Metsa talus majandas agar Tambet, kes armastas rikkust koguda ja oma elujärge järjest parandada mitmete sulaste abiga. Eestimaa õnnetu saatus ei läinud talle suuremat korda. Tema poeg Jaanus õppis isa soovil Tallinnas Mustamunga kloostris ja Tambet ise omandas sakste keele ning käis tihti Lodijärve lossis ja Tallinnas nii kauplemas kui ka sakstega muidu suhtlemas. Ta oli oma isa sõnad sakstega mitte asju ajada juba ammu unustanud. Väikesel Jaanusel aga püsisid vanaisa hoiatused meeles. Tallinnas munkade juures õppides ei unusta Jaanus kunagi, et on üks selle rõhutud rahva hulgast ja muretseb eestlaste edasise käekäigu pärast. Jaanus oli 10- aastane, kui isa ta esimest korda Lodijärve lossi kaasa võttis. Lossihärra, rüütel Konrad Raupen suhtus Tambetisse tema terasuse ja osavuse pärast hästi. Jaanus jäi lossiõuele ja kohtus lossihärra poja Oodo ja tütre Emiilia ehk Emmiga. Algul tekkis Jaanusel Oodoga tüli
Eduard Bornhhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on TASUJA ning selle raamatu tegevus toimub Eesti piinal philiselt luna osas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka kohe ra, aga kui Oodo suureks sai siis hakkas teda hirima Jaanuse vabadus ning nad astusid omavahel sjajalale. Jri lestusul mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all ...
Tasuja lühikokkuvõte Eduard Bornhöhe on kirjutanud jutustuse Eesti vanast ajast. Selle jutustuse nimi on "TASUJA" ning selle raamatu tegevus toimub Eesti pinnal põhiliselt lõunaosas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas väga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Mõiste `vaba mees' oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära, aga kui Oodo suureks sai, siis hakkas teda häirima Jaanuse vabadus ning nad asusid omavahel sõjajalale. Jüriöö ülestõusul, mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda e...
Ja Tambeti naine sünnitas ka poja, kellest sai Jaanus. Tambet oli lossihärra Konrad Raupeni hea sõber, ning nad said omavahel hästi läbi. Kui Jaanus kümne aastane oli satus ta esimest korda Lodijärve lossi. Seal ta sai sõbraks Emmi, Oodo ja Tarapitaga, kes oli lossilaste koer. Nad veetsid koos palju aega, ja lõbutsesid. Kui Jaanus juba viieteistkümne aastane oli läksid sõbrad hobustega ratsutama. Emiilia oli valge mära seljas, ja Oodol must mära. Jaanusel oli aga kena hall täkk. Nad tahtsid ratsutada rahulikult sammuga Prohveti-Pärdi koobani ja juttu puhuda. Aga Oodo ei tahtnud oma hobusega sõita, tema tahtis saada hoopis parema hobuse Jaanuse oma. Alguses oli Jaanus selle vastu, aga natukese aja pärast oli Oodo teda oma jonnimisega võitnud. Kui nad olid juba tükk aega sammu sõitnud, ratsutas Oodo neist ette, ja kui ta hobune üle augu hüppas, siis nägid Emmi ja Jaanus, et nüüd jookseb täkk ilma koormata, ehk ilma Oodota.
Oodo ja Jaanus vahetavad hobused, Oodo kukub. 5. Prohveti-Pärdi elulugu. 6. Oodo ja Jaanus tülitsevad (Oodol on häbi, et hobune ta seljast maha viskas) 7. Emmi isa ja noor rüütel Kuuno lepivad kokku, et isa annab tütre rüütlile naiseks. 8. Emmi on jahil, astub sisse Jaanuse juurde. Peidetud konflikt (Emmi on ilus, aga vallutaja) 9. Jaanus jalutab külla, leiab Maanuse, keda on hirmsasti pekstud. 10. Lossihärra sureb pikselöögist. Jaanusel on tähenduslik unenägu. Maanus põgeneb Jaanuse juurde. 11. Kubjas tuleb Maanust nõudma, visatakse välja. Oodo tuleb karistama. 12. Võitlus Metsa talus. Talu põletatakse maha. 13. Jüriöö ülestõus. Jaanus pole nõus Lodijärve lossi röövima. 14. Piiratakse Tallinna. Nõupidamine. Jaanus saadetakse meestega Lodijärve lossi vallutama. On oodata liivi landmeistri väge. 15. Võitlus Lodijärve lossis. Jaanus tapab Oodo. 16. Kaotatud lahing rüütlitega.
Tambet Jaanuse isa Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?
Seda, et Jaanus pääses, nemad ei teadnud. Kaua aega pidas Jaanus salamisi plaani ja viha kogunes. Lõpuks tuli ta peidusr välja ja kuna kõik arvasid, et ta oli surnud, võttis ta varjunime- Tasuja. Tasuja otsustas korraldada ülestõusu- Jüriöö ülestõusu. Ta ässitas kõik eestlased sakslaste ja taanlaste vastu. Üheskoos põletati kõik mõisad. Loss jäi viimaseks. Seetõttu oli kogunenud rohkem rahvast ja nad olid valmistunud. Seega läks seal kauem aega. Põhieesmärk oligi Jaanusel tappa Oodo, kes oli tapnud tema kalli isa. Samuti tahtis ta tappa Emiilia peigmeest. Emiilia oli aga nii haledalt teda paluma hakanud, et Tasuja jättis lossi sinnapaika ja läks vendadele Tallinnasse appi, kes olid hädas Landmeistriga, kes neile peale tungis. Kui Tasuja oma meestega kohale jõudis, oli lahing peaaegu läbi ja eestlased kaotanud. Tasuja võitles viimse hetkeni vapralt ja suri siis lahingus. Pärast seda õnnetut lahingut kuulus Eesti Taanile
Jällegi sai Oodo oma tahtmise. Järsku andis ta hobusele ootamatu hoobi ja põrutas too minema. Kui Emiilia ja Jaanus talle järele sõitsid siis nägid nad, kuidas Oodo hobuse seljast kukkus. Ta oli teadvuse kaotanud. Sõbrad viisid ta Prohveti-Pärdi juurde. Kui Oodo ärkas, oli ta Jaanuse peale väga vihane. Ta sõimas Jaanust ning kui viimasel hing täis sai, lõi ta Oodot vastu nägu. Sellega lõppes ka sõim. Nüüd, kui sakstega enam sõprust polnud, ei olnud Jaanusel ka enam midagi teha. Ta käis nüüd tihti Prohveti- Pärdi juures. Prohvet õpetas Jaanusele sõjakunsti ja muud tarkust ning Jaanusest sai tark mees. Kord kui Jaanus raamatut luges, sammus ta õuele Emiilia, kes oli koos rüütel Kuunoga jahil. Nende jutuajamine ei olnud pikk, kuid see jäi Jaanust tükiks ajaks häirima. Teda häiris Emilia küsimus, kas Jaanus peab teda oma vaenlaseks? Kas ta võitluse ajal hävitaks nende perekonna?
hoopis Lukisepa Jaanuse mustlane on pääsenud. · On alanud inimjahi ajastu, mis kestab veel kaua. · Jaanus ja Edgar meenutavad lapsepõlveseiklusi ning muretust, mis nüüd on asendunud hirmuga homse päeva ees. Jaanus meenutab, et tema vanem vend oli mobiliseeritud 41. Aastal Punaarmeesse ning kui Edgar sõtta läheb võib ta venda kohata, kuid kindlasti ei hakkaks ta teda tapma. Edgar tunneb huvi, kas Jaanusel on võimalik lihtsalt vennale tere öelda, kui Jaanuse ja ta venna sõjalised ideed on erinevad. · Me ei näe ega kuule Edgarist ega Jaanusest enam kunagi. NELJAS TANTS · Jällegi on ajaratas liikunud, poliitiline reziim vahetunud ning alanud kolhoosiajastu. Vaid Sirgaste Aadam on nö. ,,vaba mees", kuid ta peab talu iseseisvuse eest riigile kõrgeid makse maksma. Lukisepa Elmar on endiselt masinist, tema poeg Jaanus hukkus sõjaväes Riia lähistel
Tambet ütles kuidas ta sai siin olla kui ta poleks näinud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihärra surmast kui kubjas ähvardas uue härraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja välja visata. Kubjas läks valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud kätte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha põletada. Oodo läks ise oma seltskonnaga Jaanuse juurde. Tambet käskis Jaanusel Maanus ära peita ja ise läks vaatama mis väljas toimub. Kui Jaanus õue läks nägi ta Tambetit maas pikali olemas ja Oodot ning teisi salgas olevaid. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo võitlema. Nad leppisid kokku kui Jaanus sureb siis võib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu jääma. Oodo alustas väga kiiresti ja sellepärast ta lõpu poole ära väsiski. Vahepeal ärkas üles üks mees kelle mõõka Jaanus
näinud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihärra surmast, kuna kubjas ähvardas uue härraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja välja visata. Kubjas läks ning valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud kätte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha põletada. Metsa talus arutati, mida Maanusega peale hakata. Järsku kostis õuest vali paugutamine. Tambet käskis Jaanusel Maanus ära peita ja ise läks vaatama mis väljas toimub. Kui Jaanus õue läks nägi ta Tambetit maas pikali ja Oodot ja teisi salgas olevaid mehi. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo võitlema. Nad leppisid kokku, et kui Jaanus sureb, siis võib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu jääma. Oodo alustas väga kiiresti ja sellepärast ta lõpu poole ära väsiski. Vahepeal ärkas üles üks mees, kelle mõõka Jaanus laenanud oli. Ta
Tambet ütles kuidas ta sai siin olla kui ta poleks näinud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihärra surmast kui kubjas ähvardas uue härraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja välja visata. Kubjas läks valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud kätte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha põletada. Metsa talus arutati mida Maanusega peale hakata. Järsku kostis õuest vali paugutamine. Tambet käskis Jaanusel Maanus ära peita ja ise läks vaatama mis väljas toimub. Kui Jaanus õue läks nägi ta Tambetit maas pikali olemas ja Oodo ja teisi salgas olevaid. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo võitlema. Nad leppisid kokku kui Jaanus sureb siis võib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu jääma. Oodo alustas väga kiiresti ja sellepärast ta lõpu poole ära väsiski. Vahepeal ärkas üles üks mees kelle mõõka Jaanus
kuidas ta sai siin olla kui ta poleks näinud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihärra surmast kui kubjas ähvardas uue härraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja välja visata. Kubjas läks valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud kätte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha põletada. Metsa talus arutati mida Maanusega peale hakata. Järsku kostis õuest vali paugutamine. Tambet käskis Jaanusel Maanus ära peita ja ise läks vaatama mis väljas toimub. Kui Jaanus õue läks nägi ta Tambetit maas pikali olemas ja Oodo ja teisi salgas olevaid. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo võitlema. Nad leppisid kokku kui Jaanus sureb siis võib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu jääma. Oodo alustas väga kiiresti ja sellepärast ta lõpu poole ära väsiski. Vahepeal ärkas üles üks mees kelle mõõka Jaanus
Tambet tles, et kuidas ta sai siin olla, mina pole kedagi ninud. Siis hakkas kubjas Jaanust kahtlustama. Jaanus vastas eitavalt. Siis sai ka Tambet teada lossihrra surmast, kuna kubjas hvardas uue hrraga. Jaanus lasi enda sulastel kupja vlja visata. Kubjas lks ning valetas Oodole, et teda peksti ja Maanust ei antud ktte. Selle peale sai Oodo vihaseks ja lubas Jaanuse maja maha pletada. Metsa talus arutati, mida Maanusega peale hakata. Jrsku kostis uest vali paugutamine. Tambet kskis Jaanusel Maanus ra peita ja ise lks vaatama mis vljas toimub. Kui Jaanus ue lks ngi ta Tambetit maas pikali ja Oodot ja teisi salgas olevaid mehi. Ta kutsus sulased endale appi. Jaanus kutsus Oodo vitlema. Nad leppisid kokku, et kui Jaanus sureb, siis vib Oodo teha ta kehaga mida tahab, aga Tambet peab ellu jma. Oodo alustas vga kiiresti ja selleprast ta lpu poole ra vsiski. Vahepeal rkas les ks mees, kelle mka Jaanus laenanud oli. Ta vttis maast kivi ja hakkas sellega vitlejate poole minema
2010.a. lõpuks planeeritakse töötajaskonna arvu suurendada 22-ni ja avatakse 2 kauplust, Pärnus ning Tartus. 2.0 ÜLEVAADE ETTEVÕTTEST 2.1 OMANIKUD JA JUHID Ettevõtte tegutsemise juriidiliseks vormiks on osaühing. Ettevõtte juhatus on üheliikmeline ja ettevõtte omanikuks on Merilin Sarv (Sünd. 1987). Omanikul on 100% osakapitalist. Ettevõtte juhatajaks on omanik Merilin Sarv ja raamatupidajaks Gristel Jaanus. Gristel Jaanusel on märkimisväärne töökogemus raamatupidamis ja logistika valdkonnas. 2.2 ETTEVÕTTE AJALUGU JA ÜLEVAADE TEGEVUSKOMPLEKSIST OÜ Merilin Designs asutati 11.07.2007 ning ettevõte hakkas müüma Merilin Sarve disainituid rõivaid ja aksessuaare aadressil Rataskaevu 6, Tallinn, Harjumaa. Hoone on kahekorruseline elumaja, kus eluruumid asuvad teisel korrusel ja alumisel kaupluse, tootmis- ning laoruumid. Hoone on renoveeritud ja heas korras
Mats Traat ,,Tants aurukatla ümber" - ESIMENE TANTS - ilmasõja esimene sügis? Jüri - Aiaste keskmine perepoeg; sihvakas; parasjagu kondikas; pikatoimeline; mitte just rõõmsa loomuga; lapsest saati armastanud pliiditule paistel peesitada ja vaadata, kuidas märg kuusehalg tükk aega kuuma käes visiseb ja otsast mullitavat vett välja ajab, enne kui viimaks tule külge võtab; vallakoolis piibliloo ja keisrihümni õppetunnid, millest väga õppust pole võtnud; tugev talutoit ja hapupiim; sõnaaher; hobused on peaaegu sama pühad nagu lehmad hindudele; valgetverd; vilistab, viisi küll mitte, selleks pole tal võimeid, vaid niisama meelemõnuks; lükkab kohustusi edasi, seni kuni häda käes ja siis on vihane; kinnise ja karmi iseloomu pärast pole tüdrukutega suuremat vedamist; pole loomlolli kirvenägu; teda häirib vanema venna vanade riiete kandmine; kangutav kõnnak; ei ole elus T...
Hetkel töötab Jüri firmas Digi- Trade CD ja DVD plaatide paljundajana. Jüril on 2 poega. Esimene Anti, 26-aastane on masinaehituse insener , Tallinna Ülikooli magistrant. Teine laps Taavi, 23-aastane on Tallinna Tehnika Kõrgkooli üliõpilane. Helvi teine laps Jaanus sündis 16.detsember 1966 aasta. Ta on samuti lõpetanud Põltsamaa kooli ja Tartu Riikliku Ülikooli. Hetkel töötab Jaanus Riigimetsa Majandamise Keskuse finantsosakonna juhatajana. Jaanusel on üks laps, tütar Kadri Liis, kes on alles 5 aastane. Helvi kolmas laps Liina on sündinud 5.juulil 1968 aasta. Ta on lõpetanud Põltsamaa Keskkooli, kuid Tartu Pedagoogika Instituut jäi tal tervislikel põhjustel pooleli. Liina on hetkel mesindustalu perenaine Raplamaal Vigala vallas Rehe talus(Lisa 4 punkt 1). 14 8. Pensionäri elu Helvi on olnud pensionär 1992. aasta jaanuarist. Ta kuulub pensionäride ühendusse ,,Kuldne iga"
hoopis. Aga Jaanus pidas seda meeles. Sest üksikud 14 juhtumused, mis lapse südant põhjani on põrutanud, helisevad läbi mehepõlve järele ja hõljuvad üksinduse tundidel rõõmsaid ja kurbi mälestusi äratades veel hallide juuste aegadelgi. Kui Jaanus esimest korda läbi kitsa, pimeda Harjuvärava Tallinna sisse sõitis, vahtis tema, roheliste metsade vaba poeg, pool-kohkunult, pool-kurvalt ilmatu kõrgeid kivist hooneid, mille võretatud akende taga võõrad, külmad näod vilkaatasid. Jaanusel oli tundmus, nagu pigistaks keegi tal kõri kinni. -- «Varja vabadust!» kajas ta kõrvus Vahuri viimne sõna. Aga ta harjus ja õppis talvel visalt ning virgalt munkade tarkust, mis tol ajal oli peaaegu ainus tarkus. Seda suurema isuga luusis ta suvel mööda koduseid metsi. III Jaanus oli kümme aastat vana, kui ta isaga esimest korda Lodijärve lossi ratsutas, mille maade serval, nagu juba öeldud, Tambeti talu seisis.
Riigikohtu otsuse 2-14-18828 p 26 kohaselt abielu kestel omandatud kinnistu on mõlema poole ühisomandiks AÕS § 70 lg 4 mõttes 2. Kuna on teada, et Annelinna korter oli ostetud Jaanuse ja Mari abielu kehtivuse ajal, kuulub ta abikaasade ühisvarasse, sõltumata sellest, et Mari oli kinnistusraamatusse ainuomanikuna sisse kantud. Eelnevale analüüsile tuginedes võib järeldada, et Jaanusel on õigus esitada kinnistusraamatus kande parandamise nõue PKS § 28 lg 4 alusel. Ehk Annelinna korteri müügihind peab olema võrdselt jagatud. PKS § 34 lg 2 sätestab, et juhul, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda selle väärtuse hüvitamist ühisvara arvel. Praegusel juhul Mustang on Jaanuse lahusvaraks, mille ta andis Marile kasutamiseks abielu kestel kolmeks aastaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
