Rakuõpetus (0)

RAKUÕPETUS 
Tsütoloogia​ ehk ​rakuõpetus​ on teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust (näiteks rakkudes  esinevaid  protsesse, rakkude 
paljunemist ja omavahelist infovahetust). 
Kõik  elusorganismid  koosnevad rakkudest ning rakkude poolt moodustatud rakuvaheainest. 
Arvatakse, et inimese keha koosneb 10​14​ rakust. Erinevate rakkude suurus  varieerub  5 - 120 µm vahel. Rakkude suurus on 
määratud rakumembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala  suhetega . See on oluline normaalse aine- ja energivahetuse 
jaoks, mis omakorda limiteerib rakkude suurust. 
Suurim  rakk  on jaanalinnu  munarakk  ( rebu ): läbimõõt 5 cm, kaal 500 grammi ning väikseim  rakk  on mükoplasma (ainurakne 
bakter  0,1 - 0,3 µm, mis võib inimesel esile kutsuda hingamisteede haigusi). Inimkeha suurimad  rakud  on munarakk ja 
närvirakk, kõige väiksem aga  vererakk  - lümfotsüüt. 
Rakkude kuju võib varieeruda - lamedad, kuubikujulised, käävjad jne. Vaatamata rakkude kuju ja suuruse varieeruvusele on 
nende põhistruktuur ühesugune. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid ​prokarüootideks​ ja 
eukarüootideks​. 
●
Eukarüootsed​ ehk ​päristuumsed​, nendel esineb pi ritletud  rakutuum . Eukarüoodid saame jaotada protistideks, 
taime-, seene- ja loomari giks. Enamikel eukarüootsetel rakkudel esineb üks raku keskosas paiknev tuum. Tuuma 
kõrvaldamisega kaotab rakk oma jagunemisvõime,  ainevahetus  aeglustub ning ta hukkub mõne aja pärast. 
●
Prokarüootsed​ ehk ​ eeltuumsed ​ on sel ised, mil el puudub pi ritletud rakutuum (puuduvad ka mebraansed 
organel id). Prokarüootideks on  bakterid . 
Organism koosneb rakkudest ning rakuvaheainest, mis on rakuprodukt. 
Ainuraksete kuju on väga  varieeruv  - püsiv (kui ta on ümbritsetud jäiga kestaga) või muutuv. Hulkraksete organismide rakkkude 
kuju sõltub nende paiknemisest ja ülesandest organismis (koe tüübist). Rakud võivad ol a kaetud ripsmetega või viburitega. 
Rakuteooria põhiseisukohad: 
●
kõik organismid on  rakulise  ehitusega; 
●
iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel​ (rakud tekivad ainult olemasolevatest 
rakkudest – mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide 
kasv ja  areng põhinevad rakkude jagunemisel); 
●
rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas​ ( teatava  talitlusega organite ja kudede rakkudel on neile 
iseloomulik kuju ja ehitus). 
RAKKUDE EHITUS 
Rakk​ on kõikde elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline ümbritseva elukeskkonnaga suheldes ka 
iseseisvalt eluks vajalikku energiat komplekteerima, kasvama, end taastootma ja vajadusel ka programmeeritud surma esile 
kutsuma. 
Rakk on alati ümbritsetud lipoprotei dse membraaniga. Raku see  olevas  tsütoplasmas esinevad organel id. 
Rakuorganell​ on membraaniga ümbritsetud rakuosa, mil el on iseseisev paljunemisvõime (tuum,  mitokondrid  jne). Üldistatult 
rakustruktuur ehk rakukomponent. 
 
Eukarüootsed rakud​ jagunevad ehitustüübi alusel kahte suurte rühma: taimsed ja  loomsed  rakud.  Nendest  mõnevõrra 
erinevad on veel  seenerakud . Vaatamata sel ele, et enamike organel ide suhtes on taime- ja loomarakud sarnased, leiame 
nende vahel ka erinevusi: taimerakku ümbritseb  rakukest , tal on veel ka tsentruaalvakuool ja  kloroplast . 
Loomarakk koosneb: rakumembraanist, tsütoplasmast, lüsosoomidest, golgi kompleksist, raku tuumast, sel e sees asetsevast 
tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentrosoomist, vakuoolist ja mitokondrist. 
Taimerakk  koosneb: rakku ümbritseb rakukest, rakumembraan, kloroplastist, tsütoplasmast, lüsosoomist, golgi kompleksist, 
raku tuumast, sel e sees olevast tuumakesest, ribosoomidest, tsütoplasma võrgustikust, tsentraalvakuoolist ja mitokondrist. 
Rakk ja  koed  
  
Raku ehitus 
  
Rakk on organismi kõige väiksem üksus, mil el on elu tunnused. Kõige  pisemad  organismid koosnevad ainult ühest rakust. 
Rakkude ehituse järgi jaotatakse organismid kahte suurde rühma: eeltuumsed ja päristuumsed. Eeltuumsete organismide 
rakkudes puudub tuum. Eeltuumsed organismid on bakterid. Päristuumsed on kõik ülejäänud organismid, keda saab jaotada 4 
ri ki. Päristuumsed organismid on taimed, loomad, seened ja  protistid . 
Rakutuum on nähtav ka valgusmikroskoobis. Rakutuuma ümbritseb 2 membraani, mis koos nende vahele jääva ruumiga 
moodustavad tuumaümbrise. Tuuma ümbritsevates membraanides on  poorid . Pooride kaudu on tummasisene  plasma  
ühenduses rakuplasmaga. Poorid on vajalikud aine-  ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. 
Rakutuum kontrol ib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi  valgud . Tuuma 
kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on 
igal li gil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. 
 ​ http://www.genomics.ee/ 
Inimese  genoom  sisaldab umbes    35 000 geeni, mis on 
pakitud 46 kromosoomi. 
  
Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on  poolvedel  ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad 
raku organel id, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organel id on nähtavad 
elektronmikroskoobis. Tähtsamad organel id on tsütoplasmavõrgustik, mitokondrid,  ribosoomid , lüsosoomid ja Golgi  kompleks . 
Tsütoplasma võrgustik võib ol a sile ja kare. Siledal võrgustikul sünteesitakse süsivesikuid ja rasvu. Karedal võrgustikul asuvad 
ribosoomid, mil es toimub valkude süntees. 
Väga olulised raku organel id on mitokondrid. Nad varustavad rakku energiaga. Hapnikku tarbides muundavad nad 
süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakkudele kättesaadavaks. Ribosoomid on raku kõige väiksemad organel id, neis 
sünteesitakse valke. Lüsosoomid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad ensüüme. Lüsosoomides 
lagundatakse rakule mittevajalikke ühendeid. Golgi kompleks koosneb lamedatest kotikestest ja põiekestest, mida ühendavad 
kanalid on seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Golgi kompleksis sorteeritakse rakus sünteesitud valgud. Ensüümidena  toimivad  
valgud eraldatakse ja moodustuvad lüsosoomid. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraanide moodustamisel. Rakumembraan 
on imeõhuke, sel e pooride kaudu on rakud omavahel ühenduses. Rakumembraanil on omadus aineid läbi lasta valikuliselt. 
Membraan  kaitseb rakku aitab toimuda aine- ja  energiavahetusel . Tänu membraanile säilitab rakk oma koostise ja kuju. 
Raku paljunemine  
Rakud on võimelised ennast uuendama, taastootma. Rakud tekivad olemaolevate jagunemise teel. 
Ühest rakust tekib kaks tütarrakku. Järgime  keharakkude  jagunemist. Kõigepealt kahekordistub pärilikkuseaine, tekivad 
tütarkromosoomid. Pärilikkuseaine koondub ja muutub mikroskoobis nähtavaks. Seda nimetatakse profaasiks. Seejärel 
kogunevad kromosoomid nn ekvaatorile raku keskel, seda nimetatakse metafaasiks. Edasi tütarkromosoomid eemalduvad 
teineteisest raku poolustele, seda nimetatakse anafaasiks. Tütarkromosoomid keerduvad lahti ja nende ümber moodustub 
tuumamembraan, see on  telofaas . Edasi jaguneb tsütoplasma kaheks ja kattub rakumembraaniga. Ni  saab ühest rakust kaks 
täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, mil iseks kasvab üksik rakk ja 
kogu organism. 
Loomsed koed. 
Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 
4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude.  Epiteelkude  jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab 
kehapind  aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja 
mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati pooldumisvõimelisi rakke, ni  
paranevad vigastused ki resti.  Hingamisteedes  asub ripsepiteelkude. 
Epiteelkudedes on vähe rakuvaheainet.  Sidekoed  jagunevad kohev ja tihe sidekude,  rasvkude , kõhrkude, luukude ja  veri . 
Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheainet. 
Sidekoel on tugi-, toite- ja kaitseülesanne. Kõhrkude ja luukude moodustavad elundite toese ja kohev ning tihe sidekude 
seovad omavahel teisi  kudesid . Rasvkude on eriline, sest sel e rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvkude asub 
naha al  ja vähendab organismi  soojuskadu . Samuti asub rasvkude ka organite ümber kaitstes neid, näiteks neere. Luukude on 
kõva kuid veidi elastne ka.  Luukoe  rakuvaheaines on palju kaltsiumi- ja fosforisooli, need annavad luule tugevuse. 
Veri on omapärane vedel sidekude. Vedela  rakuvaheaine   nimetus on vereplasma. Vereplasmas asuvad  vererakud :  punalibled , 
valgelibled  ja vereli stakud.  Verel  on transpordiülesanne. Veri  varustab  kõiki organeid ja rakke hapniku ja toitainetega, vi b ära 
ainevahetuse jäägid. Lihaskude jaotatakse kolme rühma: sile-, vööt- ja südamelihased.  Silelihased  asuvad siseelundites ja 
nende rakkudes on ainult üks tuum. Nende tegevusel toimub toidu li kumine sooltes ja vere li kumine veresoontes. Vöötlihased 
moodustavad meie skeletilihased, nende rakkudes on mitu tuuma ja tegevus al ub meie tahtele. Südamelihaskude on kõige 
vastupidavam kude, mil e kiud töötavad tahtest sõltumatult. Närvirakud koosnevad kehast ja jätketest. Närvirakkude kogumikud 
moodustavad närve ja ajusid. 
Närviraku kehast väljuvaid lühikesi jätkeid nimetatakse dendri tideks ja  pikki  jätkeid neuri tideks. Närvirakkude kehad asuvad 
keskustes: peaajus, seljaajus ja närvisõlmedes. Neuri did vi vad infot keskustest teiste närvirakkudeni ja lihastesse ning 
elunditesse.  
Inimese elundkonnad ja nende ehitus. 
  
Närvid ja refleksid 
Pi rdenärvid on üle kogu keha paiknevad närvid, mis ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga. Enamik närve sisaldab 
kahesuguseid  kiude , ühed juhivad erutuse organitest pea- ja seljaajusse, teised aga kesknärvisüsteemist elundeisse. Erutusi 
saadetakse  impulssidena, elektriliste signaalidena. Närvi mpulss on närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline 
muutus. Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele. Närvirakkude jätked ei puutu omavahel kokku,  erutus  kandub edasi 
keemiliste ainete abil. Info li gub mööda närvirakke väga ki resti ja täpselt, kuni  100m /s. Somaatiline närvisüsteem koosneb 
li kumis- ja meeleelundite närvidest. Seega reguleerib somaatiline närvisüsteem meie li gutusi ja tahtele al uvaid lihaseid. 
Vegetati vne närvisüsteem juhib tahtele al umatut siseelundite, silelihaste ja näärmete talitlust. Vegetati vsel närvisüsteemil on 
kaks vastandliku toimega osa. Üks neist võimendab siseelundites toimuvaid protsesse ja teine põhjustab rahunemist. Näiteks 
silmaava suuruse muutumine, süljeerituse reguleerimine; hingamise, südame tegevuse ja seedimise ki rus.