KESKKONNAPROBLEEMID TÄNAPÄEVAL JA SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTTED REFERAAT 2010 KESKOND Keskkonna all me mõistame kõiki loodusressursse sh maa, maakate, ökosüsteemi kooslusi (nii floora kui fauna), maavarad, ookeanid, atmosfääri, kliima, kliimaregulatsiooni ja aineringeid. Keskkonnasüsteemis on kõik kõigiga seotud, st üks keskkonnategur mõjutab teist tegurit. Tegurite muutumisel-muutmisel rikutakse looduslikke tasakaalumeheanisme. Looduslikud süsteemid (ökosüsteemid) on isereguleeruvad ehk tasakaalustuvad. Tööstusrevolutsioon ja rahvaarvu plahvatuslik suurenemine on märgatavalt teravdanud keskkonnaprobleeme. Tehnika ja majanduse kiire areng on hakanud mõjutama ka ilmastikku. Keskkonna resurss on piiratud , ...
Pärnumaa kutsehariduskeskus KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS REFERAAT Sisukord Sissejuhatus...1 Keskkond...2 Saastus...3 Olulised keskkonnaprobleemid...4 Paljud muutused on tervisele ebasoodsad...5 Keskkonnateguri mõju organismile seostub vahetult...5.1 Kokkuvõte...6 1. Sissejuhatus Mis on keskkond? Kuidas saastatakse.. Keskkonna probleemidest ja keskkonna tegurite mõju organismile. 2. Keskkond Keskkond on kõik see, mis meid ümbritseb. Füüsikaliste, keemiliste ja biootiliste faktorite kogum, mis mõjutab organismi või ökoloogilist kooslust ning määrab ära nende vormi ja ellujäämise. 3. Saastus Inimtegevus kahjustab keskkonda kahel viisil: Otseses või kaudse saastamisega Ökoloogilist tasakaalu rikkuva tegevusega troopiliste vihmametsade, looma ja taimeliikide hävitamine Loodusl...
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Olga Troskina GLOBAALNE SOOJENEMINE: KLIIMAMUUTUSTEST TINGITUD KESKKONNAPROBLEEMID Lektor: Tiiu Koff Tallinn, 2011 Sissejuhatus. Kliimamuutus. Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates. Klimaatiliste näitajate muutus võib hõlmata ajalist perioodi aastakümnetest miljonite aastateni. Sõna uus praegusaegne kasutamine, viitab tavaliselt kliimamuutusele tänapäevases kliimas. Selle muutuse põhjuseks peetakse suuresti inimtegevust ja see on enam tuntud globaalse soojenemise nime all (Wikipedia.org ; Klii...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Keskkonnaprobleemid e. Globaalprobleemid . Referaat Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Globaalsed keskkonnaprobleemid puudutavad nii või teisiti meid kõiki, sest meie kõigi ainsaks elukohaks on siiamaani siiski MAA. Iga inimene soovib teada, mis toimub tema kodus. Seega oleks tore teada, kuidas on lood meie EMAKESE MAAGA. Kahjuks ei ela me paradiisis, kus alati paistab päike (igas mõttes), kõik on kõigi sõbrad ning KEEGI lahendab alati meie eest probleemid ära. Globaalseid keskkonnaprobleeme vaadeldes ning neisse süvenedes ei kehti kahjuks vanasõna: "ise selle supi kokku keetsid, nüüd pead selle ise ka ära sööma". Seda "SUPPI" (loodusele tekitatud kahju) peavad "sööma" (tagajärgi kannatama) KÕIK MAAL elavad liigi GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID...
Keskkonnaprobleemid Liisa Soots Juhendaja: Helvi Teigar Üldinfo · Globaalsed keskkonnaprobleemid on inimtegevuse toimel tekkinud märkimisväärse negatiivse ja laiaulatusliku haardega keskkonnamõjud. Globaalsete keskkonnaprobleemide lahendamata jätmine võib väga kiiresti avaldada mõju kogu planeedi elule Õhu saastamine · Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. · Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. · Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Transpordi heitgaasid · Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. · Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. · Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad t...
Keskkonnakaitse 1. Keskonnakaitse põhieesmärgid: · keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine · inimese tervise kaitsmine · loodusressursside kaalutletud ja mõistlik kasutamine · meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, et tegelda piirkondlike ja ülemaailsete keskkonnaprobleemidega 2. Globaalsed keskkonnaprobleemid. Loodus on oma tasakaalu kaotanud tänu paljude inimeste egoistlikule tegevusele (ehk "raha eest saab kõike osta" või siis "võtame kõik mis võtta annab - elame ju vaid üks kord"). Pillav ja saastav eluviis viib inimesed olukorrani, mil inimkonnal muutub Maal normaalne eksisteerimine võimatuks. Niisiis kaevame me sõna otseses mõttes iseendile ja oma lastele "hauda" - loodus suudab alati ellu jääda, sest meie ümbritsev keskkond on alati olnud pidevas muutumises. Tekib ainult üks "väike" küsimus - kas ka inimesed suudavad uues keskkonnas...
Keskkonnaprobleemid mõjutavad riigi arengutaset Oleme teadlikud, et arenguriikides, madalate sotsiaalse, majandusliku ja inimarengu taseme näitajatega riikides, mis asuvad enamasti Aafrikas ja Aasias, on vee- ning õhureostus ja loodusressursid viimase piirini kasutatud. Eestis on olukord pisut parem, sest asume Põhja- Euroopas ning meie riik on pindalalt palju väiksem võrreldes enamike teiste riikidega. Kuid millised on keskkonnaprobleemid Eestis ja kuidas saame oma loodust kaitsta, tagades riigi majanduse jätkusuutlikuse? Eestisse rajatavad suurtehased soosivad majandust, kuid reostavad keskkonda. Kõik uued tehased on majanduslikus mõttes riigile kasulikud, sest kasvab toodang, eksporditava kauba suurus ja kasvab töökohtade arv. Tartusse plaanitakse rajada kõrgtehnoloogiline tselluloositehas, mis läheb riigile maksma miljard eurot. Rajatavale tselluloositehasele on tähtis vesi ja raudteeühendus ni...
Keskkonnaprobleemid Eestis Keskonnaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks teemaks eestlaste elus. Enamus meist loodab, et selle probleemiga tegeleb keskkonnakaitse ja teised asjakohaste teadmistega inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisem...
ARVUTITE MÕJU KESKKONNALE JA TERVISELE Referaat Sisukord Sisukord....................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................. 3 1. Mõju keskkonnale..................................................................................................... 4 1.1 Prügi reisib.......................................................................................................... 4 1.2 Kasum iga hinna eest......................................................................................... 4 1.3 Keskkonnaprobleemid........................................................................................ 4 2. Mõju tervisele.........................................................................................................
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper KESKKOND JA JÄÄTMEMAJANDUS Iseseisev töö Juhendaja Kamilla Lüdikainen Tartu 2011 SISUKORD 1. Keskonnaprobleemid.....................................................................................................3 1.1. Eesti suurimad keskkonnaprobleemid....................................................................3 1.2. Globaalsed keskkonnaprobleemid..........................................................................4 1.2.1. Ökoloogiline kriis............................................................................................4 1.2.2. Globaalne soojenemine....................................................................................5 ...
Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...
Globaalsed keskkonnaprobleemid 9 klass Õ Sisu Globaalsed keskkonnaprobleemid ........................................................................................................... 1 Õhk ...................................................................................................................................................... 3 Kasvuhooneefekt ................................................................................................................................. 4 Kliima muutus ...................................................................................................................................... 4 Energia................................................................................................................................................. 5 Ökosüsteemid .........................................................................................................
Sissejuhatus: Maailma rahvastik suureneb üha kasvavas tempos. Kui XX sajandi alguses oli see ligikaudu 1,5 miljardit, siis käesoleva sajandi alguses juba 6,1 miljardit ning aastaks 2050 prognoositakse elanike arvuks 9 miljardit. Inimkonna kiire juurdekasv tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme.Üheks oluliseks globaalprobleemiks on toidupuudus. Vaatamata nüüdisaja meditsiini kõrgele arengutasemele surevad miljonid inimesed nakkushaigustesse. Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Ökoloogilistest globaalproobleemidest tuleb kindlasti mainida ka inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemist ning happevihmad. Kasutatud kirjandus: · Internett: http://et.wikipedia.org/wiki/Kasvuhooneefekt http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://www.fyysika.ee/GLOBE/globe.UUS!/Kalju_globe.htm http://www.keskkonnaveeb.ee/keskkonnasober/kks.php?artk=1 http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed Kasv...
Jakob Westholmi Gümnaasium VEEKRIIS JA VEE REOSTUS Referaat Autor: Tallinn 2013 SISUKORD Sissejuhatus Maailmas põhilisteks keskkonnaprobleemideks on veekriis veereostus. Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa ja see aina kahaneb, kuna rahvastik kasvab väga kiiresti ja tänu selle kasvab vee tarbimine veel kiiremini. Kasutatav magevesi saadakse peamiselt pinna- või põhjaveevarudest. Suur osa veevarudest on väga tugevasti saastunud või liiga sügaval Maa sees või mingil muul viisil kättesaamatu. Paljud kohad on ilma joogiveeta ja seda ei viida sinna ning teistes kohtades on jälle vett väga palju ja seda kasutatakse valesti ning saastatakse seda viimast raasukesti. 1.Veekriis Umbes 71% Maa pinnast on kaetud veega, kuid vähem kui 1% on sellest kõlblik joogiveeks, toiduva...
Globaalprobleemid ja eetika Referaat Aines Insenerieetika ja telekommunikatsioon Üliõpilane: Juhendaja: Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Katrin Lemet Allkiri Globaalprobleemid Globaalprobleemideks nimetatakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille võitmiseks on vajalik terve inimkonna ühised jõupingutused. Globaalprobleemid võib tinglikult jagada kaheks: suhted inimeste vahel ja suhted inimese ning looduse vahel. [1, lk 145] Globaalprobleem on ülemaailme oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemioma päraks on see,...
1. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aa...
TOSCANA PÕLLUMAJANDUS Maastik Põllud on korrapäratud ja kõik on erineva suurusega, lopergused Igal pool on väikesed künkad Asfaldiga kaetud teid on vähe, enamasti on põlluteed Teed on käänulised, kitsad ja väiksed Asustus Põldude vahel on asustus hõre Esineb talude komplekse Äärealadel on isegi mõned suuremad linnad Elatakse põhiliselt küngaste peal Lähim linn asub umbes 3km kaugusel Põllumajandus Toscanas on intensiivne põllumajandus, kuna põllud on väikesed, aga saak on seal suur Järelikult on ka kaubaline põllumajandus, sest saak on suur ning eksootilised toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu ...
1. Mis on energiamajandus? Millega tegeleb? Energiamajanduse tähtsus. Energia majandus on majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. See tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks mootori-või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Vaja valguse ja soojuse saamiseks, mootorikütuseks, masinate tootmiseks. 2. Energiavarade liigitamine: taastuvad, taastumatud, traditsioonilised, alternatiivsed. Taastuvad: tuul, vesi ja biomass. Taastumatud: nafta, süsi, põlevkivi jt. maavarad. Traditsioonilised: kõik fossiilkütused, tuuma-, veeenergia, puit. Alternatiivsed: päikese-, tuule-, lainete-, tõusu- ja mõõnaenergia, biomassienergia. 3. Millistel energiaallikatel baseerub tänapäeva energiamajandus? Tuul, nafta, põlevkivi. 4. Fossiilsete kütuste (nafta, gaas, kivisüsi) varude paiknemine maailmas, suurimad tootjad,...
Võru Kesklinna Gümnaasium Carmen Oroperv 8. klass Kõrberahvaste elust ja kommetest Referaat Võru 2011 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 1. Erinevate kõrberahvaste eluviisid.............................................................4 1.1 Nomaadid.................................................................................................4 1.2 Aborigeenid..............................................................................................4 1.3 Beduiinid..................................................................................................5 1.4 Busmanid..................................................................................................5 2. Rikastunud kõrberahvad..................
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mina - sihtleja Esse õppeaines ,,Suhtlemispsüholoogia" Keskkonnakaitse õppekava Koostas Julia Vassina Juhendaja: Lektor Maret Prits Tartu 2019 Minu nimi on Julia Vassina, olen Eesti kodanik, kes õppis aastatel 2006-2017 Narva Kesklinnoska gümnaasiumis. Gümnaasiumis õppisin ma nii vene kui eesti keeles. Gümnaasiumis valisin ma loomuliku suuna. Juba siis olin huvitatud praegusest olukorrast keskkonnakaitse valdkonnas ning pärast gümnaasiumi lõpetamist astusin Eesti Maaülikooli keskkonnakaitse teaduskonda ja siiani jätkan õpinguid Minu tulevikueesmärk on parandada oma kodulinna Ida- Virumaa keskkonnaolukorda, kuna praegused keskkonnaprobleemid on selles piirkonnas olemas.Nüüd taham räkida mida ma oskan teha hästi ja mida halvasti. Mina teen hästi: oma ...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium GLOBALISEERUMINE JA SELLEGA KAASNEVAD PROBLEEMID Referaat Silver Muuga 12A Tartu 2012 1. Sissejuhatus XX saj esimesele poolele iseloomulikud rahvuslikud majandussüsteemid Põhja ja osas Lõuna riikides jõudsid sajandi keskel maailma ajaloo kõige kiirema majanduskasvu perioodi. Tänapäevaks on need asendunud suuri piirkondi siduva globaalse majandus- ja infovõrguga. Maailma eri riikide ja regioonide vaheliste kontaktide (eelkõige inimeste liikumise ja kaubavahetuse) kasvu alates 1970. aastatest nimetakse globaliseerumiseks ehk üleilmastumiseks. Tänapäeva maailmas liiguvad raha, tehnoloogia, informatsioon ja kaubad üle riigipiiride seninähtamatu kiiruse ja kergusega. Raskusteta liigub üle piiride isegi kõik s...
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. ...
Uus sajand, vanad probleemid. Keskkonnaprobleemid on kandunud eelmisest sajandist sellesse, kus inimkond hetkel on. Üheksateistkümnenda sajandi alguses koos Albert Einsteini avastustega sai alguse ka uute leiutiste leiutamine, hakati tootma autosid ning sellega kaasnes naftast kütuse tootmine. Alles oli see aeg, kui inimestele olid toidu- ja tarbekaubad kättesaamatud. Pärast Teist maailmasõda oli olukord Eestis väga pingeline: inimesed saadeti Siberisse sunnitööle; toiduks oli vaid see, mida ise kasvatati ja vahel võeti seegi käest ära; arstiabi oli peaaegu kättesaamatu ja levisid rasked haigused nagu tuberkoloos. Pärast Teist maailmasõda tuli hakata inimestel uuesti kodusid rajama või üles ehitama, riigimajandust parandama ja lisaks sellele tuli võidelda teadmisega, et iga hetk võidakse järele tulla ja Siberisse saata. Mõnekümne aasta jooksul paranes toidu- ja tarbekaupade kättesaad...
1.tund Parasvöötme rohtlad: asend ja rohtlate erinevad nimetused, kliima, mullad, taimkate+kohastumused,lk. 44-45 Abiks esitlused ,,Rohtlad" Koolielu portaalis: http://koolielu.ee/waramu/view/1-621cf2f3-20be-473e-a45e-74c63bb72e51 http://koolielu.ee/waramu/view/1- 9d6821a75dfba7c2880bebb4d5d5e8036dd3cf89 1. Asend, rohtlate eri nimetused (nimetus ja kus) õpiku kaart lk. 44+ kaart faili lõpus; tv lk. 22 ül. 1,2 Asuvad parasvöötme keskosas (keskmistel laiuskraadidel, 40-55 pl ja ll) kõigil mandritel peale Antarktise. Levivad mandrite siseosades või rannikutel, mida uhuvad külmad hoovused. Maismaast ¼ on kaetud rohtlatega. Rohtlate eri nimetused: Euraasias stepp; Ungaris pusta; Põhja- Ameerikas preeria ; Lõuna-Ameerikas pampa ;Lõuna-Aafrikas veld 2. Kliima vt kava. Missugune rohtla asub lähistroopilises kliimavöötmes? Asub para...
Loodusvööndid Klõpsake juhtslaidi alamtiitli laadi redigeerimiseks 27.12.12 Mis on loodusvööndid? Loodusvööndid on erinevate, neile iseloomulike tingimustega elukeskkonnad Omavahel erinevad vööndid kliima, mullastiku, loomastiku, taimestiku ja mitmesuguste välisjõudude iseloomu poolest Oluline on erinevus sademete hulgas Ühte vööndisse võib kuuluda mitu erinevat paikkonda ja isegi neis on erinevad loomad, taimed, mullad jne Loodusvööndite piirid ei ole järsud, sest tingimused (eelkõige kliima) muutuvad järk-järgult ja nii tekivad suurte vööndite vahele üleminekuvööndid. Pooluste poolt ekvaatori suunas asuvad: jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad, kõrbed, vahemerelised alad, niisked lähistroopilised metsad, savannid, lähisekvatoriaalsed metsad ja ekvatoriaalsed vihmametsad. 27.12.12 Ku...
Keskkonnaprobleemid primaalsektoris 1. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid Keskkonnaprobleemid: 1) metsade üleraie metsa raiutakse rohkem maha kui seda jõuab juurde kasvada ning sealt kust on juba metsa võetud, kasvab see väga aeglaselt ise tagasi, kui inimene oma abikätt ei ulata. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud h...
Halogeenalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Essee Koolikeemia orgaanika kursusest õppisime selgeks, et halogeenühendid on need orgaanilised ühendid, milles üks või mitu vesinikku aatomeid on asendatud ühe või mitme halogeeni aatomiga. Õpetaja selgitustest jäi meelde ka see, et need süsivesikuid ei lahustu vees ning nende tihedus on üpriski suur. Aga kas on see kõik, mida tuleb halogeenalkaanidega seoses meeles pidada? Kindlasti mitte! Fakt on see, et need samad ühendid võivad elusorganismidele olla väga mürgised ja mõnikord omavad isegi narkootilist toimet. Kõik halogeenid, etiti aga fluor ja kloor on lihtainedena hirmsasti mürgised, nende halogeeniaurud on aga teravalõhnalised ja halvustavad meie tervist, sest kahjustavad suurel märal hingamisteid. Seetõttu sooritatakse ka kooliprogrammi järgi nendega läbitavad katsed töötava tõmbega tõmbekapis. Mõned halogeenalkaanid alluvad organism...
"Keskkonna hoidmine ja säästev tarbimine" Keskkonnaprobleemid ümbritsevad pidevalt meid kõiki. Naftareostused, suurte vihmametsade hävimised ja üleujutused on kujunenud nii igapäevaseks, et me ei pane neid tihti tähelegi. Siiski peame mõtlema reaalselt, sest võib-olla ühel päeval oleme ise nende probleemide keskmes ja siis ei oska keegi õigesti käituda. Ostes poest banaane, võid jätta need kilekotti pakendamata. Minnes loodusesse piknikule, peaksid alati enda järelt prügi kokku korjama. Hambaid pestes, ei pea vesi ilmtingimata jooksma, sest Sul ei lähe seda vaja. Need ja paljud muud meie igapäevased tegevused mõjutavad meid kõiki ümbritsevat keskkonda. Suhtudes keskkonda teadlikult, võid olla kindel, et ka tulevased põlved saavad endiselt nautida paljukiidetud Eesti loodust ja hingata puhast õhku. Ja et me ei pea muretsema selle üle, kas mõni loodusliik satub ohtu või mitte. Keskkonna kaitsmine on oluline pr...
Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed 1 Põllimajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kogu maismaast. See jaguneb: 3 o haritav maa o looduslik rohumaa Ligi 1,5 miljardit hektarit haritavat maad on enamjaolt põldude, kuid ka mitmeaastaste istanduste all. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jagada kaheks: o elatus- e. naturaalmajandus(omatarbeline) o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja...
Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. Poliitilised: Stalini käes oli ainuvõim, ta oli kardetud juht ning teda ei julgenud keegi kritiseerida. Massilised repressioonid. Poliitilised arreteerimised ja mõrvad laialt levinud. Majanduslikud: Just oli olnud sõda nii, et majanduslik seis oli väga kehva. Fokusseeriti rasketööstusele. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. ● Toimus massiline vangistamine (GULAG, 3% elanikest olid vangid) ● Toimusid massiküüditamised ● Ideoloogiline surutis, vaimne vägivald, inimeste vanad uskumised kaotati ja kõigile suruti peale kommunistliku ideoloogia ● Sageli toimusid kommunistlikus parteis “puhastused”, et Stalin saaks võimul püsida. 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? Et kinnitada NSVL-i ...
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS ________________________________________________________________________ Keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil. Põhjuseks massiline industrialiseerimine ehk hakati suurtööstust arendama. Kui minna tagasi 60-ndatesse aastatesse, siis selleks ajaks polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud, seega polnud selle ajani mitte mingisuguseid kindlaid direktiive, mis tähendab, et puudusid igasugused normid ja reeglid. Puudus ka ennetuspõhimõte ehk siis keskkonnaprobleemide ennetamise asemel suunati kõik ressursid juba tekkinud tagajärgede likvideerimisele. Samuti võib põhjuste hulka lugeda ka selle, et inimesed ei osanud veel loodust väärtustada, see väljendus siis puhta vee ehk planeedi kõige tähtsama vara raiskamises ning ka reovee suunamises veekogudesse. Tänu rasketele aegadele ...
Loodus ei andesta vigu Industrialiseerimisprotsesside tulemusena hakkas inimkond järjest enam loodusvarasid tarbima ning heitmeid loodusesse paiskama.Keskkonnaprobleemid on seoses maailma rahvaarvu ja tööstuse arenguga kogu maailmas viimase paari sajandi jooksul globaalseteks muutunud .Globaalsed keskkonnaprobleemid on põhjustanud õhu saastumise , vee reostumise ja jäätmete kuhjumise . Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente.Ilma toiduta suudab inimene vastu pidada mõne nädala ja ilma veeta mõne päeva , aga õhuta suudab ta elus püsida vaid mõne minuti. Inimtegevus rikub tihti looduslikult kujunenud atmosfääriõhu keemilist koostist, näiteks fossiilsete kütuste põletamine paiskab õhku hulgaliselt saasteaineid. Õhku heidetud saasteained mõjuvad inimese tervisele , kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna .Atmosfääri paisatud saasteained tekitavad happevihmu ,osoonikihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Õhu kaits...
"NAFTA" Uurimistöö 2 Sisukord SISUKORD.............................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................2 NAFTA TÖÖTLEMINE...........................................................................................3 NAFTA LEIDUMINE............................................................................................... 4 MOOTORIKÜTUSED............................................................................................. 6 KESKKONNAPROBLEEMID.................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE HIND....................................................................................7 MOOTORIKÜTUSTE JÕUDM...
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldise...
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna. Maailma energiaprobleemid. Ükski energiatootmise viis ei ole looduse või inimese seisukohalt kahjutu. Energiatootmine on al...
ARHUSI KONVENTSIOON ÜLIÕPILANE · Konventsioon loodi 1998 aastal 25. juunil Århusis Taanis ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmete poolt · Eesti liitus konventsiooniga samal kuupäeval. · Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta kodanike õigust elada keskkonnas, mis vastab tervise ja heaolu nõuetele. · Eesti ratifitseeris konventsiooni 6.juunil 2001 aasta. · Põhinõudeks võimudele on aruannete koostamine ning tegevuse avalikustamine. KONVENTSIOONI KOLM PÕHIÕIGUST 1. Keskkonnainfo kättesaadavus (igasugune info nii kirjalikult, suuliselt, visuaalselt jms, mis kajastab inimest ümbritsevat ja mõjutavat keskkonda). 2. Üldsuse (sh kodanike) osalemine keskkonnaasjade otsustamises (arvamuse avaldamine, meelsuse väljendamine) 3. Juurdepääs õigusemõistmisele keskkonnaalal (isiku õigus pöörduda kohtusse või muu erapooletu ja sõltumatu organi poole keskkonnaalastes küsimustes). Kõiki neid kolme põhiõ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kit...
Keskkond ja selle sõbralikkus Läviks nimetatakse piiri, mille ületamine võib tuua keskkonnas kaasa kiireid ja sageli ettearvamatuid muutusi. Tulevaste põlvede ja ka meie endi saatus sõltub looduslike süsteemide säästvast kasutamisest. Kas noored hoolivad keskkonnast või mitte on õige raske küsimus. Mingisugust muud võimalust pole, kui hoolida! Sellest, kuidas me suudame oma planeediga kooskõlas elada, sõltub meie kõigi tulevik. Rohkematele inimestele peab teadvustama nende käitumise mõjust keskkonnale. Hoolimatu käitumine keskkonna suhtes on tihti tingitud lihtsalt teadmatusest. Programmid võivad küll olemas olla, aga inimeste harjumust on väga raske muuta. Euroopa on uute tarbimismustrite tutvustamisel väga õigel teel. Mõningate hinnangute järgi saab nafta 2040 aastaks otsa. Mõeldes tänasest päevast kaugemale, ei ole see aeg sugugi nii väga kaugel. Nii lapsed kui ka täiskasvanud mõtlevad väga palju enda heaol...
Probleemküsimused Kuidas saab kasutada Euroopa Liidu võimalusi loodushoiu ja keskkonnakaitse edendamiseks Eestis? Mida peab Eesti saadik Euroopa Parlamendis keskkonnakaitse küsimustes ette võtma? Mis on looduskaitse eesmärk? Kas inimkond saab hakkama ilma loodushoiuta, kuidas? Keskonna mõju Eestile ? Miks on keskkond nii saastatud? Mõisted Loodushoid on looduse kaitsmine kahjuliku inimtegevuse eest, mis saavutatakse inimese loodushoidliku tegevuse ja teadlikkuse tagajärjel. Loodushoiu alla loetakse mõnikord ka looduse rikastamist, näiteks introduktsiooni ja haljastamist. Introduktsioon (eesti keeles kasutatud ka mõistet sissetalumine) on mõiste bioloogiast, mis tähendab võõrliigi (taime- või loomaliigi või ka madalama taksoni) toomist alale, kus teda varem ei olnud. Introduktsiooni saab jagada tahtlikuks ja tahtmatuks. * Tahtlik ehk sihipärane introduktsioon toimub ini...
KLIIMASOOJENEMINE JA VÕITLUS SELLE VASTU Referaat Tallinn 2018 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teema on kliimasoojenemine ja võitlus selle vastu. Teema valiku tingis huvi probleemi vastu, sest olukorda mõistavad kõik aga meedia kajastus on vähenenud samal ajal ilma, et oleks kõlama jäänud mõni kindel lahendus või märk paranemisest. Samuti soov teada, millised on tuleviku prognoosid ja milline on reaalne olukord maailmas. Teema tundus meie jaoks aktuaalne, sest iga päev aina rohkem tegureid mõjutavad meie elu Maal ning lisaks vanusega on tulnud ka teadlikkus, et teema mõjutab meie põlvkonda kõige enam. Miskipärast on probleem jäänud muude konfliktide kõrval taha plaanile ja leiab väga minimaalset kajastust meie igapäeva eludes ja meedias. See jällegi ei tähenda, et probleem oleks iseenesest lahenenud ja seetõttu jagasime me rühmaliikmete vahel ära aspektid, mis mõjutavad kliimasoojenemi...
Eesti keskkonnaprobleemid Ka tänapäeval on väga kõnealune teema keskkond ja sellega seonduvad probleemid. Aastate jooksul on üritatud neid vältida, kuid kui lähemalt sellesse süveneda, siis tundub, et paremaks midagi muutunud ei ole. Mida paremaks ja arenenumaks elu kujuneb, seda rohkem süvenevad ka probleemid keskkonnas. Üheks suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on jäätmed. Inimesed ei tee vahet olme-, tava- ja ohtlike jäätmete vahel. Seega käitutakse nendega hoolimatult .Prügi visatakse kokkusegatult minema teadmata, mida see endaga kaasa toob. Olmejäätmete hulka on visatud ohtlikke aineid, nagu näiteks akud ja patareid. Need kuhjatakse kokku prügimägedesse, juhul kui neid taaskasutusse ei võeta. Selletõttu on prügimägedes pinnas saastunud ning õhku paiskub mürgiseid gaase, mis omakorda mõjub inimeste tervisele halvasti. Seega tuleks muuta oma suhtumist jäätmete sorteerimise osas. Tähelepanelik sorteerimine...
JAANA SISAS O13-9 RÜHM KESKKONNATEGURID ÕHUSAASTE Värske õhk on eluliselt oluline, hoidmaks enda ja lähedaste tervist. Õhusaastega puutuvad kokku suuremal või vähemal määral kõik Inimesed veedavad 90% ajast siseruumides, mistõttu on väga oluline, et ruumiõhu kvaliteet oleks hea. Siseruumide halva õhukvaliteedi põhjustest: on :ebapiisav ventilatsioon, erinevate materjalide põlemisjäägid ( tubakasuits.) ,vaipkatted, põrandakatted, puhastusvahendid ja nende jäägid pindadel, gaasiseadmed, ilutooted, liimid ,ja ka hallitusseened, lemmikloomad, toiduvalmistamine Peavalud, peapööritus, limaskestade ärritus ja paljud teised sümptomid on seotud saastunud siseruumide õhuga. Lisaks sellele võib saastatud õhus viibimine viia hingamisteede haiguste väljaarenemiseni. Tervisekaitseorganisatsioonid soovitavad siseruumide õhukvaliteedi parand...
Säästev areng ja keskonna kaitse Tallinn 2010 Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindlad arengueesmärgid. Siis oleks võimalik tegutseda nende eesmärkide nimel ja kindlate normide järgi teha erinevatesse valdkondadesse investeeringuid. Ökoloogiline tasakaal Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ...
Ökoloogilised globaalprobleemid MAAILMA TOIDUPUUDUS 1.Mis on selle probleemi põhjused? Maailma toidupuuduse põhjuseks on eelkõige ülerahvastumine. Aafrika suured maa-alad on põllumajanduseks kõlbmatud. Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. 2.Mis on tagajärg? Inimesed koonduvad viljakamatesse aladele ja see põhjustab metsade hävingu, ülerahvastamise ning erosiooni ja kõrbete leviku. 3.Võimalikud lahendused. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. Täiustada tuleks maaharimisviise- ja tehnoloogiat. Vältida mulla vaesumist, erosiooni. EROSIOON 1.Inimtegevus- toidupuuduses inimesed koonduvad viljakamatele aladele, põhjustades sellega erosiooni. Paduvihmad, vooluveed, tuul põhjustavad erosiooni. 2.Viljakate muldade hävimine. Harimiskõlbmatute maa-alade suurenemine. Veekogude kuivamine. Sooldumine, mis ohustab inimtervist. 3.Õiged maaharimisviisid (väiksemad põllud, terass- ja ribapõllundus). Tõkete rajamine põ...
An Integrated Framework for Encouraging Pro-environmental Behaviour: The role of values, situational factors and goals Linda Steg*, Jan Willem Bolderdijk, Kees Keizer, Goda Perlaviciute Selles artikklis räägitakse, millises ulatuses ja mille kaudu võivad erinevad strateegiad põhjustada püsiva ja tugeva keskkonnasõbraliku tegevuse. Arutatakse ka, miks mõni strateegia võib julgustada inimesi olema keskkonnasõbralikum oma tegevustes isegi siis, kui need tegevused on seotud isikliku kuluga, kuid mis aga tagavad ja julgustavad üldiselt keskkonnasõbraliku tegevust. Meie planeeti ähvardavad mitmed keskkonnaprobleemid, mis on kõik vähemal või suuremal määral seotud inimtegevusega, eelkõige meie väärtuste ja soovidega. Inimesi viivad edasi põhiliselt kolm väärtuste gruppi: hedonistlikud väärtused, kus soovitakse naudingut saada koheselt; kasu väärtused, mis muudavad inimesed tundlikuks oma personaalse...
Looduse habras tasakaal Maa, kus me kõik elame on kujunenud väga pikkade aastate jooksul, samuti ka loodus, mis meid kõiki ümbritseb. Sinnamaani, kui maa peale tekkis inimene oli loodus enda tasakaalus hoidmisega ideaalselt hakkama saanud, toimusid vulkaanipursked, mis kandsid laiali tuhka ja muutsid põldusi ja metsasi viljakateks, kõikjal oli palju metsa, mis tagas hea hapnikuvaru, oli palju eriliigilisi loomasi, vesi oli puhas jne. Aga mida saame meie teha, et säilitada loodus ilusana ka meie tulevastele põlvedele, kas üldse saame? Kas me suudame taastada looduse hapra tasakaalu? Inimeste põhjustatud kahjud on meeletult suured, üks suuremaid on minuarust niinimetatud ,,maa kopsude" kallale minek. Toimuvad suured lageraided, kus valimata kas noor või vana puu läheb ikka sae alla. Ma arvan, et raha ja rikkus ajavad inimesed peast hulluks, mulle on tähtsam keskkond, kus ma elan, kui...
Kordamine eksamiks 10.klass 23. Põllumajanduse SKT põhja ja lõuna riikides: *Lõuna riigid: SKT-st üle poole annab põllumajandus Mõnes riigis on SKT osatähtsus vähem kui kümnendik SKT-st Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus Indias 20-29%, Somaalias üle 60%. *Põhja riigid: SKTs on põllumajanduse osatähtsus väikene, moodustab ainult mõne % Näiteks: Põllumajanduse osatähtsus USA-s alla 1%, Eestis 2-2.9% 24. *Ületoidetud piirkonnad: Usa, Kanada, Euroopa, Austraalia, Uus-Meremaa Toidetakse neid, kes on juba hästi toidetud, Põhjariigid. *Alatoidetud piirkonnad: Aafrikas Sahara kõrbest lõuna pool, India, Madagaskar, Paraguay kõrge põllumajanduse osatähtsusega maad. 25.Põllumajanduse paigutust mõjutavad tegurid: · looduslikud tegurid geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef · majanduslikud tegurid riigimajanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandus, ...
Referaat Inimene ja keskkond 2008 Tegelikult peaks olema nii, et inimene sõltub loodusest, sest loodus ju varustab teda eluks kõige vajalikuga. Kahjuks on aga praegu juba saanud tegelikkuseks olukord, et looduski sõltub inimesest. Kas loodus ka tulevikus säilib sellisena nagu praegu, see sõltub inimesest, tema otsustest ja käitumisest. Nii inimene kui ka kõik teised elusolendid saavad eluks vajaliku- toidu, vee, hapniku jms neid ümbritsevast keskkonnast. Veel paari tuhande aasta eest käitusid inimesed nii nagu teised loomad: toitusid korjatud viljadest ja kütitud loomadest ega rikkunud ökosüsteemide tasakaalu. Olukord muutus siis, kui hakati maad harima ja loomi kodustama. Külvates kultuurtaimi sinna, kus need looduslikult ei kasvanud, ja pidades loomi kitsal piiratud alal, kus nende väljaheiteid kuhjus palju rohkem kui looduses, muutsid inimesed looduslikku tasakaalu. Mida aeg edasi, seda rohkem oleme rikkunud oma...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
