Organismi ehitus ja talitlus (0)

NB! L�HI�LEVAADE INIMESE ORGANISMI EHITUSEST JA TALITLUSEST VAHUR ��PIK INIMESE ANATOOMIA JA F�SIOLOOGIA Inimese anatoomia on � petus inimorganismi ehitusest, f�sioloogia aga k�sitleb selle talitlust. Anatoomia ja f�sioloogia harusid, mis tegelevad haige organismi uurimisega, nimetatakse vastavalt patoloogiliseks anatoomiaks ja patoloogiliseks f�sioloogiaks. Terminit �spordianatoomia� � ldiselt ei kasutata, spordif�sioloogia on aga selgesti piiritletav f�sioloogia haru, mis k�sitleb organismi talitlust kehalisel t��l ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise f�sioloogilisi mehhanisme . Organismi regulaarsete kehaliste koormustega kohanemine v�ljendub treenitusseisundi tekkimises ja arenemises treeningu tulemusena. Spordif�sioloogia on teadusharu, mis uurib organismi talitlust kehalisel t��l ja treenitusseisundi tekkimist Kehaliste koormuste m�ju inimesele v�ib s�ltuvalt nende kestusest, intensiivsusest ja sagedusest olla v�ga mitmepalgeline ja tugev. Treening (kehaliste koormuste plaanip�rane pikaajaline rakendamine) muudab inimese organismi. Esilekutsutavad muutused v�ivad seejuures olla v�ga ulatuslikud ning ilmneda nii keha ehituse kui ka talitluse tasandil. Oluline on teadvustada, et eba�ige treeningukava mitte � ksnes ei raskenda seatud eesm�rkide saavutamist, vaid v�ib organismi arendamise ja t�iustamise asemel seda hoopis t�siselt kahjustada. Enesestm�istetav on, et arst, kes kirjutab patsiendile v�lja ravimi, tunneb selle toimet ja v�imalikke k�rvalm�jusid ning on v� imeline m�� rama igale inimesele kohase koguse ning tarvitamise sageduse. Peamine vahend, mida treener oma � pilaste m�jutamiseks kasutab, on kehaline koormus. Inimese anatoomia ja f�sioloogia tundmine on treenerile m��dap��smatult vajalik selleks, et ta oma peamise m�jutusvahendiga sama vastutustundlikult � mber k�ia suudaks kui arst ravimitega. Treening muudab inimese organismi, muutused v�ivad olla v�ga ulatuslikud ning ilmneda nii inimese keha ehituse kui ka talitluse tasandil
BIOLOOGIA JA F�SIOLOOGIA INIMESE ORGANISMI EHITUS Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda k�ikehaaravalt ja korraga kirjeldada ning tundma �ppida on praktiliselt v�imatu. Seep �rast on otstarbeks esiteks eristada organismi struktuuri tasandeid, p��da m�ista eri tasanditele kuuluvate struktuuride ehituse p�hijooni ning tasandite omavahelisi seoseid . P� hilised inimese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk , kude, elund , elundkond ja organism kui tervik. RAKK Inimese keha elementaarne ehituslik � ksus on rakk. Rakkude koguarv inimorganismis on ligikaudu 1014. Erinevat t��pi rakkude kuju, m�� tmed ja talitlus on suures ulatuses varieeruvad. N�iteks skeletilihasrakk on kiudjas moodustis , n�rvirakule (neuronile) on iseloomulik rakukehast v�lja ulatuvate j�tkete olemasolu, punane vererakk (er�trots��t) on aga korrap� rase kujuga kaksikn�gus kettake. Mis puutub m��tmetesse, siis skeletilihaseid moodustavate rakkude (mida nende kujust tulenevalt ka lihaskiududeks nimetatakse) l�bim��t on ligikaudu 10�80 .m, nende pikkus aga v�ib ulatuda 15�20 sentimeetrini. Neuroni keha l�bim��t j��b Er�trots��did Neuron NB! P�hilised struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja inimese keha tervikuna Rakk on inimese keha elementaarne ehituslik �ksus. Erinevaid � lesandeid t�itvate rakkude kuju, m��tmed ja talitlus on erinevad Dendriit Neuroni keha Aksoni harud Akson Ranvier� soonis M�eliinkest Lihasrakk M�ofi brillid Tuum Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja er�trots��did. Rakkude kuju ja struktuur on alati vastavuses nende spetsiifiliste funktsioonidega. Neuronil on eristatavad l� hikesed j�tked (dendriidid) ja �ks pikk j�tke (akson). Aksonit katab m�eliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). L�pposas akson hargneb. Lihasrakule ainuomased organellid on m�ofibrillid. Er�trots��tide kaksikn�gusus suurendab oluliselt nende pindala, suur pindala t�stab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude m��tmed joonisel ei ole proportsionaalsed ! SPORDI �LDAINED � I TASE
NB! vahemikku 5�200 .m, m� nede neuronite k�ige pikema j�tke � aksoni pikkus v�ib aga k��ndida �le �he meetri. Normaalsete er�trots��tide m��tmed varieeruvad v�ikeses ulatuses, nende l�bim��t on 7�8 .m. Lihasraku talitluse k�ige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (l� henemine , kokkut�mme), t�nu millele annavad lihasteks koondunud lihasrakud inimesele liigutuste sooritamise v�ime ja liikuvuse. N�rvirakkude peamine � lesanne on elektriliste signaalide � n�rviimpulsside genereerimine ja edasikandmine, er�trots��did on aga kohandatud hapniku organismisiseseks transportimiseks. Erinevaid rakke on inimese kehas oluliselt rohkem kui seni n�itena toodud kolmik. Kuigi erinevate rakkude ehitus ei ole kaugeltki mitte �hesugune, on nende p�hilised struktuurid siiski sarnased. Raku peamised koostisosad on membraan, ts� toplasma ja tuum. Membraanil on eelk�ige piiristav funktsioon, t�nu sellele on rakk �mbritsevast selgesti eristatav Kare endoplasmaatiline retiikulum Ribosoom Sile endoplasmaatiline retiikulum Poor Tuumake Tuumamembraan L� sosoom P�rilikkust kandev TUUM aine kromatiin paikneb raku tuumas Mitokonder Golgi kompleks Ts�toplasma Tsentriool Membraan Joonis 2. Raku � ldine ehitus. L�sosoomid on p�iekesed, mis toimivad rakusisestes seedimisprotsessides ja sisaldavad ohtrasti erinevaid aineid lagundavaid ens��me. Tsentrioolid on silinderjad kehakesed tuuma l�heduses, mis tagavad raku pooldumisel p�rilikkuseaine jagunemise t�tarrakkude vahel. Golgi kompleks on p�iekeste ja torukeste s� steem tuuma l�heduses, kus modifitseeritakse (t��deldakse) rakus s�nteesitavaid valkusid . Muude organellide l�hikirjeldus on tekstis. ning moodustab � htse terviku. Ts�toplasma on rakusisene aine, kolloidne vedelik, milles paiknevad raku v�ikeorganid ehk organellid. Tuum on raku elutalitluse juhtimiskeskus, mis on �mbritsetud kahekihilise tuuma�mbrisega ning mis sisal- dab kromosoomidena organiseeritud p�rilikkuseainet kromatiini. Inimese kehas on rakke, millel on v�ga palju tuumi (v��tlihaskiud), aga ka hoopis ilma tuumata rakke, mille tuntum n�ide on er�trots��did. Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell , mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja p�iekeste s�steemi, mille �lesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning mis h�lmab rakus v�rdlemisi suure ruumi. Eristatakse Endoplasmaatilise retiikulumi peamine �lesanne on korraldada erinevate ainete rakusisest transporti
BIOLOOGIA JA F�SIOLOOGIA Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Mitokondreid on h�sti palju niisugustes rakkudes, mille energiavajadus on suur M�ofi brillid on � ksnes lihasrakus esinevad organellid. M�ofi brillid annavad lihasele kokkut�mbev�ime, inimesele tervikuna aga liikumisv�ime Koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest. P�hilised koet��bid on epiteel -, side-, lihas- ja n�rvikude Epiteelkude katab keha v�lispidiselt ja ��nsate elundite sisepindu ning moodustab n��rmeid Sidekudet on inimese kehas v�rreldes teiste p�hiliste kudedega k�ige rohkem. Sidekoes on rohkesti rakuvaheainet. Rasvkude , k�hrkude, luukude ja veri on sidekoe erinevad vormid kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi, kusjuures esimesena mainitu �karedus� on tingitud temale kinnitunud s�merjatest kehakestest � ribosoomidest. Ribosoomid on raku organellid, mis koosnevad ribonukleiinhappest ja valkudest, nende �lesanne on raku elutalitluseks vajalike valkude s�nteesimine. K�ik ribosoomid ei ole seotud endoplasmaatilise retiikulumiga, neid leidub ts�toplasmas ka vabalt. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga �mbritsetud piklikud organellid, mis m�nedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid palju tuhandeid. Mitokondreid nimetatakse sageli �j�ujaamadeks�, kuna nende peamine �lesanne on raku varustamine elutalitluseks vajaliku energiaga. Peaaegu ainus vahetu energiaallikas , mida rakus elutalitlusprotsesside k�ivitamiseks kasutatakse, on adenosiintrifosfaat (l�hendatult ATP). ATPd s�nteesitakse mitokondrites hapniku juuresolekul ja osalusel. Mitokondreid leidub palju niisugustes rakkudes, kus energiavajadus on suur, n�iteks lihaskiududes ja maksarakkudes . M�nedes rakkudes leidub ainult neile omaseid organelle. N�iteks lihasrakkudele iseloomulik kontraktsiooniv�ime tuleneb otseselt neile spetsiifi liste organellide � m�ofi brillide olemasolust. KUDE Kude moodustub �hesuguse tekke, ehituse ja funktsiooniga rakkudest ning nende rakkude produtseeritavast rakuvaheainest. Inimese kehas eristatakse nelja p�hilist koet��pi: epiteel-, side-, lihas- ja n�rvikudet. Epiteelkude katab keha v�lispinda, samuti ��nsate elundite sisepindu ning moodustab n��rmeid. Sellise paigutuse t�ttu on epiteelkoel alati vaba pind � see on p��ratud kas kehast v�ljapoole v�i siis keha ��nsate struktuuride sisemusse . Epiteelkoele on �ldiselt iseloomulik, et seal on palju rakkusid, kuid v�he rakuvaheainet. Epiteelkoe erinevaid vorme eristatakse rakkude kuju ja rakukihtide arvu j�rgi. N�iteks �hekihiline lameepiteelkude katab kopsualveoolide ja peente veresoonte (kapillaaride) seinu ning muudab need struktuurid gaasidele ja paljudele teistele ainetele h�lpsasti l�bitavateks. Seevastu mitmekihiline epiteel on iseloomulik nahale, tagades sellele vajaliku vastupidavuse. Sidekoe mass inimese kehas on v�rreldes teiste p�hiliste kudedega k�ige suurem. Sidekoe rakud paiknevad �ksteisest v�rdlemisi kaugel, nende vahele j��v ruum on t� idetud rakuvaheainega. Sidekoe rakkudevahelisele ainele on iseloomulik erinevate kiudude olemasolu, mis m�nel juhul moodustavad � hukese v�rgustiku, m�nikord aga v�ga tugevaid v�i elastseid kiulisi struktuure. Eristatakse kohevat ja tihedat sidekudet. Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, pakub neile kaitset ning t� idab nende vahele j��vat ruumi. Tihe sidekude sisaldab v�rreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning v�hem rakke, ta moodustab k��luseid, sidemeid ja teisi elundeid �mbritsevaid sidekoelisi kirmeid. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad rakud tihedasti �ksteise k� rval ning rakuvaheainet on v�he. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite � mbruses . Rasvkoe rakud on t�idetud valdavalt rasvaga . Kuna rasv on halb soojusjuht , on nahaalusel rasvakihil suur t�htsus inimese kehatemperatuuri s�ilitamisel. Siseelundite �mbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. K�hrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. H�aliin- ehk klaask�hr katab luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese ning seda leidub s��gitoru seinas. Elastne k�hr on palju elastsem kui h�aliink�hr, seda leidub n�iteks k�rvas ja k�ris. Kiudk�hr on eriti vastupidav ohtra kollageenkiudude sisalduse t�ttu. Kiudk�hr on selgrool�lide vaheketaste oluline koostisosa, SPORDI �LDAINED � I TASE
mis annab neile �htaegu tugevuse ja elastsuse ning v�imaldab puhverdada l�lisambale m�juvaid koormusi . Luukude on k�ige j� igem sidekoe vorm. Luukoe rakuvaheaine sisaldab ohtrasti kaltsiumi- ja fosforisoolasid, samuti kollageenkiudusid, mis koos annavad luule tugevuse ja �htlasi m�ningase elastsuse. Luukoe p�himassi moodustab rakuvaheaine, rakkude osa selles on v�ike. Luukude moodustab inimese keha toese ning pakub kaitset paljudele eluliselt t�htsatele elunditele. N�iteks kolju �mbritseb aju ning rinnakorvi moodustavad luud s�dant ja kopsusid. Mitmete luude sisemuses paikneb punane luu�di, kus tekivad vererakud . Veri on sidekude, mille rakuvaheaine moodustab vedelik � vereplasma . Eristatakse kolme liiki vererakkusid, millest k�ige arvukama r�hma moodustavad punased vererakud ehk er�trots��did. Hulgalt teisel kohal on vereliistakud ehk trombots��did ning arvukuselt k�ige tagasihoidlikuma, ent rakut��pidelt k�ige mitmekesisema r�hma moodustavad valged vererakud ehk leukots��did. Vererakud moodustavad vere �ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi � lesandeid , millest tuntum on hapniku transport kopsudest k�igisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk v��tlihas, silelihas ja s�damelihas. Liigist s�ltumatult on lihaskoe k�ige iseloomulikum omadus kokkut�mbev�ime. Lihaskoes on v�he rakuvaheainet, lihaste p�himassi moodustavad lihasrakud. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad k��lustega luudele (skeletile) ning mis annavad inimesele liikumisv�ime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on v� imeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased , mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti , hingamisteede, kuseteede ja teiste ��neselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse verer�hku, tagatakse soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine inimese kehas. S�damelihaskudet esineb ainult s� dames . Nii nagu silelihaste talitlus, ei allu ka s�dame t�� inimese tahtele. S�damelihas on praktiliselt v�simatu, s�da hakkab t��le varakult enne inimese s�ndi ning toimib vahetpidamata kuni surmani. S�dame olulisim �lesanne on katkematu vereringe tagamine. N�rvikude koosneb n�rvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest. Neuronid on kohanenud n�rviimpulsside genereerimiseks ja juhtimiseks , omades selleks erineva pikkusega j�tkeid. Neuroni pikimat j�tket nimetatakse aksoniks, n� rvid moodustuvad aksonite kimpudest . Gliiarakkudel on mitmekesised �lesanded, nad moodustavad aksonitele elektrilise isolatsioonikihi, toestavad neuroneid ja nende j�tkeid, kontrollivad ainevahetust vere ja n�rvirakkude vahel. Osa gliiarakke on v�imelised h�vitama n�rvikoesse sattunud mikroobe , omades seega olulist kaitsefunktsiooni. Gliiarakke on n�rvikoes arvukamalt kui neuroneid, ajus on neid enam kui k�mme korda rohkem kui n�rvirakke. N�rvikoe peamine �lesanne on inimese organismi erinevate osade talitluse reguleerimine, koordineerimine ja liitmine �htseks tervikuks. N�rvikude on inimese teadvuse ja vaimse tegevuse kandja. ELUND Elund ehk organ on inimese organismi osa, millel on erip�rane kuju, asend ja talitlus. Eristatakse ��neselundeid ja ��neta elundeid, m�lemad v�ivad koosneda mitmest erinevast koest. N�iteks lihases esineb peale lihaskoe ka n�rvi-, rasv- ja sidekudet. Igal elundil inimese kehas on kindlad �lesanded: s�damel vere pumpamine, neerudel vere puhastamine ja j��kainete eritamine uriini, kopsudel hapniku sidumine neist l�bi voolavasse verre ning s�sihappegaasi eritamine v�ljahingatavasse �hku, k�hun��rmel seeden�rede ja m�nede hormoonide produtseerimine jne. NB! Skeleti- ehk v��tlihaskoe, silelihaskoe ja s�damelihaskoe � hine iseloomulik omadus on kokkut�mbev�ime, nende ehituses ja talitluses esineb aga olulisi erinevusi N�rvikude koosneb n�rvirakkudest ehk neuronitest ja gliiarakkudest
NB! Muutused �he organi v�i elundkonna talitluses kutsuvad esile suuremaid v�i v�iksemaid muutusi ka teiste elundite funktsionaalses aktiivsuses NB! Muutused �he organi v�i elundkonna talitluses kutsuvad esile suuremaid v�i v�iksemaid muutusi ka teiste elundite funktsionaalses aktiivsuses BIOLOOGIA JA F�SIOLOOGIA ELUNDKOND Elundkonna ehk organs�steemi moodustavad samalaadse talitlusega elundid . Inimese keha peamised elundkonnad ning nende p�hilised �lesanded on toodud tabelis 1. Organismi kui terviku h�ireteta toimimiseks on vajalik mitte �ksnes erinevate elundkondade normaalne talitlus, vaid ka nende toimimise omavaheline koosk �la. Tabel 1. Elundkonnad ehk organs�steemid Elundkond Peamised elundid Peamised funktsioonid Kattes�steem Nahk, juuksed, k��ned, higin�� rmed Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellaste s�ntees, eritus , termoregulatsioon N� rvis �steem Pea- ja seljaaju , n�rvid, ganglionid, retseptorid Peamine regulatoorne s�steem, kontrollib k�iki f�sioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone Endokriins�steem Endokriinn��rmed N�rvis�steemi k�rval teine oluline regulatoorne s�steem: ainevahetus , sigimine jms Skeletis�steem Luud, k�hred, sidemed Mehaaniline kaitse, toestus , liikumine, vereloome , mineraalainete �ladu� Lihass�steem Lihased, k��lused Liikumine, kehaasend, termoregulatsioon Hingamiss�steem Kopsud , hingamisteed Gaaside vahetus vere ja v�liskeskkonna vahel, pH regulatsioon S�dame-vereringe s�steem S�da, veresooned , veri Toitainete, laguproduktide, gaaside ja hormoonide transport kehas, kaitsefunktsioon, termoregulatsioon L�mfi s�steem L�mfi sooned, l�mfi s�lmed V��rkehade kahjutustamine organismi sisekeskkonnas, vedelikutasakaalu regulatsioon, kaitsefunktsioon Seedimiss�steem Suu, s��gitoru, magu, sooled, seeden��rmed Toidu mehaaniline ja keemiline t��tlemine, imendumine , j��kainete eritamine Kuses�steem Neerud , p�is, kuseteed Laguproduktide eritamine, pH ja vedelikutasakaalu regulatsioon Reproduktiivs�steem Sugun��rmed, suguelundid Sugurakkude produtseerimine, paljunemine INIMESE ORGANISMI TALITLUS Eespool k�sitleti inimorganismi ehitust selle tundma�ppimise lihtsustamiseks struktuuri erinevate tasandite kaupa. Organism aga talitleb alati �htse tervikuna: muutused �he organi v�i organs�steemi talitluses kutsuvad alati esile suuremaid v�i v�iksemaid muutusi ka teiste organs�steemide funktsionaalses aktiivsuses. N�iteks kehalisel t��l on paratamatu skeletilihaste aktiivsuse t�us v�rreldes puhkeseisundiga. Selle tulemusena suureneb lihaste hapnikuvajadus , mille rahuldamiseks tuleb intensiivistada nii hingamiss�steemi kui ka s�dame ja vereringes�steemi talitlust. Veelgi enam, lihaste t��ga kaasneb suurem soojuse teke, mist�ttu tuleb normaalse kehatemperatuuri s�ilitamiseks aktiveerida ka termoregulatsiooni s�steemi talitlus. Inimese kehaline t��v�ime langeb oluliselt, kui kas v�i �he nimetatud elundkonna talitlust ei �nnestu mingil p�hjusel piisavalt h�sti koosk�lastada teiste s�steemide toimimisega. Inimese organism toimib �htse tervikuna. Vajadus organismi erinevate osade talitluse koosk�lastamise ja koordineerimise j� rele ei kaasne �ksnes kehalise pingutusega. Selleks et organism toimiks normaalselt, �htse tervikuna, peab see koosk�la olema tagatud pidevalt nii stabiilsetes oludes kui ka eksistentsitingimuste muutumisel. SPORDI �LDAINED � I TASE
INIMESE ORGANISMI TALITLUSE REGULATSIOON Inimese organismi erinevate osade talitluse liidavad �htseks tervikuks kaks elundkonda � n�rvis�steem ja endokriins�steem. N�rvis�steem on peamine regulatoorne s�steem inimese kehas, mis kas otse v�i kaudselt kontrollib ja koosk�lastab k�igi teiste elundkondade talitlust. Suures osas realiseerub n�rvis�steemi funktsioon aga endokriins�steemi vahendusel ja toetusel. Ka viimase peamine �lesanne on organismi erinevate osade talitluse koordineerimine, kuid ta t�idab seda rolli, olles ise allutatud n�rvis�steemi kontrollile . Igasugune kontroll, koosk�lastamine ja koordineerimine on seotud informatsiooni vahetamisega. N�rvis� steemis edastatakse informatsiooni elektrilisel teel, n�rviimpulssidena, mis suunatakse sihtkohta (erinevate elunditeni) n� rvide kaudu. Endokriins�steemis seevastu on informatsiooni kandjateks keemilised � hendid � hormoonid �, mis enamasti toimetatakse sihtkohta vere vahendusel. Piltlikult v�ib n�rvis�steemi v�rrelda telefoniv�rguga, mille kaudu on vajaduse korral v� imalik adressaadiga kiiresti �hendust saada ja teateid viivitamatult ning t�pselt edasi anda. Endokriins�steem toimib aga otsekui pudelipost � vette (verre) lastakse suur hulk kindlat s�numit sisaldavaid pudeleid (hormoonimolekule) arvestusega, et varem v�i hiljem m�ni neist adressaadini j�uab. Enamasti reageerib n�rvis�steem muutustele organismi seisundis v�i teda �mbritsevas keskkonnas oluliselt kiiremini kui endokriins�steem. N�rvis�steemi reaktsioon j��b aga enamasti l�hiajaliseks. Seevastu endokriins�steem toimib aeglasemalt, kuid tema reaktsioon kestab kauem kui n�rvis�steemi vastus. Enamiku organismi kudede ja organite talitlus on allutatud �htaegu nii n�rvi- kui ka endokriins�steemi kontrollile. STRUKTUURI JA TALITLUSE VASTAVUSE PRINTSIIP Inimorganismis on k�igil tasanditel rakust organs�steemini v�rdlemisi h�lpsasti m�rgatav struktuuri ja talitluse vastavus, sobivus. N�iteks inimese liikumisv�ime p� hineb lihass�steemi talitlusel. Kogu lihass�steemi � lesehitus , alates raku organellidest ja l�petades lihaskonna kui tervikuga , on maksimaalselt sobiva struktuuriga selle funktsiooni t�itmiseks. Kuigi ka s�da on lihaseline elund, on tema funktsioon skeletilihaste omast selgesti erinev � s�da on eelk�ige lakkamatult toimiv pump. Skeletilihasest selgesti erinev ja just s� damele iseloomuliku talitlusega sobiv on ka s�dame ehitus nii tervikliku elundi kui ka s�damelihase raku ja selle organellide tasandil. P��rates t� helepanu veresoontele, mille vahendusel s�dame poolt liikuma pandud veri k�igi elundite, kudede ja rakkudeni j�uab, on t�heldatav samasugune struktuuri ja funktsiooni vastavus. K�ik rakud, koed, elundid ja elundkonnad, mille talitlust treeningukoormused m�jutavad, kohanevad nende koormustega suuremal v�i v�hemal m��ral. Peamised parameetrid , millest s�ltub treeningukoormuste m�ju kohanemisprotsessidele organismi struktuurides, on nende maht, intensiivsus ja sagedus. NB! Inimese keha erinevate osade talitluse liidavad �htseks tervikuks n�rvis�steem ja endokriins�steem N�rvis�steemis edastatakse informatsiooni elektriliselt, n�rviimpulssidena, endokriins�steemis aga keemilisel teel, hormoonide vahendusel Organismi koostisosade struktuuri ja nende funktsiooni vastavus on inimese keha �lesehituse �ldkehtiv printsiip. Sama �ldkehtiv on printsiip, et struktuurid, mis aktiivselt talitlevad, selle tulemusena �htlasi arenevad ja t�iustuvad ning nende funktsionaalne v� imekus suureneb. Sellel �ldisel n�htusel p�hineb ka treenitusseisundi tekkimine ja are- nemine treeningukoormuste m�jul
BIOLOOGIA JA F�SIOLOOGIA NB! PEAT�KIS ESINEVAD M� ISTED Anatoomia �petus inimese ja loomade kehaehitusest Elund organismi osa, millel on erip�rane kuju, asend, ehitus ja talitlus Elundkond samu funktsioone t�itvate elundite terviklik s�steem F�sioloogia �petus elutegevusest ja selle regulatsioonist Kude teatud t��pi rakkude ja rakuvaheaine kogum, mis erineb nii struktuurilt kui ka talitluselt teistest samalaadsetest kooslustest Organ vt elund Organell raku kindla struktuuri ja funktsiooniga koostisosa, pisielund Organs�steem vt elundkond Rakk iseseisvaks eksisteerimiseks v�imeline elusaine �ksus. Eristatakse ainurakseid ja hulkrakseid elusolendeid. Inimorganism on hulkrakne , rakk on inimese keha elementaarne ehituslik �ksus Spordif�sioloogia f�sioloogia haru, mis k�sitleb organismi talitlust kehalisel t��l ning regulaarsete kehaliste koormustega kohanemise ehk treenituse tekkimise f�sioloogilisi mehhanisme Kordamisk�simused: 1. Kirjelda l�hidalt raku peamisi organelle ja nende p� hilisi funktsioone. 2. Kirjelda l�hidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. 3. V� rdle skeleti- ja silelihaskudet nende paiknemise ja talitluse alusel inimese organismis. 4. Kirjelda l�hidalt, kuidas on tagatud v�ga paljudest erinevatest struktuuridest koosneva inimorganismi talitlus �htse tervikuna. SPORDI �LDAINED � I TASE