Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest. (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

VANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rang

essee konkurss

2

docx

Kool 1970 –1980-ndatel aastatel

Kool 1970 ­1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht ­ teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja helesinine pluus,

Eesti keel

35

pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

et tema poeg oleks minu vanaema perekonna nimega, saigi Sulevile perekonna nimeks Lebreht. Foto 7. Vanaisa Aljo Nurm. Koht, aeg ja fotograaf teadmata. Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. Kuna Aljo töötas Võrus ETKVLis juhatajana, sai ta luba elama minna uude majja, mis oli Võru linnas valminud. Ta valis endale 2-toalise korteri. Nad elasid seal kolmekesi: vanaema, vanaisa ja Sulev. Kuna minu vanaema ja minu vanaisa olid nii tööga hõivatud, siis nad palkasid vanema naisterahva Sulevi lapsehoidjaks. Lapsehoidja nimi ei ole kahjuks meeles. Kuna Võru linnas oli parem korter just valminud, otsustasid nad sinna elama minna. Nad läksid elama Jüri tänavale 3-toalisesse korterisse. 1. aprillil 1969. aastal sündis neil teine poeg. Nad panid tema nimeks Valev Lebreht. See on minu isa. Minu isa hoidis samamoodi lapsehoidja. Lapsehoidja nimi on Helvi Muuga. Kui minu isa hakkas just kooli minema, siis nad vahetasid jälle elukohta. Nad läksid elama

Uurimustöö

26

rtf

Loovtöö

Küsimused Lugupeetud vastaja! Minu nimi on Kristina Trees ja õpin Riidaja Põhikoolis 8.klassis. Minu uurimistöö teemaks on klassiõhtud Mulgimaa koolides. Palun vastake allajärgnevatele küsimustele nii põhjalikult kui oskate või mäletate. Ootan Teie vastuseid 28.03.2014. Loodan, et leiate aega küsimustele vastamiseks . Lugupidamisega Kristina Trees 1. Millega tegeleti klassiõhtutel? 2. Mida söödi klassiõhtutel 3. Milliseid mänge mängiti kõige tihedamini? 4. Millist muusikat kuulati klassiõhtutel? Nimetage populaarsemaid tolleaegseid lauljaid ja bände. 5. Kas klassiõhtud olid temaatilised ja kas riietus pidi olema vastav ? Kui jah, siis tooge näiteid. 6. Mis meeldis klassiõhtute puhul ja mis ei meeldinud? Miks? 7. Kas klassiõhtul osalemine oli kohustuslik?  8. Kes kattis klassiõhtu läbiviimiseks vajalikud rahalised kulutused ? Kas majanduslik kitsikus oli klassiõhtult

Eesti keel

26

doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

Põltsamaa Ühisgümnaasium Põltsamaa Ühisgümnaasiumi endise õpetaja Helvi Laasi elulugu Uurimistöö Kristiina Kangro Juhendaja õp. Toomas Annuk Põltsamaa  Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................2 1. Lapsepõlv...............................................................................................................................3 1.1 Vanemad........................................................................................................................... 3 1.2 Vanaisa maja .............................................................

Uurimistöö

14

doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest..........................................................................7 4. Minu senised mälestused koolielust.............................................................................. 9 5. Koolielu võrdlus läbi aegade....................................................................................... 11 7. Kasutatud allikad......................................................................................................... 13 Lisa 1.............................................

Informaatika

2

docx

Minu isa mälestused koolist

Minu isa mälestused koolist Minu isa on käinud esimesed 8 aastat Vändra keskkoolis ja pärast seda suundus ta Paide Kutsekeskkooli. Mu isa sai endale sellise hariduse mida ta soovis. Mu isa soovis saada eriala, et ta saaks varakult tööle ja saaks autoload. Ta vanemad panid talle mõned nõudmised. Ta ei tohtinud jääda istuma. Talle keelati võistlused ära kui tal polnud hinded korras. Isa vanemad pidid ka ikka mõnikord koolis käima, sest isa oli teinud lollusi või olid hinded halvad. Kuigi vahetevahel käisid ta vanemad koolis sellepärast, et oli vanemate kokkutulek. Kui isa käis Vändra koolis siis külastasid õpetajad tema kodu aga kui isa läks Paide Kutsekeskkooli siis enam ei külastatud. Kui isa Vändra koolis käis siis oli tal vaja minna ainult 500 meetrit koolini. Ta käis mööda Vändra alevikku. Ta läks kooli oma sõpradega kes elasid temaga ühes ja samas majas. Kuid kui ta oli Paides siis ta elas ühiselamus mis oli kooli kõrval.

Eesti keel

2

docx

Nõukogude Eesti

Nõukogude Eesti Kõige pealt rääkisin kommunistlikust Eestist emaga. Ta alustas jutustamist oma 4-5 klassi aegsest elust koolis. Kõigil lastel oli kohustuslik koolivorm, kus tüdrukutel oli ruuduline seelik, sinine vest, tumesinine särk ja poistel olid tumesinised püksid, sinine särk ja vest. Selline vorm kehtis igalpool Eestis. Loomulikult pidi igaüks kandma punast pioneerirätikut. Rätiku sõlme pidi une pealt oskama ja mu ema pesi seda kolm korda nädalas pesuseebiga. Vanaema õpetas kuidas seda perfektselt läbi marli triikida. Lapsed astusid kõigepealt oktoobrilapseks, siis pioneeriks ja siis kommnooreks. Nende kõigi vandeid pidi peast oskama. Kohustluslikud olid ÜKT- ühiskondlikud kasulikud tunnid. Neid pidi saama 4 veerandit ja igas veerandis 36 tundi. ÜKT sai teha näiteks vana paberit viies, lasteaedades abiks käies, õpetajaid aidates või näiteks kooli aknaid pestes. Tunnid toimusid ka laupäeval. Igas klassis oli pi

Ajalugu

Kommentaarid (0)