Organismi ehitus ja talitlus (0)

NB! L�HI�LEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ��PIK INIMESE ANATOOMIA JA F�SIOLOOGIA Inimese anatoomia on � petus inimorganismi ehitusest, f�sioloogia aga k�sitleb selle talitlust. Anatoomia ja f�sioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks f�sioloogiaks. Terminit �spordianatoomia� � ldiselt ei kasutata, spordif�sioloogia on aga selgesti piiritletav f�sioloogia haru, mis k�sitleb organismi talitlust kehalisel t��l ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise f�sioloogilisi mehhanisme . Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine v�ljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordif�sioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel t��l ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste m�ju inimesele v�ib s�ltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla v�ga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste koormuste plaanip�rane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. Esilekutsutavad muutused v�ivad seejuures olla v�ga ulatuslikud ning ilmneda nii keha ehituse kui ka talitluse tasandil. Oluline on teadvustada, et eba�ige treeningukava mitte � ksnes ei raskenda seatud eesm�rkide saavutamist, vaid v�ib organismi arendamise ja t�iustamise asemel seda hoopis t�siselt kahjustada. Enesestm�istetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile v�lja ravimi, tunneb selle toimet ja v�imalikke k�rvalm�jusid ning on v� imeline m�� rama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma � pilaste m�jutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja f�sioloogia tundmine on treenerile m��dap��smatult vajalik selleks, et ta oma peamise m�jutusvahendiga sama vastutustundlikult � mber k�ia suudaks