Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest. (0)

Uurimistöö.
Minu ema koolilugu.
1.Lapsepõlv.
Minu ema sündis 10. märtsil 1971 . aastal Viljandis , tavalisse töölisperekonda ja
talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid
päris mitu korda.
Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu
ema ja ema vend Tauno.
Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda
Kohtla-Järvel.
Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas
ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste-
aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles
reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda.
Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks
tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kellega sai koos mängitud.
Peamiselt mängiti ikka nukkudega kodu, muidugi ka juuksurit, sest kõigil olid pikad
juuksed.
Eriti hästi on aga emale meelde jäänud üks õnnetus. Lille tänava lasteaias olid,
rauast ronimispuud ja redelid. Ükskord üks poiss ütles, et talvel on need redelid
magusad ja minu ema prooviski. Aga õnnetuseks jäi ta keelt pidi kinni, kui kaua
seal rippuda sai ei mäletagi,aga aeg tundus hästi pikk. Ja kuidas lõpuks lahti sai ka
ei tea, aga õnnetus on meeles siiani.
2.Haridustee.
Minu ema alustas oma õpinguid Rakvere 3 Keskkoolis , 1978. aastal.
Koolitee oli umbes kilomeeter pikk, mööda vaikset kõrvaltänavat. Koolis käidi
koos naabritüdrukuga, kes elas paar maja edasi.
Rakveres käis ema ainult kaks aastat, siis kolis pere Tartusse . Seal jätkati
õpinguid Tartu 5 Keskkoolis, kuni kaheksanda klassi lõpuni. Siis jätkati juba
Tallinna 32 Kutsekeskkoolis, kus ema sai ka eriala. Ta õppis jalatsite õmblemist.
3.Suhtumine kooli.
Pere suhtus kooli ja haridusse täie tõsidusega. Koolitöö pidi olema alati tehtud
enne kui said õue teiste lstega mängima. Alati tunti huvi, kas kõikides ainetes on
õpitud ja mis hindeid sa sellel päeval said. Kui juhtuski,et said mingis aines halva
hinde, siis ei saanud karistuseks see päev teistega mängima ja pidid terve õhtu laua
taga õppima. Eriti range oli minu vanaisa. Kodused õppimistingimused olid täitsa
tavalised . Nagu paljudes kodudes, oli ka minu emal oma kirjutuslaud ja laualamp.
Laua peale oli pandud paber, mille peale oli ema joonistanud mõned pildid ja
pannud ka mõnedest ajakirjadest väljalõigatud pildid. Samuti pidi laual olema
kindlasti tunniplaan ja kõige peale oli pandud klaas, et pildid ei määrduks.
Vahest käisid vanemad ka koolis. Tavaliselt oli selleks põhjuseks ikka
lastevanemate koosolek. Aga vahest kutsuti vanemaid ka eraldi kooli, aga selleks
põhjuseks olid juba halvad hinded. Õnneks neid viimaseid põhjuseid oli vähe,
ainult mõni kord. Ja kurjajuureks oli vene keel, eriti kirjutamine.
Mõnikord käisid õpetajad ka kodus, eriti klassijuhataja aga vahest ka saksa keele
õpetaja. Klassijuhataja oidi kord aastas ikka kõikide laste kodusid külastama, aga
saksa keele õpetaja astus vahest niisama läbi, sest tema klassiõde elas samas majas.
Ema muidugi kasutas juhust ja küsis õpetajalt alati nõu õppimises, siis ei pidanud
ju peale tunde jääma kui asjast aru ei saanud.
4.Kooliolme.
Kool, kus ema käis, oli suur neljakordne U kujuline hoone. Koolil oli ka oma
aed ja tiik, ning korvpalliväljak. Staadionit kooli juures ei olnud, oli veidi kaugemal.
Selles koolis oli hästi palju klasse. Esimesest kuni üheteistkümmnendani ja igal
vanusel veel neli klassi, A;B;C ja D, ning iga nelja aasta järel oli veel E klass ka.
E klass oli nimelt baleti klass, seal oli ainult kümmekond õpilast. Teised olid suured
klassid . Minu ema klassis oli näiteks nelikümmend õpilast.
Muidu olid klassiruumid suured, aga vene keele ja võõrkeele klassid loid väiksed.
Siis tehti klass pooleks, sest mõned õppisid inglise- ja mõned saksa keelt.
Klassides olid suured lauad, mille küljes olid ka toolid. Laua plaat käis üles ja
plaadi all oli sahtel , kuhu sai oma asju panna.
Enne kooliaasta algust olid alati suured koolilaadad, kus sai osta kõike kooliks
vajalikku. Ranitsa , pliiatsid, vihikud, vihikute paberid , värvid, pintslid, dressid,
jalanõud, koolivormi ja veel palju asju mida kõike vaja oli.
Kõikidel õpilastel pidi koolis seljas olema koolivorm , see oli kõigil ühesugune.
Poistel olid tumesinised püksid, vestid ja jakid, ning helesinised pluusid . Tüdrukutel
aga tumesinised jakid ja vestid, ning ruudulised volditud seelikud . Pidulikuks
puhuks aga pidid kõik kandma valget pluusi,pioneeridel olid ka kaelarätid.
Koolivorm oli hea asi, siis olid kõik ühtemoodi riides ja keegi ei saanud su kallal
norida, kui juhtuski natuke vaesemast perest olema.
Õpetajatel ei olnud vormi, nad nägid kõik head välja.
Koolis oli ka oma söökla, kus õpilased söömas käisid. Kõik õpilased muidugi
ei mahtunud korraga ära, seepärast käidi söömas mitmel vahetunnil.Kuna koolis oli
palju õpilasi siis ei mahtunud nad ju kõik korraga kooli ära. Ja sellepärast käisid
algklassid koolis õhtu poole.
Kui põhikool läbi sai ja ema Tallinnasse kooli läks, siis pidi ta elama
ühiselamus. Ühiselamu asus mustamäel aga kool oli kesklinnas. Koolis käidi
trolliga. Vahest kui ilus ilm oli tuldi koolist tagasi koos toakaaslastega jala.
Ühiselamus sai ka hommikusööki, õhtuoodet ja õhtusööki. Toad pidid alati korras
olema ja selle eest pandi ka hindeid. Öörahu algas kell üksteist, siis pidid kõik oma
tubades olema ja magama minema.
5.Koolikord.
Koolis olid samad õppeained nagu präegugi.Kaasa pidid kõik töötama. Kes
tunnis kaasa ei viitsinud teha pandi klassi ette seisma ja pidi ikka kaasa töötama.
Nii et kaasa pidid igal juhul tegema.
Kõige rohkem meeldisid emale sellised kerged tunnid nagu tööõpetus, käsitöö,
kehaline kasvatus, laulmine ja ka sellised ained mida õpetaja sai ja oskas huvitavaks
teha. Näiteks geograafia, keemia, füüsika ja ühiskonnaõpetus.
Vahetundides ei tohtinud joosta. Pidi jalutama kahekaupa käest kinni ja ringi
ratast. Kes nii ei teinud pandi ringi keskele seisma. Seda nimetati häbipostiks.
Koolis ja kooli territooriumil pidid korralikult käituma. Loomulikult pidi igal pool
hästi käituma, sest kui näiteks poisid kuskil pahandust tegid ja see välja tuli,
siis häbistati neid terve kooli ees ja koostati käskkiri, ning vanemad kutsuti ka kooli.
Koolist puududa tohtis ainult arsti tõendiga ja lapsevanema tõendiga. Eks mõned
õpilased puudusid ka ilma põhjusetta.
Õpetajaid kõnetati alati teietavalt ja perekonnanime järgi, kui õpetaja ise ei ole
lubanud teisit kõnetada. Lugu pidi pidama kõigist õpetajatest ja see lugupidamine
kestab siiani.
Lilli toodi õpetajatele tavaliselt kooliaasta algul ja lõpus, samuti sünnipäeval,
naistepäeval ja meestepäeval.
6.Suhted koolis.
Koolis suheldi tavaliselt ikka oma klassi õpilastega, oli ka sõpru teistest klassidest,
kellega läbi käidi ja kes su kodu lähedal elasid.
Väljaspool kooli suheldi ikka nende lastega kes lähedal elasid. Kahjuks need
sõprussidemed pole säilinud, sest enamus on nüüdseks Tartust ära kolinud kuhugi
mujale elama.
7.Õppetööväline tegevus.
Koolis korraldati ka pidusid. Klassiõhtuid ja koolipidusid. Klassiõhtuid korraldasid
iga klass eraldi, aga koolipidusid korraldasid vanemate klasside õpilased. Koolis oli
meil oma diskor, kes teeb pidusid siiani. Iga õppeveerand oli vähemalt üks pidu,
vahest tehti teine veel, aga seda juhtus harva.
Iga aasta korraldati ka matku ja ekskursioone. Matkati tavaliselt talvel suuskadega.
Kõigepealt sõitsime rongiga vapramäele ja siis suuskadega Tartu tagasi. Aga
ekskursioonid olid pikemad , selle jaoks telliti buss ja siis läks sõit lahti kas Tallinnasse,
Viljandisse, Pärnusse ja isegi Riiga ning Klaipedasse.
Meie koolis oli sport au sees. Põhiline oli ikka suusatamine, meil oli isegi oma
suusatreener. Suusatamine toimus isegi suvel, selleks kasutati rullsuuski.
Samuti oli populaarne kergejõustik ja jalgrattasport.
Koolis tegutses ka seinalehe toimetus, nende ülessandeks oli kõik koolis toimuv
kirja panna ja stendile üles riputada. Veel olid stendid kommunistlikest noortest,
Leninist, kirjandusest, olümpiaadidest, kiituskirjadest ja käskkirjadest.
8.Traditsioonid.
Kooliaasta algust ja lõppu tähistati tavaliselt piduliku aktusega. Eriti ilusad
aktused olid lõpuaktused. Aga eks see on vist kõikides koolides nii.

Kool ja riigivõim.
Koolis oli kindlasti Nõukogude liidu lipp ja Eesti Nõukode Sotsialistliku
Vabariigi lipp ja koolilipp kooli fuajees. Samuti oli seinal Vladimir Ilitš Lenini
pilt kirjaga õppida, õppida, õppida.
Koolis tähistati ka Oktoobri Revulutsiooni aastapäeva, siis korraldati ka linnas
paraade ja miitinguid. Kõikidest koolidest käisid õpilased marssimas. Samuti käidi
marssimas Töörahva pühal. Veel tähistati koolis naistepäeva ja Nõukogude Armee ja Sõjalaevastiku päeva. Need olid alati puhkepäevad ehk riiklikud pühad. Üldiselt
suhtuti sellesse normaalselt, sest neid pühi peeti ja rahvas läks sellega lihtsalt
kaasa.
Poliitika ei seganud ega mõjutanud koolielu ega õppetööd.