Praktika aruanne MAJANDUS (1)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Majandus

5 VÄGA HEA

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
MAJANDUSTEADUSKOND
RAHVAMAJANDUSE INSTITUUT

MAJANDUSTEOORIA ÕPPETOOL

Artjom Aljositsev
Praktika aruanne
Õppejõud: Raissa Kokkota
TALLINN 2009
SISUKORD

Tutvumine ettevõttega 3

Raamatupidamise siseeeskirjad 3

Raamatupidamise korraldamine 3

Majandustehingute dokumenteerimine 4

Raamatupidamise algdokumendid 4

Dokumentide säilitamine 5

Dokumendikäive 5

Raamatupidamise registrid 5

Rahaliste vahendite arvestus 6

Varade ja kohustuste inventeerimine 6

Kodide kasutamine 8

Põhivara arvestus 8

Aruandlus 10

Kassaarveldused 11

Kassaorderid 11

Kassaraamat 12

Kassa inventuurileht 13

Praktika ülevaade 14

TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA
Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük,
Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk.

2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI

2.1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE
Osaühingu Denveiss raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast Raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest järgides Eesti head raamatupidamistava.
Tagades aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest.
Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud osaühingu raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust.
Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad järgmistest osadest:
Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine
Algdokumendi käive ja säilitamine
Raamatupidamisregistrite pidamine
Varade ja kohustuste inventeerimine
Kontoplaan
Koodide kasutamine
Käibe- ja põhivara

Rahaliste vahendite arvestus

Sularaha arvestus
Arvestus arvelduskontol

Varade ja kohustuste tasaarvestus
Varude arvestus

Materiaalne põhivara
Immateriaalne põhivara
Põhivara mahakandmine
Amortisatsiooni arvestus
Väikevara

Aruannete koostamise kord
Lisad

Kontoplaan

Bilansiskeem

Kasumiaruande skeem

Majanduavanss

Lähetusavanss
Osaühingul on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast.
Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse osaühingu põhikirjas sätestatud korras.
Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud.
2.2 MAJANDUSTEHINGUTE DOKUMENTEERIMINE JA KIRJENDAMINE
2.2.1 Algdokument
Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid algdokumente:

Arved ( ostuarved , müügiarved)
Saatelehed , üleandmis-vastuvõtuaktid
Sularaha kviitungid, tšekid
Kassa sissetuleku orderid ja kassa väljamineku orderid
Avansi - ja töölähetusaruanded
Palga dokumendid (koondpalgalehed, palgalehed)
Panga konto väljavõtted
Ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, kaubad )
Ostu- ja müügilepingud, rendilepingud, tasaarvlemislepingud
Raamatupidamisõiendid
Inventuurilehed

Andmete registritesse kirjendamisel on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend , millel peavad olema järgmised rekvisiidid:

dokumendi nimetus ja number;

koostamise kuupäev;

tehingu majanduslik sisu;

tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

tehingu osapoolte nimed;

tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid ;

majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslastesindava isiku allkiri ( allkirjad ), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit.
Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.
Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:

majandustehingu kuupäev;

raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad ;

majandustehingu lühikirjeldus;

algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.
2.2.2 Dokumentide säilitamine
Raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust , mil algdokument raamatupidamises kajastati .
Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid äridokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, peab raamatupidamiskohustuslane säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.
Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.
Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.
Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab raamatupidaja .
Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab tegevjuht .
Dokumendid hoitakse kogu säilivuse aja jooksul arhiiviruumides.
2.2.3 Dokumendikäive
Dokumendi nimetus
Esitamise aeg
Dokumendi esitamise eest vastutav isik
Müügidokumendid
iga päev, kuid hiljemalt järgmise nädala esmaspäevaks
juht
Tarnijate arved
iga päev
juht
Töölähetusaruanne
hiljemalt kümnendal tööpäeval peale töölähetuse lõpptähtaega
lähetatu
Majanduskulu aruanne
hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks
aruandev isik
Laoaruanne
nädala viimasel tööpäeval
juht
Palgaarvestuse algandmed
hiljemalt järgmise kuu 3. kuupäevaks
juht
Tööaja tabelid
järgmise kuu esimesel tööpäeval
juht
Puhkuste ajakava
31. jaanuar
juht
Puhkuseavaldus
vähemalt 2 nädalat enne puhkuste ajakava muudatust
juht
Materjalide kuluaruanded
kuu viimasel tööpäeval
materiaalselt vastutav töötaja
2.3 RAAMATUPIDAMISREGISTER
Majandustehingud kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites nende toimumise momendil või vahetult pärast seda. Raamatupidamisregister on raamatupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa ( pearaamat ) ning säilitatakse elektroonilisel kujul .
2.4 RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS
Rahalise vahendid hoitakse pangas arvelduskontol ja sularaha kassas.
Sularaha arvestus.
Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk .
Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga.
Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.
Arvestus arvelduskontodel .
Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod.
Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid.
Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal.
Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga.
Varade ja kohustuste tasaarvestus.
Varasid ja kohustusi ei taasarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuste tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab. Tasaarvlemiseks esitatakse raamatupidamisse Tasaarvlemisleping kahe poole rekvisiitide, arve numbrite, summade tasaarvlemiseks ja kahe poole allkirjade kokkuleppe sõlmimise kinnituseks.
Varude arvestus.
Varud võetakse arvele soetusmaksumuses , mis koosneb varude ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud tarnspordikulutusi.
Varude arvestus toimub laos FIFO meetodil.
Kaubad väljastatakse laost arvete ja kauba mahakandmisaktide alusel.
Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kuluks nende soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema tegevjuhi kinnitus .
Lattu ostmisel võetakse materjalid ja kaubad arvele soetamise momendil, kusjuures algdokumendil peab olema tegevjuhi või lao varude eest vastutava isiku kinnitus.
2.5 VARADE JA KOHUTUSTE INVENTEERIMINE
Varade, vahendite ja võlgnevuste korralised inventuurid viiakse läbi järgmistel tähtaegadel:

kassa inventuur – üks kord aastas 20. detsembril;

nõuete ja kohustuste inventuur - üks kord aastas 20. detsembril;

varade inventuur (põhivara, varud, bilansivälised varad) - üks kord aastas 01. novembril.
Kassa inventuur
Kassa inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga osaühingu töötajatest moodustatud kolmeliikmeline komisjon , mille üheks liikmeks on osaühingu kassapidaja , kes vastutab inventeeritava kassa eest vastavalt sõlmitud materiaalse vastutuse lepingule.
Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument ( inventuurileht), milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

inventuuri läbiviimise kuupäev;

komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;

sularaha jääk numbrite ja sõnadega kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

komisjoni liikmete allkirjad.
Nõuete ja kohustuste inventuur
Nõuete ja kohustuste inventuuri viib läbi osaühingu nõuetega tegelev raamatupidaja, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldoteatised alates 100 kroonist . Saldoteatistest jääb osaühingule koopia.
Nõuete ja kohustute inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:

andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;

nõuete ja kohustuste summad;

nõuete ja kohustuste summad tagastatud saldoteatistelt;

erinevused osaühingu raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;

inventuuri läbiviimise aeg , koht ja läbiviija allkiri.
Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud.
Varade inventuur
Varade inventuuri viib läbi tegevjuhi käskkirjaga osaühingu töötajatest moodustatud vähemalt kolmeliikmeline komisjon, mille kohustuslikuks liikmeks on inventeerimisele kuuluvate varade vastuvõtmise, hoidmise, väljastamise või kasutamise eest lepingu alusel materiaalselt vastutav töötaja.
Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide, inventari loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele, mis sisaldab alljärgnevaid rekvisiite ja andmeid:

kauba, toote või materjali kood või lao inventarinumber;

kauba, materjali, toote, inventari lühiiseloomustus (nimi, seerianumber jne), mille eesmärgiks on muuta kergemaks toote tunnistamine inventuuri käigus;

mõõtühik , millega kaupa, toodet, materjali või inventari arvestatakse;

inventuuri läbiviimise aeg ja koht;

komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

komisjoni liikmete allkirjad.
Inventeerimiskomisjon viib läbi kaupade, materjalide loendamise ning kannab tulemused inventuurilehele. Inventuurilehe originaaleksemplarid esitatakse raamatupidamisele, koopia läheb materiaalselt vastutavale isikule. Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja.
Inventuurilehe alusel koostab inventuuride läbiviimise eest vastutav raamatupidaja dokumendi, milles tuuakse ära inventuuride tulemused, avastatud puudu- või ülejäägid.
Materiaalselt vastutava töötaja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse ja hüvitamise korra kohta teeb tegevjuht otsuse raamatupidaja poolt esitatud dokumendi alusel. Koopiad vastavasisulisest aktist esitatakse raamatupidamisele ja materiaalselt vastutavale töötajale. Inventuuri tulemuste alusel tehakse vajalikud raamatupidamiskanded.
2.6 KOODIDE KASUTAMINE
Raamatupidamiskirjete grupeerimiseks kasutatakse koode:
KA – kassa kanne
MA – müügiarve kanne
OA – ostuarve kanne
PA – panga kanne
PR – pearaamatuakna kanne
2.7 PÕHIVARA ARVESTUS
Materiaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks on vara, mida kasutatakse enda majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul kui 1 aasta ja mille soetusmaksumus on 3000 .- krooni ja rohkem.
Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, mittetagastatavatest maksudest ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Maa võetakse arvele soetusmaksumuses.
Materiaalne põhivara koosneb piiratud ja piiramata kasutusega materiaalsest põhivarast. Piiratud kasutusega materiaalselt põhivaralt arvestatakse amortisatsiooni, piiramata kasutusega põhivaradelt amortisatsiooni ei arvestata. Piiramata kasutusega põhivara on maa.
Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Põhivara arvelevõtmine toimub põhivara eest vastutava isiku poolt allkirjastatud algdokumendi alusel.
Omatarbeks valmistatud põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses, mis on võrdne tootmisomahinnaga.
Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress ) antud objekti soetusmaksumusse.
Parendused, remont ja hooldus
Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algsest tootlustaset. Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes.
Immateriaalne põhivara
Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida osaühing kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mille soetusmaksumus on 3000 krooni ja rohkem.
Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.
Immateriaalset põhivara amortiseeritakse lineaarselt arvestades kasulikku eluiga kuni 20 aasta jooksul.
Amortisatsiooni arvestus
Amortisatsiooni arvestus toimub lineaarsel meetodil.
Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtmise hetkest ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara eemaldamiseni kasutusest. Kui täielikult amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse bilansis nii soetusmaksumust kui akumuleeritud kulumit seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
Põhivara amortisatsiooni arvestamisel lähtutakse üldjuhul järgmistest amortisatsioonimäärade vahemikkudest:
Ehitised
5-8% aastas;
Masinad ja seadmed
20-25% aastas;
Arvutustehnika
20-35% aastas;
Muu materiaalne põhivara
10-35% aastas.
Individuaalselt oluliste või ebastandartsete objektide puhul tuleb amortisatsioonimäär määrata igale varaobjektile eraldi, lähtudes konkreetse objekti eeldatavast kasulikust elueast.
Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik eluiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Vastava otsuse annab tegevjuht raamatupidajale üldjuhul 1. jaanuariks.
Põhivara mahakandmine
Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, akumuleeritud kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise teostab tegevjuhi käskkirjaga moodustatud komisjon, kuhu kohustuslike liikmetena kuuluvad raamatupidamise esindaja ja mahakantava põhivara eest vastutav materiaalselt vastutav isik.
Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse akumuleeritud kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud , tekib kahjum põhivara likvideerimisest.
Väikevara
Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on kuni 3000 krooni. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel. Raamatupidamises peetakse väheväärtusliku pika kasutuseaga väikevarade arvestust bilansiväliselt, osakondade ja materiaalselt vastutavate isikute lõikes. Väikevara võetakse arvele materiaalselt vastutava isiku allkirjastatud nõudelehe alusel või vastava sisulise märkega arvel, mille on kinnitanud tegevjuht.
2.8 ARUANDLUS
Perioodiline aruandlus
Osaühing Denveiss koostab ja esitab raamatupidamise aruanded Statistikametile, Maksuametile ja teistele riiklikele ametkondadele ja isikutele raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud korras ja tähtaegadeks.
Osaühingu Denveiss bilanss , kasumiaruanne ja teised aruanded, mis esitatakse maksuametile või teistele riiklikele ametkondadele vormistatakse väljatrükina vastavalt kehtivatele vormidele ning koopiad säilitatakse osaühingu arhiivis.
Aastaaruanded
Osaühingu raamatupidamisaruanded koostatakse juhindudes alljärgnevatest õigusaktidest:
1. raamatupidamise aastaaruanne koostatakse raamatupidamise seaduse ning Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendite alusel;
2. täiendav liigendus tehakse, kui see on vajalik olulise informatsiooni avamiseks;
3. aastaaruande lisad koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele;
4. kasumiaruanne koostatakse vastavalt raamatupidamise seadusele;
Aruandeaasta lõpetamisel on vajalik läbi viia alljärgnevad raamatupidamistoimingud:

läbi viia varade ja kohustuste inventuurid ning vajadusel teha reguleerivad paranduskanded;

teha tekkepõhised lõpetamiskanded;

monetaarsete varade ja kohustuste ümberhindamine Eesti Panga 31. detsembri valuutakurssidega;

tulu- ja kulukontode sulgemine;

aastaaruande koostamine.

3.KASSAARVELDUSED

Kassaorderid
Denveiss OÜ
Denveiss OÜ
Võru 12-32 13612 Tallinn Eesti Vabariik
Võru 12-32 13612 Tallinn Eesti Vabariik
Reg.nr. 10872190
Reg.nr. 10872190
KASSA SISSETULEKUORDER nr.
0
ORDERI KVIITUNG nr.
0
Kuupäev
Kuupäev
00.00.0000
Kellelt
Kellelt
0
Alus
0
Alus
0
Hind
Hind
0,00
Käibemaks
0,00
Käibemaks
0,00
Summa kokku
0,00
Summa kokku
0,00
Pearaamatupidaja
Pearaamatupidaja
Denveiss OÜ
Võru 12-32 13612 Tallinn Eesti Vabariik
Reg.nr. 10872190
KASSA VÄLJAMINEKUORDER nr.
0
Kuupäev
Summa
Välja anda
Alus
Direktor
Pearaamatupidaja
Võttis vastu
kr.
s.
2009.a.
Allkiri
Andis välja kassapidaja

Kassaraamat
Kassaraamat 2009
Dok.nr
Kuupäev
Kust/kuhu
Seletus
Deebet
Kreedit
Päeva algsaldo
0,00
1
01.01.2009
arve nr.
0,00
Päevasaldo kokku
0,00
0,00
Pearaamatupidaja allkiri
Päeva lõppsaldo
0,00

Kassa inventuurileht
Denveiss OÜ
K A S S A I N V E N T U U R
Asukoht:
Tallinn
Kuupäev :
20.12.2008
Inventuuri viivad läbi:
.......................................(töötaja nimi ja ametikoht
.......................................(töötaja nimi ja ametikoht)
Inventuuri alguseks on kõik sissetuleku ja väljamineku dokumendid
raha liikumise kohta kantud kassaraamatusse.
Viimase kassa sissetulekuorderi number on.......................
Viimase kassa väljaminekuorderi number on ......................
Raamatupidamisaruande järgi summa:
0,00
EEK
Inventuuri järgne raha jääk kassas:
EEK
Kogus
Summa
500
0
0,00
100
0
0,00
50
0
0,00
25
0
0,00
10
0
0,00
5
0
0,00
2
0
0,00
Kokku:
0,00
Sendid
Kogus
Summa
0,20
0
0,00
0,05
0
0,00
Kokku:
0
Raha jääk kokku:
0,00
Raha jääk kassas vastab raamatupidamisaruande summale.
Materiaalselt vastutav(ad) isik(ud)
Direktor

Kassapidaja

PRAKTIKA ÜLEVAADE.
Praktika käigus olen tutvunud Denveiss OÜ raamatupidamisega, raamatupidaja assisteerimisel olen teinud raamatupidamist jargmised ülesanded:
· Ostuarvete kontrollimine ja andmete sisestamine
· Kassaraamatu pidamine
· Müügiarvete vormistamine ja andmete sisestamine
· Ülekannete tegemine ( hanza .net)
15

.RTF Laadi alla originaalfail 15 lk · .rtf · 196 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

196 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AlinaTro Õppematerjali autor

kassa inventuur osaühing soetusmaksumus konto töötaja materiaalselt vastutav sularaha kassaraamat majandusaasta algdokument väikevara

Kasutatud allikad

https://www.pc-online.ee

Sarnased õppematerjalid

doc

MERIT AKTIVA KASUTAMINE FIRMA SISE-EESKIRJADES

Bilansipäeval tuleb välisvaluutas fikseeritud kohustuste jääk ümber hinnata bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi. Kasumit või kahjumit valuutakursi muutustest kajastatakse vastavalt muudes ärituludes (kontol 3520) või kuludes (kontol 4950). Eraldi arvestust peetakse tarnijate ettemaksude kohta (kontol 1350) , mis on makstud kaupade või materjalide eest enne soetust. Iga kuu lõpus koostatakse tarnijate maksmata arvete kohta aruanne programmi ostumoodulist, millele lisatakse pearaamatu kontode väljatrükid. 13 5.3 Võlad töövõtjatele Palga- ja puhkusearvestus kajastatakse võlad töövõtjate all. Palgaarvestus toimub tööaja tabelite alusel. Palgaarvestuse jaoks vormistab tööaja tabelid personalijuht ning kinnitab juhatus. Palgaarvestuse eest vastutab raamatupidaja. Palgaülekanded valmistab ette raamatupidaja

Raamatupidamine

doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

Haldustöötajad Tootmistöölised Projektijuht Raamatupidaja Objektijuhid Ehitustöölised Alnus OÜ on ühe osanikuga äriühing. 4. Raamatupidamise töökorraldus. Kuna tegemist ei ole suure ettevõttega, siis on tööle võetud ainult üks raamatupidaja, kes on pearaamatupidaja nime all, kuid teeb ka sekretäri ja personalijuhi tööd. Tema on see, kes mind praktika vältel on õpetanud tutvuma raamatupidamisprogrammiga SAF 6.6 ja tegema igasuguseid raamatupidamistöid. 4 5. Raamatupidamisdokumendid. 5.1 Raamatupidamisedokumentide koostamine Andmete registrisse kirjendamine on aluseks majandustehinguid tõestavad algdokumendid ja algdokumentide alusel koostatud koonddokumendid. Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel

Raamatupidamine

doc

Praktika aruanne, aastaaruande koostamine

DIPLOMIEELNE PRAKTIKA Praktikaaruanne Õppejõud: 2015 SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 Praktika aruanne sisaldab XXX lühitutvustustust, kus ma viibisin 16. märtsist 2015. a kuni 10. aprillini 2015. a ning tutvusin asutuses korraldatava raamatupidamisega...........................3 Praktikaarunne sisaldab peale asutuse tutvustuse veel üldist ülevaadet raamatupidamisest, majandusaasta aruane koostisest ja koostamise käigust, majandustehingutest tulenevatest jooksvatest raamatupidamisarvestustest ning sisaldab ka eneseanalüüsi ja kokkuvõtvat osA-. 3 1. ASUTUSE TUTVUSTUS JA STRUKTUUR.........

Majandusarvestus

doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond xxxx xxxx Baltic Chess Group OÜ Raamatupidamise praktika I Juhendaja: xxxxx Tallinn 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 1.ETTEVÕTTE AJALUGU, TEGEVUSALAD, STRUKTUUR..............................................4 2.RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR, KASUTATAV

Raamatupidamine

docx

Finantsraamatupidamise põhimõisted

Majandusarvestus ja maksundus I – Finantsraamatupidamise põhimõisted 1. FINANTSRAAMATUPIDAMISE PÕHIMÕISTED RAHA ARVESTUS 1. Raha arvestuse korraldus. Ettevõtte normaalseks äritegevuseks, igapäevaste kulutuste katteks, kohustuste täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja

Raamatupidamine

docx

Raamatupidamine I osa

Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006 BILANSS 1.1 Põhimõisted VARA - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; OMAKAPITAL (netovara) - raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; KOHUSTUS - raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. 1.2 Bilansi mõiste ja sisu Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Eesti Vabariigi bilansiskeem on kinnitatud Raamatupidamise seaduse lisaga 1. Bilansil on kaks osa AKTIVA JA PASSIVA. Bilansi aktivas kajastatakse rahalises väljenduses ettevõtte varade koostis ja paigutus. Vara - see on raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid (raha, nõuded, materjalid, põhivara). Bilansi passivas kajastatakse vara moodustamise allikate koostis ja paigutus (kohustused ja omakapital). Kohustus see on raamatupidamiskohustuslase kohustus

Raamatupidamise alused

doc

Raamatupidamise praktika aruanne

TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja raamatupidamise eriala Eesnimi Perekonnanimi Kursuse nr Raamatupidamise praktika I Firma nimi Ettevõttepoolne juhendaja: XXXX Koolipoolne juhendaja: Aime Põlluvee-Juurik Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................4 1 TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA............................................................................................ 5 1

Raamatupidamine

docx

Sise-eeskiri

Bilansi aktivakontod on kontod number 1-ga. Bilansi passivakontod on kontod nr. 2- ga. Nende kontode lõppsaldode põhjal koostatakse bilansi aktiva- ja passiva kirjed. Tulukontod 3 ja 4 bilansis ei esine. Neid kasutatakse tulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes. Kulukontod 5 ja 6 bilansis ei esine. Neid kasutatakse kulude jooksvaks kirjendamiseks kasumiaruandes (annaabi) Kontoplaani näidis: 111 Kassa 112 Aruandvad isikud, majandus kulude avanss. 113 Arvelduskonto, pank. 122 Nõuded ostjate vastu 137 Muud lühiajalised nõuded 143 Pangakontolt laekumata intressid. 152 Käibemaksu ettemaks 161 Tooraine ja materjal 167 Müügiks ostetud kaubad 168 Lühiajalised ettemaksed tarnijatele 180 Maa 182 Ehitised( põhivara- jääkmaksumuses)

Raamatupidamise alused

Rohkem sarnaseid