ANATOOMIA KÜSIMUSED JA VASTUSED (0)

1.Millised alltoodud väidetest on tõesed? 
*Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel.  
*Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale 
 
2. ​"Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil,  südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust 
kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab 
närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. 
Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone."  *TÕENE 
 
3.Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa? 
*Süstemaatiline anatoomia  
 
4.Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad? 
a) apikaalne → tipmine, tipulähedane,  
b) kraniaalne → peapoolne,   c) kaudaalne → sabapoolne,   d) distaalne → kaugmine, kerest kaugemal asetsev,   e) plantaarne → taldmine,   f) dorsaalne → selgmine,   g) fibulaarne → pindluumine   
5.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? 
"Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea."   Lähimises, kere lähedal asetsevas 
 
6. ​Mida tähendavad alltoodud võõrsõnad?   a) supinatsioon → väljapööramine,  
b) pronatsioon → sissepööramine,   c) anteversioon → ettetoomine,   d) abduktsioon → eemaldamine,   e) aduktsioon → lähendamine,   f) ekstensioon → sirutamine,   g) fleksioon → painutamine   
7.Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna? 
"Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi 
ventraalsed harud."  kõhtmised 
 
8. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed? ​ ​Homöostaas o​n organismi sisekeskkonna püsivus.,  Sisenõrenäärmete ​ funktsioon on eritada hormoone.  9. ​Mida uurib füsioloogia?  * ​Organismi talitlust, regulatsiooni ja seoseid keskkonnaga.   
 
 


10. ​Lõpeta järgmine lause.   Rakk osaleb ainevahetuses, kasvab, moodustab juurde organelle ja valmistub jagunemiseks… 
*Interfaasis 
 
11. ​Sobita alltoodud kirjeldused rippmenüüs toodud terminitega.  a) Mikrofilamente moodustav valk → Aktiin 
b) Transportvalk, millest koosneb mitokondri välismembraan → Poriin 
c) Polüsahhariidide molekulide kiht plasmamembraani välispinnal → Glükokaalüks 
d) Plasmamembraanil fosfolipiidide vahel paiknev ja lipiidikihti tervikuna läbiv valk → Integraalne 
membraanivalk 
 
12. ​Millises mitoosi faasis tõmbavad lühenevad kääviniidid kromosoomide kromatiidid  teineteisest lahku? 
Anafaas 
 
13. ​Millised alltoodud laused käivad apoptoosi kohta?  Raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes 
Raku lagunedes tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed, mis 
fagotsüteeritakse, ilma et teised koeosad kahjustada saaksid. 
 
14. ​Vali loendist sobivad mõisted toodud seletuste juurde.  a) Rakusisene aine → Tsütoplasma 
b) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma 
c) Rakusisese aine osa peale põhitsütoplasma ja inklusioonide → Organellid 
d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma 
 
15. ​Lõpeta järgmine lause.  Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja 
vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub...  meioosi esimese jagunemise profaasis 
 
16. ​Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on  madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust 
punaverelible suhtes? 
Hüpotooniline lahus 
 
17. ​Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle?  Mitokonder 
 
18. ​"Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning  transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk 
pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga 
selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks." 
„Väär“. 
 
19. ​"Plasmamembraani fosfolipiidid paiknevad kahe kihina. Nende pea on suunatud  väljapoole ja saba sissepoole. Lipiidikiht on kõikidele ainetele ja veele läbimatu. 
Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali või pumbana molekule 
rakku ja rakust välja. Vesi liigub rakku eranditult läbi spetsiaalsete valkude ehk 
akvaporiinide. Kui valgud läbivad lipiidikihte tervikuna, siis nimetatakse neid 
integraalseteks membraanivalkudeks. Plasmamembraani välispinnal võivad valkudele olla 
kinnitunud polüsahhariidid." 
„Väär“. 
 


20. ​Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?  "Endotsütoosil moodustuvad vesiikulid plasmamembraanist. Eristatakse pinotsütoosi, 
fagotsütoosi ja klatriinist sõltuvat endotsütoosi. Pinotsütoosi teel omandab rakk vedelikke 
ja väikeseid lahustunud aineid. Fagotsütoosi teel haarab rakk endasse suuri aineosi. 
Kaetud vesiikul tekib klatriinist sõltuval endotsütoosil. Eksotsütoosi puhul liigub vesiikul 
plasmamembraanini, tühjendab oma sisu rakuvälisesse keskkonda ning selle membraan 
liitub plasmamembraaniga."  Tõene 
 
21. ​Millist raku osa kirjeldavad alltoodud laused?  a) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma, b) Osaleb lipiidide ja steroidide ainevahetuses ning 
raku detoksikatsiooniprotsessides → Siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, c) Sorteerib 
endotsütootiliste põiekeste poolt rakku toodud materjali ja juhib need edasi erinevatesse 
rakuosadesse → Endosoom, d) Raku "jõujaam" → Mitokonder, e) Väike organell, milles toimub 
valgu süntees → Ribosoom, f) Raku ainevahetussaadustest moodustunud kindla kuju ja 
suuruseta liikumatu komponent → Inklusioon, g) Moodustavad ripsmetes ja viburites kimpe → 
Mikrotuubul, h) Moodustavad rakkude jagunemisel kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud 
kromosoome → Tsentriool, i) Lamedatest põiekestest moodustunud organell, mis on oma nime 
saanud selle põhitsütoplasmapoolset pinda katvate ribosoomide järgi → Karedapinnaline 
endoplasmaatiline retiikulum, j) Tsisternidest koosnev organell, milles toimub proteiinide ja 
lipiidide ümberkujundamine, sortimine ja pakkimine rakusiseseks või rakuväliseks transpordiks → 
Golgi kompleks, k) Sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme ning lagundab rakku jõudnud aineosakesi ja 
otstarbe kaotanud rakustruktuure → Lüsosoom, l) Siin paiknevad kromosoomid ning toimub DNA 
ja RNA süntees  → Rakutuum 
 
22. ​Millist tüüpi inklusioonid on melaniin, lipofustsiin ja hemosideriin?  Pigmentinklusioonid 
 
23. ​"Mitoosi tulemuseks on kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Nii tagab mitoos  organismi kasvu ja surnud rakkude asendumise. Meioosi tagajärjel seevastu väheneb 
rakus kromosoomide arv kaks korda. Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis on 
haploidsed rakud. Sügoot ja kõik sellest tekkinud somaatilised rakud on aga diploidsed." 
TÕENE 
 
24."Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas 
kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine madalamalt 
kontsentratsioonilt kõrgemale." 
TÕENE 
 
25.Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga 
ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime? 
Intermediaarsed filamendid 
 
26. ​Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes?  Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude 
 
27. ​"Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku  transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüütid on võimelised amöboidselt kuju 
muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid 
tagavad vere hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. 
Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja 
lamedates luudes. Leukotsüüdid tekivad lümfisõlmedes ja põrnas. Trombotsüüdid tekivad 
luuüdi megakarüotsüütide jagunemisel." 
VÄÄR 


28.Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed? 
* ​Pärissidekoed​ moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon.  *Embrüonaalne ​ sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena.,  *Koheval ​ sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal  sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon. 
*Kõõlustes, ​ sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja  seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet. 
 
29. ​Millised järgmistest luudest arenevad läbi kõhrelise staadiumi?  * ​Kere luud, Jäsemete luud, v.a rangluu, Koljupõhimiku luud   
30. ​Milliste kudede funktsioone on all kirjeldatud?  a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo → Luukude, b) Kudede varustamine 
hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine → Veri, c) Rakkudevahelise vedeliku 
kogumine ja suunamine ning organismi immunoloogilise kaitse tagamine → Lümf 
 
31. ​Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis katab vere hüübise koagulatsioonifaasis  haava tiheda võrgustikuga? 
Fibriin 
 
32. ​Milline alltoodud väidetest käib holokriinse, milline merokriinse ja milline apokriinse  näärme kohta? 
a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb 
rakumembraaniga. → Merokriinne nääre, b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos 
membraaniga. → Apokriinne nääre, c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks. → Holokriinne 
nääre 
 
33. ​Kuidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil  naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente? 
* ​ Desmosoom   
34. ​Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele  võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused? 
Stereotsiil  
 
35. ​Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid?  * ​Nende​ näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised.  *Need ​ näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse.    
36. ​Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja  membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel? 
*Tiheliidus 
 
37. ​Milliseid sidekoerakke on allpool kirjeldatud?  a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude.  → Fibroblastid, b) 
Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad 
patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu.  → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised 
rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid 
 
38. ​Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed?  * ​Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse  mineraalained nagu kaltsiumfosfaat. 
*Luuümbris ​ ja luusisekest on mõlemad sidekoest.  Luukude  ​asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega 


täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad 
osteoklastid. 
*Kollane ​ luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude  järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab. 
 
39. ​Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline  retikulaarsete kiudude kohta?  
a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning 
hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel.  → 
Retikulaarsed kiud, b) Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku 
tugevuse. → Kollageensed kiud, c) Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel 
oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes. → Elastsed kiud 
 
40. ​Millised alltoodud väidetest kudede rakuvaheaine kohta vastavad tõele?  * ​Sidekudedele​ on iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus.  *Luukoes  ​on rakuvaheaine mineraliseerunud.  *Kondrotsüüdid ​ toodavad ja säilitavad kõhrkoes rakuvaheainet.   
41. ​Milline alltoodud väidetest on väär?  Enamikul inimestest puudub erütrotsüütide pinnal D-antigeen. 
 
42. ​Kuidas nimetatakse 3-4 mm läbimõõduga silindrilisi üksusi luu plinkolluses, mis  kulgevad paralleelselt luu pikiteljega? 
Osteoonid 
 
43. ​Millise kõhrkoe tüübi kohta käivad järgmised kirjeldused?  a) Peab vastu kompressioonile, aitab vältida hõõrdumist, on toeseks hingamisteedes → 
Hüaliinne kõhrkude, b) On vastupidav deformatsioonile, leidub meniskites, lülidevaheketastes, 
sümfüüsis, sternoklavikulaar- ja alalõualiigeses ning randmeliigeses → Fibroosne kõhrkude, c) 
Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning sarvik- ja 
talbkõhredes → Elastne kõhrkude, d) Kõhrkude, millest moodustub loote skelett → Hüaliinne 
kõhrkude  
 
44. ​Millised alltoodud väited käivad valge, millised pruuni rasvkoe kohta?  a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana 
siseelundeid ning eritab hormoone → Valge rasvkude, b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude 
→ Pruun rasvkude, c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv 
moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud → Valge 
rasvkude, d) Leptiini tootmiskoht → Valge rasvkude, e) Koosneb paljude mitokondritega 
rakkudest ja täidab soojusregulatsiooni funktsiooni → Pruun rasvkude 
 
45. ​"Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema osa  vesi. Väikese osa vereplasmast moodustavad valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on 
valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad 
erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres 
rohkem kui agranulotsüüte. Granulotsüütidest moodustavad enamuse 
fagotsütoosivõimelised neutrofiilid. Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja 
monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. 
Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes." 
„Tõene“. 
 
46. ​Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis  tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende 
vahel? ​    ​Aukliidus 


47. ​Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse  immuunsuse? 
B-lümfotsüüdid 
 
48. ​Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis  fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke? 
Monotsüüdid 
 
49. ​Millist tüüpi epiteele on allpool kirjeldatud?  a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta 
kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) 
Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → 
Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja 
rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta 
pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel 
 
50. ​Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule  närvikius? 
Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud. 
 
51. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?  Erinevalt ​ enamikust rakkudest närvirakud ei jagune.  *Erinevalt  ​sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes  kiud ise vöötlihasrakud. 
*Südamelihase ​ kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid.  *Skeletilihaste ​ kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali  jõudmine neuromuskulaarse sünapsini. 
 
52. ​Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud?  * ​Aktiin  *Müosiin 
 
53.Milliseid lihaseid moodustab milline lihaskude? 
a) Skeletilihased → Vöötlihaskude, b) Süda, ülemine ja alumine õõnesveen ning kopsuveenid → 
Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → 
Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 
 
54. ​Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad  ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja? 
Astrotsüüdid 
 
55. ​Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed?  a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) 
Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) 
Närvikude → Ektoderm 
 
56. ​"Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende  kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks 
akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse 
dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. 
Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on 
selliseid närvirakke kõige rohkem." 
TÕENE 
 


57.Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja 
meeleelundites? 
Eksteroretseptorid 
 
58. ​"Silelihase kontraktsiooni kutsuvad esile kas autonoomsest närvisüsteemist pärit  närvikiudude kaudu saabuvad impulsid (silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ning 
karvapüstitajalihas) või siis tekivad lihaskontraktsiooni põhjustavad 
aktsioonipotentsiaalid lihases eneses olevates rütmurrakkudes (siseelundid, mao- ja 
soolesein, sapiteede, kusepõie ja emaka seinad)." 
TÕENE 
 
59.Millised alltoodud väidetest erutuse leviku kohta närvikoes on tõesed? 
* ​Aktsioonipotentsiaali ​korral muutuvad rakumembraani sise- ja välispinna laengud  puhkepotentsiaali omadega võrreldes vastupidiste märkidega laenguteks. 
*Sünaps ​ on erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele närvirakule või efektoorsele rakule.  *Postsünapsimembraani  ​potentsiaal muutub pärast seda, kui aktsioonipotentsiaali toimel  presünapsi põiekestest sünapsipilusse vabanenud transmitterid on ühinenud 
postsünapsimembraani retseptoritega ja avanud selle ioonkanalid. 
* ​Neuromuskulaarne​ sünaps on motoorne närvilõpe vöötlihases.   
60. ​Milline lihaskude ei ole taastumisvõimeline?  Südamelihaskude 
 
61. ​Mille moodustab motoorne närvirakk koos selle poolt varustatavate lihaskiududega?  Motoorse üksuse 
 
62. ​Millise lihaskoe talitlus allub tahtele?  Vöötlihaskude 
 
63. ​Millist tüüpi vöötlihaskiud tõmbuvad kiiresti kokku, genereerivad järsu lihaspinge  tõusu ning väsivad ruttu?  
IIb tüübi vöötlihaskiud 
 
64. ​Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud koljuluid?    ​Numbriga 1 tähistatud luu on... → otsmikuluu, Numbriga 2 tähistatud luu  on... → ülalõualuu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → oimuluu 
 
65. ​Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud luid?  Numbriga 1 tähistatud luu on... → kuupluu, Numbriga 2 tähistatud luu on...  → talbluu, Numbriga 3 tähistatud luu on... → lodiluu 
 


66. ​Kuidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust?  Plokkliiges 
 
67. ​Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa?  Diafüüs 
 
68. ​Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega märgitud luid ladina keeles?  Numbriga 1 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → humerus,  Numbriga 2 tähistatud luu nimetus ladina keeles on... → radius, Numbriga 3 tähistatud luu 
nimetus ladina keeles on... → ulna 
 
69. ​Kuidas nimetatakse alltoodud pildil numbritega tähistatud abaluu osi?  Numbriga 1 tähistatud abaluu osa on... → liigeseõõnsus, Numbriga 2 tähistatud abaluu osa on... 
→ õlanukk, Numbriga 3 tähistatud abaluu osa on... → kaarnajätke     
70.Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad? 
Kõhrliidused 
 
71. ​Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa?  Epifüüs 
 
72. ​Millist tüüpi on alltoodud luud?  a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) 
Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud 
 
73. ​Mis on inimese keha pikim toruluu?  Reieluu 
 
74. ​Kuidas on vaagen ladina keeles?   Pelvis 
 
75. ​Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu?  os ilium, os ischii, os pubis 
 


7 ​6.​Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges?   Keraliiges  77. ​Tutvu pildil numbritega märgitud luudega ning otsusta, kas alltoodud väited nende  kohta  ​vastavad tõele. Numbriga 1 on tähistatud rinnaku mõõkjätke.  → Väär, Numbriga 2 on tähistatud kaareroided. → Väär, Numbriga 3 on tähistatud 
nimmelülidevahelised lülidevahekettad. → Tõene, Numbriga 4 tähistatud luu nimetus ladina 
keeles on os sacrum. → Tõene 
 
78. ​Milliste numbritega on pildil tähistatud allnimetatud kaelalülid?    ​a) Kandelüli (atlas) → 1, b) Telglüli (axis) → 2, c) Väljuv lüli  (vertebra prominens) →  
 
79. ​Kudas nimetatakse alltoodud pildil kujutatud koljuluud ladina keeles? Õige vastus on: os sphenoidale   
80. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?     *Inimese ​ keha suurima pindalaga lihas on seljalailihas.  *Diafragma ​ on organismi peamine hingamislihas., Musculus trapezius paikneb selja ülemises  osas. 
 


 
81. ​Mis on alltoodud lihaste ladinakeelsed nimetused? ​a) Niudelihas  → musculus iliacus, b)  Suur tuharalihas → musculus gluteus maximus, c) Lühike lähendaja → musculus adductor 
brevis, d) Õrnlihas → musculus gracilis, e) Lühike varvastepainutaja → musculus flexor digitorum 
brevis 
 
82. ​Mis on alltoodud pildil numbritega tähistatud lihaste nimetused? Õige vastus on: Numbriga 1 tähistatud lihas on... → rätsepalihas,  Numbriga 2 tähistatud lihas on... → reiesirglihas, Numbriga 3 tähistatud lihas on... → eesmine 
sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 
 
83. ​Kuidas nimetatakse järgmisi lihaseid eesti keeles?  a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine 
saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus 
abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus 
sternocleidomastoideus→ Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas 
 
84. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?   Lihased  ​algavad ja lõpevad kõõlusega., ​Sünoviaalpaun​ on vedelikuga täidetud padjake, mis  hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel.,  ​Organismis​ leidub pikki kõõlusetuppesid  näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 
 
85. ​Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud lihaseid?                   ​Numbriga 1 on tähistatud... → õlavarre-kolmpealihas, Numbriga  2 on tähistatud... → küünarmine randmepainutaja, Numbriga 3 on tähistatud... → 
sõrmedesirutaja 
 
86. ​Kuidas nimetatakse alltoodud lihaseid ladina keeles?   a) Küünarnukilihas  → musculus anconeus, b) Kodarmine randmepainutaja → musculus flexor 
carpi radialis, c) Õlavarre-kodarluu lihas → musculus brachioradialis, d) Lühike pöidlasirutaja → 
musculus extensor pollicis brevis 
 
 
 


87. ​Mis on pildil numbritega tähistatud lihaste nimetused ladina keeles?  Numbriga 1 tähistatud lihas on... → musculus orbicularis oculi,  Numbriga 2 tähistatud lihas on... → musculus depressor labii inferioris 
 
88. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?   * ​Parem lümfijuha ​ kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest,  rinnajuha aga vasakult poolelt ja vasakust ülajäsemest. 
*Harkelund  ​(thymus) muudab lümfotsüüdid T-lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama  organismi sattunud mikroobe ja võõrkudedega seotud antigeene. 
*Põrn (lien ​) valmistab agranulotsüüte, sh lümfotsüüte, ning viib läbi vanade punavereliblede  hemolüüsi ja kehavõõraste ainete fagotsütoosi. 
*Lümfisõlmed  ​hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi  siin toodetud lümfotsüütidega. 
*Kuna harkelund ​ toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka.   
89. ​Kuidas nimetatakse alltoodud südame osi ladina keeles?    ​a) Südamepõhimik → basis cordis, b) Aordisibul → bulbus aortae, c) Vasak vatsake →  ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae 
 
90. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?   * ​Vena  ​jugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas.  *Alumine ​ õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi.  *Kõhuõõne  ​paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub  alumisse õõnesveeni. 
 
9 ​1.​"Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste  vahel asuvad atrioventrikulaarklapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja 
vatsakeste vahel olevad poolkuuklapid. Vere suunavad südamest elunditesse ja 
kudedesse arterid. Veri liigub südamesse tagasi veenide kaudu. Arteriaalset süsteemi 
ühendavad venoosse süsteemiga verekapillaarid. Ainevahetus vere ja koerakkude vahel 
toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel."  
TÕENE 
 
92.Millised alltoodud väidetest on tõesed?  
* ​Veri voolab​ kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas.  *Kõrgeim ​ on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides.,  *Vere  ​voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel  valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule.  
 
 
 
 
 
 
 


 
93. ​Mis on pildil numbritega tähistatud südame osade nimetused?     Numbriga 1 tähistatud südame osa on... → aort, Numbriga 2 tähistatud  südame osa on... → parem koda, Numbriga 3 tähistatud südame osa on... → pärgurge 
94. ​Mis on alltoodud arterite nimetused eesti keeles? ​a) arteria cerebri posterior → Tagumine  suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens→ Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → 
Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised 
arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → 
Ühismaksaarter 
 
95.Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha 
pinnalt?  
Elektrokardiograafia 
 
96. ​Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus?  Sinuatriaalsõlmes 
 
97. ​Kuidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja  kudede südame paremasse kotta? 
Suur vereringe 
 
98. ​Kuidas nimetatakse pildil numbritega tähistatud südame osi?  Number 1ga on tähistatud... → õlavarre-peatüvi, Number 2ga on tähistatud...  → vasak ühisunearter, Number 3ga on tähistatud... → vasak rangluualune arter 
 
99. ​Milline südametoon tekib süstoli algul atrioventrikulaarklappide sulgumisel?  I südametoon 
 
100. ​Milline on ajaliselt pikim vatsakeste süstoli faas?   Vere väljutusfaas 
 
 
 
 


 
101. ​Milliseid seedenõresid on all kirjeldatud?  a) Seda ensüümiderikast seedenõret toodavad peensoole limaskesta näärmerakud. → 
Soolenõre, b) See seedenõre emulgeerib lipiide, aktiveerib lipaase, osaleb lipiidide 
lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. → Sapp, c) See seedenõre 
sisaldab HCO ​3–  ​ning ensüüme valkude, lipiidide ja süsivesikute lõhustamiseks. →  Kõhunäärmenõre 
 
102. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?  *Seedekanali ​ ja hingamisteede ühisosa, kus ristuvad õhu ja toidu teed, nimetatakse neeluks. ,  *Maos t ​oimub lipiidide lõhustumine, algab valkude ning jätkub süsivesikute lõhustumine.   
103. ​Milline alltoodud mineraalainetest on kõige olulisem luukoe ehitusmaterjal?  Kaltsium 
 
104. ​Kuidas nimetatakse inimese organismi kõige kõvemat kudet, mis katab hambakrooni?  Email 
 
1 ​05.​Kuidas on söögitoru nimetus ladina keeles?  Esophagus 
 
106. ​Milliseid seedeelundeid on all kirjeldatud?  a) Sapi tekke koht → Maks, b) Ehitab ümber ja säilitab toitainete lõhustumisprodukte ning 
sünteesib erinevaid aineid → Maks, c) Toodab nii seedeensüüme sisaldavat nõret kui ka 
hormoone → Kõhunääre, d) Sapireservuaar → Sapipõis 
 
107. ​Millised alltoodud tekstilõikudest on tõesed?  * ​Seedeelundkond  ​koosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu,  peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses olevatest seedenäärmetest nagu 
süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Maksa all paikneb sapi reservuaarina talitlev sapipõis., 
*Seedekanali ​ sein koosneb sisemisest limaskestast, keskmisest lihaskestast ja välimisest  serooskestast. Lihaskest on enamasti kahekihiline. Neelu, söögitoru ja pärasoole kaugmine osa 
on serooskesta asemel kaetud paksu sidekoelise kesta ehk adventiitsiaga. 
*Seedetrakti ​ motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb ja seedenõresid tekib  rohkem parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Soole toonus langeb, seedenõrede hulk väheneb 
ja ensüümide suhteline sisaldus tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. 
 
108. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?    * ​Toitainete​ imendumine läbi peensoole limaskesta epiteelirakkude ehk enterotsüütide toimub  difusiooni ja aktiivse transpordi teel. 
*Valkude ​ lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside  toimel. 
*Kiudained  ​nagu tselluloos läbivad seedetrakti keemiliselt muutumatutena kuni jämesooleni, kus  neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. 
 
109. ​Kuidas on järgmiste soolte nimetused eesti keeles?​a) ileum → Niudesool, b) jejunum  →Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodeum  → Kaksteistsõrmik, f) 
caecum → Umbsool  


110. ​Mis on pildil numbritega tähistatud osade nimetused?  Numbriga 1 on tähistatud... → maksasirpside, Numbriga 2 on  tähistatud... → maksa parem sagar, Numbriga 3 on tähistatud... → sapipõis, Numbriga 4 on 
tähistatud... → ühissapijuha 
 
111. ​Milliseid toitaineid on all kirjeldatud?  a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal → Süsivesikud, b) Kuuluvad rakkude 
struktuuri, moodustavad ensüüme, hormoone ja antikehi ning osalevad ainevahetuses ja hapniku 
ja süsinikdioksiidi transpordis → Valgud, c) Kasutatakse kudede ülesehitamiseks, organismi 
energiavajaduse rahuldamiseks ja osade vitamiinide viimiseks organismi→ Lipiidid 
 
112. ​Millisest seedeelundkonna osast imenduvad toitained kõige rohkem?  Peensoolest 
 
113. ​Milline alltoodud väidetest on väär?  Hüpotermia ​ tähendab ülekuumenemust, hüpertermia aga alajahtumist.   
114. ​Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja  mineraalsoolade imendumine? 
Jämesool 
 
115. ​Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks  glükogeeniks? 
Maksas 
 
116. ​Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi?  Vesinikkarbonaadina 
 
117. ​Millised alltoodud väidetest hingamiselundite anatoomia kohta on tõesed?  * ​Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga.  *Kopsualveoolides toimub gaasivahetus. 
*Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes. 
 
118. ​Millised alltoodud väidetest hingamise kohta on tõesed?  * ​Füüsilise​ töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu arvel.  *Kui hapniku ​ osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia.,  *Kessoontõbi  ​on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast  madalama õhurõhuga keskkonda. 
 
 


119. ​Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed?  * ​Sissehingamisel ​ rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust  madalamale ja õhk voolab kopsudesse. 
* ​Spirograaf ​võimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi.,  *Gaasivahetuses ​ osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks.,  *Alveolaargaasist ​ verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt  madalama suunas. 
*Ficki seaduse ​ järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside  kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning 
pöördvõrdeline koe paksusega. 
 
120. ​"Hingamisgaaside vahetus kapillaarvere ja kudede vahel toimub difusiooni teel.  Arteriaalse vere erütrotsüütidest ja vereplasmast, kus hapniku osarõhk on kõrgem, 
difundeerub hapnik madalama hapniku osarõhuga kudedesse. Ainevahetuses tekkinud 
süsinikdioksiid difundeerub verre."  
TÕENE 
 
121. ​Milline väide selle kohta, kuidas veri kannab hapnikku, on tõene?  Suurema osa organismile vajalikust hapnikust kannab veri hemoglobiiniga seotult. 
 
122. ​Kus arenevad naisel sugurakud ja valmivad suguhormoonid?  Munasarjas 
 
123. ​Mis on pildil numbritega tähistatud naise suguelundite nimetused?  Numbriga 1 tähistatud elund on... → munasari, Numbriga 2  tähistatud elund on... → munajuha, Numbriga 3 tähistatud elund on... → tupp 
 
124. ​"Suguküpse naise munasarjas on Graafi folliikulid. Protsessi, kus valminud Graafi  folliikul lõhkeb ning munarakk väljub munasarjast ja liigub munajuhasse, olles valmis 
viljastumiseks, nimetatakse ovulatsiooniks. See leiab aset menstruaaltsükli 
ovariaaltsüklis luteaalfaasi järel. Ovulatsioon toimub samaaegselt mõlemas munasarjas. 
Kui toimub munaraku viljastumine, siis poeb moodustunud idulane kohevasse emaka 
limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine 
kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." 
VÄÄR 
 
125.Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? 
Nefron 
 
126.Mis on pildil numbritega tähistatud mehe kuse- ja suguelundite nimetused 
Numbriga 1 on tähistatud... → kusejuha, Numbriga 2 on tähistatud... → eesnääre, Numbriga 3 on 
tähistatud... → suguti korgaskeha, Numbriga 4 on tähistatud... → munandimanus


   
127.Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul 
täielikult vabastama mingist ainest? 
 Kliirens 
 
128. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?  * ​Rinnanääre​ koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad.*Rinnanäärmele annab poolkera  meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. 
*Lahkliha ​ moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt.   
129. ​Milline alljärgnevatest kirjeldustest käib kusejuha, milline kusiti kohta?  a) Ladina keeles ureter → Kusejuha, b) Ladina keeles urethra → Kusiti, c) Kulgeb neeruvaagnast 
kusepõieni  → Kusejuha, d) Tagab kusepõie tühjendamise → Kusiti 
 
130. ​Millises diureesi faasis toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks?  Resorptsioonifaas 
 
131. ​Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres  naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket?  
Aldosteroon 
 
132. ​Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone?  Munandites 
 
133. ​Mis on pildil numbritega tähistatud kuseelundkonna osade nimetused?  Numbriga 1 on tähistatud... → neerusäsi, Numbriga 2 on tähistatud... → kusejuha      134.Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? 
Eessarvedes 


135. ​Milliseid närvisüsteemi osi on all kirjeldatud?  a) Pea- ja seljaaju → Kesknärvisüsteem, b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid → 
Piirdenärvisüsteem, c) Närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja 
sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele → Autonoomne närvisüsteem, d) 
Närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid ja meeleelundeid ning mille talitlus allub 
tahtele → Somaatiline närvisüsteem 
 
136. ​"Sensoorsete närvikiudude kimbud moodustavad seljaajunärvi selgmised juured, mis  sisenevad seljaaju tagumis-külgmistesse vagudesse. Seljaaju eesmis-külgmistest 
vagudest väljuvad kõhtmised juured – motoorsete neuronite aksonite kimbud, mille kaudu 
kantakse närviimpulsid edasi perifeeriasse." 
TÕENE 
 
137. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?  * ​Ajupõhimiku  ​tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine  kogumikud, mis osalevad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi 
säilitamises ning liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonis. 
*Suuraju ​ poolkerasid ühendab mõhnkeha.  *Püramiidsüsteemi ​ juhteteed ristuvad piklikajus, mille tulemusena antakse motoorsed impulsid  keha vasaku poole lihastesse paremast suuraju poolkerast ja vastupidi. 
*Assotsiatsiooniväljad ​ on ajukoore alad, millel pole domineerivalt sensoorset või motoorset  funktsiooni. 
*Limbiline ​ süsteem avaldab reguleerivat toimet siseelundite talitlusele, aitab tagada organismi  homöostaasi ning kontrollib inimese emotsionaalset käitumist. 
*Kortikospinaalkulgla ​ on alanev juhtetee, mille moodustavad suurajukoore sügavamates kihtides  paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. 
 
138. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?  * ​V-XII ​peaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus.  *Väikeaju  ​ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine.  *Hüpotalamuse ​ ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse,  soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. , 
*Retikulaarformatsiooni ​ ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet  kesknärvisüsteemi talitlusele. 
*Hammas- ​, kork-, kera- ja telgihammastuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad.  * ​Mustaine​ kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi.    
139. ​Millised alltoodud väidetest on väärad?  *Rubrospinaalkulgla ​, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad.,  * ​Subduraalruum​ jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele.   
140. ​"Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude  kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle 
ümber perifeerselt." 
VÄÄR 
 
141.Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? 
* ​Parasümpaatikuse ​ keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad., 


*Autonoomne ​ närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja  meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. 
 
142. ​Milliseid mõisteid on all kirjeldatud?  a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus, 
b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c) 
Neuronite rakukehade asukoht kesknärvisüsteemis → Hallaine, d) Väljaspool kesknärvisüsteemi 
paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion 
 
143. ​Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles?  a) medulla oblongata → Piklikaju, b) cerebellum → Väikeaju, c) pedunculi cerebri → 
Suurajuvarred, d) nucleus ruber → Punatuum, e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 
 
144. ​Milline on suurim peaajunärv?  Kolmiknärv 
 
145. ​Milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud?  a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) 
Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. → Kaelapõimik, c) Nervus ischiadicus, inimkeha 
pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest põimikust. → Ristluupõimik, d) Sellest põimikust lähtuvad 
muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. → Õlavarrepõimik 
 
146. ​Millised alljärgnevatest ajuosadest kuuluvad ajutüve koosseisu?  Sild, Piklikaju, Suurajuvarred, Vaheaju, Keskajukatus 
 
147. ​Milliste hulka alltoodutest kuuluvad naatriumi ja kaaliumi ainevahetust reguleerivad  kortikosteroidid? 
Mineraalkortikoidid 
 
148. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?  * ​Kaltsitoniin ​ ja parathormoon võtavad osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist.  *Kilpnäärme ​ nimetus ladina keeles on glandula thyreoidea.  *Türoksiin ​ ja trijoodtüroniin intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse, stimuleerivad valkude  sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule. 
 
149. ​"Adrenaliini produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ning tugevate  välis- ja sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites, noradrenaliini toodab 
neerupealise säsi rohkem aga organismi rahuolekus." 
VÄÄR 
 
150.Millised alltoodud sisenõrenäärmete kohta toodud väidetest on tõesed? 
* ​Tsükliline​ adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne  virgatsaine. 
* ​Ajuripatsi​ eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd.,  *Kasvuhormoon ​ ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid.  *Antidiureetiline ​ hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning  vee ja soolade vahetuse regulatsioonis. 
 


151. ​Mis on inimese suurim sisenõrenääre?  Kilpnääre 
 
152. ​Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone?   a) Melatoniin ja serotoniin → Käbikeha, b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin → Kilpnääre, c) 
Parathormoon → Kõrvalkilpnäärmed, d) Glükagoon, insuliin ja somatostatiin → Kõhunäärme 
sisesekretoorsed saared 
 
153. ​Milliseid alltoodud hormoone toodab neerupealise koor, milliseid säsi?  a) Adrenaliin → Neerupealise säsi, b) Aldosteroon → Neerupealise koor, c) Kortisool → 
Neerupealise koor, d) Noradrenaliin → Neerupealise säsi 
 
154. ​Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid  stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? 
Eessagar 
 
155. ​Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid?  Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed 
 
156. ​Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused?  a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → 
Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani  → Trummikile 
 
157. ​Millised alltoodud väidetest on tõesed?  * ​Epidermis ​ jääb pärisnaha peale.  *Epidermise ​ sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal.  *Epidermise ​ sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis  asetsevatest elusatest rakkudest. 
*Pärisnaha ​ näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse  epidermises, kus veresooni pole. 
*Küüned  ​koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad  rohkesti keratiini. 
 
158. ​"Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega.  Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on 
varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad 
haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. 
Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud 
ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke 
põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks." 
TÕENE 
 
159."Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed 
talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud 
sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse 
nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel 
tekib nägemisaisting ja -taju." 
TÕENE 


 
160.Milline alltoodud väidetest on väär? 
Maitsepung ulatub keele pinnale. 
 
161. ​Milline alltoodud väidetest on tõene?  Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud 
kujutis projekteerub täpselt võrkkestale. 
 
162. ​Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad  reageerivad magusale, soolasele ja hapule? 
Seennäsad 
 
163. ​Kuidas nimetatakse allkirjeldatud silma osi?  a) Paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis silmas ehk nn silmavalge → 
Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill → Vikerkest, c) Kepikeste ja 
kolvikeste, bipolaarsete ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest 
 
164. ​Millise meelesüsteemi elundeid kujutavad alltoodud joonised (A ja B)?  Tasakaalumeel   
165. ​Milliseid sensoreid on all kirjeldatud?  a) Kuulmis-, tasakaalu- ja kompimismeele ning siseelundite rõhutundlikud sensorid  → 
Mehhanosensorid, b) Siseelundites ja hüpotalamuses koevedelike osmootse rõhu muutustele 
reageerivad sensorid  → Osmosensorid, c) Nahas, limaskestades ja siseelundites 
temperatuurimuutustele reageerivad sensorid  → Termosensorid, d) Nägemismeele 
valgustundlikud sensorid  → Fotosensorid, e) Haistmis- ja maitsmismeele ning siseelundite 
keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud sensorid  → Kemosensorid 
 
166. ​"Meelesüsteemi sensorid võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritaja energia  sensoripotentsiaaliks. Sensoripotentsiaal põhjustab sensoriga ühenduses olevates 
närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke. Aktsioonipotentsiaalid juhitakse aferentsete 
juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." 
TÕENE 
 
 
 
 
 
 
 
 


167."Kuulmiselundi moodustavad väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrva tigu, tasakaaluelundi 
aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk 
kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust 
trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva kuulmeluukeste – vasara 
(malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva 
teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, 
siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva 
kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele 
tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." 
VÄÄR 
 
168.Kuidas nimetatakse alltoodud mõisteid ja definitsioone võõrsõnaga? 
a) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem → Emmetroopia, c) 
Silmaläätse optilise tugevuse reguleerimine → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos, 
e) Silma optilise süsteemi valgustmurdva võime mõõtühik → Dioptria, f) Valguse transleerimine 
närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks  → Fototransduktsioon 
 
169. Milline Keele osa on suurima magusatundlikkusega? 
Keele tipp 
 
170.Milline alltoodud väidetest valu- ehk notsiretseptorite kohta on tõene? 
Valuretseptorid on vabad närvilõpmed