Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas (1)

Põltsamaa Ühisgümnaasium
Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu
Uurimistöö
Kristiina Kangro
Juhendaja õp. Toomas Annuk
Põltsamaa

Sisukord

Sisukord 2
Sissejuhatus 2
1. Lapsepõlv 3
1.1 Vanemad 3
1.2 Vanaisa maja 3
1.3 Lapsepõlvekodu 3
1.4 Sõja aastad 4
4
1.5 Lapsepõlve mälestused 5
3. Koolitee 6
3.1. Koolitee algus 6
3.2. Koolijätk peale sõda 7
3.3. Õpingud Tartu Õpetajate Instituudis 8
4. Töö koolides 9
4.1. Lustivere 7 klassiline kool 9
4.2. Adavere 7 klassiline kool 9
4.3. Põltsamaa Keskkool 10
4.4. Mälestused koolielust 11
11
5. Üldine ülevaade tööst 12
5.5. Teised tööd 12
6. Klassijuhataja olemus varem 13
7. Perekond 14
8. Pensionäri elu 15
8.5. Igapäevane tegevus 15
9. Tervis 16
10. Kokkuvõte 17
Kasutatud kirjandus 18
Lisa 1 19
Lisa 2 20
Lisa 3 21
Lisa 4 22
Lisa 5 23
Lisa 6 24
24
Lisa 7 25

Sissejuhatus

Tõuke antud uurimistöö tegemiseks sain inimestelt, kes panid mind mõtlema, kui palju inimeste elulood on kaante vahele koondatud. Ajast, oludest, inimestest.
Tean, et katse koos inimese endaga kiirkorras läbi korrata tema senine elu ei anna täiuslikku pilti. Uurimistöös on kasutatud kõige lihtsamat moodust: rääkida, üles kirjutada, rääkida. Vaadata elule tagasi ning meenutada oma elu lugu ja seda mõjutanud valikuid, pöördeid, õnnestumisi, kahtlusi . Oma elu tähthetki. Loomulikult sel moel kirjasõnas sündinud lugu saab olla vaid niivõrd avameelne, kuivõrd inimene ise seda õigeks peab. Oma uurimistöö jutuvoo katkemisega surun peale mõne küsimuse, mis inimesele omale poleks pähe tulnud.
Ei ma ei otsi situatsiooni, lihtsalt võib-olla ka jutustaja otsib lihtsalt natuke vürtsi.
Ma arvan, et see uurimistöö ei ole ainult elulooline, vaid ka ajastu-looline.

1. Lapsepõlv

Vanemad

Helvi Laasi isa Albert Taneli poeg Kepp on sündinud 21. veebruaril 1895 . aastal, Tartumaal Laeva vallas Väävikvere külas, käsitööliste peres.
Ema Aleida Jaani tütar Arand on sündinud mihklipäeval 29.september 1899 aasta sama küla teises otsas Murru vahtkonna metsatööliste peres.
Mõlemad vanemad on käinud külakoolis 3 aastat. Kooli kutsuti Jüri ülikooliks õpetaja Jüri Porgasaare nime järgi. See maja on praegugi alles.
Ema oli õppinud õmblemist ja isa rätsepaametit, kuid neist said hoopis talupidajad.
Helvi vanemad tutvusid kiigepidudel, mis olid sel ajal moes. Nad abiellusid 6.märtsil 1926-aastal. Noorpaar asus elama Helvi vanaisa majja, mida kutsuti Taneli toaks, vanaisa nime järgi. Helvi sündis 23.aprill 1928 aasta Taneli toas.

Vanaisa maja

Maja oli õlgkatusega ja jagatud ristipidi kolmeks. Paremal oli köök, keskel kamber ja vasakul ait eraldi sissekäiguga. Köögis paremal pool oli laudpõrand, vasakul uksest pliidini tellistest kivipõrand. Pliidi ja ahju ees olid põrandas suured lamedad põllukivid.Olid ka kõrval hooned ja suur õunaaed (Lisa 1 punkt 1).

Lapsepõlvekodu

Helvi lapsepõlvekodu asus Saadjärve vallas Suursöödi talus , mis kandis nime Jõe talu.
I Eesti Vabariigi ajal jagati Suursöödi talu osadeks. Helvi vanemad said sellest ühe osa, 12 ha. Põllumaa asus kohe vastu Laeva valla piiri, seega kõrvuti tema vanaisa maaga. Heinamaast osa oli Laeva jõe äärne luht , teine osa 1,5 km kaugusel olev metsaheinamaa nn. Hundiheinamaa.Kodu rajati maantee ja jõe vahele. Maa oli madal, sellepärast veeti pinna tõstmiseks hobusega palju mulda juurde.
Esimene ehitis oli saun . Teisena ehitati laut, küün ja ait, mis asusid ühe katuse all. Elumaja ehitati alles 1928 aastal, Helvi sünniaastal. Elumaja oli sindlikatusega palkmaja. Majas oli väike esik , sahver, köök ja kolm tuba. Mõned aastad hiljem ehitati võlvitud laega raudbetoonist kelder . Veel hiljem, umbes 1936. aasta ehitati omaette ait ja puukuur küüni kõrvale. Lauda kõrval olev ait kohandati talliks (Lisa 1. punkt 2).

Sõja aastad

1940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord. Seejärel 1941. aasta algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Mööda teed liikusid põgenenud, sõjaväelased ja tankid . Lennukid pommitasid liikuvaid voore. Helvi ja tema pere aeti metsa varjule nind tema isa käsutati kaevikuid kaevama . Vene väed taganesid ning algas Saksa okupatsioon . Arreteeriti ja mõrvati inimesi. Pommitati linnu. Helvi ei länud siis kooli. Suvel teigd nad talutöid põllul, aias heinamaal. Pühapäevad olid hingamispäevad. Siis toimusid kiigepeod, laulmine ja laulude kirjutamine. Nad laulsid naabertalus. Talvel oli loomade talitamine, ketramine, kudumine, heegeldamine . Valgust andisd petrooliumlambid. Petrooliumi oli väga raske kätte saada, sellepärast kasutati väga väikseid petrooliumlampe nn. tattninasid. Pikkadel sügisõhtutel istuti tihti pimedas , peeti videvikku. 1944. aasta suvel käisid jälle Eestimaal lahingud. Sakslased taganesid, venelased tungisid peale. Rinne seisis pikemat aega Emajõe ääres. Sakslaste väeosa peatus Helvi külas paar nädalat. Helvi pere pidi loovutama sõjaväelastele tagumise toa. Kui sakslased valmistusid taganemiseks, aeti Helvi pere metsa. Kardeti lahingut. Nad olid metsas paar päeva. Ühel ööl sakslased taganesid ja tulid venelased. Lahingut õnneks ei toimunud. Vene luurerühm saatis Helvi pere koju. Nende majja tuli vene sõjaväe sidemeeste rühm. Kuna neile ei toodud toitu , elasid nad Helvi pere toidust nädal aega. Nende ümbruses jäi vaikseks, kuid sõda polnud veel lõppenud. Sakslaste vabastatud aladel taastati Nõukogude kord. Algas rahulik töö. Poliitiliselt oli aeg rahutu . Jälle toimusid arreteerimised ja kohtumõistmine.

Lapsepõlve mälestused

Esimesed lapsepõlve mälestused on neljandast eluaastast. Ta mäletab vend Arnoldi sündi, 22. veebruar 1932. aastal. Helvi ema oli eestoas voodis, Naabri Marie tuli sinna ning toa uks pandi kinni. Mõne aja möödudes kostus toast imelikku häält. Isa läks tuppa , kuid Helvit ei lubatud. Kui isa toast kööku tuli teatas ta Helvile, et talle on sündinud vend.
Veel mäletab ta Naabri Marie tumedakarvalist krantsi, kes perenaisele järgi tuli. Nende emane kirju kass hüppas koerale kallale ning koer jooksis suure kisaga üle põllu kodu poole.
Ta mäletab käike heinamaale, jõe äärde, põllule, lauta, loomi laudas, hobusega sõitu. Mäletab kui nägi esimest korda siilu ja öökulli, kes istus vanaisa aia ääres suure pärna otsas.
Tal meenub talve päev, kui ema saatis teda vanaemale -vanaisale leiba viima. Oli väga libe. Ta kukkus, ninast hakkas verd jooksma. Vanaema pani talle kompressi ninale, kuid nina paistetas ikka. Kui Helvi koju jõudis sai ema kohe aru, et Helvi oli kukkunud.
Oli 1. jõulupüha 1935. a. Ilm oli külm, lumi sügav. Sel päeval suri Helvi vanaisa 87 aastaselt.
Ta mäletab täpselt kirstupaneku õhtut, kus osales palju inimesi. Ta vaatas läbi külmunud klaasi matuserongi, mis viis vanaisa põrmu Lähte kalmistule. Pärast vanaisa surma koli Helvi vanaema nende juurde. Talle anti elamiseks kõige suurem tuba. Helvile meeldis vanaema toas käia. Vanaema näitas talle riidekirstus olevaid asju. Eriti meeldisid Helvile seal olevad tanud .Kui vanemad tegid põllu-või heinatöid, hoolitses vanaema loomade ja laste eest. Kuid kui vanaema kaks õde Anna ja Liisa haigestusid, kolis vanaema nende juurde ja Helvi ei näinud rohkem oma vanaema. Tema vanaema suri sõjasuvel 80-aastaselt ja ta maeti Lähtele vanaisa kõrvale.
20. märtsil 1936 a. sündis Helvi õde Silvi . Sel ajal oli tema isa väga raskelt haige.Ta põdes kopsupõletikku. Seisund oli väga tõsine ning kardeti kõige halvemat. Kuid Helvi isa siiski paranes. Helvil oli aeg kooli minna.

3. Koolitee

Koolitee algus

1936. aasta sügisel algas Helvil haridustee Saadjärve 6 klassilises koolis. Koolis olid liitklassid. Kui õpetaja töötas ühe klassiga suuliselt, siis teine klass tegi kirjatööd. Helvi klassijuhataja oli Hilda Aulis. Ta andis Helvile eesti keelt, usuõpetust ja vaimuliku laulu tunde. Kooli juhataja oli Aleksander Aulis. Tema õpetas matemaatikat.
Helvi kandis käis koolis palju lapsi. Kooli oli 6 km kaugusel. Sügisel ja kevadel käidi kodus, talvel oldi internaadis. Õpiti hõõglamgi valgusel. Magamistubades olid petrooliumlambid. Esmaspäeviti viidi hobusega kooli. Kaasa oli vaja võtta koolitarbed, leivakott ja toiduained koolitoidu valmistamiseks. Koolijuhataja käis kord nädalas Tartust supikonte toomas. Hommikul läks jalgsi 6 km Tabivere raudteejaama ning õhtul läks keegi lastevanemaist talle hobusega vastu. Kooli kokk Roosi tegi väga hästi süüa. Sooja sööki, peamiselt suppi , sai lõunaajal. Hommikul ja õhtul said lapsed kohvi ja teed ning sõid kodust kaasavõetud toitu. Igal reedel kodus Roosi lastelt ülejäänud leivad kokku ja tegi leivaputru, mida Helvi ja teised lapsed sõid laupäeva hommikul piimaga. See maitses väga hästi.
Igal õhtupoolikul käidi koolimaja ümbruses jalutamas. Koolimaja vastas üle tee oli vaestemaja . Kui ilm oli väga halb siis käisid lapsed hoolealustega juttu ajamas. Kuid õpetaja Ilmar Pung keelas neil lõpuks vaestemajja mineku.
!940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord. Helvi läks sel ajal viiendasse klassi. Ta hakkas õppima vene keelt. Talv oli seekord väga külm.
!941. aastal algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Ning Helvi pere aeti metsa varjule. See järel algas Saksa okupatsioon ning saksa saarakud piinasid ja mõrvasid Helvi koolijuhataja A.Aulise. Kooli tuli uus koolijuhataja J.H.Kadastik. Õppetöö algas oktoobri kuus. Helvist sai kuuenda klassi õpilane. Ta hakkas õppima saksa keelt. Uuel juhatajal oli raskusi distsipliiniga, kuid teised õpetajad olid tublid .
1942. aasta kevadel lõpetas Helvi Saadjärve kooli. Ta oli sii 14 aastane.

Koolijätk peale sõda

Kuna käis sõda siis vanemate soovitusel jäi Helvi koju. Alles 1945. aastal, kui Helvi isa ajalehest „ Postimees “ leidis, et avatakse 10. jaanuar Tartu V Keskool , läks Helvi kooli, kust temast sai seitsmenda klassi õpilane. Tartu V keskoolis oli õpilasi vanuses 16-40 eluaastat . Need olid inimesed, kelle koolitee oli sõja ajal pooleli jäänud. V keskkool töötas õhtupoolikul I keskkooli ruumides. Helvi klassijuhataja oli vanem tasase loomuga õpetaja Epler. Õppetöö oli pingeline . Poole aastaga tuli terve aasta programm läbi töötada. Osad õpilased lõpetasid.
Helvi elas esialgu Emajõe tänavas, tädipoja juures. Ühetoalises korteris läks kitsas . Hiljem sai ta toa Kastani tänavas, kust oli pikem tee kooli. Linn oli pime ja varemetes, ning oli päris ohtlik õhtul linnas käia.
Helvi õppis ka 8, 9 ja 10 klassi seal koolis. Õppeained olid rasked ja õpetajad nõudlikud. Kevadel olid eksamid, 8. klassis 10 eksamit, 9. ja 10. klassis 8 eksamit. Klassijuhataja oli bioloog Heinrich Aasamaa.
1948. aastal V keskool likvideeriti nong tütarlapsed viidi üle III Keskkooli. Helvist ja tema kaaslastest said III keskkooli 11E klass. Uus kool, uued õpetajad, uus klassijuhataja vanem naine õpetaja Kann . Tuli palju pingutada, kuna kevadel oli 13 küpsuseksamit. Helvi lõpetas 11 klassi edukalt.
1, juulil toimus lõpuaktus, kus ta sai küpsustunnistuse. Sel lõpupeol läksid tülli Helvi klassi tüdrukud ja paralleelklassi tüdrukud. Helvi klass lahkus peolt ning suundus lähedal asuvatesse varemetesse, kus nad meenutasid möödunud kooliaastaid. Nad aina laulsid kuni valgeks läks. Järsku ilmusid silmapiirile miilitsad. Kõik ehmusid ja jooksid laiali. Nii lõppes tema klassi viimane koosolemine (Lisa 2 punkt 1 ).

Õpingud Tartu Õpetajate Instituudis

Kui Helvil oli keskharidus käes, mõtles ta minna õpetajaks. Tema isa keelas selle ära. Ta arvas , et Helvi ei saa hakkama ning soovitas tal minna edasi õppima.
1.september 1949. aastal sai Helvist Tartu Õpetajate Instituudi loodusteaduse-ja maateaduse osakonna 5. kursuse üliõpilane. Viiendale kursusele võeti keskkooli lõpetanuid juurde.
Kursusel oli 30 inimest: 21 tütarlast ja 9 noormeest. Kursusejuhatajaks oli noor energiline bioloog Ludvig Raudsepp . Paljud tüdrukud olid temasse armunud.
Õppetöö põhivormiks olid loengud, peale selle olid huvitavad katsed, laboratoorsed tööd, seminarid , õppekäigud ja välitööd. Suvel toimusid õppeekskursioonid katsejaamadesse, majanditesse, kooliaedadesse, kaunitesse kohtadesse Eestis ja Lätis. Sellest kõigest on Helvil kustumatud mälestused, mis ei unune eal. V kursuse lõpetas Helvi edukalt.
VI kursuse II semestril haigestus Helvi tuberkuloosi. Ta pandi kolmeks kuuks haiglasse. Sel aastal jäi tal kool lõpetamata. Kursuseeksamid sooritas ta suvel koos kaugõppijatega. Riigieksamid tegi järgmisel aastal koos statsionaaridega.
29. juunil 1952 aastal sai ta diplomi , millega omistati talle 7-klassilise kooli loodusteaduse ja maateaduse õpetaja kvalifikatsioon (Lisa 6 punkt 1 ).

Töö koolides

Lustivere 7 klassiline kool

september 1952. aasta sai Helvist Lustivere 7 klassilise kooli loodusteaduse ja maateaduse õpetaja. Tunnid olid viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli kuuenda klassi klassijuhataja ning klassis oli õpilasi 26: 14 tüdrukut ja 12 poissi. Ta andis ka loodusõpetuse tundi Lustivere Lastesanatooriumis ühele neljanda klassi poisile . Kogu kollektiiv , kellega Helvi seal koos töötas, meeldis talle. Õpilased allusid hästi distsipliinile. Kuna Helvi oli algaja õpetaja pidi ta kõvasti pingutama. Kuid tänu teistele õpetajatele polnud see väga raske. Paljud õpetajad osalesid kultuurimaja tegemistes, nii ka Helvi. Ta laulis naisansamblis, mida juhatas õpetaja Leida Velling. Helvi töö Lustivere koolis piirdus ühe aastaga. Õpetaja Jakob Oja oli töötanud Põltsamaa. Ning soovis Lustivere kooli tagasi tulla. Haridusosakonna juhataja palus Helvil seda võimaldada ja Helvi oli nõus. Ta viidi üle Adaverre (Lisa 3 punkt 1).

Adavere 7 klassiline kool

Adavere kool asus mõisahoones. Õpilaste arv oli alla saja, vähem kui Lustiveres. Tunnid olid samuti viiendas, kuuendas ja seitsmendas klassis. Helvi oli ka internaadi kasvataja ja kooliaia hooldaja . Õpetajad võtsid Helvi kohe omaks. Töö kulges normaalselt. Geograafia tundides pani Helvi rõhku kaardi tundmisele, selleks töötasid nad ka peale tunde.
Korter , kus Helvi elas asus koolimajast 0,5 km kaugusel Kuusiku talus. Seal elasid veel õpetajad Vaike ja Hilbert Kukk ning kooli sekratär Helgi Käsnapuu. Adaveres töötas Helvi ka vaid ühe aasta. Kool jäi 4 klassiliseks. Talle anti valida, kas Pisisaare või Põltsamaa. Helvi valis Põltsamaa.

Põltsamaa Keskkool

1.september 1954. aasta sai Helvist Põltsamaa Keskkooli bioloogia õpetaja. Korter anti talle Kooli tänaval nr. 3. See oli kööktuba II korrusel.
Bioloogia tunnid olid taaskord viiendates, kuuendates ja seitsmendates klassides. Helvi oli 7A klassi klassijuhataja ja Lille tänava kooli juhendaja. Võrreldes maakoolidega oli töö Põltsamaal keerulisem. Kaks maja, tunnid kahes vahetuses. Vahetunniga oli vaja jõuda ühest koolimajast teise. Väga suured klassid ja õpilased olid rahutumad. Esialgu oli harjumatu ühte teemat mitu korda käsitleda, kuid hiljem harjus sellega ära.
7A klassis oli 35 õpilast: 18 tüdrukut ja 17 poissi. Õpilaste õppeedukus oli rahuldav. Käitumine korras. Sel ajal oli 7. klass põhikooli lõpuklass. Lõpupidu oli peolauaga ja kestis hommikuni (Lisa 3 punkt 2).
1955. aasta suvel käis Helvi Tallinnas tööõpetuse kursustel. Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias. Talvel tegi ta koos õpilastega töötoas papi-, vineeri -, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma.
Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest ekskursioonist Leedu-Läti-Kaliningrad. Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas .
1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides. Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor . Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis .

Mälestused koolielust

Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine , tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel , mida pidasid kolleegid kõige ilusamaks. 55 sünnipäeva üllatus-kogunemine Lille tänava koolimaja saalis.Õpetajate peod, kus humoorikate etteastetega esinesid õpetajad Ivi ja Tõnu Tuvike jt. Kooli atmosfääri kujundajateks olid direktor Kalju Teras, võimekad õppealajuhatajad eri aegadel G.Karu, A. Tuula , A.Roosipõld, L.Troost ja töötahteline õpetajate kollektiiv.
Helvi on Asta Roosipõllu all töötanud kogu õpetajaks olemise aja. Hetkel on nad väga head sõbrad. Nad suhtlevad omavahel palju telefoni teel. Häid kolleege on Helvil olnud palju. Esmalt nimetaks ta oma poegade õpetajaid Hortensia Kerti ja Õie Annuk, kes olid omavahel sõbrannad. Kahjuks Õie Annuk ei ela enam ja Hortensia Kert on voodihaige.
Helvi asutab kõiki oma kolleege, eriti oma poegade õpetajaid.Ta käib õpetajatepäeval kooli üritustest osavõtmas uhkustundega.

5. Üldine ülevaade tööst

Ta on õpetanud bioloogiat 5-7. klassini 20 aastat. Alates 1973/74 õppeaasta 4-6 klassini. Ta sai 1973/74 õppeaasta 4D klassijuhatajaks. Ta oli selle klassi klassijuhataja 5 aastat kuni nende 8 klassi lõpetamiseni.Helvile meeldis töö neljandates klassides, kus ta õpetas loodusõpetust. Mõnikord toimusid selles tunnis üsna tulised arutelud. Ta õpetas inimese anatoomiat 1977/78 õppeaasta oma klassis. 1960/61 õppeaasta õpetas ta 9. ja 10. klassides loomakasvatust. See oli tema ainus kogemus vanemates klassides. Kuuendate klassidega toimusid kevadel õppekäigud linna äärsesse metsa, kus õpilased tegid rühmatööd ja koostasid kirjaliku aruaende tööst, mida hinnati. Õppekäigud metsa on olnud mõnede õpilaste jaoks ajend loodusarmastusele.Seitsmendate klassidega toimusid õppekäigud karjalauta.On olnud klassijuhataja kaheksale klassikollektiivile. Põltsamaa koolil oli sel ajal välja töötatud ekskursioonide plaan 1. kuni 10. klassini.
Ta on olnud Lille tänava kooliaia juhendaja. Igal algklassil oli kooliaias oma maatükk, kus kasvatati programmis ettenähtud taimi.Üldiselt hoidsid nad kooliaeda korras. Töö kooliaias oli füüsilise ja esteetilise kasvatuse osa. See oli väike panus igakülgselt arenenud inimsele kasvatusele.Ta on olnud 80-nendatel aastatel pikapäevarühma kasvataja. Rühma kuulusid bussiootajad, nõrgalt edasijõudvad ja järelvalvet vajavad õpilased. Töö toimus kella 13.00-16.00.Kell 14.45 saadi süüa, seejärel lahkusid bussiootajad. Mõnede õpilastega jätkus töö kauem. Helvi on juhendanud keskastme loodussõprade ringi. Ringi kuulus paarkümmend loodushuvilist. Koos käidi kord nädalas, kus arutati loodusteemasid.
Helvi on olnud õpetaja 31 aastat. Ta lahkus töölt pensioniea saabumisel, 55 aastaselt. Ta on põlvinud mitmeid kiitusi(Lisa 6 punkt 2).

Teised tööd

• 1951. aastal 2 kuud sekretär Tartu Linna Rahandusosakonnas.
  
• 1951/52. aastal 9 kuud turundusagent Tartu tehases „Formiautomaat“.
  
• 1. september 1983-15. jaanuar 1992 – 8 aastat I kategooria veeremikoristaja Viljandi Autobussi-ja Taksopargi Põltsamaa brigaadides. See oli Helvi viimane töökoht. Seal tegid nad peretööd. Ta sai selle töö eest aukirja oma 60-ndal juubelil(Lisa 7 punkt 1).
  

Klassijuhataja olemus varem

Klassijuhataja töö oli mitmepalgeline. Kooliaasta alguses oli vaja korrastada klassiruum, seada sisse klassipäevik, anda tunniplaan , organiseerida ühistoitlustamist, jagada õpikuid ja teha muud vajalikku. Klassijuhataja ülesandeks oli õpilastelt nõuda koolivormi , pioneerikaelarätti, koolimütsi ja vahetusjalanõude kandmist. Klass ja klassijuhataja vastutasid klassiruumi ja inventari eest. Igal nädalal olid kaks õpilast korrapidajad. Vahetunnis tuulutasid klassi, pesid tahvli. Peale tunde koristasid klassi ja pesid ka põranda, seejärel andsid nad ruumi korrapidaja õpetajale üle. Veerandi lõpus oli klassis suurpuhastus. Siis pesti ka pingid puhtaks. Klassijuhataja jälgis oma õpilaste õppeedukust.Saatis koju hinnetelehti ja kirjutas tunnistused.Pidas aru puudumistest. Uue klassi klassijuhatajaks saamisel oli vaja tutvuda õpilastega ja nende vanematega lähemalt. Selleks tuli külastada kodusid. Klassijuhataja suunas klassi-ja koolivälist tööd. Abistas pioneeritöös ja klassiõhtute korraldamisel. Sügiseti käidi nädal või paar kolhoosis kartuleid võtmas. Vastutasuks saadi ekskursioon või veidike raha. Kevadeti käidi metsa istutamas. Kooli ümbruse korras hoidmine oli terve kooli kollektiivi ühine ülessanne. Suvevaheajal oli igal klassil alates 5 klassist üks nädal tööd kooli juures. Iga nädal oli tööl 2-3 õpetajat, kes juhendasid tööd kooliaedades, spordiplatsidel, pargis ja mujal. Seitsmendad klassid lõhkusid ja ladusid kevadeti küttepuid. Kümnendad klassid pesid enne kooli algust ruumid ja aknad. Suvel koguti ravimtaimi. Igaklass andis kogutud taimed apteeki üle. Õpilaste mitmesugust tööd hinnati ja ühiskondlik-kasuliku töö hinne kanti klassitunnistusele. Klassijuhataja töös oli oluline kontakt klassiga. Helvil oli hea kontakt tütarlastega. Vajalik oli side aineõpetajatega ja lastevanematega. Vabakasvatus ja laste tegevusetus , õpetajate õiguste piiramine, tihti ka võimetus ja kristliku kasvatuse puudumine on moraali allakäigu põhjuseks. Ainult ühisel nõul ja jõul saa kasvatada igakülgselt arenenud inimest.1

7. Perekond

Helvi kohtus oma abikaasa Elmar Laasiga esimest korda Adaveres, kust algas nende ühine elutee . Helvi pere elupaigaks sai 1.juunist 1960.aasta Viljandi mnt.4 kahetoaline korter, kus ta elab tänaseni.
Abikaasa Elmar Laas (1910-1994) oli autojuht . Nad elasid koos 41 aastat.
Helvil on lapsi kolm. Kõige esimene neist on Jüri kes sündis 13.mail 1956 aastal. Jüri on lõpetanud Põltsamaa Keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jüri firmas Digi-Trade CD ja DVD plaatide paljundajana. Jüril on 2 poega . Esimene Anti, 26-aastane on masinaehituse insener , Tallinna Ülikooli magistrant . Teine laps Taavi, 23-aastane on Tallinna Tehnika Kõrgkooli üliõpilane.
Helvi teine laps Jaanus sündis 16.detsember 1966 aasta. Ta on samuti lõpetanud Põltsamaa kooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jaanus Riigimetsa Majandamise Keskuse finantsosakonna juhatajana. Jaanusel on üks laps, tütar Kadri Liis, kes on alles 5 aastane.
Helvi kolmas laps Liina on sündinud 5.juulil 1968 aasta. Ta on lõpetanud Põltsamaa Keskkooli, kuid Tartu Pedagoogika Instituut jäi tal tervislikel põhjustel pooleli. Liina on hetkel mesindustalu perenaine Raplamaal Vigala vallas Rehe talus(Lisa 4 punkt 1).

8. Pensionäri elu

Helvi on olnud pensionär 1992. aasta jaanuarist. Ta kuulub pensionäride ühendusse „ Kuldne iga“. Osaleb vestlusringis „ Jututuba “ ning võtab osa ka teistest pensionäride üritustest. Ta käib kontseditel, koosolekutel, ekskursioonidel, sünnipäevadel, külastab lapsi, sugulasi ja sõpru. 1994. aastast on Helvi olnud Põltsamaa Niguliste koguduse liige. Ta võtab osa jumalateenistustest, piiblitundidest, kohtumistest koguduse külalistega ja kontserditest kirikus. Ta osales ka piibliseminaridel, mida viisid läbi Soome sõbrad Järvenpäält. Möödunud aastal lõpetas Helvi ristiusu põhitõdesid tutvustava Alfa kursuse Põltsamaa Jordani koguduses. Ta on olnud nelisuve ühel päeval nädalas külastajate teenistuses. Selle aja jooksul on tal olnud meeldivaid kohtumisi külastajatega. Helvi tunneb rõõmu ja rahuldust kirikus teenimisest. Ta on osa saanud kahest koguduse ekskursioonist. Möödunud aastal külastasid nad Viljandi paavstkonna kirikuid. Möödunud suvel Mustvee kirikuid ja Kuremäe kloostrit.
Tema lemmik ütlus piiblist on „Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm: aga suurim neist on armastus“ 2 (Lisa 5 punkt 1).

Igapäevane tegevus

Helvi on raske puudega. Varasemalt oli tal hooldaja, enam mitte. Ta on saanud hakkama.
Igapäevaseks tegevuseks on Helvil enda ja oma elamise eest hoolitsemine, raadio kuulamine , televiisori vaatamine, lugemine, ristsõnade lahendamine, telefonikõned laste ja sõpradega, jalutuskäigud. Ta kuulab hommikuti Tartu Pereraadiot. See on kristlik raadio. Kristlikud saated annavad hingele kosutust.

9. Tervis

Helvi elus on olnud ilusaid ja rõõmaid aegu kui ka keerulisi ja raskeid aegu. Ta on olnud palju haige. Helvi on põdenud läkaköha ja sellest tingitud kopsulaienemist, tuulerõugeid, leetreid, difteeriat, kopsupõletikku, pleuriiti, tuberkuloosi, aneemiat, asteoporoosi, südame isheemiatõbe, häältepaelte põletikku, mis rikkus hääle. Tal on olnud kolm operatsiooni: 1951.aasta kopsuliidete kõrvetamine, 1959. aasta pimesoole eemaldamine ja 2000.aasta puusaliigese endoproteesi paigaldamine. Helvi kannatab südame puudulikkuse ja rütmihäirete all ning ta kasutab pidevalt ravimeid.
Helvi on kaotanud mitmeid armsaid pereliikmeid: ema, isa, venna ja abikaasa. Veel kalleid sugulasi, sõpru ja kolleege. Kõik see on jätnud jäljed organismi, kuid kõigele vaatamata on ta elanud juba 80 aastaseks.

10. Kokkuvõte

Helvi Laas on sündinud 23. aprill 1928 aasta Jüripäeval. Tal on kolm last ja kolm lapselast. Ta on olnud õpetaja 31 aastat. Ühe aasta Lustivere koolis, ühe aasta Adavere koolis. Ülejäänud 29 aastat Põltsamaa Keskkoolis. Talle meeldis õpetaja töö väga. Peale selle on ta töötanud veel mitmel töökohal: sekretärina, turundusagendina ja veeremikoristajana. Hetkel on Helvi Laas pensionil. Tema elus mängib suurt rolli kirik . Oma igapäevaseid tegevusi teeb ta rõõmuga. Ta on rahul oma senise eluga. Õnnelik, et sai aidata paljusid inimesi tähtsal elu etapil, hariduse omandamisel.

Kasutatud kirjandus

Intervjuu: Helvi Laas. Autori inervjuu . Kristiina Kangro. Kirjalik. Põltsamaa:2009.
Pauluse I kiri Korintlastele 13113.

Lisa 1

Vanaisa maja.

Lapsepõlve kodu.

Lisa 2

Keskkooli lõpetamine. Helvi ja tema pinginaaber Aino. 1.juuli 1949. aasta.

Lisa 3

Lustivere kool 6. klass, 1953. aasta. Helvi esimene juhendatav klass.
2. Esimene juhendatav klass Põltsamaa Keskkoolis 1955. aasta. 7A klass.

Lisa 4

1. Helvi koos perega .

Lisa 5

1. Helvi Laas 80. aastane.

Lisa 6

Diplom , millega omistati talle 7-klassilise kooli loodusteaduse ja maateaduse õpetaja kvalifikatsioon.
2. Tänukiri kohusetundliku töö eest rahvahariduse alal.

Lisa 7

1. Aukiri Viljandi Autobussi-ja Taksopargi Põltsamaa brigaadis, veeremikoristaja töö eest.
1 Helvi Laas. Autori inervjuu. Kristiina Kangro. Kirjalik. Põltsamaa:2009.
2 Pauluse I kiri Korintlastele 13113.