Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Põltsamaa kooli endine õpetaja Helvi Laas". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
helvi, klassijuhataja, klassid, laas, klassil, tanud, lustivere, adavere, kuuenda, ekskursioon, koolitee, käidi, roosi, koolimaja, bioloog, pensionär, kirik, köök, talus, hobusega, aulis, kokk, maateaduse, tunnid, kollektiiv, korter, toom, õpetanud, kangro, juhendaja, annuk, taneli, laut, majas, sakslased, hommikul, keskool, eksamid, eksamitvanaisa ja Sulev. Kuna minu vanaema ja minu vanaisa olid nii tööga hõivatud, siis nad palkasid vanema naisterahva Sulevi lapsehoidjaks. Lapsehoidja nimi ei ole kahjuks meeles. Kuna Võru linnas oli parem korter just valminud, otsustasid nad sinna elama minna. Nad läksid elama Jüri tänavale 3-toalisesse korterisse. 1. aprillil 1969. aastal sündis neil teine poeg. Nad panid tema nimeks Valev Lebreht. See on minu isa. Minu isa hoidis samamoodi lapsehoidja. Lapsehoidja nimi on Helvi Muuga. Kui minu isa hakkas just kooli minema, siis nad vahetasid jälle elukohta. Nad läksid elama Tamula järve ääres olevasse 4-toalisesse korterisse. See korter oli eelmistest suurem ja ilusama vaatega. 15 Foto 8. Pere pilt. Ees keskel Valev Lebreht, tema taga Aljo Nurm, temast paremal Erna Lebreht ja vasakul Sulev Lebreht. Pilt on tehtud Võrumaal Meegomäel. Fotograaf teadmata.Foto pärineb Erna Lebrehti fotokogust. 1979
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossif Stalini surma tul
Samuti pidi laual olema kindlasti tunniplaan ja kõige peale oli pandud klaas, et pildid ei määrduks. Vahest käisid vanemad ka koolis. Tavaliselt oli selleks põhjuseks ikka lastevanemate koosolek. Aga vahest kutsuti vanemaid ka eraldi kooli, aga selleks põhjuseks olid juba halvad hinded. Õnneks neid viimaseid põhjuseid oli vähe, ainult mõni kord. Ja kurjajuureks oli vene keel, eriti kirjutamine. Mõnikord käisid õpetajad ka kodus, eriti klassijuhataja aga vahest ka saksa keele õpetaja. Klassijuhataja oidi kord aastas ikka kõikide laste kodusid külastama, aga saksa keele õpetaja astus vahest niisama läbi, sest tema klassiõde elas samas majas. Ema muidugi kasutas juhust ja küsis õpetajalt alati nõu õppimises, siis ei pidanud ju peale tunde jääma kui asjast aru ei saanud. 4.Kooliolme. Kool, kus ema käis, oli suur neljakordne U kujuline hoone. Koolil oli ka oma aed ja tiik, ning korvpalliväljak
aastal Palade kaheksaklassilises koolis. Koolivorm oli kohustuslik. Koolivormiks oli tumesinine pihikseelik, millel oli vöö peal ja helesinine pluus. Pidulikul puhul oli valge pluus. Seitsmendas- kaheksandas klassis tuli uus koolivorm, mis oli teksariidest. Koolivorm koosnes pikkade varrukatega jakist, seelikust ja teksapükstest. Pidulikul puhul oli pluus valge, nagu ennegi. Valge pluus oli siidiriidest. Õpilased pidid olema puhtad ja korralikult riides. Ema klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja nõudis, et enne klassi ette minekut tuleb kuuenööbid kinni panna. Klassist valiti sanitaarvolinikud, kelleks olid minu ema ja tema pinginaaber. Nemad valiti sellepärast, et nende käed ja riided olid alati puhtad. Nad kontrollisid iga nädal klassijuhatajatunnis, et kas õpilastel on käed pestud, sõrmeküüned lõigatud, kõrvad ja kaelad puhtad, ja et täisi poleks peas. Juhtus, et poistel olid sageli kõrvad pesemata. Ja muidugi ka riided
* Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe). * Kirjalik noomitus. * Esemete kooli hoiule võtmine. * Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema. * Saab määrata lepitaja. Selleks on tavaliselt klassijuhataja. * Lubatud rakendada kooli jaoks vajalikku tööd- sellisel juhul kui õpilane midagi rikub(seina, wc vms). Õpilane heastab selle ise. See on vanema nõusolekul. Lubatud määrata poolteist tundi pärast kooli lõppu. Lepitakse aeg kokku kui samal päeval ei saa laps tulla. * Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele. * Ajutine keeld õppetööst osavõtmisel( võib olla nädal või kaks või üheks veerandiks)
mängisid nii poisid kui ka tüdrukud. Peeti ja peetakse isegi praegu klassidevahelisi võistlusi, edukalt on osaletud maakondlikel võistlustel1994. aastal saavutas tutarlaste võistkond esikoha. Noortemate seas kogus aga rohkem populaarsust rahvastepall. 1994. aastal tulid viiendate klasside poisid ja tüdrukud Lääne-Viru maakonnas esikohale. Samal aastal saavutasid tüdrukud vabariigis EKSL-i finaalvõislusel neljada ja poisid kuuenda koha. Tapa koolis on ikka malet mängitud. Hooti. Viimane malekõrgustesse pürgimise tsükkel algas 1993.-94 õppeaastal ja lõppes 1998. aasta sügisel. Male oli isegi kolmandate klasside õppeprogrammis ja tulemused olid üle ootuste head. Kahe aastaga tõusis maakonna parimaks malekooliks, suudetu aastaid järjepanu võita Paide samaealiste koondist 12-16 laual mängides. Tulemuse teeb eriti hinnaliseks see, et
4. Minu senised mälestused koolielust Minu koolitee algas 1996. aastal. Mina õpin Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis. See asub Võru linnas ja on maakonna suurim kool. Koolis on 12 klassi. Eksamid algavad kaheksandast klassist ning 9-nda klassi lõpus on katsed, kus vaadatakse, kuhu kooli saad edasi õppima minna. Meie kooli saavad sisse ainult parimad. Meie koolis käib üle tuhande õpilase, keda õpetavad umbes 80 õpetajat. Kuna meie koolis on liiga palju õpilasi, on klassid jaotatud paralleelidesse. Päevas on 4-8 õppetundi. Üks tund kestab 45 minutit. Koolis on võimalik süüa ka sooja toitu.Toidumenüü on mitmekesine. Kooli sööklas on puhvet, kust lapsed saavad osta magusaid saiakesi. Sellepärast ei söögi pooled meie koolis lõunat. Tunnistused on eestikeelsed. Klassi saab lõpetada ainult siis, kui tunnistusel on vähemalt kolmed. Paremad õpilased saavad kiituskirjad. Need, kellel on ainult viied,
Kõrge põliste mändide aluselt karjamaalt korjati marju ning seeni. Talule kuulus ka kümme tiinu sood, kus käidi heinal. Kõik see kokku oligi Rüüsmaa, kus kirjanik Harri Jõgisalu sündis ja kasvas. 5 1.2. Lapsepõlv Harri Jõgisalu on sündinud 24. augustil 1922. aastal. Sünnijärgne perekonnanimi oli Konstabel, mis aga muudeti 1936. aastal eestistamisega Jõgisaluks. Uue väär- ehk perekonnanime sai noormees algkooli, see tähendab kuuenda klassi lõpetamisega ühel ajal. Harri Jõgisalul oli ka vend Anton, kes sündis Harrist kaks ja pool aastat hiljem, 1925. aasta algul. Noorema venna sündimise järel jäi aga ema haigeks ja aastaid hiljem suri. Ema haigestumine on ka põhjuseks, miks vennad kasvasid vanaema Miina hoole all. 1927. aasta sügisel hakati Rüüsmaa maadele tädi Tasjale ja tema perele uut maja ehitama. Ehituse käigus aga vanaisa Kaarel külmetas end ja pikaajalise kopsuhaiguse tagajärjel suri
Lustivere Põhikool Ergas-Ever Kask 8. klass LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS Loovtöö Juhendaja õpetaja Helve Zõbin Lustivere 2016 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1
Järva-Jaani Gümnaasium Kuldar Kark Jalgsema küla Uurimistöö Juhendajad õpetajad: Helgi Veemaa, Heli Kark Järva-Jaani 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Jalgsema küla ajaloost................................................................................................6 1.3 Küla jäi sõjast puutumata..................................................................................... 8 1.4. Jalgsema algkool (1850-1963)............................................................................ 9 1.5.Kolhoosiaeg........................................................................................................11 2. Jalgsema külast võrsunud kuulsad mehed................................................................13 2.1.Vennad Pitkad.................
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse õppesuund Maaturismi ettevõtlus Katri Kask HARIDUS JA KOOLID ISESEISVAS EESTIS Referaat Õpetaja: Maie Kahju Kuressaare 2010 SISUKORD 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Algharidus................................................................................................................................4 2.1 Algkoolide arv aastail 1919-1933..................................................................................... 5 2.2 Algkooliõpikud ................................................................................................................ 6 3 Kooliuuendusliikumine........................................................................................................
õpingud toimusid juba viimasel, kolmandal korrusel. Kooli direktor oli tol ajal Albert Baumverk. Ta oli Kaukaasia eestlane. Baumverk oli missioonitundega koolimees ning osav diplomaat. Tema korraldatud koolielu oli väga kodune ja loomulik. Õpilased võisid võisid kooli siseneda nii kooli peauksest, kui ka riietehoiu uksest. Õpilased tohtisid kasutada aulat ja võimlat ilma luba küsimata. Arvo kasutas aulat enne ja isegi peale tunde , et klaverit mängida. Arvo klassijuhataja oli Alvine Grossthal, kes oli väga hea saksa keeleõpetaja, kes pidas ennast ka heaks psühholoogiks.[4,lk 142-143] Arvo Pärt juhtus õppima õnnelikul ajal, 1950-1954, kui Rakvere I. Keskoolis õpetasid Eesti Vabariigis tugeva hariduse saanud õpetajad ning kõik 11.c klassi lõpetnud läksid edasi õppima, enamasti kõrgkoolidesse. Õpetajatest olid neil väga legendaarsed õpetajad nagu füüsikaõpetaja L. Jansen ning matemaatikaõpetaja A. Pajo ja Linda Golubev, muusikat andis Jaan Pakk
sugugi seotud tema emaga, vaid meeskooriga. Eri ema hakkas teda sümfooniakontsertidele kaasa võtma juba üsna varakult. Siis oli Eri veel väike, ta lihtsalt istus ja luges näiteks, mitu kiilaspead on saalis või mitu naist on orkestris.Sellel ajal ei olnud tal mõtteski, et kunagi võiks temast saada muusik. 5-6-aastaselt pandi ta sellele rajale, et Erist saab ja peab saama muusikamees. Eri Klas läks Tallinna 21. keskkooli 1.septembril. Eri klassijuhataja oli õpetaja Saar. Aga 2. septembril läks Eri teise klassi ja õpetajale ütles ta, et eile käis ta ju esimeses klassis 1.septembril. Eri ema käis peaaegu igal teisel päeval koolis, kuna Eri oli jälle mõne pahandusega hakkama saanud. Viiulit õppis Eri Klas kaua aega. Klaside pere ja David Oistrahh suvitasid Pärnus kaua aega koos. David ja Eri kuulasid palju muusikat magnetofoniga, mis oli sellel ajal uudsus. Iga plaadi kuulamise ajal vehkis Eri kätega. Sellest tuligi David
vanemad). Toidu saamine hakkas järjest arenema (v.a. internaatides) ning osa sooja toidu kuludest tasusid ka majandid ja ettevõtted. 1981 tuli minister Gretskina Rakvere internaatkooli kontrollima ning otsis igal pool puudusi (nt. miks vene õpilasi nii vähe on, miks on tüdrukute tubades ühesugused heledad päevatekid). Juunis toodi käskkiri kooli likvideerimise kohta ning õpilased saadeti oma kodukoha koolidesse, vanemad klassid jaotati Rakvere teiste keskkoolide vahel. Rakvere internaatkool oli esimesena avatud ja viimasena suletud internaat. Vahepeal tekkis 1962. aastal valminud Rakvere ja kadus neid veel. Kuna omavalitsused ei olnud internaadihoone. Keldrikorrusel olid õppeklassid. kohustatud internaatide eest hoolitsema olid lood seal eriti hullud. Seal oli kehv varustus, polnud laudu ega toole, voodipesu ja vahel isegi
1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv. Aastal 1945 muudeti Kilingi-Nõmme 6-klassiline Algkool keskkooliks, direktoriks määrati Ado Almers. Õppetöö algas 1944.a. 23. Oktoobril, igal järgneval aastal aga 1. Septembril. Tundide algus oli kell 8.00 , vahetunnid kestsid 10 minutit aga suur vahetund 15 minutit, tunde kokku oli 8. Kool töötas kokku neljas majas: 1-4 klassid Sambla tänava koolimajas, 5-6 klass endises Saarde vallamajas, 7-11 klass peahoones Kantsi tänaval. Paljud õpetajad töötasid mitmes majas nii, et pidi vahetundide ajal ühest majast teise jooksma. Esimene lend koosnes 8st õpilasest, tegid oma lõpueksameid Abja Keskkoolis kuna kohapeal polnud piisava haridusega õpetajaid. Sellel ajal toimusid eksamid kõikides klassides alates neljandast. Õppeainetest tulid tagasi vene keel ja sõjaline õpetus aga kuna N. liidus puudus
Põltsamaa Ametikool Eesti Aleksandrikool Referaat Autor: Agnes Kutsar Juhendaja: Tiia Piir Kaarlimõisa 2014 Sisukord 1.Eesti Aleksandrikool 2.Kooli juhtimine 3.Õppetöö 4.Õpetajad 5.Õpilased 6.Kooli sulgemine 7.Infot kooli kohta veel 8.Kasutatud materjal 1.Eesti Aleksandrikool Eesti Aleksandrikool (tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool) oli aastail 18881906 Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas tegutsenud õppeasutus. Õppekeeleks oli vene keel, kuid kooli kohustuslike õppeainete hulka kuulus ka eesti keel. Selle poolest erines ta teistest Eesti linnakoolidest. Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajateks olid Holstre-Pulleritsu külakooli õpetaja Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakooli õpetaja ja köster Hans Wühner. Eestikeelse õppemaksuta kihelkonnakooli haridust jätkava õppeasutuse loomine sai ärkamisaja üheks kandvamaks
Suur õpilasraamat (kõik õpilased läbi aegade kirjas, isikukoodid, TÄHTIS) Õpilasregister Teatis õpilaste liikumise kohta Probleemlaste kaart Arstitõendid Hinnetelehed Lastevanemate koosoleku protokollid (kui klass on pahandust teinud) Kirjalik teade lapsevanemale õppenõukogu otsusest Õpilase iseloomustus KLASSIJUHATAJA TÖÖ KOOLIS Tööd reguleerivad dokumendid: Klassijuhataja ametijuhend Kooli õppekava Kooli arengukava Kooli kodukord Klaaasijuhataja ametijuhend Üldosa Klassijuhataja missioon Põhifunktsioonid ◦ Kooli esindamine ◦ Informatsiooni vahendamine ◦ Asjaajamine ◦ Juhendamine ja nõustamine Vastutus Nõudmised Kooli õppekava Kooli õppe-ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhmõtted Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted
Gümnaasium (praegune Miina Härma Gümnaasium). 1910. a oli Eestis juba 20 eestikeelset gümnaasiumi. Sellest tingituna oli vaja välja töötada eestikeelne matemaatikaalane terminoloogia. 1909. a ilmuski esimene eesti matemaatika sõnastik, kus oli üle 600 sõna, ka nende vasted saksa ja vene keeles. 1919. alustas eesti keeles tööd ka Tartu Ülikool. Sellega oli noores Eesti Vabariigis (loodi 1918) kogu koolisüsteem üle viidud eesti keelele. Koolisüsteem 1920. a (6+2+3): algkool klassid 1- 6 , mittetäielik keskkool klassid 7 - 8 , keskkool klassid 9 – 11. Viimasel kolmel aastal oli võimalik keskkoolis valida erinevate harude vahel: reaal-, humanitaar-, tehnika-, põllumajanduslik- jne haru. 3 1934. a viidi läbi koolireform ja kasutusele võeti kaks paralleelset kooli- süsteemi: 1) algkool 6 klassi, reaalkool 3 klassi ja gümnaasium 3 klassi (6+3+3)
VARA VALLA HARIDUSAJALUGU Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Vara vald.................................................................................................................................4 2. Haridusajalugu Vara vallas 1752 1988................................................................................6 3. Teised kihelkonna koolid, mis jääva Vara valla territooriumile.............................................6 3.1. Haridusajalugu Koosal.........................................................................................................6 3.2. Haridusajalugu Välgis..........................................................................................................6 3.3. Haridusajalaugu Matjamal...................................................................................................7 3.4. Haridusajalugu Tähemaal ja Vanaussa
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada saada lapsepõlve ja tö
maakohtades. 1950. aastate teisel poolel hakatakse rõhutama polütehnilise hariduse tähtsust, keskkoolides hakatakse tihendama sidet õppeainete ja praktilise töö vahel, 1958. a. seatakse sisse tootmispraktika, mille kohaselt õpilased peavad põhikooli viimastes klassides 10- 12 tundi nädalas töötama ettevõtetes. Seni 10-aastane keskkool muudetakse 11-aastaseks, lisades kvalifikatsioonieksamiga lõppeva kutseõpetuse. 1960. aastate keskpaiku avatakse esimesed süvaõppega klassid, kus teatud ainet hakatakse õpetama sügavamas mahus. Hakatakse arendama süvaõppega koole- mõned õppeained võõrkeeles, põhjalikumalt teoreetilised ja rakenduslikud teadused, üksikud loodusteaduslik-matemaatilised ja humanitaarsed distsipliinid, kunst. Senisest rohkem pööratakse tähelepanu kõigi koolide varustamisele uute õpikute ja näitlike õppevahenditega. Kasvatuse alal kehtestatakse 1960 a. õpilase käitumise reeglid. 1966. ja 1968. a. muutub koolivorm. 1961
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ...............................................................................
kes pani Olavi klaverile, Peetri trummidele ja veel ühe poisi Jaani kontrabassile. Väga hooliti Olavi klassis nende klassijuhatajast Haide Kurskist, kes oli muidu tütarlaste käsitööõpetaja. Kui neile õpetaja Kursk määrati klassijuhatajaks, oldi väga nördinud kuna teda teati kui väga karmi ja kurja õpetajat aga tuli välja, et tegelikult oli õpetaja klassijuhatajana väga tore ja seisis tihti nende eest. Koolibändiga saadi ühe esinemise eest preemia, milleks oli ekskursioon Leningradi, kus ööbiti ühes sealses koolis. Seal koolis magades kukkus aga öösel seina pealt maha Lenini pilt, mille raam läks natuke katki, sellel pildil olnud Leninile oli veel joonistatud ette vuntsid. Sellest tekkis aga väikest viisi poliitiline jama, millega oldi koolist väljakukkumisele üsna lähedal. Nende eest seisiski klassijuhataja Haide Kursk ja tänu temale jäädi kooli edasi.
majanduslik seis takistuseks, miks ei saanud klassiõhtult osa võtta. Kui sageli toimusid klassiõhtud? Vastus: Oma koolis ja ka teistes koolides. Mäletan oli vist üks neist Kärstna kool. Kuidas toimusid klassiõhtu ettevalmistused? Kas jagati ülesanded ja vastutusalad? Kes juhtis ettevalmistusi? Kas ja kes oli üldvastutaja? Vastus: Ülesanded jagati laiali. Alati oli meil üks õpilane, kes oli aktiivsem ja võttis ülesannete jagamise juhtimise üle, kuid üldvastutaja oli siiski klassijuhataja. Kas teie aja klassiõhtud sarnanevad tänapäevastega? Vastus: Ma ei usu, et need väga erinevad. Vb siis ainult muusika valiku suhtes :D Ja ehk on noored veelgi aktiivsemad ja leidlikumad kui meie olime omal ajal. Mis on kõige suurem erinevus kunagisest klassiõhtust praegusega? Vastus:Ei oska öelda, kuna endal on see klassiõhtute aeg ammu möödas. Kuna olen tudeng, siis meie nö klassiõhtud on nt peod klubides, v korraldatakse ühiseid spordiõritusi nt kepikõnd,
püüdlik ja töökas rahvas. Vaatamata sellele, et lapsed olid siin kaks kuni kolm aastat nooremad, kui 6-kl algkoolis, suudeti siingi leida nende eale vastavat tegevust ka väljaspool õppetunde. Õpilased hoidsid korras küllatki suure koolimaja territooriumi. Liisa Voore meenutab: "...koolitööst rääkides, peab ütlema, et rahvas oli väga aktiivne kooli aitama ja abistama. Tegime pidusid. Neid oli igal aastal kaks. Üks jõulu ajal ja teine kevadel. Igal aastal oli ekskursioon. Seisab meeles üks moment 1929. aastast. Käisin siis lastega Haapsalus. Muidugi vaatasime loodust ja vaatasime teisi vaatamisväärtusi. Sõitsime veomasinaga. Neidki olid alles üksikuid. Päärdu mees H. Ots oli oma autoga meid sõitmas. Istusime auto veokastis, polnud seal kõrgendusi ega midagi. Kui Nurtust välja sõitsime, ütles mulle vana Tõnise Mihkel, nii me kutsusime Tõnise talu peremeest Mihkel Kaldet: "Kuidas sa julged nii kalli koormaga nii kaugele minna
gümnaasiumi aja vastu huvi tunneb. Aitäh nende eest. - Kaarel Koel Mälestusi Läänemaa Ühisgümnaasiumist on hulgaliselt ning neist omaette võiks kirjutada juba raamatu. Mul õnnestus sattuda imelisse majanduse klassi, kus olid parimatest parimad klassikaaslased. 1. septembril kui ma esimest korda n-ö ametlikult LÜG-i läksin, siis pidin minema Evi Riivitsa klassi, kes oli mu klassijuhataja. Sinna jõudes teda veel polnud, aga olid juba kogunenud minu tulevased klassikaaslased, kellega me vaikselt juttu tegime. Istusin tagasihoidlikult tagumisse seinaäärsesse pinki, kus ma ka terve oma gümnaasiumi aja veetsin. Selle koha valikuga sain ma ka endale veel ühe imelise sõbra nimega Aimar, kes istus mu kõrval. Hetk hiljem tuli klassi Evi, kes oli väga rõõmus ja säras ning oli tunne justkui tema oleks üks meist ja hakkaks koos meiega teadmisi omandama gümnaasiumis.
sest ta oli parajasti ühe peremehe juures tööl terve suve. Kahjuks Liina suri 1 septembril 1945 aastal Saksamaal Hemnitz’i linnas koondlaagris, aga Laine ja tema isa Juhan jäid ellu ning tulid sebtembrikuuks tagasi Saaremaale. FOTO 2 See pilt oli tehtud 1938. aastal mille peal on kujutatud Saaremaa Karuste küla algkool. Kooliseina ees on 5. klassi õpilased. Minu vanavanaema (Erna Vakum) on teises reas teine vasakult. Klassijuhataja on Hermiine Leesi. Klassiruum oli esimesel korrusel, aga teisel korrusel elas õpetaja koos oma perega. Vanavanaema jutustas, et siis kui oli vaheaeg, siis õpetaja väike poeg Lauri tuli välja koos lastega jooksma ja möllama. Kui oli tormine ilm (ja kool seisis mere ääres), siis merelained laksusid vastu kooliseina. FOTO 3 Siin pildil, mis oli tehtud 1946. aastal on minu vanavanaema (Erna Vakum) 19. aastane oma koduõues.
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 2.2.Mart Saare muusikalise hariduse omandamine
Kool 1970 1980-ndatel aastatel Uurimustöö Koostasin oma uurimustöö ajast, mil mu ema koolis käis. See polnud küll väga ammu, kuid paarkümmend aastat on sellest möödas ikkagi. Selle ajaga on koolielu veidi teistsuguseks muutunud. Ema läks kooli 7-aastaselt 1975. aastal ja lõpetas keskkooli 1986.aastal. Esimeseks kooliks oli Väike-Maarja Keskkool, 1980.aastal jätkas õppimist Kadrina Keskkoolis. Sel ajal käidi koolis ka laupäeviti (vähemalt 70-ndatel). Koolikorraldus oli tänapäevasega väga sarnane, aga üht teist oli ka erinev. Üks erinevus oli see, et põhikool kestis kaheksa aastat praeguse üheksa asemel ja keskkool lõpetati seega ka kaheteistkümne aasta asemel üheteistkümnega. Üks õppeaasta lisandus kuskil 80-ndate aastate keskel, siis läksid lapsed vahepeal kooli juba 6-aastaselt. Koolis pidi käima koolivormiga: esimeseks koolivormiks algklassides oli tumesinise pihikseelik ja helesinine pluus,
Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alustas vanaema 1944. aa
2. suurendada õpilaste huvi ajaloo vastu; 3. õppida aja planeerimist, mis tuleb kasuks ka edaspidises elus; 4. arendada teistega arvestamist, sest rühmatööd nõuavad koostööd; 5. õppida erinevate mängude korraldamist. Tööga alustasime juba sügisel, aga aktiivsemalt hakkasime sellega tegelema detsembris - jaanuaris. Leppisime õpetajaga kokku, millal arutada ürituse toimumise ajakava ja vahetasime omavahel mõtteid, millised teemad võiksid kuuenda klassi õpilasi huvitada ja mis tegevusi välja mõelda, et osavõtt oleks aktiivne. Tavaliselt saime kokku reedeti esimese tunni ajal. Meil oli väga palju mõtteid ning nende hulgast parimate valimine ei olnud kuigi kerge. Kasutasime ülesannete koostamisel internetis olevat materjali, tutvusime kuuenda klassi õpikute ja töövihikutega. Mõtlesime hoolikalt, et millised mängud ja ülesanded võiksid huvi pakkuda kuuendale klassile.
eest, et seda ka edaspidi ei tehtaks. Emmi hoolitses Juliuse eest, et ta haigeks ei jääks. Marie tõi Valeeriuse koju. Kolmas jagu Esimene peatükk Saabus kevad. Nii õpilased kui õpetajad olid mõtetega juba suve juures. Kõik õpetajad peale emakeeleõpetaja Õnnelo olid endale hüüdnime saanud. Füüsikaõpetaja Muttik-Must Peeter; matemaatikaõpetaja Sagrits-Kõver; Julius-Kili. Ühes tunnis vedasid poisid kihla, kas kärbes maandub õpetaja pea peale või mitte. Julius oli 12.klassi klassijuhataja. Ta õpetas koolis, kus ta isegi oli õppinud. Üks poistest luges tunnis kirjandusajakirja. Julius (60) avastas sealt Valeeriuse luuletuse (varjunime all Tiit Neider). Teine peatükk Teenjanna ja Emmi töötasid aias. Seetõttu hilines lõunasöök, mis muidu alati kell kolm laual oli. Julius külastas August Sagritsat. Koju tagasi jõudnuna leidis ta eest lahkuva Liina ja veel üheks ööks jääva poja. Liina käis ülikoolis ning tema salasooviks oli välja anda ajalooõpik. Liina muusa
annaabi.ee 
