1869 Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost Liivimaa 1860 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). Pärisorjastamine talupoeg on mõisniku oma Positiivsed määrused talupoegade jaoks positiivsed määrused. Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Vallakogukond talurahva kui seisuse kogukond Magasivili magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja
sotsiaalsetest probleemidest, eelkõige sotsiaalsest kriitikast vaeslaste ja alamkihi inimeste suhtes. See on raamat, mis pani mind mõtlema. Vaeslaste elu oli tol ajal Inglismaal väga raske. Neist ei hoolitud, neid koheldi nagu orje ja kõrgemast klassidest inimesed kasutasid neid oma kasuks ära. Neid vaeseid inimesi koheldi, nagu oleksid nad kõigile koormaks ning pigem taheti neist lahti saada. Siinkohal võib tuua raamatust näite, kus võeti vastu otsus vaestemaja hoolealuste toiduportse vähendada, kuna neile paistis, et vaestemaja oli vaeste jaoks avalik lõbustuspaik, kus nad said iga päev hommiku-, lõuna- ja õhtusööki ning peavarju. Neile anti valida, kas surra aeglaselt vaestemajas nälga või surra kiiresti väljaspool seda. Vaestel ei olnud võimalik muuta oma vaese- staatust, kuna neil ei olnud sõnaõigust ega mingit võimu. Kui inimene oli sündinud vaese-staatusega, pidi ta reeglina ka jääma selleks elu lõpuni.
kuritegusid. Ta kannatas oma elu ajal palju. Fagin Röövlite ja murdvaraste jõugu juht. Andis küll Oliverile süüa ja peavarju, kuid sellegipoolest ei olnud ta hea inimene. Bill Sikes Varas ja mõrvar, Fagini partner. Nancy Heasüdamlik naine, kes oli sunnitud abielluma Sikes'iga. Ta püüdis aidata Oliveri. Kõrvaltegelased: Osavnäpp Oliveri vanune poisike, kes töötas Fagini heaks. Härra Bumble Ahne ametnik, kes juhtis vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. Proua Corney Vaestemaja pernaine, kes sai teada Oliveri päritolu saladuse. Charley Bates Fagini jõugu vargapoiss Noah surnumatja juures elav poiss. Talle ei meeldinud Oliver ja sattus temaga kaklemagi. Toby Crackit Fagini teine partner, kes plaanis osa jõugu ettevõtmistest Härra Brownlow Lahke vanamees, kes sai Oliveriga sõbraks ja püüdis välja selgitada tema päritolu. Proua Bedwin Härra Brownlow ustav majapidajanna
Edward Leeford / Monks ahne Oliveri poolvend, kes ei soovi ema pärandust oma poolvenna, Oliveriga jagada, seega hävitab tõendeid Oliveri mineviku ning ema kohta 3. Sisukokkuvõte: Oliveri ema sureb sünnitusel ning isast ei teata, mistõttu ta kasvab üles kogukonna lastekodus. Kaheksa aasta pärast viib pedell mister Bumble ta vaestemajja. Vaestemajas teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb alati väheks, see-eest vaestemaja abilised naudivad kopsakaid portsjone. Liisu tõmbamisel kaotanud Oliver pidi õhtul majaisanda käest süüa juurde küsima, mille peale kutsuti kohale pedell ning Oliver visati kartsa. Järgmisel päeval aga pandi väravale kuulutus, kus pakuti viit naela sellele, kes Oliveri kogukonna kaelast vabastab. Seeläbi satub ta surnumatja mister Sowerberry juurde, kus ta majas abiks on, hiljem saab ka tõsisema töö. Seda aga ei talu surnumatja juures töötav poiss Noah, kes kord
Nad seadsid esiplaanile inimese sisemaailma, tema tunnete ja tõekspidamiste kujutamist. (Under, Suits, Vares, Tuglas) Pagulane poliitilistel põhjustel kodumaalt lahkunud võõrsil elav isik. Vagabund Hulkur, rändur 4. Taunima Hukka mõistma, laitma Väisama külastama Rambe jõuetu Selmet Selle asemel et Abajas Sügavale maasse ulatuv väike madal laht, sügav jõekäär, mäda maakoht. Lummuma - Lõhvard lõhverdaja Siivutu must, ropp, sündsusetu Seek vaestemaja, vanadekodu Tarima tassima, tirima, vedama, tõmbama 6. Suitsu kinnissümbolid suits ja tuul vms. 7. Eesti Kirjanike Liit 1922, Tuglas, Tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega, toetusrahade leidmisega. 9. Kodu Ernst Enno
1869 – Esimene laulupidu Tartus. Talude päriseksost – Liivimaa 1860 – 70. => linakasvatus, viljakasvatus. Eestimaa 1880 – 1890 => kartulikasvatus, salakaubandus. Saaremaa 1900 – 1910.=> hülgepüük, kalapüük. Talupoja koormised 19. Saj keskel : TALUPOEG : 1) riik 2) mõis 3) vald. 1) riik => pearahamaks, nekrutovõtt, sõja ajad (küütimine, majutamine, moona andmine) 2) mõis => raha, naturaalandamid, teotöö (jalategu, rakmetagu, ajategu) . 3) vald=> vastehoolekanne ( vaestemaja, külakordakäimine), magasiait(elutamine, täitmine), kool(ehitamine, koolmeister), teed+sillad, kord(kohus, valve), Kirik( maksud, remont, pastoraat). 1. Pärisorjastamine – talupoeg on mõisniku oma 2. Positiivsed määrused – talupoegade jaoks positiivsed määrused. 3. Raharent – koormis, mis tuli tasuda rahas 4. Vallakogukond – talurahva kui seisuse kogukond 5. Magasivili – magasiaidas olev vili, talupojad kogusid s magasiaita vilja 6
MAK: tekivad uued saared ja poolsaared. 7. B)fossiilid on settekivimid. C) alang on tekkinud murrangu tagajärjel. 8. 1.Alpid 2.Baikali murrang 3. Apalatsid 4. Cotopaxi 5.kilimanjaro. IV variant Turuplats-asub linna keskel, kõige tähtsam koht. 1.seki 2variandilt. Raekoda-hoone kus toimusid linnavalitsuse istungid. 2.C) Hospidalid- vaestemaja ja haigla. 3.......sest maakoor vajub. Hansaliit-põhja Euroopa kauba linnade ühendus. 4.murrangulõhe....Ida aafrika Tsunft-ühe eriala käsitöö meistrite ühing. Kurrutus.....Himaalaja Palju vulkaane...Island 5.1.d 2.a.3. c.4. b. 6.SK: lubjakivi, Liivakivi. TK: Graniit, Basalt. MK: marmor, gneiss. 7.üksteisest eemalduvad, vahele lõhe, kust voolab välja magma, maakooreks 8.a)laamad, b)maa aeglaseks liikumiseks
1849-Liivimaal uus seadus, talupoeg võis hakata maksma raharenti, teorendi asemel (lõi eelduse talude päriseks ostmiseks, talupojad said majandamise kogemused) 1856-Eestimaal raharent teorendi asemel 1863-passiseadus, vähemalt 21-aastased talupojad võisid vallapassiga liikuda Balti kubermangu piirides, väljaspoole seda pidid aga taotlema riiklikku passi 1866-vallaseadus, vallad vabanesid lõplikult mõisnike eestkoste alt. Valla juhte hakati valima. Vald pidi hoolitsema oma vaeste eest (*vaestemaja, *külakord). Vallakogukonna moodustasid nüüdsest talupojad. Valla omavalitsus koosnes täiskogust, volikogust, vallavanemast ja vallakohtust. 3)Eestis algas talude päriseks ostmine 1850. aastatel, Lõuna-Eestis. Nad ostsid seda välja lina müügi eest. 4) Talupoegade vastuhakkamisvormid 1) Ülestõusud. Nt Mahtra sõda-oli kokkupõrge eesti talupoegade ja karistussalklaste vahel 14. juunil 1858. 2)Usuvahetusliikumine ehk vene õigeusku astumine. Kõige rohkem oli vene õigeusku
Mõisnikud ei tohtinud neilt tasuta töötamist nõudma, kuid võid maa kasutamise eest küsida ükskõik millist renti. 1849-1856 oli lubatud talupoegadel raharent ja talude päriseks ostmine 1860. aastal liikusmisvabadus: lõplikult keelati talupoegadelt teoorjuse nõudmine talurendina. Passiseadusega anti talurahvale täielik liikumisvabadus Balti kubermangude piires. 1866. aastal: vallaelanikelt kogutud maksuraha eest peeti ülal kooli, vallavalitsust ja vaestemaja, hooldati teid ja sildu ning korraldati kõiki kohaliku elu küsimusi. Kuidas muutus talupoegade õiguslik seisund 19. sajandil? Sajandi alguses ei olnud talupoegadel vabadust. Nad tegid mõisnikele tööd et nende maa eest renti tasuda. Sajandi lõpu poole hakkas talupoegade seisund muutuma paremaks. Neil oli raharendi õigus ja liikumisvabadus. Lõpuks kujunes neist vallakogukond, mille ülesandeks oli olnud talurahva omavaheliste
Edith Leht 11c Fjodor Dostojevski ( 1821-1881 ) · 30.oktoobril 1821. Aastal sündis. · Sündinud Moskva arsti perekonnas, tema isa oli vaestemaja arst, kuid ta tapeti pärisorjade poolt. · Üks maailma enam tõlgitud kirjanikke. · Lõpetanud sõjaväeinseneride kooli. · Seejärel töötas ta sõjaministeeriumis, kuid lahkus sealt, et ennast täielikult kirjandusele pühendada. · Tema esimeseks teoseks oli, kiriromaan ,,Vaesed inimesed", mida saatis suur menu. · Järgnesid: ,,Teisik" ja ,,Valged ööd". · Siis järsku tuli tema saatusesse pööre: ta arreteeriti poliitilise tegevuse tõttu ja
alustades kõrematest soost, lõpetades talupojaga, narriga, lapsega... 6. Seleta mõisted: Eesti alasti gootika- lihtne, valge, ilma efektita ''vaeste piibel''- pildipiibel, kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale Relikviaar- väärismetallist valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu. Krüpt- keskajal kirikus koori all paiknev märtrihaud või reliikviakamber Seek- vaestemaja Labürint gooti kiriku põrandal- sümboliseerib palverännakut Renessanss 1. Kirjelda vararenessanssi arhitektuuri: Firenze palazzosid ja Brunelleschi projekteeritud Firenze toomkirikut: uhke linnamaja, 3kordne, rustika tehnika, viil katus, korrused erineva kivi lihvitusega. Toomkirik: kõrge kaheksatahuline roideline kuppel, ehitatud basiilikana ja kujutab põhiplaanilt rooma risti. Ehitise mõõtmed on tohutud 2
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata
Ta kasvab üles vaestemajas vaesuses ja viletsuses. Ta ema suri ja siis pandi ta sinna. Sel ajal kui lapsed nälgivad, naudivad lastekodu ülevaatajad rikkalikke lõunaid. Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada. Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu. Kuna Oliver pole mingi papist poiss ja julgeb oma õiguste eest seista, otsustab vaestemaja omanik ta edaspidiste probleemide vältimiseks surnumatjale abimeheks müüa. Aga kuna surnumatja ütles halvasti Oliveri ema kohta. Kannatamata välja ebaõiglast kohtlemist ja uus töökoht pole ka Oliverile mokka mööda ja ta põgeneb, sattudes ihuüksi suitsusesse ning haisvasse Londoni tänavatele, kus satub Noorte Taskuvaraste Akadeemia juhi Fagini ja tema poiste kampa. Vigurvänt nägi teda Londonis turuplatsil magamast. Ta äratas ta ja küsis, kas sa süüa tahad
suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Bürgermeister on rae vanema liikme või linnapea ametinimetus. Tsunft-käsitööliste vennaskond. Gild-käsitööliste ja ja kaupmeeste ühing. Skraa e käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides e käsitööstuskodades. Hansa Linn- Eesti linnadest kuulusid alates 14. sajandist Hansa Liitu Tallinn, Tartu, Uus-Pärnu ja Viljandi. Olderman- tsunfti või gildi kõige tähtsam isik. Seek-vaestemaja. Raehärra- kuulus rae koosseisu. Adratalupoeg ehk adrik oli kõige arvukam keskaegse Eesti talupoja sotsiaalne kategooria. Adratalupoegade maa suurust ja majanduslikku võimet hinnati adramaades siit ka nimetus adratalupoeg. Adratalupoegade maa suurus kõikus suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides(1- 5adramaad). Üksjalad oli talupoegade sotsiaalne grupp kesk- ja varauusaegsel Liivimaal. Üksjalad olid arvatavasti sisekolonistid, kes asusid uusi maid üles harima. Nende arv kahanes aja
Linnad jagunesid: Linnriigid-omaette üksus,sise ja välispoliitika Vabalinnad- Sõltumatu võimuga linn riigis Riigilinnad- Oma linnavõim,kõrgeim kohtuvõim maahärra Maaisandast sõltuv linn, kodanikud ei olnud vabad Raad Linnanõukogu Raehärrad kaupmeeste ühingu gildi liikmete seest! Bürgermeistrid Rae juhtkond Sündik seadusetundja Rae ülesanded: Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann elu ja tootmist korraldas põhikiri ehk skraa Õpipoiss -> Sell -> Meister Suurgild kaupmeeste ühendus Hansa Liit Läänemereäärsete linnade kaubandusühendus Kirik Kõrg- ja hiliskeskajal: 1054 skisma ehk suur kirikulõhe Lääne kirik ehk katoliiklus Ida kirik ehk õigeusk Püha vaim lähtub Isast ja Pojast Pühavaim lähtub Isast
Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan Seek- vaestemaja 2. Miks puhkes Liivimaa ristisõda? Sakslased tahtsid paganlasi ristida ristiusku, kuid sellega tekkisid neil liivlastega tülid. 3. Millised olid roomakatoliku kiriku huvid, Saksa kaupmeeste huvid, rüütlite huvid? Saksa kaupmeeste huvi oli kaubelda Baltimaade rahvahõimudega, neil oli soov saada paremaid kauplemistingimusi. Rüütlite huvi oli sõdimine ja maaala saamine. Katoliku kirik tahtis ristiusku Baltimaadesse levitada
kogu tütarde külmus ja eemaletõukamine langetab aastaid ta kuklale, mis pikka aega kellelegi ei paindunud. Tema naiivsus ja hoolivus on täielikuks kontrastiks tema rahavaimu küüsis vaevlevatele täiskasvanud tütardele. Alles surmavalt haigena, on tal selgushetked, mil ta mõistab, mis tema tütardest saanud on. Vaid loo käigus peaaegu, et tema poja rolli sattunud Rastignac on talle elu lõpus toeks ja neid hirmsaid sajatusi vaheldumisi ,,oma inglikeste" kiitmistega. Vaestemaja väikeses toas saab ta tõesti aru, et tütardesse pandud tohutu vaev oli asjatu. Goriot tuleks hukka mõista oma tütarde elude rikkumises, nende ärahellitamises ja tuimaks muutmise eest, ent mitte tahtlikult. Ta oli naiivne ja ohvritoomiseks valmis härra ja selle eest teda süüdistada ei saa. Ent oma naiivsuseks oleks ta siiski võinud aru saada, et ta oma tütred totaalselt nii rikub. Kui head on liiga palju, muutub ta halvaks, ka armastus.
Linnavõimu tähtsam võimuorgan- raad, kuhu kuulusid raehärrad, kus olid tavaliselt kaupmehed. Mõjukaim raad. Bürgermeister( 4) moodustasid rae juhatuse, raehärrad kuulusid. Rae võimu piiras üsna veidi vaid maaisandat esindav linnafoogt. Linnade elanikkond koosned kaupm. Kästitööl. Ja arvukast kodanikuõigusteta, vabast alamrahvast. RAE ÜL. : jälgida linna tulusid kulusid, soodustada majandustegevust, hea kord, pidi hoolitsema vaeste eest(vaestemaja) SUNNISMAISUS Teatud omavalitsus ja õigus vallasvarale. Eestlased osalesid maakaitses ja olid endiselt relvastatud rahvas. Talurahvas ei sulanud ühtseks halliks massiks, vaid säilitas sisemise diferentseerituse, varanduslikud ja õighuslikud erinevused. Võõrvõimude vahel tekkisid lahkhelid. 1233 tapsid Mõõgavennad Tal. Umbes 100 paavasti pooldajat. Ordu suurim vaenlane Riia peapiiskop. 1897 tüli Ordu ja Riia linna vahel. Hansa
Linnust nad vallutada ei suutnud. Nad lahkuvad, saades lunamaksu ning viivad kaasa ka 8 kirikukella 16. sajand 1560 Vene väed saabuvad Liivi sõja käigus Viljandisse. Venelased vallutavad linna, linnus langeb seda kaitsnud palgasõdurite reetlikkuse tõttu 11. Mõisted raad keskaegne linnavalitsus bürgermeister rae tähtsaim ametnik sündik jurist linnafoogt maaisanda esindaja raes gild keskaegne ametiorganisatsioon skraa tsunftide põhikiri agul äärelinn seek vaestemaja toomkirik piiskopikirik toomkapiitel piiskopi nõuandev kogu adratalupoeg nende maad arvestati adramaades (III) üksjalad nende koormised olid väiksemad, sest nad pidid rajama enda talud asustamata kohta (IV) maavabad ülikute järeltulijad, nad ei maksnud makse (I) vabatalupojad koormised, mida teised tegid nemad olid raha eest vabad (II)
kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Kaitsetorn
Eesti kirikud Jõelähtme kirik- üks vanemaid kirikuid Tallinna gooti kirikud.-*Oleviste kirik- kõige kõrgem kirik eestis 123,7 m kunagi oli 159 m. Kunagi põhjamaade kõrgeim kirik. Pool basiilika pool kodakirik. *Püha Vaimu kirik- astmeline viil katusel. Tornikiiver renessanss. Ainuke tallinna kirik, mis on originaalselt seest säilinud. 2lõõvi , tänav oli ees, ning ei saanud kolmandat lõõvi ehitada. Põrand oli puidust(hauad all) Tallinnas oli kasutusel kui vaestemaja. *Toomkirik(turismivip)-põhiplaan basiilika, Torn barokne, Puidust nikerdatud vapid, peal mingid kotkad vms. *Niguliste kirik- basiilika, tornikiiver barokne. Põles viimati 1979a. Praegu taastatud, oli kaupmeeste kirik. *Katariina kirik- madal ning eesti pikim kirik (vanalinnas) tänapäeval teatrina, vanal ajal garaazina. Pirita kloostri kirik k6ige suurem kirik tallinnas ja see on varemetes Renessanss 14-16 Sajandid. Vararenessanss 1400-1500- keskuseks Firenze Kõrgrenessanss- 1500-1530
ära ühe väikese muuseumi, kohaliku koolimaja. See oli tollal väga viletsas seisus. Minu tõeline unistus on see, et siia tuleksid loomeinimesed, et valla keskus oleks avatud ja inimesed käiksid kogu aeg – ja et see ka edasi toimuks, kui mina enam ei jõua. Ja see juhtub kindlasti lähema kümmekonna aasta pärast, mõni aasta ehk rohkem, kui jumal annab.” Lisaks muuseumile on Raud ära ostnud ka vallamaja ja nüüd koos muuseumi sõprade seltsiga vana vaestemaja, mis hiljuti põles (kole peretüli sääl elanud inimeste vahel). Juba praegu on muuseumi ja Kääriku talu vahel kujunenud täiesti toimiv õpikeskkond, noored saavad talus süüa ja ööbida, muuseumis Raua kogudega tutvuda, maalida- joonistada, rahvakunstipraktikat teha – kõigi kunstikõrgkoolide tudengid käivad rahvakunstipraktikal, Tallinnast, Tartust ja Viljandist. “See on elu vundament − nende asjade keskel olla, neid uurida, tunda.” (Raud kiidab
suuremates linnades. Mainida vöiks Tallinna vene kaupmeeste ühingut, Kanuti Gildi leskede maja, aga ka kiriklikult ametkondlikke kirikuõpetajate ja köstrite leskede ja orbude kassasid. Erainitsiatiiv hakkas tugevnema alles 20, sajandi alguses. Erandiks on siis kindlasti Tartu Saksa Abiandmise Selts Hilfsverein, mis alates 1822. aastast hakkas Tartu linnas looma iseseisvat hoolekandeasutuste võrgustikku. Sellesse kuulusid 1822. aastal asutatud Moieri vaestemaja töövõimetute vanurite hooldamiseks; 1832. aastal rajatud Maria vaeslastekodu vaeste tüdrukute kasvatamiseks ja toetamiseks kuni leerini;1834. aastal asutatud ja 1875. aastal asutatud II lasteaed; 1898. aastal rajatud poisslaste lastekodu; töötute varjupaik koos supiköögiga aastast 1890 ning mitmed 7 kooliasutused. Põhja-Eestis tegutses pikka aega Knorringute perekonna initsiatiivil
Sageli suhted linna ja maaisanda vahel olid halvad. Millega tegeles RAAD? Hoolitses linna sissetulekute eest. Kust raha saadi? · Linnakodanikud olid maksutatud, kuid samas linnale tuli maksta ka tolli: rael oli õigus seda nõuda kaupadelt, mida toodi Vanalt-Liivimaalt. · Linna kindlustused ja heakord. Tuli reguleerida seda, millised tänavad välja näevad (reovesi, prügi). · Linn pidi soodustama käsitöö ja kaubanduse arendamist. · Linn pidi hoolitsema hariduse(hospidal), vaeste(vaestemaja) ja tõbiste eest. · Kodanike üle mõistis kohut RAAD. · Raad jälgis ka linnaelanike isiklikku elu (ei oleks liiga priiskavad: riided, ehted). · Raeliikmeks oleks oli ELUAEGNE. Uusi liikemieid valis raad ise suurkaupmeeste seast. Linna loomulik iive oli negatiivne, sest suremus oli suur, haigused levisid soodsalt. Seetõttu tuli maalt rahvast juurde. Linnas olid hästi olulisteks käsitöö ja kaubandus, mis toimis Vana-Liivimaa linnades samamoodi,
· Euroopa Sotsiaalfond (ESF) Sotsiaalhoolekande areng Eestis · Esmane hoolekandetegevus Eesti- ja Liivimaal - kloostrite varjupaigad, seegid, hospidalid pidalitõbistele, vigastele - XII-XIV saj. tänu ristiusu levikule · Seegid on vanimad hoolekandeasutused Eestimaal, kus inimesed said peavarju ja tasuta toitu. Seek (saksa keeles Siechenhaus) - põdurate maja, on aegade jooksul omandanud teise tähenduse ja tähendab tänapäeval vaestemaja või vanadekodu (Jaani seek 1237) Vaeste abistamine Eestis 19.saj. 1. Abi andmine koju - valla täiskogu otsusega anti nt. jahu ja küttepuid 2. Peredesse hoolekandele - vaeste oksjonid, külakorda käimine. Vaesteoksjonid 1x aastas, külakorda käimine - perest peresse ülalpidamisele. Kõigil valla talupoegadel oli kohustus anda vallavaestele mõneks ajaks peavarju ja elatist 3. 1870-1880 hakati rajama valdadesse vaestemaju 4
hobusega vastu. Kooli kokk Roosi tegi väga hästi süüa. Sooja sööki, peamiselt suppi, sai lõunaajal. Hommikul ja õhtul said lapsed kohvi ja teed ning sõid kodust kaasavõetud toitu. Igal reedel kodus Roosi lastelt ülejäänud leivad kokku ja tegi leivaputru, mida Helvi ja teised lapsed sõid laupäeva hommikul piimaga. See maitses väga hästi. Igal õhtupoolikul käidi koolimaja ümbruses jalutamas. Koolimaja vastas üle tee oli vaestemaja. Kui ilm oli väga halb siis käisid lapsed hoolealustega juttu ajamas. Kuid õpetaja Ilmar Pung keelas neil lõpuks vaestemajja mineku. !940. aasta toimus riigipööre. Eestimaal kehtestati Nõukogude kord. Helvi läks sel ajal viiendasse klassi. Ta hakkas õppima vene keelt. Talv oli seekord väga külm. !941. aastal algas sõda. Sõjasuvi oli raske. Ning Helvi pere aeti metsa varjule. See järel algas Saksa okupatsioon ning saksa saarakud piinasid ja mõrvasid Helvi koolijuhataja A.Aulise.
rajati uued võlvid peakorruse ristikäigus. 1791. a. lammutati kaitsetorni lagunenud ülemised korrused (vaata joonis 1). Mitut ruumi kasutati XVIII ja XIX sajandi I poolel viljalaona. Alates 1783 kustutati konvendihoone kindlustuste nimekirjast (Ülevaade ajaloost, kuupäev puudub). 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste paiknemist ja suurendati aknaid, rajati ahjud ja uusi treppe, paigutati ristikäigu seintele kohalike aadlike vapid. Peakorrusel kujundati ja sisustati rüütelkonna kantselei- ja esindusruumid, keldrikorrusel
· Politseis. · Kaitseväes. · Kohtus. · Päästeteenistus. Sotsiaalhoolekanne Hoolekande ülesanne on aidata neid inimesi, kel on raskusi toimetulekuga. Algul tegeles sellega suguharu, hiljem perekond. Hiljem lisandus kirik. 19. sajandi keskel sai hoolekanne suuresti omavalitsuse ülesandeks. Esialgu oli neli abivõimalust: 1. Aineline abi (jahu, küttepuud) 2. Külakord 3. Vaeste oksjon 4. Kerjamine oma valla territooriumil Hiljem hakati ehitama vaestemaja ja vanadekodu. Ka heategevuslikud organisatsioonid lõid kaasa. Nad üritasid joodikud õigele teele viia, tuluõhtuid korraldati. Püüdsid prostituute õigele teele viia. Nõukogude ajal muutus hoolekanne riigi ülesandeks. Sõjaveteranid eelistatud. Kurdid, pimedad eelistatumad kui jalutud. Taasiseseisvumisel muutus hoolekanne uuesti omavalitsuse ülesandeks. Peavad pakkuma sotsiaalteenuseid (nõustamine, abivahendite andmine, koduteenused, hooldamine perekonnas,
Ta lähtepunktiks on arhitektuuri sotsiaalne loomus: arhitektuuris peegeldub sotsiaalne kord ja arhitekt on seetõttu erilises positsioonis- tal on nii poliitilisi, moraalseid, seadusandlikke, kultuslikke ja ühiskonnaelu juhtimises osalemise kohustusi. Arhitekt on ,,geenius", kes ,,puhastab" sotsiaalset süsteemi. Arhitekt on kasvataja, arhitektuur tema instrument. Ledoux pole oluline hoone funktsioon vaid suurus ja karakter. Ehitusülesandena on nad arhitekti silmis võrdsed (vaestemaja palee). Arhitekt peab ühiskondlikke ühiselureeglid ka omalt poolt aitama väljendada. Tema arhitektuur pidi olema rääkiv. Tõi maalilisuse arhitektuuri. Oli Jaques-Francois Blondel Noorema õpilane. Prantsuse nn revolutsiooniarhitektuuri peamine esindaja. Tema stiil põhineb geomeetrilistel kujunditel, mis omavahel ei sulandu, vaid põimuvad teineteisega muljetavaldaval moel liikumatute plokkidena. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon
-) Liikumisvabadus jäi siiski piiratuks ta võis elukohta muuta vaid kubermangu piires, kuid linna kolida ei tohtinud. * Sajandi alguses moodustati vallakohtud, nüüd moodustati ka vallad, kui talupoegade omavalitsuslikud kogukonnad. -) Valla eesmärk oli üleval pidada vallakooli. -) Vald pidi varuma tagavaraks ,,magasi" vilja. -) Vald pidi hoolitsema valla vaeste eest. *) Alguses käidi külakorda ühest talust teise; kuid hiljem ehitati vaestemaja. -) Vald hoolitses teede korrashoiu eest. -) Vald pidi hoolitsma nekruti andmise ehk sõjaväkke võtmise eest. *) Algselt toimus püügi päev, hiljem oli liisuga valimine. *) Hiljem sai end sõjaväest vabaks osta. -) 1820-1830 hakati panema perekonna nimesid. Talurahva olukord pärast pärisorjuse kaotamist * Õiguslikus mõttes talupoegade olukord paranes, kuid majanduslikus mõttes halvenes, sest teotööl polnud piiranguid.
annaabi.ee 
