Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Koolielu tänapäeval ja vanasti (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Lõik failist


VANAAJA
KOOLIKORD
ESTER PÄRN
2010
Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi,
kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See
muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema
koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik.
Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina
koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised.
Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel
olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu
tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus
tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid
juuksed lühikeseks lõigatud.
Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati
puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt , kuid see oli iseenesest
mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rangelt, oli
kaelarätik. Sel ajal ei saanud kosmeetikast unistadagi, kuna
kosmeetikat ei olnud.
Käitumine oli viisakas ja korralik, see ei olnud mõeldavgi, et
lapsed poleks viisakad ja korralikud. Vanematele oli auasi, et
lapsest korralik inimene kasvaks.
Kuna vanaema isa oli ehitusmees, kolisid nad üsna palju ning kui
vanaema oli teise klassi Käina koolis ära lõpetanud, läks ta
Hellamaa Algkooli kolmandasse klassi, mis oli neljaklassiline. Ta
käis seal koolis aastatel 1957- 1959 .
Kui see kool läbi sai, tuli vanaema Suuremõisa kooli aastal 1959
mis oli sel ajal seitsmeklassiline. Teised läksid kõik Palade
Vasakule Paremale
Koolielu tänapäeval ja vanasti #1 Koolielu tänapäeval ja vanasti #2 Koolielu tänapäeval ja vanasti #3 Koolielu tänapäeval ja vanasti #4 Koolielu tänapäeval ja vanasti #5 Koolielu tänapäeval ja vanasti #6 Koolielu tänapäeval ja vanasti #7 Koolielu tänapäeval ja vanasti #8
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Essie Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

ühiskonnas põhilised tegijad. Enamik neist on saadud kasvatusega rahul ja toob eeliseks just enesedistsipliini ja austuse endast vanemate inimeste vastu. Ka olevat kaasa saadud tööharjumus, mis on väga vajalik edaspidise elu ülesehitamiseks. On meeldiv tõdeda, et siinsete inimeste võime säilitada positiivseid kogemusi ületab kaugelt ka muidu negatiivse alatooniga sündmused. Tollele ajale omase distsipliini ületähtsustamisele viitab ka see, et kui tänapäeval reguleerivad koolielu Vabariigi Valitsuse poolt välja antud seadused (igal koolil on õigus neid kohandada endale sobivateks), mis teevad seda küllaltki üldsõnaliselt, siis nõukogude ajal kehtestas õpilaste käitumisreeglid lausa haridusminister oma käskkirjaga. "Õpilase käitumisreeglid" Septembris 1973 pidi I-IV klassi õpilane kinni pidama alljärgnevatest Eesti haridusministri käskkirjaga 11. augustil 1961 kinnitatud käitumisreeglitest. 4. Õpilane õpib hoolsasti

Ajalugu
thumbnail
5
doc

Refereering 41-aastase naisterahva koolipõlvest.

Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kell

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Suguvõsa Lepa koolielu läbi kolme põlvkonna

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest.......................

Informaatika
thumbnail
26
doc

Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas

Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine, tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel, mida pidasid kolleegid kõige ilusamaks. 55 sünnipäeva üllatus-kogunemine Lille tänava koolimaja saalis.Õpetajate peod, kus humoorikate etteastetega esinesid õpetajad Ivi ja Tõnu Tuvike jt. Kooli atmosfääri kujundajateks olid direktor Kalju Teras, võimekad õppealajuhatajad eri aegadel G.Karu, A.Tuula, A.Roosipõld, L

Uurimistöö
thumbnail
20
odp

KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS

KOOLIVORM  NÕUKOGUDE  EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin,  hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning  poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti  Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed  käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane  taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski k

Ajalugu
thumbnail
35
pdf

Uurimustöö Lebrehti perekonnast

sõjaväkke said ühe aasta varem ära, kuna neil sai aeg täis. 22 1988. aasta kevadel läks Valev sõjaväkke. Enne sõjaväkke minekut pidi esmalt minema sõjakomissariaati, seal viidi läbi tervislik kontroll. Seal otsustati füüsiliste omaduste järgi, kuhu sõjaväeossa keegi saab. Teda saadeti Omski linna lähedal olevasse sõjaväeossa. Seal oli salajane raketitehas, mida tänapäeval enam ei ole. Kahe nädala jooksul pidid nad andma ka sõjaväevande. Tema põhiliseks ülesandeks oli esialgu seda tehast valvata. Foto 13. Valev Lebreht vannet andmas. Foto pärineb Valev Lebrehti fotokogust. Ta ei pidanud seda kaua aega tegema, kuna märgati tema väga head suusatamisoskust. Ta sai tegeleda pikka aega laskesuusatamisega. Tänu sellele ei pidanud ta sel ajal osalema riviõppustel, sai korralikult süüa ja juua. Ta sai käia sõjaväes ringi nagu vaba mees. Ta sai

Uurimustöö
thumbnail
2
docx

Kool 1970 –1980-ndatel aastatel

Kool 1970 ­1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht ­ teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja

Eesti keel
thumbnail
5
docx

Wikmani poisid - raamatu kokkuvõte

,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi ­ see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun