Inimene (1)

1.)Kaasaegne s�stemaatika tugineb f�logeneetilisel printsiibil
Monof�leetiline r�hm � kaasaja s�stemaatika eesm�rk R�hm organisme mille hulka kuulub nende viimane � hine eellane ja selle k�ik j�reltulijad. N�ited: imetajad , linnud , putukad, katteseemnetaimed. Paraf�leetiline r�hm - m�ni j�reltulijate r�hm j��b v�lja, �lej��nud kuuluvad k�ik sinna. Nt. Paljasseemnetaimed, roomajad . Pol�f�leetiline r�hm : eluvorm. M��rav on sarnane elutegevus (toitumine), mis tingib sarnase kehakuju , sarnaselt toimivad organid , sarnase k�itumise. Eluvormid on nt. taimed, seened, loomad laias m�ttes: maismataimed koos k�igi vetikatega on taime eluvorm, hulkraksed ja ainuraksed loomad kokku on looma eluvorm. Eluvormina tuleb k�sitleda ka vetikaid, kiskjaid imetajaid = selts kiskjalised + kiskjad kukkurloomade hulgast, rohttaimi. Eluvormilised organismide r�hmad on samuti nt. viburlased ja viburloomad, am��bid, algloomad, eeltuumsed .
2.)Inimese kui imetaja iseloomulikud tunnused:
Gaasivahetus kopsudes. S�da on 4-osaline. Esineb suur ehk kehavereringe ja v�ike ehk kopsuvereringe . Toiduainete peenestamine, toitainete l�hustamine, toitainete imendumine seedetraktis. Pidev energiavajadus. Rakuhingamisel toimub l�hustumissaaduste dissimilatsioon energia saamiseks. Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja p�siv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ja organismi talitluste ja hom�ostaasi neuraalne ja homoraalne regulatsioon . Bios�nteesiprotsesside k�igus kehaomaste ainete valmistamine. J��lainete (uriini) eritusprotsessid neerudes. Info saamine v�liskeskkonnast meeleelundite vahendusel. Ajutegevus. K�rgem n�rvitalitlus. Inimene organism on kui isereguleeruv s� steem . Organism on terviklik s�steem- k�ik elundkonnad on omavahel seotud. Organismi talitlused toimuvad r�tmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell s�nkroniseerib elundkondade talitlust ��p�eva r�tmiga.
3.)Inimesele iseloomulikud tunnused: Suur aju, millel on h�sti arenenud ajukoor . P�sisoojane ehk endotermne, st organism saab soojust keha sisemisest soojusproduktsioonist. Kahel jalal liikumine. Aeglane individuaalne areng. J�rglased vajavad hoolitsust pikka aega. Puudub innaaeg. On iseloomulik mittesesoonne sigimine . Segatoiduline. Toitu t��deldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud k�ne. Kultuuriline k�itumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada t��riistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid.
4 ja 5.)Inimese p� hilised elundkonnad on:
Vereringes�steem: tagab vereringe ; s�da, veresooned
Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu , sooled
Endokriins�steem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil
Erituselundkond : k�rvaldab organismist j��gid
Immuuns �steem: kaitseb haigusetekitajate eest
Katteelundkond : nahk, karvad ja k��ned
Lihaskond : paneb keha liikuma
N� rvis �steem: kogub informatsiooni, kannab seda �le ja t�� tleb ; aju, n� rvid
Sigimiselundkond: suguelundid
Hingamiselundkond : tagab hingamise; kopsud
Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud
S�da on rusikasuurune elund . Ta paikneb rinna��nes. S�da on nagu v�simatu t��tav pump, mis paneb vere m��da veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. S�da ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suu��s, neel , s��gitoru, magu, soolestik , hambad, keel, s�ljen��rmed, maks k�hun��re.
Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud , kusejuhad ja kusep�is. Munandites tekivad seemnerakud , munasarjas munarakud . Viljastumine on munaraku ja seemneraku �hinemine. Loode areneb emakas . Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp , munandid , seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. N�rvis�steemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb h�sti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis. Nii peaajust kui ka seljaajust v� ljuvad n�rvid. Need ulatuvad k�ikidesse kehaosadesse ja elunditesse. N�rvis�steemi abil reageerib inimene k� igele , mis teda �mbritseb. Hormoonid m�jutavad vere kaudu erinevate elundite t��d. Organismi terviklikkus on elundite ja elundkondade sobivus ning koost ��. Rakud : K�ik elusolendid koosnevad rakkudest. Inimese kehas on n�iteks miljoneid rakke. Nende � lesandeks on katta inimese keha, transportida hapnikku, juhtida n�rviimpulsse peaajust ja seljaajust organitesse ning tagasi, tagada keha osade liikumine, v�idelda haigustekitajatega, v�imaldada paljunemist jne. Vastavalt oma � lesandele on nendel rakkudel ka iseloomulik kuju ja kindel asukoht kehas. Sarnase kuju ja �lesandega rakud moodustavad kehas koe. V�ib eristata kattekude , sidekude, n�rvikude ja lihaskude.
Inimese v�iksemateks rakkudeks on n�iteks spermid. K�ige suuremad rakud on aga lindude munarakud.
6.)