Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku
pevasest energaikulust kaetaks nende arvel u. 60 %. Seedetraktis lhustatakse s. monosahhariidieks, peamiselt glkoosiks, mis kantakse edasi maksa. Taimne toit: Trklis; Roosuhkur e. sahharoos Piimasuhkur e. laktoos Linnasesuhkur e. maltoos Puuviljasuhkur e. fruktoos Loomne toit : Loomne trklis . glkogeen 30. SSIVESIKUTE L. ORGANISMIS: 1. philine energiaallikas; 2. struktuurne funktsioon membraanide ja retseptorite struktuurikomponendid, 3. tugifunktsioon luukoe ja rakuvaheaine komponendid; 4. varufunktsioon glkogeen maksas ja lihastes ; 5. toitefunktsioon laktoos piimas, lehmal 3,8-4,8%, inimesel 7%; 6. biosnteesiks vajalik komponent nukleiinhapete ja aminohapete, glkolipii 7. osmootse rhu ja ioonide sidumise regulatsioon teatud ssivesikute negatiivse laengu ja hdrofiilsete omaduste tttu; 8. mehhaaniline kaitsefunktsioon limade heteropolsahhariidid, veresoonte, bronhide, liigeste, soolestiku pinna kaitse. 31. HPERGLKEEMIA, HPOGLKEEMIA, TEKKE PHJUSED:
paljunemist ja omavahelist infovahetust). Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. Arvatakse, et inimese keha koosneb 1014 rakust. Erinevate rakkude suurus varieerub 5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala suhetega. See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. Suurim rakk on jaanalinnu munarakk (rebu): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim rakk on mükoplasma (ainurakne bakter 0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad rakud on munarakk ja närvirakk, kõige väiksem aga vererakk - lümfotsüüt. Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on nende põhistruktuur ühesugune
- Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele; järglased vajavad hoolitsust pikaks lapseeaks. - Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied
HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond.See tagatakse organismi talitluse neuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. Organismis toimub keha omaste ainete moodustamine biosünteesilistes reaktsioonides. Jääkained eritatakse organismist. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude Lihaskoe talitluses on kokkutõmbumine e. KONTRAKTSIOON. Kokkutõmbumine toimub müofibrillide abil. Lihaskoe liigid: sile lihaskudekäävjad rakud(müofibrillid) Ühe tuumalised.(maos)ei allu meie tahtele
Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73, Kõik organismid koosnevad rakkudest Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole! Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed, kes koosnevad ainult ühest rakust. Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest. Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole
d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma 15.Lõpeta järgmine lause. Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub... meioosi esimese jagunemise profaasis 16.Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes? Hüpotooniline lahus 17.Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle? Mitokonder 18."Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks." „Väär“. 19."Plasmamembraani fosfolipiidid paiknevad kahe kihina
neuron närvirakk; neuronit iseloomustavad pikad jätked närvikude kude, mis suudab vastu võtta ärritusi, neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada närvisüsteem elundkond, mis vahendab ja töötleb informatsiooni ning reguleerib organismi talitlust piirdenärvisüsteem närvirakkude kimpudesse ühinenud neuriidid ehk närvid, mis ühendavad kesknärvisüsteemi kõigi keha piirkondadega rasvkude sidekoeliik, mille moodustavad rasvaga täidetud rakud ringeelundkond elundkond, mis transpordib kehas aineid; süda, vere- ja lümfisooned ripsepiteel epiteelkoeliik, mille pinnal asuvad ripsmed seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit seedimine toidu lagundamine keharakkude poolt omastavateks molekulideks sidekude hajusalt paiknevate rakkudega kude, mis ühendab teisi kudesid ja toetab elastseid kehaosi sigimiselundkond elundkond, mille abil saadakse järglasi
loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks. Kõhrkude on elastne, luukude kõva ja ainult veidi elastne. Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku,
tusvahendiga sama vastutustundlikult ümber käia suudaks kui arst ravimitega. 5 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! INIMESE ORGANISMI EHITUS Põhilised struktuu- Inimese organismi ehitus on keerukas ning seda kõikehaaravalt ja korraga kirjel- ritasandid on rakk, dada ning tundma õppida on praktiliselt võimatu. Seepärast on otstarbeks esiteks kude, elund, elund- eristada organismi struktuuri tasandeid, püüda mõista eri tasanditele kuuluvate kond ja inimese struktuuride ehituse põhijooni ning tasandite omavahelisi seoseid. Põhilised ini- keha tervikuna mese organismis eristatavad struktuuritasandid on rakk, kude, elund, elundkond ja organism kui tervik. RAKK
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides
(vees lahustuvad suhkrud, aminohapped) mulla mikroobide poolt, keda iseloomustab kiire kasv (lhike generatsiooniaeg- r-strateegid, kopiotroofid), 50% ssinikust assimileeritakse. (2. etapp) Seejrel hakatakse kasutama keerukama struktuuriga komponente (tselluloos) ja protsessis osalevate mikroobide arvukus vheneb. Peamisteks lagundajateks on nd K-strateegid vi oligotroofid). Lagundamise kiirus vheneb. Lagundamisprotsessi kigus tekivad CO2 ja uued mikroobide rakud. See uus mikroobne biomass on omakorda substraadiks mikroobidele. 50% ssinikust assimileeritakse. Lagundamise viimases etapis lagundatakse jrelejnud substraati, mis sisaldab palju ligniini ja on seetttu resistentne. 1/3 ssinikust assimileeritakse. Taimejnuste mikrobioloogilisel lagundamisel jb vike osa algsest substraadi ssinikust muudetud kujul mulda ja seda nimetakse mulla orgaaniliseks aineks (MOA). MOA mjutab oluliselt mulla keemilisi
5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. Ainuraksetel närvisüsteem puudub (selle asemel erinevad orgaanilise aine molekulid välismembraanis) Eluslooduse organiseerituse tasemed: 1. Molekulaarne tase teadus molekulaarbioloogia. Biomolekulid nt. sahhariidid 2. Rakk esmane tase, kus ilmnevad kõik elu omadused rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. Eukarüootne rakk päristuumne Prokarüootne rakk eeltuumne 3. Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega teadus, mis uurib kudesid on histoloogia. Neli koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude 4. Organ e. elund kudede kogum, mis täidab kindlat funktsiooni. 5
Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus. Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem. Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke. Rakud on omavahel tihedas seoses ning moodustavad mitmesuguste ülesannetega struktuure. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud moodustavad 1 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo koe. Koed on organismis tihedalt seotud ja põimuvad üksteisega
DNA viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus. Dominantne tunnus - fenotüübiline tunnus, mida määrav alleel avaldub heterosügootses olekus. Downi sündroom - inimesele kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest (genoommutatsioonist). Tuleneb 21. Kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi. Eeltuumne rakk (prokarüootne) - rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma membraansete organellide puudumine. Eesti keskkonnastrateegia 2010 - Riigikogu poolt 2005. a. Heakskiidetud dokument, mille eesmärgiks on Eesti elanikkonda rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, millega ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Eesti looduskaitseseadus - Riigikogu poolt 2004. a. vastu võetud seadus, mille
9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv super peal, ülal, kohal, üli-, liig-, peal tsentraalne kesk-, keskne tsüanoos naha või limaskestade sinakaspunane värvus vaskulaarne veresoontega seotud venoosne veenidega seotud 2. Rakk (W. Nienstedt, jt Inimese anatoomia ja füsioloogia, Medicina, 2001, lk. 24-49) Inimorganism koosneb rakkudest ja rakuvaheainest. Arvatakse, et inimrakke on umbes 1014 . Rakuõpetus ehk tsütoloogia on õpetus raku ehitusest ja funktsioonist. Rakk on elementaarne elussüsteem, mis on kõikide taimsete ja loomsete organismide ehituse, arengu ning elutegevuse aluseks. Rakk on vähimaks ühikuks, millel on elusa aine (mateeria) omadused ainevahetus, ärrituvus, liikumine ja paljunemine
B) DNA see on teiste valikute koostis C) C Hüljes ainus püsisoojane Ül 3 Organismi t on piisav ja ei sõltu välistemperatuurist Ül 5 A) Kastanimuna moodustub sugulisel teel. B) Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid, mis sisaldavad geene. C) Viirused on elus ja eluta looduse piirimail olevad. Ül 6 Hingamine 1.2 Elu organiseerituse tasemed Molekurlaarne tasand molekulaar bioloogia uurib elu molekulaarsel tasandil. Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude Teadusharu mis uurib kudesid on histoloogia.
Simpansil ja inimesel on pärilikest tegureist ühiseid umbes 98,4%. Struktuuri ja funktsiooni lahutamatuse printsiip teatud tüüpi struktuur on kujunenud konkreetset funktsiooni täitma, teeb oma omadustega funktsiooni võimalikuks. Inimkeha 6 tasandit: 1. Keemiline tasand aine aatomid ja molekulid, energia ja liikumise tekkemehhanismid 2. Rakuline tasand väikseim elus üksus kehas, elu algelement 3. Koe tasand kindla funktsiooniga rakkude ja rakuvaheaine kogum 4. Elundi tasand eri kudedest moodustunud spetsiifilise funktsiooni ja struktuuriga elundsüsteemi element 5. Elundsüsteemi tasand mingi funktsiooni täitmisel koostööd tegevate elundite kogum 6. Organismi tasand hõlmab üheks funktsionaalseks tervikuks kõik organismi elu teenindavad elundsüsteemid ja ka keha ja vaimu (psüühika) Elutähtsad füsioloogilised funktsioonid:
valgusenergia abil (fotosüntees) Biomolekulid – ained, mis ei moodustu väljaspool organismi heterotroofid – vajavad energiaks orgaanilist ainet Sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped : DNA, RNA 4) 3. punkt -> stabiilne sisekeskkond 2) Rakuline tase – TSÜTOLOOGIA püsiv temperatuur (imetajad ja linnud on ainsad püsisoojased Rakk – kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu organismid, teised on kõigusoojased) omadused. püsiv happesusreaktsioon e. pH ainuraksed – bakterid, protistid püsiv aineline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside hulkraksed – taimed, loomad, seened
Ühe motoorse ühiku stimuleerimine põhjustab nõrga kontraktsiooni terves lihases. Kokkutõmme (tõmblus) koosneb kolmest faasist: latents- paar ms pärast stimulatsiooni kuni erutuse/kokkutõmbe ilmumiseni. Kontraktsioon- ristsillad on aktiivsed, lihas on lühenenud, kui pinge on piisavalt suur ületamaks laengut. Lõdvestus (puhkeperiood)- Ca2+ pumbatakse tagasi sarkoplasmaatilisse retiikulumi ja lihas pinge alaneb basaalsele tasemele.Lihasrakk koosneb - Lihasfiiber ehk rakk, on sisse pakitud endomüüsiumi poolt. Lihaskimpe ümbriteb perimüüsium. Epimüüsium katab kogu lihast. Lihaskiu membraani nim sarkolemmiks , tsütoplasmat sarkoplasmaks ja ER=SR (müofiiber). Kontraktiilseks üksuseks müofiibris on sarkomeerid, Need koosnevad aktiinist (peened- troponiin, tropomüosiin) ja müosiinist (paksud filamendid). Sarkomeeris on M,H,Z- jooned ja A,I vöödid. Aktiin libiseb müosiini suhtes ja lihas lüheneb. Lihaskude moodustab täiskasvanud inimese massist 40-50%
Robert Hooke, Anthony van Leeuwenhoek, K.E.von Baer, Grew (taimede mikroehitus), Malpighi (loomade mikroehitust, võttis kasutusele koe mõiste), Purkinje (loomarakkudes tuumi), Brown (taimerakkude tuumi), Purkinje (protoplasma) Klassikalise rakuteooria teke 1930ndatel. 1838 -– M. Schleiden (taimed on rakulise ehitusega), 1839 - Th. Schwann (loomad on rakulise ehitusega), 1858 – R. Virchow (sõnastas rakuteooria reegli: iga rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel) 2) II etapp rakustruktuuri täpsem uurimine fikseeritud rakuga. 1866 – Haeckel väitis, et raku tuum (1831) vastutab pärilike omaduste säilitamise ja edastamise eest, 1866 – 1888 – kirjeldati mitoosi, meioosi (van Beneden ja Weismann), kromosoome (1842, K. von Nägel) ja nende osa raku jagunemisel, 1880 – 1883 – plastiidide avastamine ja
ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism.
mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas
iseloomule. · Hulkraksed kasutavad närvisüsteemi ja meeleelundeid ... kuid molekulaarne mehhanism on sama · Taimed reageerivad valgusele ja ööpäevarütmile ... ja pööravad oma lehti, varsi ja õisi. 8. Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. · Mittekohastumisele järgneb väljasuremine Eluslooduse organiseerituse tasemed. · Molekul Kus leidub biomolekule, leidub ka elu. · Organell Rakustruktuurid, millel on kindel ehitus ja talitlus, mis moodustuvad ainult rakkudes ja saavad ainult seal oma funktsioone täita. · Rakk Esimene tase, kus ilmnevad elu kõik omadused. Eriti selgelt avaldub ainuraksetel, hulkraksetel on eri funktsioonid eri rakkude vahel ära jaotatud. · Kude Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. Põhitüübid inimesel: epiteelkude, lihaskude, närvikude, sidekude.
Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena toimivad valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan on imeõhuke, selle pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. Membraan kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja energiavahetusel. Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. Raku paljunemine. Mitoosi faasid: 1 PROFAAS 2 METAFAAS
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
elundeid. Nende kuju võib olla erinev, kuid nad paiknevad tihedalt üksteise kõrval. 2. side-ja tugikude-seovad teisi kudesid ja rakke üksteisega ja toetavad neid. Üksteisest paiknevad nad üsna kaugel. Rakkudevahelist ruumi täidab vaheaine, mis võib olla tahke(luu vaheaine), vedel(vereplasma) või elastne(kõhre vaheaine). Sageli on vaheaines ka kiude, mille tõttu on nende kudede tõmbetugevus suur. 3. lihaskude-talle on omane liigutustalitlus ning lihaskoe rakud on võimelised kokku tõmbuma. 4. närvikude-koosneb närvirakkudest, millest on moodustunud peaaju, seljaaju ja kõik närvid. Närvikude võtab vastu ärritusi ja juhib närviimpulsse. Närvirakkude jätked on ühenduses teiste närvirakkudega ja moodustavad impulsse juhtiva võrgustiku. 2. ELUNDID ja ELUNDKONNAD Iga elund koosneb kudedest ja need omakorda rakkudest. Sarnase ehituse ja talitlusega koed moodustavad elundi.
Pärasoole lõpposa asetseb retroperitoneaalselt, on kaetud adventitsiaalkestaga ning laieneb seal ja hobusel, moodustades pärasooleampulli. Päraku- ehk anaalkanal on soolkanali lühike lõpposa.Pärakukanal lõpeb välismaailma pärakuga. Päraku sulgumist reguleerivad välimine ja sisemine pärakusulgur. 12. Maks ja pankreas Maks on lakteeriva lehma udara kõrval organismi teine suurim nääre. Maks on väga mitmekesise talitlusega elund. Kaksteistsõrmikusse suunatava sapi kõrval produtseerib maks valgu lõhustumisproduktina kusiainet ja kusihapet, muudab verre sattunud mürkained kahjutuks, toimib veredepoo-organina, võtab osa mikroobse infektsiooni vastasest tõrjest ning tal on tähtis osa orgaaniliste toitainete ümberkujundamises. Lootel ka vereloomeorganiks. Maks paikneb vahetult diafragma taga, seostudes sellega kolmnurksidemete, pärgsideme ja sirpsideme varal. Enamik maksast asetseb
kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk Mikroskoopiline elusaine üksus; elusaine väikseimad üksused , mis suudavad oma olelust jätkata ka teistest sõltumatult ja mis sigimisel moodustavad endataolisi. Koosnevad kerajast või ovaalsest tuumast ja seda ümbritsevast rakukehast e. tsütoplasmast. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Paljunevad jagunemise teel. Palja silmaga nähtamatud. 25. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese
Aktiveerib energiaresursi taastamisele ________________ Organismi liikumise ja kehahoiaku funktsiooniga seoses olev nähtuste kogum ___________ Motoorne funktsioon, mis tagab vajaliku kehahoiaku gravitatsiooniväljas _______________ Motoorne funktsioon, mis avaldub kindla suunitlusega tahtelistes liigutustegevustes ______________ 10 Raku ehituse osa Ülesanne 1.2 Rakk Täida tabel. 1.3 Koed Kirjuta pildi alla koe tüüp ja nimeta funktsioon. 11 1.4 Elundkonnad Täida lüngad. Kindlat ülesannet täitvaid organismi osi nimetame _______________. Need koosnevad erinevatest _______________. Elundid moodustavad _______________, mis täidavad koos ühiseid ülesandeid. Inimese elundkondadeks on ________- ja _______________, mille
-> tekib urineerimine Mõisted: Diurees - kuseeritus Glükosuuria - suhkrukusesus, suhkru leidumine uriinis Hematuuria - punaliblede rohke sisaldus kuses, verikusesus Proteiinuuria - valgu esinemus uriinis Polüuuria - liigkusesus Oligouuria - eritatava uriini vähesus Anuuria - kuse eritumise lakkamine, kusetus Nüktuuria - öine sage urineerimine VERI On vedel sidekude. erineb teistest kudedest seetõttu, et rakuvaheaine (plasma) on voolav. Transpordib selles lahustunud aineid ja ka rakke organismi ühest otsast teise Verest saab määrata mitmeid aineid, mille kaudu saadakse teavet organismi ainevahetusest Verefunktsioonid: 1) Transpordifunktsioon O2 kudedesse; CO2 kudedest kopsudesse Toitained Ainevahetuse jääkained Kehaomaste toimeained Suure soojusjuhtivusega; jaotab ainevahetuses tekkinud soojust 2) Kaitsefunktsioon Haigustekitajas ja võõrkehad
elukooslus rohumaaviljeus Populatsiooni Populatsioon Populatsioonigeneetika, Sordi- ja tõuaretus, line populatsiooniökoloogia, jahindus , kalandus evolutsiooniõpetus Organismiline Organism, organ, Botaanika, zooloogia, nende harud, Taime- loomakasvatus, kude geneetika jt meditsiin Rakuline Rakk, organell Rakuõoetus ehk tsütoloogia, Miktobioloogia bakterioloogia rakendusalad Molekulaarne Molekul, viirused Molekulaarbioloogia, viroloogia Biokeemia rakendusalad Bioloogia Page 2 Anorgaanilised ained ekh keemiline koostis 7. september 2009. a. 13:51 Muud ained: · Kaltsium · Magneesium · Raud · Fosfor · Tsink · Naatrium · Kaalium