad eesti maaelu.
loomne sterool on kolesterool (tagab membraani läbitavus ja voolavus) millest toodetakse sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini. Töö käik ja tulemuste analüüs 1.3.1 Rasvaplekiproov 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi, millesse panin 1 g tahket uuritavat ainet 2. Mõlemasse katseklaasi lisasin 0,5 ml tetraklorometaani, loksutasin 3. Jäin tahke materjali settimiseks 5 minutit seista 4. Kui sademe kohale on tekkinud selge lahuse kiht, siis kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilk lahust filterpaberile ja jäin kuivada Mõlemad rasvaplekkid olid vastu valgust vaadates muust paberist heledam ja pimeda poole vaadates tumedam, kuna lipiidid suurendavad paberi läbipaistvus => mõlemad uuritavad ainet sisaldasid lipiide 1.3.2 Emulsioonitest 1. Võtsin kaks kuiva katseklaasi kuhu valasin 1 ml erinevat uuritavat lahust 2. Lisasin mõlemasse 4 ml destilleeritud vett ja loksutasin intensiivselt
P(X
Kuressaare Gümnaasium Sissejuhatus • Sel õppeaastal pidime valima endale käsitöös ühe suure töö, millega pidime aasta jooksul vaeva nägema. • Valikuid ja võimalusi oli väga palju, kuid lõpuks otsustasin emale teha toidukoti, millele peale tikkisin pildi. • Enne tikkima asumist käisime emaga raamatukogus ning tegime mitmeid paljundusi raskemate detailide tikkimisest ning siis algas tikkimine. Algus • Esimese asjana kandsin pildi kangale ning traageldasin piirjooned ette. • Piirjoonte traageldamine oligi minu jaoks üks tüütumaid töid kogu asja juures, seega võttis see päris korralikult aega. Pool tööd • Tegin endale ka plaani, kui palju peaksin iga nädalaselt tikkima, kuid kuna võtsin seda päris tõsiselt, siis jõudsin väga kiiresti graafikuga ette. • Õhtuti teleka ees tikkides sai pool tööd lausa kuu aega varem valmis, kui olin mõelnud
Töö käik · Võtsin 2 kuiva katseklaasi, millesse panin ~ 1 g (kummassegi erinevat) tahket ainet. · Mõlemasse katseklaasi lisan mitte rohkem kui 0,5 ml orgaanilist lahustit. Mõlemasse katseklaasi lisasin atsetooni. · Loksutasin hoolikalt mõlemat katseklaasi. · Lasin tahke aine settimiseks mõlemal katseklaasil ~ 5 minutit seista. Sademe kohale tekkis mõlemas katseklaasis selge lahuse kiht. · Kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilga lahust filterpaberile. · Lasin kuivada. · Parema tulemuse saamiseks lisasin mõlemale paberile samadesse punktidesse lahuseid veel paari tilga jagu ning lasin paberitel kuivada. · Kuivi pabereid vaatasin nii vastu valgust kui ka varju suunas. Lahus 2. katseklaasist jättis paberile rasvapleki. Järeldus Rasvapleki jättis paberile lahus teisest katseklaasist, seega 2. analüüsitud tahke aine sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest
kus I on pendli inertsmoment pöörlemistelje suhtes, a - masskeskme kaugus pöörlemisteljest, m- pendli mass. 4.Töökäik. Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1.Mõõtsin pendli õla pikkuse. 2.Panin pendli võnkuma väikese amplituudiga.Veendusin,et pendel võngub ilma keerdvõnkumisteta.Määrasin etteantud n täisvõngete kestvuse aja t . Täisvõngete arvuks võtsin 10. 3.Mõõtmised teostasin 4 erineva pendliga. Tulemused kandsin tabelisse. Katse nr l, m n t, s T,s T2, s2 gl, m/s2 g-gl, m/s2 1. 0,685 16,41 1,64 2,69 10,04 -0,26 2. 0,585 10 15,50 1,55 2,40 9,61 0,17 3. 0,720 16,78 1,68 2,82 10,07 -0,29 4. 0,755 17,37 1,74 3,03 9,38 -0,05
toidupuru vedelemist vältida, samuti oldi toitude valmistamise ja hoidmisel hoolikamad suleti kõik toiduained korralikult. Kuna peres oli kasvamas väike 1-aastane laps ei saanud kasutada mürke väga laialdaselt. Selleks, et sipelgatest lõplikult lahti saada otsustasid vanemad, et nad lähevad koos väikese õega puhkusereisile ja mina hakkan selle nädala jooksul, mil nad ära on tugevalt sipelgatele vastu. Selleks, et nendest lahti saada kasutasin pritsitavat sipelgamürki, mida kandsin pragudesse, kus oli näha nende liikumis. Samuti kasutasin mürki nende isendite peal, kes liikusid ajal, mil ma neid nägin. Neid likvideerisin vahetult. Peale viimati nimetatud meetodite kasutasin ka söödatopse/toidupesasid, mille panin kohtadesse, mis olid toiduvalmistamiskohtadele kõige lähmal. Samuti panin ka varjatud kohtadesse, kus nad võisid elada. Peale nädalapikkust tõrjumist oli sipelgaid märgatavalt vähem ja peale kahte nädalat ei olnud sipelgaid enam üldse näha.
kiiremini liikuv komponent dekstraansinine, väljub kolonnist puhas vooluti), selle kogusin 100 ml kuiva kolbi. ( hakkasin koguma fraktsiooni, kui sinine värv oli alt kuskil 3-4 cm kaugusel) Mõõtsin selle, kuna see moodustab osa dekstraansinise elueerimismahust Vxmin. Ühendatud fraktsiooni maht: 20 ml. · Selleks, et uuritav proov siseneks täidisesse täielikult kandsin geeli pinnale kiiresti peale segu umbes 2 ml voolutuslahust ja kordasin protsessi seni kuni, olin veendunud, et proov on täielikult täidises. Lõpuks kandsin geeli pinnale suurema koguse voolutit. · Kui sinine riba (dekstraansinine) hakkas lähenema kolonni põhjale, eemaldasin ühendatud fraktsiooni kolvi kolonni alt ja alustasin 2 ml mahuga fraktsioonide kogumist katseklaasidesse. Elueerimise ja fraktsioonide kogumise lõpetasin kui eluaat
programm automaatselt. Tuunduvalt lihtsam ja kiirem on deklaratsioonide või amortatsioonide esitamine. Merit Aktivas hindasin eriti seda, et programm andis kohe märku, kui kuupäev või konto oli valesti sisestatud. Programmi kasutades selgusid ka minu jaoks mõned negatiivsed küljed. Merit Aktivaga tööd alustades oli küllaltki keeruline seadistuste muutmine ja palju segadust tekitas minus kontoplaan. Alguses esines ka tõrkeid laoarvestamisega, esialgu kandsin kõik tooted ükshaaval sisse, aga varsti sain aru, et programm arvestab seda automaatselt ostu ja müügiarvete põhiselt. Lisaks oli minu jaoks küllalt keeruline leida viga, kui üks laokaup oli jäänud miinusesse, kontrollisin põhjalikult üle kõik ostu-müügiarved, tehtud kanded ja kuupäevad, aga programm ei aidanud mul viga tuvastada. Segadust tekitas ka välismaalt ost ja müük, kui programm automaatselt käibemaksu määrasid muutis. Osa kaupa tellisin
paberi läbipaistvus suureneb. Rasvaplekk on vastu valgust vaadates muust alast paberil heledam ja pimeda ala poole vaadates tumedam. Katse käik: Panin ühte katseklaasi u 1g rasvapleki proovi ainet I ja teise katseklaasi sama palju rasvapleki proovi ainet II. Lisasin mõlemasse katseklaasi u 0,5 ml atsetooni. Loksutasin ja lasin settida. Sademe kohale tekkis selge lahuse kiht. Võtsin mõlemast katseklaasist pipetiga tilgakese lahust ja kandsin erinevatele filterpaberi tükikestele. Lasin kuivada ning vaatlesin siis pabereid vastu valgust ning ka tumeda ala poole. Tulemus: Sellel paber, kuhu oli tilgutatud lahust, mis oli võetud esimesest katseklaasist (rasvapleki proov I), oli vastu valgust vaadeldes selgelt näha heledamat suurema läbipaistvusega ala ning vastu tumedamat pinda vaadates tumenenud ala. Teisel filterpaberil rasvaplekile iseloomulikke tunnuseid ei esinenud.
Ug => 2*10-4= Ug / 7200 =>Ug= 1,44 RE leidsin valemist => ja valisin selle takistusmagasinil. 3. Reguleerisin etalonvoltmeetri näidu pingele U . 4. Leidsin kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le. Jälgisin, et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mõõtetulemused kandsin tabelisse. Voltmeetri kaliibrimine Tabel Jrk.nr Galvanomeetri U1 , V U2 , V Uv=U1-U2, V jaotised kasvades kahanedes 1. 10 0,978 1,013 -0,035 2. 20 1,993 1,994 -0,001 3. 30 2,986 3,008 -0,022 4
jälgimisega. Tänu sellele olid mul ka soodsad tingimused töö koostamiseks. Peale selle huvitun väga spordist ja toitumisest ning tahtsin ennast täiendada. Töö I pooles on väga palju refereerimist ja teoreetilist juttu, mida pärast kasutasin analüüsimiseks. II osa tööst on uuring ja uuringute tegemiseks kasutasin NutriData interneti toitumisprogrammi III osas on analüüs, kus siis toitumisprogramm on arvutanud vajalikud väärtused ja mina kandsin need tabelisse ning analüüsisin neid. Toitumisprogrammi kasutamise idee sain TTÜ toitumiskursuselt ja see on tõesti väga tõhus , tõestatud ja mugav programm. Sellega saab jälgida toitumist, arvutada erinevate toitainete väärtusi, see on suur abimees kõigile, kes tahavad jälgida toitmuist ning kogub ka populaarsust spordimaailmas. Toitlustaja on väitnud, et koolieine on koolipäeva vajalik ja loomulik osa. Baltic
kinnitamisel makettplaadile. 3. Tegevuse käigus avaldasin hooletultjootekolviga liiga suurt kuumust võimendi mikroskeemile, mis lakkas töötamast. Kuna olin tänu ootamatutele raskustele kaotanud hulga aega, otsustasin poest osta valmisskeemi. 4. Valmisskeemi kasutades kulges töö edasi palju kiiremini. VALMISTAMINE 5. Lõpuks sai elektroonika valmis, kuid täheldasin, et heli kvaliteet oli halvem, kui ise kokku pandud skeemil. 6. Hakkasin korpust valmistama. Kandsin toorikule mõõtmed ja saagisin detailid välja. 7. Kasutades nii naelu kui ka kruviliidet panin korpuse kokku ja kinnitasin korpuse külge elektroonika. 8. Tegevuse käigus olid lahti tulnud mitmed kehvad jooted, jootsin nad tugevamalt kinni ja tugevdasin neid kasutades kuuma liimi. 9. Kui kõlar oli koos värvisin ta üle. ANALÜÜS Enamjaolt läks kõik nagu planeeritult, välja arvatud elektroonika, kus kasutasin valmisskeemi. Raskusi tekkis ajakavast kinni
puutuksid keeret keskmise (läikiva) kohaga. 6. Mõõtsin suurust M kolmes erinevas kohas, igaühte kahes ristsihis. 7. Arvutasin kõigi mõõtetulemuste keskmise. See ongi keerme tegelik keskläbimõõt d2 teg. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor . Nende kahe suuruse absoluutväärtuste vahe on keskläbimõõdu mõõtemääramatus d2. Leidsin keermetolerantside tabelist keerme täpsusklassi, mille keskläbimõõdu tolerants oleks suurem kui d2 . 8. Kandsin tulemused tabelisse. 9. Puhastasin ja määrisin keermetraadid ja kruviku mõõtepinnad, panin traadid nende hoidetuubi, kruviku karpi ja korrastasintöökoht. 10. Esitasin töö aruande õppejõule. Mõõtetulemused Mõõdetav M Täps. M d2 teg d2 teor d2 Td2
Katseklaasid proovidega jätsin sademe täielikuks formeerumiseks 20-ks minutiks seisma. Sellel ajal panin valmis neli puhast ja kuiva katseklaasi koos lehtrite ja paberfiltritega. Järgmisena filtrisin proovid kuivadesse katseklaasidesse. Filtraat tuli täiesti selge ja läbipaistev. Siis määrasin spektrofotomeetril nende optilised tihedused lainepikkuse 280 nm juures. Vastavalt nendele väärtustele leidsin tabelist neis proovides sisalduvad türosiini kontsentratsioonid. Andmed kandsin allolevasse tabelisse: Optiline tihedus D280 Türosiini kontsentratsioon mg/ml I katseklaas (0-proov) 0,375 0,059 II katseklaas (1-proov) 0,477 0,076 III katseklaas(2-proov) 0,516 0,081 IV katseklaas (3-proov) 0,569 0,092
i) Kinnitasin käristi mutri jälgides nullasendit. j) Avasin pidur. k) Asetasin kruviku uuesti seademõõtu ja kontrollisin 3 korda nullasendit. l) Kui seadeviga oli alla poole trumli jaotusest, siis võisin hakata mõõtma. 2. Mõõtsin esimese augu sügavuse nihikuga. 3. Vastavalt saadud mõõtmele valisin sobiva vahetusotsaku ja seadsin selle kruvikusse. 4. Mõõtsin ava sügavust kolm korda ja kandsin tulemused tabelisse. Lugemi võtmisel liitsin kruviku näidule vahetusotsaku pikkuse. Erinevad vahetusotsakud annavad 4 mõõtepiirkonda: 0 25, 25 50, 50 75 ja 75 100 mm. 5. Samuti mõõtsin ülejäänud 4 ava. 6. Pärast mõõtmisi õlitasin kergelt mõõtepindu, panin mõõteriista karpi ja korrastasin töökoha. 7. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr
Karitm.kesk=1,155 ∑(Lv)252720 Keskmine ruuthälve : σ = 1148,04 m Selgitus illustreeriva skeemi koostamise kohta: Illustreeriva skeemi koostamisel kasutasin esmalt „Salvesta kaardipilt“ tööriista Maa-ameti Geoportaalis vastavast aknast, kus oli näha sobiva teede situatsiooniga plaan, kleepisin selle programmi Paint ning lisasin vajalikud jooned. Andmed ja numbrid kandsin maaüksustele „Text Box“ abil. Edasi kopeerisin selle pildi Wordi teksti, kus kasutasin pildi redigeerimiseks (lõikamiseks) pildi vormindamise tööriistu. Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin määrama iga tee kõverjoonelisuse koefitsienti ja ka valitud piirkonda iseloomustavat teede kõverjoonelisuse koefitsienti. Järgnevalt viisin läbi kõverjoonelisuse koefitsiendi täpsuse määramise leides selleks vastava ruuthälbe. Kui
vaba(termogravitatsiooniline)konvektsioon. Käesoleval juhul on konvektiivse ning kiirgusliku soojusülekande osa ligikaudu võrdne Töö käik Katse algas sellega, et ühte tühja kondensaadinõusse kallasime ligikaudu 1kg külma vett (kaalumisel selgus, et vett oli 1,08 kg) ja asetasime samasse nõusse toru otsa nii, et ots ulatub vette. Seejärel hakkasime 5-minutilise vahedega (kokku 7 mõõtmist) mõõtma radiaatori pinna, kondensaadi ja õhu temperatuuri ning kandsin tulemused tabelisse. Katse lõpul eemaldasime kondensaadinõu ja kaalusime seda. Katse kestus oli 30 minutit. Arvutused Soojusvoog Q (vajalik nii läbikandeteguri kui ka ülekandeteguri leidmiseks) arvutatakse valemiga Q= M [ xr + (t a ] - t k )c p 10 3 = M [ h' '-(1 - x)r - hk ]10 3 W
ja osuti hakkab tagasi liikuma. 5. Siis hakkasin silindrit mõõtma. Selleks panin siseindikaatori silindrisse ja kallutasin samamoodi, kui nulli seadmisel. Otsisin üles surnud punkti. Indikaator näitas, mitme sajandiku mm võrra on silindri mõõde selles kohas erinev seademõõtmest. Indikaator on nullis 0,06 mm + 0,17 mm 6. Mõõtsin silindrit kolmest kohast (ülalt, keskelt ja alt), igas kohas kahes ristsihis ja kandsin indikaatori näidud (lugemid) tabelisse. Mõõtetulemused: Mõõte- Lugem ristlõikes Keskm- Seade- Tegelik siht A-A B-B C-C hälve mõõde mõõde I-I -0,02 +0,01 +0,06 0,015 100 100,015 II - II -0,03 +0,03 +0,04 Ovaalsus 0,01 0,02 0,02 7
Prismaga maastiku iseloomulikke punkte määrata oli tunduvalt keerulisem ja insener-geodeedi abita oleks see üritus ilmselt esimesel üritamisel võssa jooksnud. Seevastu elektrontahhümeetri kasutamine ei nõua erilisi, et mitte öelda mingeid, erialaseid teadmisi. Lisad: Seletuskiri Maa-ala geoaluse plaani koostamine Töövahendid: MS MicroStation Tahhümeetrisse salvestatud andmete töötlemine MicroStationi abil. Maa-ala ja tehnovõrkude plaani koostamine. Sooritatud tegevused: Kandsin plaanile kõrgushorisontaalid, teed, kraavid, truubid, õhuliinid, katastriüksuste piirid ja naaberkatastrite tunnused. Lisad: Liivaku-Servaku katastriüksuse maa-ala plaan Kaevude perfode koostamine, muutmine Pärnu vee- ja kanalisatsioonitrasside plaanide koostamise kord näeb ette, et iga kaevu kohta koostatakse perfokaart, mis hoiustatakse LV arhiivis. Perfol olevad andmed on järgmised: kaevu sügavus, materjal ning antud kaevu seotus teiste kaevudega. Andmete muutumisel
kõvaduse. See järel tegin kindlaks kehade karastustemperatuur ning kuumutuskestused. Pärast kuumutamist karastasin kehad erinevates keskkondades (vesi, õhk, õli). Pärast seda mõõtsin kõikide kehade HRC kõvadused, et aru saada, kuidas mõjub karastamine katsekehadele. Olles mõõtmised sooritanud, hakkasin noolutama. Selleks tuli välja selgitada ka noolutustemperatuurid. Pärast noolutamist mõõtsin katsekehade kõvadused ja kandsin saadud tulemused tabelisse. 4. Katsetulemused ja järeldused Katsekehade C- sisaldus ning karastamistingimused Terase Kõvadus Karastus- Kuumutus- Katsekehade Nõutav Saavutatud mark, C- lähteolekus temp. kestus arv kõvadus kõvadus sisaldus karastuskesk- % HRC °C min konna kohta HRC HRC
Juhendaja: lektor Ene Ilves ’ Tartu 2016 LABORATOORNE TÖÖ NR 1. Mõõtmised topograafilisel kaardil Mõõtkavad Ülesanne 1 (lisa 1) Eesti Põhikaardil (mõõtkavas 1:50 000) leitud kolm punkti ja tähistatud need. Punktidevaheliste joonte pikkused on (1-2) 5cm (2-3) 3,6 cm ja (3-1) 4cm. Arvutasin maastikujoone pikkused erinevates mõõtkavades 1:25 000, 1: 10 000, 1:50 000 ja 1:2000 tulemused kandsin tabelisse 1.1 Tabel 1.1. Joonte pikkused erinevates mõõtkavades joon 1:25 000 1:10 000 1:50 000 1:2 000 1-2 1 250 m 500 m 2 500 m 100 m 2-3 900 m 360 m 1 800 m 72 m 3-1 1 0000 m 400 m 2 000 m 80 m Ülesanne 2 ( lisa 1 ) Leidsin 150,26 m joone pikkus kaardil järgmistes mõõtkavades 1)1:2000, 2)1:5000, 3)1:1000
Selleks pipteerisin 100 mL pehmendatud vett koonilisse kolbi, lisasin 5mL puhverlahust ja väikse koguse indikaatorit ET-00. Seadsin töökorda büreti 0,005M triloon-B lahusega ning tiitrisin sinise värvuseni. E Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil Täitsin katseklaasi umbes ¾ mahus uuritava veega, lisasin 5 tilka lahust, segasin korralikult ja jätsin 25 minutiks seisma. Vette moodustus sade ja vesi muutus piimjaks. Katseandmed Kandsin eraldi lehele. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A ioonide kontsentratsioon(KK) mmol/L arvutamine: [ ] [ ] [ ] [ ] [ ] [ ] VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala [mL] VHCl = 9,9 mL
tahtsin korraks nha veel vaid kahte kuuske Siimu karjamaal,kus me koolist tulles salamahti poistega suitsu tmbasime. Minust ji maha mrdunud sombreero troopikaje kaldale ja ks lind tegi temasse pesa. Alviine Birkenbaum Mu isas olevat surnud hobusevargana vanglas. Ema rkis,tal olnud mustad likivad juuksed. Mul olid ka mustad juuksed ja sale piht, seda rkis mulle Udu sulane Jaan, kui ta ehale tuli ja kannelt mngis. Olin kaelakandmisest saati ttdrukuks, kandsin lbi pori ja lume vett ning sma viieteistkmnele lehmale. Stta minnes kinkis Jaan mulle sinise rtiku. hel kiilasjisel hommikul prantsatasin kaelkookudega ue maha, nikastasin selja ega klvanud enam tallu. Jaan saatis Karpaatidest kirja, mis lppes snadega:Oota mind,sirguke. Teine kiri oli venekeelne,selles oli surm. Asusin kirikuklla,hda petas mu mblema. mblesin palju palituid,kleite ja jakke Harala vasemale rahvale. htuti mrisin kampripiiritusega haiget selga ja Jaani rtiku muster kulus mulle phe
Ei kummardunud pea, vaid saatust trotsis. Ei murdnud lootusetus selle meelt, kes ennastunustavalt tõde otsis (1:160). Ta sirget käiku käis veel pimesigi (1:160). Kui juhtub vast, et vihmades ja vilus poolvargsi liginema kipub tusk, su väike naeratus kõik kortsud silub ning jälle headusesse kasvab usk (1:176). Kustumatuks jääb mu suule viimne suudlus panti, ka veel siis, kui juba tuulde kõik me saatus kanti (1:142). Ei raskemat ma koormat eales kandnud (1:188)... Ma kandsin mulda ihu oma ihust (1:188). Sind enda lähedale igatsesin, ma ise teel olin sinu jälgedes (1:188). Ma vaimun kõnni kaema paiku noid, ma miis, kel joba lagipää puulhõrre, kel elutraavli joba kaunis loid (2:71). Nink korjat sis kokku, mis mineväst aost sait hüvvä nink kallist, tost pääpadja säät, loet tulevit päivi nink neidegi jaost und parembat näten pia magama jäät (2:89). Sa usud: nagu unenägu öösse nii kaob su selja taha silmapilgus pikk kannatusterodu (1:135)
· Kui vedeliku tase langes geeli pinnani sulgesin kiiresti väljavooluava. · 1ml pipetiga sisestasin ühtlaselt geeli pinnale uuritava proovi, mis koosnes: 1. Dekstraansinisest 3mg/ml 2. Müoglobiinist 6mg/ml 3. ONP aspartaadist 0,3mg/ml · Kolonn oli eelnevalt täidetud elueerimislahusega mille pH = 7,5 ja koosnes: 1. 20mM Tris/HCl 2. 0,15M NaCl · Kandsin pipeti abil proovile umb. 1ml voolutuslahust ja lasin sellel täidisesse imbuda, sama protsessi kordasin veel korra. · Voolutasin kolonni 1ml/min ja kogusin fraktsioonid 2ml kaupa katseklaasidesse. · Mõõtsin kõigi fraktsioonide neeldumismaksimumid spektrofotomeeril. Eelnevalt oli kolonnist jõdnud läbi voolata 17,5ml eluaati, alates millest hakkasin fraktsioone koguma. Fraktsioonides 1-4 mõõtsin neelduvusmaksimumi sinise värvi lainepikkusel 625nm
avaldasin pindpinevuse ühikutes. Joonis . Pindpinevuse isoterm koos valitud kontsentratsioonidel tõmmatud puutujatega (Graafikul on musta paksu joonega pindpinevuse isoterm, värviliste joontega on tõmmatud puutujad kontsentratsioonidel 0,08; 0,1; 0,16; 0,2 ja 0,3) Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendasin Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse ja määrasin . Saadud pindliia väärtused kandsin tabelisse ja joonistasin adsorptsiooniisotermi =f(c). Temperatuur: T=293,15 K (t=20C) Kontsentratsioon c 1/c Z Pindliig 1/ 0,08 12,50 0,0096 3,9389*10- 253880,11 - 0,1 10,00 0,0102 0 64,1850*10 238945,99 -
"Vastuseta" (1991) "Koidu kätes" (1993) Näidend "Päike näkku" (1981) Novellikogu "Sarviku armastus" (2007) Kandilised laulud (1962) Helmi Sell Olin kahekümne nelja aastane neitsi, kui rukkimasindamise ajal Kaarna Arvet, too ilus poiss, mu õlekuhjade vahele meelitas. Pärast näidati mulle eluaeg näpuga. Talitasin ja harjasin kolhoosi mullikaid ning saatsin iga hoitud rubla Tartusse. Manivald sai õpetatud loomatohtriks, võttis naise ja ehitas alevisse maja. Ma kandsin neile liiva. Poeg oli ilus ja kuri, mini oli ilusam ja veel kurjem. Maja jäi kitsaks, nii kitsaks, et panin käed rinnale risti ja kolisin siia, nende mändide alla. M. Varik Tsirgusilma algkooli juhataja Ma tahtsin süüa nagu iga teinegi ja seepärast õpetasin lastele aastal 1915, et tsaar on jumalast ja sakslased on meie surmavaenlased. Aastal 1930 õpetasin lastele, et iseseisvus on suur saavutus ja enamlased on ta surmavaenlased.
Kontakti tihedus pidi olema samasugune, kui nulliseadmisel (paras naksumine). Sisekruviku kõigutamine mõõtmisel 6. Keerasin kinni trumli kinnituskruvi ja võtsin mõõteriista detailist välja. Võtsin kruviku lugemi. Saadud lugem tuli liita valitud mõõtekomplekti vähimale mõõtepiirile. Pikendusvarraste pikkuste summat ei arvutata, kuigi see on võimalik. 7. Detaili siseläbimõõtu mõõtsin kahes ristuvas sihis, igat mõõtu kolm korda ja kandsin mõõtetulemused tabelisse. 8. Peale mõõtmisi võtsin sisekruviku lahti, pesin mõõtotsakuid ja puudutud pindu aviobensiiniga, määrisin kergelt korrosioonivastase määrdega ja panin mõõteriista karpi. 9. Tegin vajalikud arvutused ja järeldused. 10. Korrastasin töökoha. 11. Esitan töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1
silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega. Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka. SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama. Närvivalu ja südame puperdamine «Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja. Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja.
rühma kloriididega koos sademesse ka aluselised soolad. PbCl2, AgCl, Hg2Cl2 sademete teke: Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Ag+ + Cl- AgCl Hg22+ + 2Cl- Hg2Cl2 PbCl2 eraldamine AgCl ja Hg2Cl2 sademest ja Pb2+ - ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 1-2 ml vett, segasin ja soojendasin 5 minuti jooksul segades keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt. Selleks lülitasin tsentrifuugi korraks sisse. Tsentrifugaati kandsin pipetiga koheselt teise katseklaasi ning tõestasin Pb2+ - ioonid eelpool kirjeldatud tõestusreaktsioonidega. Tõestasin Pb2+ - ioonid I- - ioonidega Pb2+ + I- PbI2 Tekkis kollane sade. Järelejäänud kloriidide sadet pesin kuuma veega PbCl 2 jälgede eemaldamiseks senikaua, kuni pesuvves ei tõestunud enam Pb 2+ - ioone. Lõpuks lisasin lahusesse CrO42- - ioone ning tekkis kollane lahus, millest järeldasin, et Pb2+ - ioonid said eemaldatud lahusest.
Kortsuta paber kokku ning seejärel silu. Vanus: Sellist tööd on võimalik teha igas vanuses lastega. Kommentaarid/Isiklik kogemus: Kui mina seda tööd tegin, siis ootasin põnevusega lõpptulemust ehk milline on pilt peale kortsutamist. Seda tööd on võimalik väga loominguliselt teha ning selline tehnika annab palju võimalusi värvidega mängimisel. Paberile saab kanda mitu kihti ühte tooni värve või palju erinevaid. Mina kandsin paberile seitset erinevat värvi, kuigi neid kõiki ei ole võimalik eristada ning see annabki tööle salapära. Lisaks arendab paberi kokkukägardamine laste peenmotoorikat, silma ja käeliigutuste koordinatsiooni, silmade kontrolli käe üle. Näidise nimi: Päikeseloojang punases taevas
Lipiidid täidavad organismis mitmesuguseid funktsioone olles nii energia allikas kui ka varuaineks ja kuuluvad ka rakumembraani koostisesse. Rasvapleki proov: Uurisin kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse katseklaasi valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, loksutasin ja lasin viis minutit seista. Võtsin klaaspulgaga mõlemast katseklaasist proovi ja kandsin paberile, millel lasin kuivada. Alguses ma rasvaplekki ei märganud kummgi paberi peal. Kordasin katset ja seejärel ilmus paberile, mille proov sisaldas lipiide ehk proov B, õrn rasvaplekk. Järeldus: Lipiide sisaldav proov lahustus orgaanilises lahustis. Paberile moodustub lipiide sisaldava proovi korral rasvaplekk, mis suurendab paberi läbipaistvust. Vastu valget vaadates on see muust paberist heledam ja vastu tumedat vaadates tumedam.
Avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolutuslahusel lasin voolata kolonni kuni vedeliku tase langes täidise pinnani. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiirus umbkaudu kiiruseni 0,7-1,0 ml/min. Segu doseerisin kolonni 0,5 ml. Segu koosneb 2 mg/ml dekstraansinisest; 1,5 mg/ml müoglobiinist ja 0,3 mg/mlDNP-aspartaadist. Kui proov oli liikunud täidisesse lisasin pipeti abil geeli pinnale väikese kogus voolutit ja lasin sellel sisse imbuda. Siis kandsin geeli pinnale suurema kogus voolutuslahust, lisasin seda pidevalt vastavalt vajadusele. Avasin väljavoolu ning hakkasin koguma voolutit, kuni kõige kiiremini liikuv lahuse komponent jõudis kolonni alaossa. Ühendatud fraktsiooni mahu mõõtsin pärast. Alustasin eluaadi kogumist 2 ml mahuga fraktsioonidena. Elueerimise lõpetasin, kui väljus viimane värviline komponent ja eluaat muutus värvituks. Fraktsioone analüüsisin spektrofotomeetri abil. Igal ainel oli oma neeldumismaksimum
(tavaline kruviku nulliseadmine). Selleks kinnitasin piduri, avasin käristi mutri, seadsin trumli nulli, kinnitasin käristi mutri, vabastasin piduri, kontrollisin nullasendit 3 korda. d) Mõõtsin keerme keskläbimõõdu kahes ristuvas sihis, kummaski 3 korda ja kandsin tulemused tabelisse. 4. Arvutasin keerme teoreetilise keskläbimõõdu d2 teor. Keskläbimõõdu hälbe d2= |d2teg| - |d2teor| . Määrasin standardist keerme täpsusklassi nii, et saadud hälve d2 mahuks selle täpsusklassi tolerantsitsooni sisse: d2 < T d2 5. Puhastasin ja määrisin mõõteriista ning asetasin karpi. 6. Korrastasin töökoha. 7. Esitasin töö aruande õppejõule. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr
Lipiidid kuuluvad rakumembraanide koostisesse, on loomsetes organismides energeetiliseks varuaineks ning täidavad mitmesuguseid kaitse-ja regulatoorseid funktsioone. Antud töös tegime 3 katset: Rasvapleki proov Uurisime kahte tahket materjali, millest üks sisaldas lipiide. Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Vaatasin paberit vastu valgust ning õrnalt oli näha, et paberil, milles oli olnud proov nr 2 oli õrn plekk. See täheldas lipiidide olemasolu antud proovis. Arvatavasti panin etanooli liiga palju, muidu oleksid plekid selgemini näha olnud. Akroleiinproov Glütserooli kuumutamisel, eriti vett siduvate ainete juuresolekul, tekib terava lõhnaga küllastamata aldehüüd nimega propenaal, ehk siis akroleiin. Seega võimaldab akroleiini
Tõestuste puhul segavad katioonid üksteist ning ei saa kindlalt väita, mis eraldus ja mis sadenes. Külm soolhappeline vesi hapustab lahuse, lisab prootoneid ning koristab teised katioonid lahusest. Pb2+ -ioonide tõestamine Pestud sademele lisasin 2 ml destilleeritud vett, segasin ja soojendasin ca 5 minutit keevas vesivannis. Tsentrifuugisin kuumalt 1 minuti, sest pliikloriidi sade lahustub soojas vees. Kandsin tsentrifugaadi pipetiga teise katseklaasi ning tilgutasin seda mõned tilgad kolme katseklaasi. Viisin läbi kolm plii-ioonide tõestusreaktsiooni, mis kõik õnnestusid. Pesin järelejäänud kloriidide sadet mitu korda kuuma dest. veega, kuni enam Pb2+ ioonid ei tõestunud pesuvees. Hg2+ -ioonide tõestamine Lisasin vähesele järelejäänud sademele 7 tilka 2M ammoniaagi vesilahust ning segasin. Põhja tekkis hallikasmust sade, sest eraldusid valge elavhõbeamiidkloriid ning metalne
annaabi.ee 
