Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73) (0)

Rakkude ehitus ja talitlus (lk 73,

• Kõik organismid koosnevad rakkudest
  

Rakuteooria ehk arusaam, mille kohaselt kõik elusolendid koosnevad rakkudest. Rakuteooria on üks bioloogia aluspõhimõtetest ja selle peamised seisukohad on: 1) Kõik organismid koosnevad rakkudest 2) Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel 3) Rakul on olemas kõik elu tunnused 4) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole!
Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed , kes koosnevad ainult ühest rakust.
Hulkraksed koosnevad paljudest rakkudest.
Kõik elusorganismid jagatakse kahte suurde rühma selle järgi, kas neil on rakus tuum või ei ole. Eeltuumsetel rakkudel ehk prokarüootidel rakutuuma ei ole. Päristuumsetel rakkudel ehk eukarüootidel on rakkudes rakutuum .
Eeltuumsed organismid - bakterid ja neid on kahte liiki: arhebakterid ehk ürgid ja pärisbakterid. Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed. Eeltuumsed organismid paljunevad mittesuguliselt, enamasti pooldudes või pungudes.
Päristuumsed organismid - need jagatakse neljaks : protistid , taimed, seened ja loomad. Nende organismide rakud on palju suuremad kui eeltuumsete omad.
Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. Mitterakulisest ainest uusi rakke tekkida ei saa. Jagunedes antakse edasi ka rakkudes sisalduv geneetiline info. Rakkudel on olemas kõik elutunnused , näiteks aine- ja energiavahetus keskkonnaga, paljuemine, suremine , reageerimine ärritustele.
Rakud on väga väikesed ja inimese silmale nähtamatud. Rakkude eluiga ulatub mõnest tunnist mitme kümne aastani. Inimeste närvi ja lihasrakud on eluaegsed aga naha ja vererakud on aga lühiajalised ja vahetuvad kiiresti. Rakud on väga mitmesuguseid, mõned on näiteks pulga, kera ja kruvikujulised.

• Rakkude ehitusest sõltub nende elutegevus
  

Kuigi ühe hulkrakse organismi kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot, võib nende ehitus ja talitlus olla väga erinev. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet konkreetne rakk organismid täidab. Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Põhilised koed on sidekude, lihaskude, närvikude ja epiteelkude .
Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda. Vastavalt kujule eristatakse lameepiteeli, kuupepiteeli ja silinderepiteeli. Epiteelkude on kiire taastumisvõimega ja seetõttu paranevad haavad ruttu. Rakud on selles koes tihedalt üksteise kõrval. See kude eraldab keha valiskeskkonnast. Kaitseb keha väliste mõjude eest. Katab keha ja siseelundite pindu. Osaleb haavade paranemisel.
Närvikude - koosneb pikkade jätketega närvirakkudest ehk neuronitest. Närvikoest on moodustunud pea ja seljaaju ning sealt saavad alguse närvid ja närvisõlmed. Närvikoe peamine ülesanne on reguleerida organismi eri osade elutegeuvst ja liita need ühtseks tervikuks. Igal närvirakul on keha, üks pikk jätke ja mitu lühikest mitmeharulist jätket. Ärrituse võtavad vastu lühikesed jätked ja sealt suundub see pika jätke kaudu närviraku kehasse ja edasi teistesse rakkudesse. Närvikoe ülesandeks on ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine ja edastamine ning salvestamine .
Lihaskude - selle rakud on piklikud ja sisaldavad niitja kujuga valke müofibrille, mis võimaldavad lihaskoe rakkudel kokku tõmbuda. Selle tagajärjel tõmbuvad kokku ka lihased. Eristatakse kolme lihaskudet: vöötlihaskude skeletilihastes, siselihaskude siseelundites ja südamelihaskude südamelihases. Selle rakud on pikad ja peenikesed ning lihases on kimpudesse koondunud rakud. Lihaskoe ülesandeks on reageerida erutusele. On võimeline kokkutõmbuma. Võimaldab teha tahtele alluvaid ja tahtele allumatuid liigutusi. Vöötlihaskude paikeb skeletilihases ja selle rakud alluvad tahtele ning tänu sellele saame me liikuda . Siselihaskude paikneb siseelundites ja selle rakud ei allu tahtele. Südamelihaskude paikneb südames, ei allu tahtele ja on võimeline juhtima erutust, et tagada südames kõikide rakkude üheaegne kokkutõmbumine. See kude töötab rütmiliselt kuni organismi surmani.
Sidekude - rakud paiknevad hajusalt ja rakkude vahel on rohkesti rakuvaheainet. Sidekude ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks. Rakud paiknevad üksikult rakuvaheaine vahel. Sidekoe ülesanded: kaitseb, toestab, tagab elastsuse, seob lihaseid luudega, transpordib aineid ja ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. Rasvkude on selline sidekoe liik, mille rakud on võimelised endasse rasva koguma. Rasvrakud moodustavad nahaaluse rasvakihi, mis kaitseb siseelundeid, vähendab organismi soojakadusid ja talletab varuaineid. Luu-ja kõhrkoe moodustavad haralise kujuga luukoe rakud. Elastne kõhrkude ja kõva luu kude täidavad tugi ja kaitsefunktsiooni. Veri on vedel sidekude. Veres on kolme tüüpi rakke: Punalibled transpordivad hapnikku. Valgelibled on tuumaga rakud ja kaitsevad organismi nakkuste ja võõrkehade eest. Vereliistakud on ilma tuumata rakud ja panevad vajadusel vere hüübima.
Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid, millest osa sobib mõne teise toote tooraineks , osa on rakule kasutuskõlbmatud või lausa kahjulikud ja rakk eemaldab need.

• Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan
  

Kõikide organismide rakke ümbritseb membraan , mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast. Veel kontrollib see ainete transporti rakku ja rakust välja. Selleks, et rakk püsiks eluvõimeline, peab rakumembraan aineid läbi laskma . Kõik ebavajalikud tekkinud ained väljutatakse samuti läbi rakumembraani.
Rakumembraan koosneb peamiselt fosfolipiididest. Fosfolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud . Membraanivalgud asuvad membraani sise või välispinnal. Need valgud tegutsevad ainete transportijatena kui ka info vastuvõtjate ehk retseptoritena. Loomaraku membraani koostisesse kuulub ka kolestorool. Kolestorooli ülesanne seal on molekule omavahel siduda ning reguleerida membraani voolavust erinevate temperatuuride tingimustes. Membraani välispinnal on süsivesikud, millel on mitmeid olulisi ülesandeid.
Läbi membraani liiguvad ained nii rakku kui ka rakust välja. Osa aineid liiguvad vabalt aga osad vajavad erilisi transpordiviise ja lisaenergiat. Ainete passiivne transport läbi rakumembraani ei vaja täiendavat energiat aga ainete aktiivne transport vajab lisaenergiat.
Ainete passiivne transport läbi rakumembraani - diffusioon ehk gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsentratsiooniga keskkonda. See toimub seni, kuni aineosakesi on mõlemal pool membraani ühepalju ehk need on võrdsed. Tahked ained läbivad rakumembraani membraanivalkude abil. Selleks, et transportida suuremaid molekule rakku ja rakust välja, peavad sekkuma rakumembraani koostisse kuuluvad valgud. Transporditav aine seostub valguga ja see juhib läbi raku membraani nagu läbi kanali. Seda teed kasutavad näiteks glükoos, aminohapped ja ravimid . Vedelikud läbivad rakumembraani osmoosi teel. Osmoos on molekulide liikumine läbi membraani madala kontsentrasiooniga lahusest kõrgema kontsentratsiooniga lahusesse.
Ainete aktiivne transport läbi rakumembraani - ainete aktiivne transport vajab lisaenergiat ja transportvalke ning toimub madalama kontsentratsiooniga keskkonnast kõrgema kontensentratsiooniga keskkonda.
Fagotsütoos on tahkete ainete omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.
Pinotsütoos on vedelike omastamine rakumembraani sissesopistumise teel.

• Rakuorganellid tagavad raku elutegevuse
  

Organellid on rakkude organid . Organellid on rakkudes kindlaid ülesandeid täitvad allüksused. Organelli nimetus tuleb sellest, et organell on sama raku jaoks mis organ inimese jaoks.
Ribosoomid on raku orgnellid. Seal sünteesitakse valke. Mida rohkem valke peab rakk sünteesima seda rohkem ribosoome on. Ribosoomid on kõikjal eluslooduses . Ribosoomide ülesandeks ongi valkude sünteesimine. Ribosoomides ei ole membraani.
Mitokondrites toodetakse energiat. Need on rakuorganellid, kus toodetakse rakule vajaliku energiat. Mitokondrite ülesanne ongi rakke varustada energiaga.
Tsütoplasmavõrgustik reguleerib ainete liikumist. Tsütoplasmavõrgustik on membraanidest torukeste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Suurem osa rakust ongi täidetud tsütoplasmavõrgustikuga.
Golgi kompleksis toimub ainete sorteerimine ja pakkimine. Golgi kompleks on rakuorganell, kus sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid. Golgi kompleks võtab vastu, töötleb, ladustab ja saadab edasi rakus sünteesitud aineid, sorteerib, pakib ja töötleb ümber ribosoomides sünteesitud valke ning osaleb rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises.
Lüsosoomides toimub ainete lagundamine. Lüsosoomid on rakuorganellid, kus lagundatakse mitmesuguseid aineid. Need on umbes 1 mikromeetrise läbimõõduga põiekesed, kus sees on ained mis lagundavad ensüüme. Lüsosoomi ülesandeks ongi ainete lagundamine, surnud rakkude lagundamine hulkrakseteks ja kudede lagundamine.

• Mis täidab rakku
  

Tsütoplasma on rakku täitev geelisarnane aine, milles paikenvad kõik rakuorganellid. Tsütoplasma koosneb veest ja vees lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest. Tsütoplasma on nii eeltuumsetes kui ka päristuumsetes rakkudes. Päristuumsetes tsütoplasma on aga koguaeg liikumises aga eeltuumsetes see seisab. Tsütoplasma ülesandeks on rakuorganelle ja rakutuuma siduda ühtseks tervikuks ning tagada nende koostöö. Tsütoplasmas on kõik raku elutegevuseks vajalikud ained ning see tagab toitainete laialikandmise rakus ning see aitab säilitada raku kuju.
Tsütoskelett on valgulise koostisega võrgustik tsütoplasmas, mis on rakkude tugi ja liikumissüsteemiks. See ühendab omavahel kõiki raku osi. Tsütoskeleti ülesandeks on siduda rakk ühtseks tervikuks, ühendada rakuosasid, anda rakkudele kuju ja vorm.
Rakuorganellid teevad koostööd. Kõigil organellidel rakus on erinevad ülesanded aga siiski tegutseb rakk tervikuna . Et rakk töötaks hästi peavad kõik organellid pidevalt koostööd tegema.

• Rakutuum ja kromosoomid juhivad raku elu
  

Päristuumsetes rakkudes asub raku keskosas membraaniga ümbritsetud tuum, kus asub pärilikkusaine. Rakutuum juhib raku elutegevust ja säilitab pärilikku informatsiooni. Tuuma übritsev membraan kaitseb tuumas olevat geneetilist materjali ning laseb valikuliselt tuuma sisse ja tuumast välja erinevaid aineid.
Pärilikkusaine on pakitub kromosoomidesse. Kromosoom on kokkupakitud DNA- molekul koos valkudega. Valgud kaitsevad DNA-d kahjulike mõjude eest ning aitavad kromosome kokku pakkida. Kromosoomide ülesandeks on päriliku info avaldamine ja edasiandmine.

• Taimerakk erineb loomarakust
  

Taimed kuuluvad päristuumsete hulka, sest neil on raku sees olemas membraaniga ümbritsetud tuum. Vaid taimerakkudes leiduvad suured vakuoolid , tugev tselluloosist rakukest ning energiatootmisele ja varuainete kogumisele spetsialiseerunud plastiidid .
Taimerakku ümbritseb rakukest. Taimeraku membraani peal asub tugev rakukest. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne ning seetõttu saab rakk kasvada. Mida vanemaks rakk saab, seda paksemaks kest läheb. Puittaimede tugevuse ja püstise asendi tagavad peamiselt rakukestad . Kõige tugevamad rakukestad on kivisrakkudel, näiteks ploomi kivi. Rakukesta ülesandeks on kaitseda rakku välismõjude eest, anda taimerakule kuju ja tugevus, tagada taime püstine asend. Rakukest koosneb peamiselt tselluloosist.
Vakuoolides on taimeraku varuained. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud mahutid raku sees, milles hoitakse vett, toitaineid ja varuaineid.
Plastiidid on ainult taimedes ja vetikates. Plastiidid on kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid, milles toodetakse ja säilitatakse vajalikke aineid. Plastiidid annavad taimedele värvi. On olemas erinevaid plastiide :

Kromoplastid - sünteesitakse ja säilitatakse taimedele värvi andvaid pigmente.

Leukoplastid - ilma värvaineta plastiidid. Nende ülesanne on säilitada varuaineid.

Kloroplastid - seal asub roheline värvaine klorofüll. Selle pigmendi abil kasutab taim päikeseenergiat energia tootmiseks ehk fotosünteesimiseks.
Spikker :
Kõik organismid koosnevad rakkudest. Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel. Rakul on olemas kõik elu tunnused.
Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest ja ilma rakkudeta elu ei ole.
Kõige väiksemad elusolendid on ainuraksed ja nemad koosnevad ainult ühest rakust. Suuremad elusolendid kellel on mitu rakku on hulkraksed.
Kõik elusolendid jaotatakse kahte rühma: eeltuumsed rakud ehk neil pole raku tuuma, päristuumsed ehk neil on rakkudes rakutuum
Kõik eeltuumsed organismid on ainuraksed ning nendeks on näiteks bakterid. Eeltuumsed paljunevad mittesuguliselt.
Kõik päristuumsed organismid on hulkraksed. Need jagatakse neljaks: protistid, seened, taimed ja loomad. Nende rakud on palju suuremad kui eeltuumsete rakud.
Rakkude paljunemisel antakse edasi rakkudes sisalduv geneetiline info.
Rakkudel on olemas kõik elutunnused: ainevahetus , energiavahetus, paljunemine,suremine.
Inimeste närvirakud on eluaegsed aga naharakud lühiajalised ja vahetuvad kiiresti.
Kõik rakud sisaldavad sama geneetilist infot. Raku struktuur on välja kujunenud vastavalt sellele, millist ülesannet see rakk täidab.
Sarnase ehituse ja elutegevusega rakud moodustavad koe. Näiteks sidekude,närvikude.
Epiteelkude - katab keha ja elundite pinda.
Närvikude - reguleerib organismi eri osade elutegevust ja liidab need ühtseks tervikuks
Lihaskude - reageerib erutusele ja tõmbab lihaseid kokku
Vöötlihaskude - paikneb skeletilihases ja saame liikuda tänu sellele
Südamelihaskude - paneb südame tuksuma
Sidekude - ühendab erinevad koed üheks tervikuks
Rasvkude - koguvad rasva endasse ja kaitsevad siseelundeid
Rakud saavad oma tooraine keskkonnast. Rakkude tootmisprotsessis tekib jääkaineid. Vahest saab kasutada teised tooraineks, vahel on kahjulikud ja rakk eemaldab need.
Kõiki rakke ümbritseb membraan, mis eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast.