Safety on the road: it is not difficult to ensure in school areas March 29, 2009 by Ülo Kaart Road safety aims to reduce the harm (deaths, injuries, and property damage) resulting from crashes of road vehicles. Harm from road traffic crashes is greater than that from all other transportation modes (air, sea, space, off-terrain, etc.) combined. Million people are killed on the world's roads each year. Unfortunately it includes school children as well. Is it really that hard to ensure safety in school areas? Why youngsters have to suffer because of lausy drivers? School children have been in great danger since there have been cars but it has grown throught time because of the big number of drivers. The more there are people, the more there are drivers, the more are cars and the biggers is the possibility of accidents. Road traffic crashes are one of the world's largest public health and injury prevention problems. The problem is ...
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal metsade sees. Kuna tegu on suhtleiselt rahuliku kohaga kus politsei veriti kimbutamas ei käi siis sõidetakse seal metsades palju vanage logude mõne tuhane eest ostetud põlluralli autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul. Teede peal on asi palju paremaks läinud enam ei ole niipalju kruusateid...
docstxt/15477504416522.txt
The square in front of Tallinn's Town Hall functioned as a marketplace for centuries, dating back to times even before the Town Hall itself was built. Through the years this served as a place of celebrations as well as executions. Today the square remains a cultural focal point for the city. In summer, it's filled with outdoor cafés and is home to countless openair concerts, handicraft fairs and medieval markets. In winter, an annual Christmas Market enchants the crowds on the square, as does the town's Christmas tree (a tradition whose roots stretch back to 1441), which stays up for a month or more. Town Hall Square has also become the traditional centre of the Old Town Days festival, a modern version of a medieval carnival. Traditions from the Middle Ages are kept alive here, including parades, a knights' tournament, a parrotshooting contest and the election of the May Count. Tallinn`s late Gothic Town Hall building is one of...
Aasristik Trifolium pratense Aasristik ehk teisisõnu metsik punane ristik, millest on aretatud põllukultuur - punane ristik, kasvab igal pool: puisniitudel, niitudel, karjamaadel, võsastikes, teeservadel, põllupeenardel ja elamute ümbruses. Aasristik on mitmeaastane rohttaim, tal on 2-5 tõusvat vart, noores eas on need sõlmkohtade alt karvased, hiljem hõredakarvased. Juured on tugevad, paljude külgjuurtega. Lehed on kolmetised, pealt helerohelised, punakaspruuni laiguga keskel. Alumised lehed on pikarootsulised ja moodustavad sageli kodariku, ülemised lehed lühirootsulised. Abilehed on munajad, sulglehekesed äraspidimunajad või elliptilised. Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti. Aasristik õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse aasristiku õisi koos ülemiste lehtedega. Neid kogutakse õitsemise algul ja kuivatatakse kohe varjus, katusea...
Rakvere Gümnaasium 6.b klass Tim Leesnurm MUISTNE HIINA Referaat Juhendaja: Urve Peintjärv Rakvere 2011 Hiina asend ja loodus Hiina asub Aasia idaosas Vaikse ookeani rannikul. Hiinat läbivat mitmed suured jõed, mis saavad alguse Tiibeti mägismaalt ja suubuvad ja suubuvad Vaiksesse ookeani. Tähtsamad jõed on Huang He e Kollane jõgi ja Jangtse e sinine jõgi. Mägesid jõgede ümbruses kattis vanaajal mets. Põlluharimine Põlluharimine sai alguse Huang He orus rohkem kui 2000 a eKr ja levis sealt ka mujale Hiinasse. Algul kasvatati hirssi, kuid kui hakati tammisid ehitama kasvatati ka riisi rohkem. Riis vajab kasvamiseks palju vett. Kasvatati ka sigu,veiseid ja lambaid. Kasvatati ka siidiusse. Nende niidist kooti siidi. Siidi tegu hoiti saladuses. Tekivad riigid Umbes 1700 a eKr takkisid Huang He orus mitmed linnad. Elanikud oskasid teha pronksist relvi ja tööriistu. Arvatavasti tekkis ...
Rooma kunst 14.12.2016 I aastatuhandel eKr tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed, briljantsed organiseerijad. Karmid seadused ning tugev sõjavägi. Ligi 1000 aasta jooksul tagasi Rooma impeerium Vahemeremaadele suhtelise rahu ja stabiilsuse. Teiste rahvaste mõjutused: 1. Riigi südamik – praegune Itaalia – oli algselt madalamal kultuuritasemel kui mõned vallutatud alad. 2. Palju võeti üle etruskidelt, kõige enam aga kreeka kultuurist. Kreeka mõjud: 1. Väidetakse, et kui roomlased vallutasid Kreeka sõjaliselt, siis kreeklased alistasid Rooma kultuuriliselt. 2. Kreeka kunst- kreek...
5 M¨ a¨ aratud integraal 5.1 M¨ a¨ aratud integraali mo ~iste Olgu funktsioon y = f (x) m¨a¨aratud l~oigul [a; b]. Jaotame l~oigu [a; b] suvalisel viisil punktidega x1 , x2 , ... xn-1 n osal~oiguks, kusjuures a = x0 < x1 < x2 < . . . < xk-1 < xk < . . . < xn = b. Tekkinud osal~oigud on [xk-1 ; xk ], kus k = 1, 2, . . . , n. T¨ahistagu xk = xk - xk-1 k-nda osal~oigu pikkust. Edasi valime igalt osal~oigult t¨aiesti suvalise punkti k [xk-1 ; xk ], k = 1, 2, . . . , n, ja moodustame korrutised f (k )xk . Liites need korrutised, saame summa n sn = f (k )xk , k=1 mida nimetatakse funktsiooni f (x) integraalsummaks l~oigul [a; b]. Jaotuspunktid x1 , x2 , . . . on...
TÕESTUSED, TULETUSKÄIGUD, PÕHJENDUSED!!! 23. Funktsiooni muudu esitus diferentsiaali ja jääkliikme summana y = f'(a)x + , kus = r(x)x Kuidas käituvad diferentsiaal ja jääkliige argumendi muudu x suhtes, kui x läheneb nullile? (tõestada!). funktsiooni muut y koosneb kahest liidetavast, millest esimene on diferentsiaal dy = f'(a)x ja teine on . M~olemad liidetavad on l~opmatult kahanevad protsessis x 0. V~ordleme neid suurusi x suhtes. Esiteks, eelduse f'(a) 0 p~ohjal saame lim dy x= lim f'(a)/x* x= lim f'(a) = f(a) 0. x0 x0 x0 Teiseks kehtib lim / x = lim r(x)x /x = lim r(x) = 0. x0 x0 x0 N¨aeme, et esimene liidetav, so diferentsiaal dy on sama j¨arku l~opmatult kahanev suurus kui x ja teine liidetav on k~orgemat j¨arku l~opmatult kahanev suurus x suhtes. J¨arelikult v¨aikese x korral hakkab diferentsiaal funktsiooni muudu avaldises domineerima. Seet~ottu v~oime lugeda diferent...
TÖÖLEHT NR. 2 - EGEUSE KUNST Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 a. e.Kr. Egeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst, mis kestab umbes aastani 1200 e. Kr.. Egeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest . Tänu headele merelistele tingimustele oli Egeuse mere piirkond sobiv laevadega kaubandamiseks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad - Kaubandus , kalandus ja mererööv . Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega . ilma kunstliku niisutuseta. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisavaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates , millest tähtsam oli Mükeene linn. Seepärast Nimetatakse Egeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstik...
Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil lheb W. Scott le proosale ja hakkab kirjutama ajaloolisi romaane, mis moodustavad kige vrtuslikuma osa tema loomingulisest prandist. W.Scotti tuntuimateks romaanideks on "Waverley", "Puritaanlased", "Montrosei legend", "Ivaohoe", "Kenilworth", "Quentin Durward" jt. Scott ei kujutanud oma romaanides kaasaega. Ta hendas oma teostes realistliku taustakirjelduse pneva, ajaloolises mbruses eriti lummava romantilise seiklusega. Tema tegelasgalerii on kirju: talupojad, maarentnikud, himupealikud, likud, kerjused, rndurid ja mustlased. oti-tskli romaanides oli thtsaimaks tunnusjooneks see, et peategelased paistavad vhem silma kui vrvikalt kujutatud krvaltegelased. Scotti romaanide tegevus toimub ajaloolistes kohtades. Sageli oli tegu kahe vastaspoole konfliktiga. Romaane kirjutades lhtus a kindlatest nuetest: ajalooline tpsus, ajaloolise
Funktsiooni piirv¨ a¨ artuse arvutamise n¨ aidis¨ ulesaded N¨ aide 1. Leida piirv¨aa¨rtus x2 + x + 1 lim . x-1 x2 - x + 1 Lahendus. Vaadeldav funktsioon on elementaarfunktsioon ja punkt x = -1 kuulub tema m¨aa¨ramis- piirkonda. Seega x2 + x + 1 1-1+1 1 lim 2 = = . x-1 x - x + 1 1+1+1 3 N¨ aide 2. Leida piirv¨aa¨rtus 1 - 3 x2 + 1 ...
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfu...
EESTI GEOLOOGILINE EHITUS Eesti paikneb Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. http://quake.wr.usgs.gov/research/structure/CrustalStructure/database/type.html Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Arold, I., 2005. Eesti maastikud. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. Photo 13. The historically known Aruküla caves near Tartu where since 1831 large placoderms and other Devonian fishes have been excavated. Photo by Ü. Heinsalu and E. Mark-Kurik. Holotseen - turvas, jõe-, järve- ja meresetted, samuti luiteliivad jne Kvaternaar purdsetted Pleistotseen - moreen, jääjärve ...
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS 90-E IIDOL: KURT COBAIN Referaat Juhendaja: Gumenjuk Svetlana Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2013 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Lapsepõlv ja noore elu........................................................................................... 4 «Nirvana».............................................................................................................. 5 Eraelu.................................................................................................................... 6 Narkootikumid ja surm.....................
Esimene neist moodustab erinevatele elunditele tugistruktuure, pakub neile kaitset ning tidab nende vahele jvat ruumi. Tihe sidekude sisaldab vrreldes kohevaga rohkem erinevaid kiude ning vhem rakke, ta moodustab kluseid, sidemeid ja teisi elundeid mbritsevaid sidekoelisi kirmeid. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paiknevad rakud tihedasti ksteise krval ning rakuvaheainet on vhe. Rasvkude paikneb inimese kehas peamiselt nahaaluses kihis ning siseelundite mbruses. Rasvkoe rakud on tidetud valdavalt rasvaga. Kuna rasv on halb soojusjuht, on nahaalusel rasvakihil suur thtsus inimese kehatemperatuuri silitamisel. Siseelundite mbruses paiknev rasvkude aga pakub neile kaitset ning fikseerib nad kindlasse asendisse. Rasvkoes sisalduv rasv kujutab endast suurimat energiavaru inimese kehas. Khrkude on elastne ja vastupidav sidekoe vorm. Haliin- ehk klaaskhr katab luude liigespindu ning muudab need libedaks, ta moodustab ka nina elastse toese
SIGUR Sigur pole meie põline looduslik taim. Seda tõestab näiteks kasvõi see, et me ei leia teda looduslikust taimekooslusest. Alati kasvab ta kuskil lagedamal jäätmaal, jalg-, auto- või raudtee serval, majade ümbruses. Ta on nagu üks teiste taimedega sobimatu asukas. Kuid siiski ta püsib meie looduses. Sageli võib teda leida koos nurmikate või teiste kõrrelistega, aga ka suure teelehega. Kust see taim siis meie loodusesse ära eksis, leidmata siin õiget kohta? Selle seletamiseks peame teadma mõnda siguri kasutamisest. Nimelt on tal maa all peidus pikk ja jäme lihakas juur. Loomulikult on inimesed õppinud sellist andi kasutama. Kuid seda kasutati sellisel huvitaval eesmärgil, kui kohvi aseaine saamine. Kui siguri juured ära kuivatada ja siis peeneks jahvatada, saame pruuni "kohvipulbri". Sellest valmistatud jook on tumepruun, mõru ja üpris kibe "sigurikohv". Kindlasti teate, et väga paljudele inim...
Metsavennad Eesti, Läti ja Leedu olid 1940. aastail Punaarmee poolt okupeeritud. Sellest ajast varjas end metsades endisi riigitegelasi või sõjaväelasi, kes oleks muidu vangistatud. Rohkelt hakati ennast metsas varjama pärast massiküüditamist 14. juunil 1941. Kui Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alustati sõjategevust, läks Eestis rohkesti relvadega mehi metsa, et aidata kaasa Eesti vabastamisele bolsevistliku võimu alt. Esimesed kokkupõrked metsavendade ja Punaarmee vahel toimusid juba 22. juunil 1941. Suvesõja käigus vabastasid metsavennad Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti. Suuremad võitlused toimusid Timmkanali ümbruses ja Tartus, kus metsavennad 10. juulil 1941 alustasid Tartu ülestõusu. Alates 3. juulist 1941 moodustati metsavendadest Omakaitse. Nõukogude armee okupeeris endiselt iseseisva Eesti, Läti ja Leedu 1944-1945. a.-l. Järgnevatel aastatel, kui stalinistlikud repressioonid tugevnesid, pei...
Maali analüüs Maal „Maastik Ikarose kukkumisega“ on maalitud Pieter Brueghel'i poolt 1558. aastal. Kunstiteos on madalmaade kunstile vastavalt maalitud õlivärvidega lõuendile, mis on paigutatud puidule. Maali kuju on horisontaalne, mille suuruseks on 73,5x112 sentimeetrit. Maalil on meeleolu sünge ning töine, pole kujutatud midagi, mis vaatajat peaks rõõmustama. Esmapilgul jäävad silma kaks tööd tegevat talupoega, üks kündmas ning teine lambakarja keskel. Kaugemal on kujutatud merd ning selle ümbruses asuvaid asulaid. Detailsemalt vaadates jääb silma maali paremas nurgas asetsev valge kuuega inimene, kes arvatavasti on kalur. Temast veidi eemal on ujuv inimene, keda poleks ilmselt ilma maali nime teadmata osanud otsidagi. Värvikasutus on huvitav. Maapealse looduse kujutamisel on kasutatud tumedamaid värve ning mida taeva ja päikese poole, seda elavamaks lähevad värvid. Justkui sealt läheks edasi tei...
Prantsusmaa Prantsusmaa rahvastiku keskmine tihedus on 108.09 ruutkilomeetri kohta. Sarnane rahvastiku tihedus on veel Indoneesias,Portugaalis,Slovakias,Ugandas. c) Iseloomustage ja analüüsige kaardi põhjal rahvastiku paiknemist valitud riigis. Millised neist teguritest ja kuidas on mõjutanud rahvastiku paiknemist valitud riigis? Prantsusmaa rahvastik on tihedam mereäärsetes paikades. Prantsusmaa on Lääne- Euroopa väikseima asustustihedusega ja suurima pindalaga riik. Kuusnurgakujulise Prantsusmaa maastik on vaheldusrikas: seal on kõrgeid mägesid ja lauskmaid, viinamarjaistandusi orgudes ja männimetsi, mis palistavad kilomeetrite viisi supelrandade liivadüüne.Eriti tihe asustus on pealinnas Pariisis ja selle ümbruses ning Vahemere äärses piirkonnas kuna seal on elutingimused soodsamad. Nt: Parem töö ja elukoht. Prantsusmaal on kolm kliimatüüpi: okeaaniline läänes, mandriline idas, sisemaal ja ...
Iseseisev töö Kuusisto, S. ( 2000) Pimedate planeet. Tallinn: Tänapäev 1. Raamat räägib meessoost isikust, nimega Stephen, kellel on nägemispuue. 2. Seda raamatut lugedes, saab teada, miks võib tekkida nägemispuue ( nagu antud tegelasel) ning miks oli viiekümnendatel ja kuuekümnendatel palju lapsi sündinud nägemispuudega. Raamat räägib nägemispuudega inimesest, kes nägi ja orienteerus põhiliselt varjude, valguse abil. Samuti ka tema elust- lapsepõlvest, kooliajast, probleemidest, esimesest armastusest, konfliktidest ,seiklustest ja suhtlemisest teistega. Ta on väga avatud suhtleja, tema suhtlusringkonnas on nii tavainimesi kui ka tähtsaid inimesi ja teadlasi. Vaatamata sellele, et tal on nägemispuue, lõpetab ta edukalt Ülikooli. Tal oli häbi tunnistada ühiskonnale, et ta on puudega, näiteks ei kasutanud ta pikemat aega pi...
Barokk 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab maaliline, iseäralik, korrapäratu, ülepaisutatud, meeletu rikkusega kaunistused. Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Alguse sai Itaaliast. 3. Seleta mõisted ja too näited: *kunstide süntees- kus arhitektuur ja skulptuur, maalikunst moodustab ühtse piduliku terviku. *stukkdekoor- Stukkdekoori on kasutatud ajast aega nii paleede kui mõisate dekoreerimisel. Stukkdekoor annab ka ultr...
Ülesanded. 1. Kuidas seletada näitlikult, et temperatuuri tõustes metallide takistus suureneb? 2. Elektromagnet on valmistatud vaskjuhtmest. Vase temperatuuritegur α = 0,004 1/K. Toatemperatuuril 20° C oli elektromagneti mähise takistus 2 Ω. Pärast pikaajalist töötamist aga 2,4 Ω. Millise temperatuurini mähis soojenes? 3. Kui suur on järjestikahela takistus, kui järjestikku on ühendatud viis 4 Ω tarvitit? 4. Kui suur on ahela takistus, kui rööbiti on 12 Ω ja 4 Ω tarviti? Korda mõisted Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega...
mis avaldub valemiga P1 (x) = f (a) + f (a)(x - a). Funktsioon P1 (x) koos oma tuletisega langeb punktis x = a kokku funktsiooniga f (x), st P1 (a) = f (a) , P1 (a) = f (a). Lineaarfunktsiooni ehk esimese astme pol¨ unoomi P1 (x) graafik on sirge. T¨apse- malt on tegemist funktsiooni y = f (x) graafiku puutujaga punktis A = (a, f (a)). Seega asendatakse k~overjoon puutepunkti u ¨ mbruses ligikaudselt sirgjoonega. Taoline l¨ahend s¨ailitab esialgse funktsiooni f (x) v¨a¨artuse f (a) ja graafiku t~ousu ehk liikumissuuna punktis A. Lineaarse l¨ahendamisega l¨aheb kaotsi joone "k~overus". Seet~ottu tekib k¨ usi- mus: kas on v~oimalik konstrueerida lineaarsest l¨ahendist paremaid l¨ahendeid, mis arvestavad ka "k~overust". Joone "k~overust", t¨apsemini kumerust v~oi n~ogu- sust, iseloomustab teist j¨arku tuletis (sellest tuleb l¨ahemalt juttu §4.4). Seega,
Siis on osal~oigu [x, x + x] kohal oleva vardaosa l mass m = m(x + x) - m(x). Jagades vardaosa l massi tema pikkusega saame aine keskmise joontiheduse vardaosal l: m m(x + x) - m(x) l = = . x x Aine joontiheduse all punktis x m~ oeldakse selle punkti u ¨ mbruses paikneva v¨ aga v¨ aikese pikkusega vardaosa keskmist joontihedust. Seega saab joontiheduse valemi punktis x k¨ atte keskmise joontiheduse valemist, kui me kahandame x-i nulliks. Saadav valem on j¨ argmine: m(x + x) - m(x) (x) = lim = m (x)
Matemaatiline anal¨ uu¨ s II 1. osa 1) Mitmemõõtmelise ruumi ja selle punkti mõisted. Kaugus mitmemõõtmelises ruumis. Kauguse omadused. Parameetrilised jooned. Mitmem~ o~ otmelise ruumi definitsioon. Hulka, mille elementideks on k~oik m reaalarvust koosnevad j¨arjestatud s¨ usteemid (a1 , a2 , . . . , am ), nimetatakse m- m~o~ otmeliseks ruumiks, s¨ usteemi A = (a1 , a2 , . . . , am ) selle ruumi punktiks ja arve a1 , a2 , . . . , am punkti A koordinaatideks. m-m~ o~ otmelist ruumi t¨ahistame umboliga Rm . s¨ Ruumi Rm punkte A = (a1 , a2 , . . . , am ) ja B = (b1 , b2 , . . . , bm ) nimetatakse v~ ordseteks ja kirjutatakse A = B, kui nende koordinaadid on v~ordsed, st a1 = b1 , a2 = b2 , . . . , am = bm . Nullpunktiks ehk koordinaatide alguspunktiks ruumis Rm nimetatakse punkti O = (0, 0, . . . , 0). Kaugus ruumis Rm . Olgu ruum...
¨ TALLINNA TEHNIKAULIKOOL MATEMAATIKAINSTITUUT Peeter Puusemp TOPOLOOGILISED RUUMID Loengukonspekt Tallinn 2003 SISUKORD Eess˜ona . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1 TOPOLOOGILINE RUUM . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.1 Topoloogilise ruumi definitsioon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.2 Topoloogilise ruumi baas . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Kinnised hulgad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 ¨ 1.4 Ulesandeid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .11 ¨ 2 UMBRUSED . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.1 Punkti u ¨mbruste s¨ usteem . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13 2.2 Topoloogia m¨a¨a...
Kas tsivilisatsioonide arengus on ühiseid jooni? Pärast esimeste inimeste kujunemist hakati algsest elupaigast välja rändama. Enne, kui hakkasid tekkima suuremad kogukonnad, olid inimesed rännanud juba Maa erinevatesse paikadesse. Alates 3000.aastast e.Kr hakkasid kujunema esimesed tsivilisatsioonid ehk hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonnad. Väidetavalt on iga tsivilisatsiooni tekkes midagi ühist. Kas see on tõsi või on igal tsivilisatsioonil täiesti omapärane tekkelugu? Kõik esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärealadele, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Kreeta saarel või Hiinas. Põhjus on lihtne, jõgede ümbruses olid viljakad põllumaad ja head tingimused ühiskonna rajamiseks. Igat tsivilisatsiooni iseloomustab ka loovalt kultuurilt üleminek tarbijalikule kultuurile. Tsivilisatsioonide tekkepiirkondades oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandus...
zizzle 11 klass 2012 Barokk Küsimused kontrolltööks 11. kl 1. Mis iseloomustab barokkstiili? . Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine, külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Barokile iseloomulikud detailid: voluudid,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuadpoolsambad, pilastrid, viilud, staatua. 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk-kunst sai alguse 16.sajandi lõpupoole Itaalias. 3. Seleta mõisted ja too näiteid: · kunstide süntees- kus ar...
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas ...
TTU¨ Matemaatikainstituut http://www.staff.ttu.ee/math/ Ivar Tammeraid http://www.staff.ttu.ee/itammeraid/ ¨ US MATEMAATILINE ANALU ¨ I Elektrooniline ~oppevahend Tallinn, 2001 Tr¨ ukitud versioon: Ivar Tammeraid, Matemaatiline anal¨ uu ¨ Kirjastus, ¨s I, TTU Tallinn 2001, 227 lk, ISBN 9985-59-289-1 ¨ Raamatukogu Viitenumber http://www.lib.ttu.ee TTU ~opikute osakonnas 517/T-15 c Ivar Tammeraid, 2001 Sisukord 0.1. Eess~ ona K¨aesoleva ~ oppevahendi aluseks on autori poolt viimastel aastatel Tallinna Tehnika¨ ulikoo- lis bakalaureuse~ oppe u ¨li~ opilastele peetud u ¨he muutuja funktsiooni diferentsiaal- ja inte- graalarvutuse loengud nimetuse "Matemaatiline anal¨ uu¨s I" all. Siiski ei ole tegu pelgalt u ¨hel semestri...
Töö 11. klassile Barokk Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid. Andrei Sorokin 13.03.2016 Sisukord: Leht 2 / 24 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuu...
meest, Keskriikidel 10 miljonit meest). Seeprast asus Saksamaa strateegilisele kaitsele ja pani suuri lootusi 1. veebruaril 1917 kuulutatud piiramatule allveesjale (seda peeti ka erapooletute riikide laevade vastu). See asjaolu sundis seni erapooletut, kuid Antandi riikidele laenu andnud USA-d Saksamaa vastaste poolel stta astuma (6. aprillil). Saksamaale kuulutasid sja 11 Ladina-Ameerika riiki. Aprillis ja mais korraldasid liitlased pealetungi Arrasi mbruses ja Aisne'i res, aga need need nurjusid tiesti. Prantsuse vgede lemjuhatajaks mrati kindral H. P. Petain. Ebaedu ja mttetu verevalamine phjustasid Prantsuse baasides streike ja sjaves revolutsioonilist liikumist. Isegi suurest relvastuse lekaalust ja esmakordsest tankisuurrnnakust (Cambrai juures 20. novembril) ei suutnud sakslaste kaitset lbi murda ka Briti ve rnnakud Flandrias (juulist novembrini). Vene kodanlus tahtis ka prast Veebruarirevulutsiooni sda jtkata. A
Kuidas jääda iseendaks? Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele? Väga paljud inimesed on sunnitud peitma enda tõelise mina mingisuguse fassaadi taha, et sulanduda massi. Sellist ,,massi sulandumist" juhtub kõige enam just siis, kui tahetakse alustada vestlust atraktiivse võõraga, uues töökohas bossiga ja kolleegidega r...
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika Deskriptiivne e kirjeldav foneeti...
Enamik baktereid mullas on organotroofid ja phiosa orgaanilisest ainest lisandub mulda taime juurte vi taimejnuste kujul. Mulla lemises kihis on bakterite ja seente biomass ning arvukus suurem kui sgavamates kihtides. Risosfr Risosfri mikroobikooslus erineb kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt mulla mikroobikooslusest. See erinevus vljendub nii Risosfr on see osa mullast, mis paikneb vahetult taime mikroorganismide arvukuse vrtustes kui ka koosluse erinevate juurte mbruses ja on juurte osade esindatuses. Taime juured eritavad mbritsevasse mulda poolt mjutatud. hendeid, mis soodustavad mikroorganismide kasvu (lahustunud C hendite kontsentratsioon vib olla kuni 100 korda suurem juurte lheduses). Kuni 40% taimede primaarproduktsioonist maismaal arvatakse suunduvat risosfriprotsessidesse. Samas juuri mbritsevat mulda asustavad mikroorganismid eritavad keskkonda eksoensme ja taimekasvufaktoreid, muutes nii ise aktiivselt oma elukeskkonda. Juureeritiste
卜文 ✄ がいせんもん ✂会意 ✁Koosneb triumfikaare 凱旋門 京 さい l¨uhendatud kujust ja manan˜oust 口. T¨ahendab v˜olvidega ehitust, kuhu pandi lahin- けんきしたい gus langenud 遣棄死体u¨ likud ning mille u¨ mbruses sooritati vastav matuserituaal. たたき けい 〔説文〕seletab k˜orge kindlusetornina 崇 koosnedes piiravast m¨uu¨ rist 囗・冂, mis ka そうしゃ lao 倉舎 funktsioonis. Luu- ja pronkskiri n¨aitavad, et 口 on mana- v˜oi t˜ootusn˜ou, ぼうろう ろうかん きょう ¨ mitte ehitis 囗
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
