Tallinna Mustjõe Gumnaasium Nimi Perekonnanimi 10b klass Referaat Õppetaja: Geograafia Tallinn 2012 Sisejuhatus: Guatemala on riik Kesk-Ameerikas. Piirneb Mehhiko, Belize'i, El Salvadori ja Hondurasega. Riigil on väljapääs Vaiksele ookeanile ja Atlandi ookeanile. Riigi pindala on 108 889 km² ning rahvaarv 13 275 500. Suurim rahvastiku arv keskameerika vabariikidest 13 miljoni inimest. Rahvastik-- enamasti segaverd (58 %) ja indiaanlased (40%). Põllumajanduses töötavad 50 %, tööstuses 15 % , teenistuses 35%. SKP: 69 miljardi USD (elaniku kohta -- 5,2 tuhat dollarit., 139-sas koht maailmas). Vaesuspiiri allpool-- (56 %) rahvastiku. Tööstus -- suhkru-, rõiva-, nafta. Eluiga: meestel 69 aastat, naistel 73 aastat. kirjaoskus: 75% meestel, 63 % naistel. Presidendi valitsuse vorm. Ofitsialnee keel Hispaania. Ofitsiaalne valuut Ketsal. ...
Valentin Serov Valentin Aleksandrovits Serov ) Sündis 19.jaanuar 1865 Peterburi linnas. Suri 5.detsember 1911 Moskva linnas. Oli vene maalikunstnik, graafik ja portreekunstnik. Valentin Serov sündis Peterburis helilooja Aleksandr Serovi peres. Aastatel 18781979 õppis maalikunsti Ilja Repini juhendamisel. Aastatel 18801885 õppis Peterburi Kunstide Akadeemias. Aastatel 18971909 töötas pedagoogina Moskva Maali-, Raid- ja Ehituskunstikoolis, kus üheks tema õpilaseks oli Kuzma Petrov-Vodkin. Aastast 1894 oli ta üks peredviznikutest. Aastast 1898 oli Valentin Serov "Mir Iskusstva" liige. Valentin Serov on maetud Moskvasse, Novodevitsje kalmistule. Valentin Serov. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Maailma liikumine uue sõja poole 1. Rahvusvahelise olukorra teravnemine 1930. aastail 1930. aastaid iseloomustab: 1) Versailles süsteemi kokkuvarisemine 2) sõjakollete kogunemine maailmas. Nt: a) 1935-36 aastal sõdis Itaalia Etioopia keisririigiga, mis oli Rahvasteliidu liige b) hispaania kodusõda kus põrkusid kokku ühelt poolt kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne ja teiselt poolt kindral Franco väed. Francot asusid toetama Saksamaa ja Itaalia, Rahvarinnet NSVL. Kõik kolm suurriiki katsetasid Hispaanias oma relvi. Inglismaa, Prantsusmaa ja USA ajasid mite vahelesegamise poliitikat. Kodusõja võitis Franco. 3) 1932. tungis Jaapan Mandzuuriasse. 1937. alustas Jaapan avalikku sõjategevust kogu Hiina vallutamiseks, Hiinat asusid toetama NSVL ja USA 4) 1938-1939. toimusid USA ja Jaapani vägede vahel Mongoolias vägede vahelised sõjalised kokkupõrked 5) 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania 1935. astub v...
Wiz Khalifa Nimi klass Background information Cameron Jibril Thomaz better known by the stage name Wiz Khalifa, is an American rapper. He released his debut album, Show and Prove, in 2006, and signed to Warner Bros. Records in 2007. His euro dance-influenced single, "Say Yeah", received urban radio airplay, charting on the Rhythmic Top 40 and Hot Rap Tracks charts in 2008.Khalifa parted with Warner Bros. and released his second album, Deal or No Deal, in November 2009. He released the mixtape Kush and Orange Juice as a free download in April 2010; he then signed with Atlantic Records.He is also well known for his debut single for Atlantic, "Black and Yellow", which peaked at number 1 on the Billboard Hot 100. His debut album for the label, Rolling Papers, was released on March 29, 2011. About him Wiz Khalifa was born on September 8, 1987 to a mother and a father serving in the military. His parents divorced when K...
Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne. Külma sõja põhjuseks olid ideoloogilised erinevued 2. maailmasõja võitja riikide vahel. Külma sõja eesmärkideks oli Lääneriikidel NSVL 1950.-ndail aastail hoida ära kommunismi ...
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Amiinid Amiinide funktsionaalseks rühmaks on aminorühm NH2, nimetuse lõpuks on amiin. Valemid saame formaalselt tuletada, kui ammoniaagi NH3 molekulis asendame vesinikud alküülrühma(de)ga või teiste funktsionaalrühmadega. H H H N ammoniaak N alküülamiin N ehk CH3CH2NH2 / / / etüülamiin H H H R H CH2CH3 Mitmefunktsioonilisi aminorühma sisaldavaid ühendeid tähistatakse eesliitega amino- (H2N CH2CH2OH on 2-aminoetanool). Kui molekulis on mitu aminorühma, siis tähist...
Lähte Ühisgümnaasium Pesukuivati Referaat Koostas:Fernando Orgusaar 19.05.2011 Lähte 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Ajalugu.................................................................................................................................... 4 Varaseimad kuivatid............................................................................................................ 4 Esimene patendeeritud riide kuivati..................................................................................... 4 Esimene elektriline kuivati....................................................
Kristiina Ehin Eesti luuletaja ja proosakirjanik Isiklikust elust · Kristiina Ehin on sündinud 18.07.1977 Raplas · Ta on Andres Ehini ja Ly Seppeli tütar. · Abiellus 13. septembril 2010. aastal muusiku Silver Sepaga(Ta on trubaduur ja fantaasiapillimängija) Õpingud · Rapla I keskool,1995 · Tartu Ülikool: bakalaureuseõpe 2001 aastal magistriõpe 2004 aastal, magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist" Veel natuke tema elust · Töötas Vodja kooli õpetajana ja Mohni looduskaitseala valvurina. · Kristiina Ehin ja tema abikaasa Silver Sepp ootavad oma perre järelkasvu, kes peaks ilmavalgust nägema suve lõpul. Looming · Luulekoogused ja proosaraamatud
PÕDER Ellu-Marie Blond 8B Klass Tallinna 32.Keskool põder Alces alces Ladinakeelne nimetus Hirvlaste sugukond Suurim Sarvik ja metsauhkus Kehaehitus Pikad jäsemed Laiad sõrad Pikk ülamokk 40 cm habe lõua all TÄISKASVANUD PÕDER 600 kg = 10 mehe kaaluga 3 m pikkune Põdrapull Uhked sarved Emane põder Põdralehm Sarved puuduvad põdravasikas Kannab 8 kuud Ilmale tuleb aprilli lõpul, üks harva kaks põdravaskat Kaalub 615 kg Iga päevaga juurde 2 kg toitumine Toitub taimedest : Suvel 3040 kg Talvel 1420 kg Männi ja kuusekoorest vajalike aineid Metsa kahjustused Loomadele söögiks sool PÕDER EESTI METSADES 10 000 põtra Kütitakse kolmandik Arv ei vähene Juurde kasv 30% rünnakud Surmav jalahoop Ho...
Koeru Keskool ,,SULA" Orkestiteos Koostaja: Eleri Flink Juhendaja: Aino Linnas Koeru 2010 Sula "Sula all tähistab sulamise protsessi mõtete, materjali, kõlavärvi või helide transformatsiooni ühest olekust teise. Teose idee üheks käivitajaks oli küllaltki ajakajaline idee kliima soojenemisest, kujutlus hiiglasliku jäämäe sulamisest. Sellest, kuidas ta algul külma, kirka ja sädelevana, isegi õhulise ja ebareaalsena silmapiirilt läheneb, pidevalt kasvades ning hoomatavamaks muutudes ja lõpuks pika vallandumisprotsessi tulemusena avaneb tohutuks mühisevaks veemassiks, mille energia ja hävitav jõud on raskesti tajutavad. Eemalduja pilk võib aga tabada liikumise selget suunda ja kontrollimat...
1 Viimsi Keskool Referaat Läänemeri Magnus Kruusing Juhendaja õp Merike Sepp Viimsi 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Kalad ..............................................................................................................................................3 Linnud..................................................................................................................................4 Keskkonnatingimused läänemeres.......................................................................................5 Taimestik......................................................
rühmitus ,,Noor-Eesti" võttis sihiks viia rahvuskultuur kooskõlla Euroopa arengutega- ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. Haridusolude parandamiseks oli esile kerkinud emakeelse kooli nõue. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus
Viimsi Keskool Õpimapp Poola muusika Magnus Kruusing Henri Viigimäe Raigo Jerva Mikk Laanes Juhendaja õp Kätlin Puhmaste Merike Sepp 2 Viimsi 2009 Sisukord Sisukord ..................................................................................................................................... 2 Festivalid.....................................................................................................................................3 Tradisioon...................................................................................................
Ühendriikide kiirteed Kohalikud teed Maantevõrk katab 913 000 km üle kogu Austraalia. · Sillutatud-353 331 km · Sillutamata 559 669 km Austraalia transport on tohutult arenenud : tööhoos on metrood, rongid, lennukid, ühistransport, laevad. Helen Uibo 10.klass Rõngu Keskool 2011 Juhendaja:Liselle mürk
Täiskasvanutest oskas lugeda ~80%. Kirjutamisoskus levis jõudsalt. Janis cimze seminar- asus valgas, koolitati kihelkonnaõpetajaid. Saksakeelne üatriootlik haridus. Sealt omandasid hariduse nt jakobson, valdemars. Postipapa- johann voldemar jannsen hakkas andma välja ajalehte perno postimees 1857. ajakirjanduse algus. Lauluisa Kreutzwald. 1857 ilmus tema luuleteos kalevipoeg. 1870 jõudis eepos rahvani. Aleksandri kool- eestikeelne keskool, tänuks talupoegade vabakslaskmise eest keiser aleksandrile Palvekirjade aktsioon aktsioon, mille osalised olid vennad petersonid ja johann köler. Ühine palvekiri aleksander Ile, majanduslike ja rahvuslike nõudmistega. Isamakõned- Carl Robert jakobsoni patriootlikud kõned vanemuise hones. Kokku 3. ergutas rahvast paremale tulevikule. Üldlaulupidu 1869. idée võeti sakslaste käest. Jannseni eestvõttel. Loa taotlemine võttis aega 2 aastat. Jakob hurda programmiline peokõne.
Varstu Keskool Referaat J.A.D Ingres Tea Ilisson Juhendaja: Lea Mändmets Varstu 2009 Ingres Ta oli 19 sajandi viimane suur klassitsist Prantsusmaal. Ta oli koos Davidiga üks peamisi klassitsismi peaesindajaid. Oma esimesi õpetusi sai ta oma isalt, kes oli samuti kunstiinimene. 1791 aastal hakkas ta õppima Toulouse akadeemias. 1797 aastal läks ta aga õppima Davidi juurde Pariisi, kelle ideaalid ja kunstinägemus olid talle eeskujuks. 1801 aastal sai ta oma Rooma Preemia maali " Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud"(lisa 1) eest. Enne Itaaliasse sõitu joonistas ta väga palju ja sellest kujunes välja talle omane stiil- kindel vorm, selged ja teravad kontuurid, mäng joonega, värvide tagasihoidlik osa, varjude peaaegu puudumine. Ta maalid ja joonistused olid alati korralikult teostatud. Ise ta pidas end ajaloomaalijaks, kuid tema teoste paremiku moodustavad portreed. Ingres jäi Itaali...
Viimsi Keskool Rasmus Väravas Grilli abilaua valmistamine Loovtöö Juhendaja: Gildardas Stokas Viimsi 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................... 3 Teoreetiline osa........................................................................4 1.1 Mööbel......................................................................................4 1.2 Materjalid..................................................................................4 1.3 Tööriistad ja Töö koht.................................................................4 1.3.1 Akutrell................................................................................................... 5 1.3.2 Trell...........................................................................................
Salme laks tahele naiseks.2. Kp ja Linda said 3 poega36. Kalevipoeg sundis peale isa surma25-26. Sai páranduse110. Kalev suri vanadusse27-28. Linda vedas Kalevi hauale kive-Toompea, nuttis –ulemistejarv29-31. 3.Soome tuuslar roovib jahilkaigu ajal Linda, viib Iru maele, Taevane Taat Uku tahab Lindat pasta aga loi aikse ja tuuletark kukkus teadvusetult maha ja Linda muutus kivikujuks(Iru Ámm).46-47. Otsivad ema, Kp laheb isa hauale, teised magama.4.Kp hakkas ema otsima, ujub some poole, keskool jouab saareni, et magada52-54 aga saarepiiga laul segab 55-56, Kp laulab vastu, nad armuvad, piiga nutu peale tulevad ta vanemad, piiga huppab mere kui saab teada kes on Kp vanemad,piiga oli Kp óde ,laulab, et meri on ta kodu.5.Kp joudis Soome, puhkab67-68, otsib tuuletarga ules ja voitleb tema sodalastega, voidab.Tuuslar palub armu, jutustab Lindast, Kalevipoeg ei usu ja tapab ta. Hiljem kahetseb kuna ei tea kus Linda on. Uneneao kaudu saab teada, et ta on surnud.77
Õppetöö algas oktoobri kuus. Helvist sai kuuenda klassi õpilane. Ta hakkas õppima saksa keelt.Uuel juhatajal oli raskusi distsipliiniga, kuid teised õpetajad olid tublid. 1942. aasta kevadel lõpetas Helvi Saadjärve kooli. Ta oli sii 14 aastane. 6 3.2. Koolijätk peale sõda Kuna käis sõda siis vanemate soovitusel jäi Helvi koju. Alles 1945. aastal, kui Helvi isa ajalehest ,,Postimees" leidis, et avatakse 10. jaanuar Tartu V Keskool, läks Helvi kooli, kust temast sai seitsmenda klassi õpilane. Tartu V keskoolis oli õpilasi vanuses 16-40 eluaastat. Need olid inimesed, kelle koolitee oli sõja ajal pooleli jäänud. V keskkool töötas õhtupoolikul I keskkooli ruumides. Helvi klassijuhataja oli vanem tasase loomuga õpetaja Epler. Õppetöö oli pingeline. Poole aastaga tuli terve aasta programm läbi töötada. Osad õpilased lõpetasid. Helvi elas esialgu Emajõe tänavas, tädipoja juures
Tallinna 32. keskool Referaat Eesti I üldlaulupidu Õpilane: ................. 9. klass Juhendaja: ................ Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Laulupidu on suure esinejate arvuga muusikapidustus, millel esinevad laulukoorid ja orkestrid. Eesti tänini kestev laulupidude traditsioon sai alguse 19. sajandi teise poole alguses. Laulupidudest on kujunenud rahva ühtekuuluvuse väljendaja. Ligi poolteise sajandi vältel toimunud ühislaulmised on muusikakultuuri arengut oluliselt mõjutanud. (2) Üldlaulu- ja tantsupeole Tallinnasse kogunevad iga viie aasta järel lauljad ja tantsijad üle terve Eesti. Pidu algab ühise rongkäiguga Vabaduse väljakult Lauluväljakule. Seejärel toimub lauluväljakul kontsert kuni 25 000 lauljaga, kes laulavad ligi 100 000 kuulajale. Rahvariietes kuni kaheksa tuhat tantsija...
1. märtsil 1919. Avaaktus peeti 11. märts ning 13. märtsil alustati õppetööd viie klassi ja 102 õpilasega Esimeseks koolijuhatajaks valiti Richard Summer. Kooli nime on aastate jooksul mitu korda muudetud: 1922. a Tapa Alevi Gümnaasium, 1923. a Tapa Alevi Tehnikagümnaasium. 1926. a Sai Tapa linnaõigused ja 1927. a nimetatakse kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks. 1933. a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool, viieaastane keskool ja kolmeaastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharuga. Uue koolireformi kohaselt jäi Tapale tegutsema reaalgümnaaium ja reaalkool, Humanitaarharu kaotati 1938. aastal. Eriharuna töötas kooli juures aastail 1926 1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931 1933 eraõhtukeskkool. Järgnevatel aastatel tõusis kooli edasieksisteerimine mitu korda päevkorrale ning lastevanematel tuli seista Tapa hariduskold püsimise eest. 1935. a ärhardas
ELULUGU Hugo Albert Masing sündis 11. augustil 1909. aastal Raplamaal, Raikküla vallas, Lipa külas Einu talus. Lugemise sai poisipõnn selgeks juba viiendal eluaastal ning sealtpeale on õppimine ja enese arendamine olnud Masingule nii hobiks kui ka eesmärgiks. Õpinguid alustas ta 1917. aastal Raikküla ministeeriumikoolis. Ta lõpetas seal kuue klassilise algkooli. Aastatel 1921-1926 õppis ta Tallinna II reaalkoolis. Hugo oli teadmistehimuline ning süvenenud õpilane. Ajaks, mil keskool lõppes, tundis Hugo juba vähemalt nelja Euroopas kõneldavat keelt ning oli isegi avalikusele esinenud nii luuletaja kui ka tõlkijana. Et teda huvitasid matemaatika , geoloogia ja botaanika kõrval ka Vana-Idamaade ajalugu ja keeled tuli tal halva nägemise tõttu loobuda õpingutest astronoomia vallas ning valida alaks Tartu Ülikoolis hoopis usuteadus. Enne ülikooli algust, 1926. aasta suvel käis Hugo ka leeris, Rapla õpetaja J. Liiva juures.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
