ühiskonnas põhilised tegijad. Enamik neist on saadud kasvatusega rahul ja toob eeliseks just enesedistsipliini ja austuse endast vanemate inimeste vastu. Ka olevat kaasa saadud tööharjumus, mis on väga vajalik edaspidise elu ülesehitamiseks. On meeldiv tõdeda, et siinsete inimeste võime säilitada positiivseid kogemusi ületab kaugelt ka muidu negatiivse alatooniga sündmused. Tollele ajale omase distsipliini ületähtsustamisele viitab ka see, et kui tänapäeval reguleerivad koolielu Vabariigi Valitsuse poolt välja antud seadused (igal koolil on õigus neid kohandada endale sobivateks), mis teevad seda küllaltki üldsõnaliselt, siis nõukogude ajal kehtestas õpilaste käitumisreeglid lausa haridusminister oma käskkirjaga. "Õpilase käitumisreeglid" Septembris 1973 pidi I-IV klassi õpilane kinni pidama alljärgnevatest Eesti haridusministri käskkirjaga 11. augustil 1961 kinnitatud käitumisreeglitest. 4. Õpilane õpib hoolsasti
Uurimistöö. Minu ema koolilugu. 1.Lapsepõlv. Minu ema sündis 10. märtsil 1971. aastal Viljandis, tavalisse töölisperekonda ja talle pandi nimeks Degrid. Oma sünnimaja ema ei mäleta, sest vanemad kolisid päris mitu korda. Minu ema peres oli neli inimest, minu vanaema Riina ja vanaisa Urmas, minu ema ja ema vend Tauno. Oma lapsepõlve mäletab ema alles Rakverest, kuigi pere elas veel enne seda Kohtla-Järvel. Kui ema Rakveres elas oli tema naabriks Feeliks Kark,kes käis neil päris tihti külas ja kellega oli tore nädalavahetustel mängida. Nädala sees käis aga ema Lasila laste- aias, see oli selline lasteaed, kus esmaspäeva hommikul viidi sind lasteaeda ja alles reede õhtul said koju. Hiljem sai ema aga Rakverre Lille tänavale lasteaeda. Mängukaaslasteks oli omast majast paar aastat vanem vene perekonnast üks tüdruk ja paar maja edasi lasteaia rühmakaaslane, kell
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond LEPA SUGUVÕSA KOOLIELU LÄBI KOLME PÕLVKONNA Autor: Ardi Lepp Juhendaja: Katre Rünk Võru 2003 2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust............................................................................5 3. Minu isa mälestused oma koolipõlvest.......................
Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4. Mälestused koolielust Kui Helvi meenutab koolielu, meenuvad talle mitmed ilusad sündmused: uute koolihoonete avamine, tarkusepäev, viimane koolipäev, õpetajate juubelid, Helvi 50. juubel, mida pidasid kolleegid kõige ilusamaks. 55 sünnipäeva üllatus-kogunemine Lille tänava koolimaja saalis.Õpetajate peod, kus humoorikate etteastetega esinesid õpetajad Ivi ja Tõnu Tuvike jt. Kooli atmosfääri kujundajateks olid direktor Kalju Teras, võimekad õppealajuhatajad eri aegadel G.Karu, A.Tuula, A.Roosipõld, L
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski k
sõjaväkke said ühe aasta varem ära, kuna neil sai aeg täis. 22 1988. aasta kevadel läks Valev sõjaväkke. Enne sõjaväkke minekut pidi esmalt minema sõjakomissariaati, seal viidi läbi tervislik kontroll. Seal otsustati füüsiliste omaduste järgi, kuhu sõjaväeossa keegi saab. Teda saadeti Omski linna lähedal olevasse sõjaväeossa. Seal oli salajane raketitehas, mida tänapäeval enam ei ole. Kahe nädala jooksul pidid nad andma ka sõjaväevande. Tema põhiliseks ülesandeks oli esialgu seda tehast valvata. Foto 13. Valev Lebreht vannet andmas. Foto pärineb Valev Lebrehti fotokogust. Ta ei pidanud seda kaua aega tegema, kuna märgati tema väga head suusatamisoskust. Ta sai tegeleda pikka aega laskesuusatamisega. Tänu sellele ei pidanud ta sel ajal osalema riviõppustel, sai korralikult süüa ja juua. Ta sai käia sõjaväes ringi nagu vaba mees. Ta sai
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja
,,Wikmani poisid" (J.Kross) · Tegevus toimub Wikmani Gümnaasiumis. 10 klass! · Kooli direktor teatas, et õpilane Pukspuu on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis ta kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. · Tegelikult ei olnud Pukspuu üksi huligaansuses süüdi, vaid terve klass. Otsustati usuõpetuse tunnis paberkorvi magneesiumi visata ja see põlema panna, et tekiks plahvatus. Pukspuu alustas asjaga, küsides valjuhäälselt üle klassi, kes tema täitesulepea pihta oli pannud. Tooderile see ei meedinud ning ta saatis Pukspuu nurka paberkorvi juurde seisma. Noormees süütas tiku ning viskas korvi see hakkas krõbisema. Seejärel juhtis ta härra Toodri tähelepanu korvile, arvates seal hiir olevat. Härra Tooder vaatas korvi ning magneesium plahvatas. Usuõpetaja lahkus vaikides ja õpilastele korraks pettunud pilku heites. Õpilased otsustasid kõigest vaikida
Kõik kommentaarid