vastava kilega; prügilast eralduvat nõrgvett saab suunata kanalisatsiooni; eralduvaid gaase (metaani) võib koguda ja kasutada kütmiseks; prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed; kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale; ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused: Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%; Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine; Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;. Naftareostus; Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine; Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:
keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitsealade tüübid Kaitsealad on: · Rahvuspargid · Looduskaitsealad · Maastikukaitsealad Kaitsekorra eripära ja rakendatavate piirangute ning kohustuste ulatuse järgi jagatakse iga kaitseala vajaduse korral kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kohalikud keskkonnaprobleemid. Suurimad jäätmetekitajad Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Elektrijaamad AS AS VKG Oil Viru Vesi AS Oü Kiviõli Keemiatööstus Sillamäe Energia AS VKG Energia Põhja SEJ Ahtme SEJ Silmet AS haruldaste metallide, muldmetallide ja poleerimispulbrite tootmine Velsicol AS bensoehappe tootmine AS Nitrofert vedela ammoniaagi ja granuleeritud karbamiidi tootmine ja paljud teised... Peamised keskkonnaprobleemid · Igasugusel tegevusel on mõju!
hävingut ja kadu, on inimeste hetkel valitsevad käitumis- ja tarbimisharjumused. Seda silmas pidades anti prioriteedid järgmistele valdkondadele, kus soovitakse saavutada olulisi muudatusi: · loodusressursside (pinnas, vesi, looduspiirkonnad, rannikud) säästev majandamine; · integreeritud saastekontroll ja jäätmete ennetamine; · tarbimise ja taastumatute energiaallikate vähendamine; · transpordi keskkonnasõbralik korraldamine, mis sisaldab efektiivset ning keskkonna ja kogukonna suhtes mõistlikku füüsilise infrastruktuuri ja objektide asukoha valikut; · tihedalt seostatud abinõude süsteemid linnakeskkonna oluliseks parandamiseks; 11 · rahva tervise ja inimeste turvalisuse edendamine, rõhuasetusega tööstusriskide hindamisele ja juhtimisele, tuumaohutusele ja kiirguskaitsele. Programm valis viis olulisimat sektorit
AGENDA 21 1992 aastal Rio de Janeiros toimus ÜRO keskkonna- ja arengukonverents, kus 173 riigi, sealhulgas Eesti, esindajad võtsid vastu otsuse suunata riikide ja ka kohalike omavalitsuste arengut säästva arengu põhimõtete kohaselt. See tähendab arengu suunamist vastavalt ühiselu reeglitele, mis oleks kooskõlas tasakaaluka ja alalhoidliku keskkonnasõbraliku elulaadiga. Agenda 21 on ulatuslik ülemaailmne tegevusprogramm, mille eesmärgiks on 21. sajandil saavutada keskkonnasõbralikum majanduslik ja sotsiaalne areng. Samas avatakse ka säästva arengu mõiste. Rõhutatakse, et nii looduskeskkond, inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on omavahel lahutamatult seotud ning mõjutavad üksteist läbi keerukate protsesside. Tänases majandustegevuses tuleb üha enam arvestada järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga: tänapäevane majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalus
aastal vastu Säästva arengu seaduse, mis paneb paika eelkõige looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise alused. Sellele tuginedes koostati 1997 a Eesti keskkonnastrateegia, mille uuendatud variant Eesti keskkonnastrateegia 2010 valmis 2005 aastal. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine nii, et ei kahjustaks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus. Strateegias eelistatakse ennetuslikke meetmeid, sest loodukahjulike tagajärgede kõrvaldamine on tunduvalt kulukam. Loodussäästliku arengu kohustatakse tootjat tasuma keskkonna kasutamise eest ning hüvitama kõik kahjustuste kõrvaldamisega seitud kulud. Tootja vastutab ka oma toodangu jäätmete kokkukorjamise, ümbertöötamise ja taaskasutuse eest. Olulisel kohal on ka Århusi konventsioon, mille eesmärk on kaitsta kodanike õigust
Sissejuhatus Mis on säästev areng? 1983. aastal pani ÜRO tööle rahvusvahelise komisjoni, kelle ülesandeks sai ülemaailmse säästva arengu strateegia väljatöötamine kuidas parandada inimeste elutaset lühiajalises perspektiivis, kahjustamata seejuures pikaajaliselt kohalikku ja üleilmset keskkonda.(5) 1992. aastal kogunes Rio de Janeirosse ülemaailmne keskkonna- ja arengukonverents, kus osalesid 172 riigi delegatsioonid. Mitteametlikult nimetatakse seda sündmust ka "maailma tippkohtumiseks". Konverentsil võeti vastu viis olulist dokumenti: · Bioloogilise mitmekesisuse konvektsioon · Kliimamuutuste konvektsioon · Metsadeklaratsioon · Keskkonna ja arengu deklaratsioon · Agenda 21 (5) Mõistele ,,säästev areng" pole antud ühtset definitsiooni. Selle mõiste asemel võime kasutada ka teist mõistet, milleks oleks ,,jätkusuutlik areng". Keskkonna ministeeriumi definitsioon k
saasteainetega Mida saab ette võtta: · Kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale · Ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ette nähtud kogumispunktidesse 2.2. Loodusvarade kasutamine Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad muld, mets, turvas, veevarud, aga ka osa energiavarusid, nt. tuule, päikese, jõgede ja biomassi energia. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1mm. Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, nafta, kivisüsi), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. 6 Probleemid: · Taastumatud loodusvarad saavad otsa · Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse keskkonda · Moodustuvad jäätmed Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest? · Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt
niisutavate maade sooldumine 4) Veepuuduse all mõeldakse puhta magevee nappust. Vee põhilisteks tarbijateks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on joogivee puudumise tõsiseks probleemiks. Kuni 80% vajalikust veekogusest kulub kuivade ja poolkuivade maa- alade niisutamiseks. Veetarbimist aitavad vähendada oskuslikult rajatud niisutussüsteemid ja merevee destilleerimine, mis on kallis. 2) Põlevkivi kui olulisim Eesti keskkonnaprobleem Põlevkivi on fossiilne kütus, mis moodustus vetikate kuhjumisel u. 450 miljonit aastat tagasi. Eestis kaevandatakse põlevkivi u. 10-15 miljonit tonni aastas ning sellise tarbimise käigus jätkus seda veel 40 aastaks. Eestis kasutatakse põlevkivi elektrienergia tootmiseks. Lahtiste kaevandamise tulemusega on u. 10000 hektarit maad kaetud aheraine kuhikutega, maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud veel 20000 hektarit. Saastet tekitab ka
Säästev areng ja keskonna kaitse Tallinn 2010 Säästev areng on maailma üks prioriteete. Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Säästva arengu saavutamiseks on vaja määrata kindlad arengueesmärgid. Siis oleks võimalik tegutseda nende eesmärkide nimel ja kindlate normide järgi teha erinevatesse valdkondadesse investeeringuid. Ökoloogiline tasakaal Ökoloogilise tasakaalu säilitamine Eesti looduses on meie keskne tingimus. See on Eesti panus globaalsesse arengusse, järgides printsiipi, mille kohaselt kõikidel elukeskkonna tasemetel peab valitsema tasakaal nii aineringetes kui energiavoogudes. Üldiseks eesmärgiks on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse. Keskkonnakaitse põhifunktsiooniks ei ole ressursside ja lo
.......................................................................... 18 TULU-KULU ANALÜÜS KESKKONNAPOLIITIKAS:....................................................................................... 18 MAJANDUSMEETMETE KASUTAMISE PÕHJUSED:.................................................................................... 18 EL LOODUSKAITSE: TAUST................................................................................................................... 18 BIOLOOGILINE MITMEKESISUS:............................................................................................................. 19 LIIKIDE HÄVIMINE:................................................................................................................................ 19 BIOLOOGILISE MITMEKESISUSE KONVENTSIOONID:................................................................................. 19 LOODUSKAITSE EUROOPA LIIDUS:.........................................................................
Sellest tingituna kogunevad inimesed viljakamasse piirkonda, mille tõttu hakkab toimuma metsade ja põldude hävimine, ülekarjatamine. · Peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutumine. · Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja-tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mullastiku hävimine: 1. Mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon: paduvihmad, vooluveed, tuul ja temperatuuri kõikumine. Mullastiku hävimist saab ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass-ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. 2. Kõrbestumine: kliimategurid ja suures osas inimtegevus. Metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamis-ja maaharimisvõtted ning niiskuvate maade sooldumine. Taastuvad loodusvarad: päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas.
Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis o Taimkatte struktuur - erinevate taimeliikide suhteline osakaal ja eluvormid määravad ökosüsteemi rindelisuse (nt metsaökosüsteem - puu, põõsa, puhma, rohu ja samblarinne) Ajaline kestvus ja järgnevus o Kooslusesisesed muutused - enamasti lühiajalised o Ööpäevased muutused o Aastaajalised ehk sessoonsed muutused
Toidupuudus. Põhjused: Aafrika maaalad põllumajanduseks kõlbmatud. Inimeste asumine viljakatesse piirkondadesse on seal põhjustanud metsade hävimise, ülekarjatamise,kõrbete leviku, erosiooni.Lahenduseks: toitumisharjumuste muutmine (kasutada rohkem kala, spetsiaalsed bakterid, vetikad), korrastada majandussuhted, vältida monokultuuri kasvatamisest tulenevat mulla vaesumist, majandusabi, täiustada maaharimisviise. Erosioon: tuule või vee mõjul pinnase sette ärakanne, misviib mulla viljakuse vähenemisele ning kõrbestumisele. Põhjustavad: paduvihmad, tuul,monokultuuride kasvatamine, liigniisutamine, liigkarjatamine. Lahendus: tõkete rajamine põldude äärde, õige maaharimisviis, puude istutamine. Taastuvad loodusvarad: muld, vesi, päikese energia, tuule energia Taastumatud loodusvarad:põlevikivi, maagaas, nafta,metallimaagid, tuumaenergia
o Nälgimist soodustab ka halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem. o Üheks peamiseks lahenduseks võib kujuneda inimeste toitumisharjumuste muutmine. o Arengumaades on vaja täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat ning vältida monokultuuride kasvatamisest tulenevat mullastiku vaesumist. Mis tingib mullastiku hävimise? o Üks peamisi mulla hävitamise põhjuseid on mullastiku looduslik ärakanne ehk erosioon. (põhjustavad: paduvihmad, vooluveed, tuul, temperatuuri kõikumine.) o Mullastiku hävimist saab vähendada oskusliku maaharimiseg, terrass- ja ribapõllundusega ning õigete külvikordade järgimisega. o Maa-alad muudab kasutuskõlbmatuks ka kõrbestumine. (põhjustab: kliimategurid, ulatsulik metsaraie, liigkarjatamine, ebaõiged väetamisvõtted) Millised globaalprobleemid tulenevad loodusvarade kasutamisest?
Keskkond organismi mõjutavate a-biootiliste ja biootiliste tegurite kogum. A-biootilised tegurid: temperatuur, vesi, valgus. Biootilised: liigikaaslased, muud ümbritsevad elusorganismid . Eristatakse : Looduskeskkond, Tehis- / tehnoloogiline keskkond, Majanduskeskkond , Sotsiaalne keskkond. Keskkonnapoliitika - sihipärane tegevus või tegevusetus loodus- ja tehiskeskkonnaga seonduvate probleemide lahendamiseks. Keskkonnapoliitika valdkonnad - Rohelised: traditsiooniline looduskaitse, metsad kalandus, jne. Pruunid: vesi, jäätmed, kiirgus jne. Hallid: keskkonnakorralduslikud. Olulisim halduspoliitika valdkond - eluks sobiva keskkonna kindlustamine. Keskkonnapoliitika omapära - Erasektor tekitab probleeme, kuid ei suuda / ei soovi neid lahendada. Probleemid ületavad piire, nt. Tsernobõli katastroof. Tegemist ei ole ainult poliitilise probleemiga, olemas ka teaduslik alus, kuid...teaduslik alus võib sageli olla
Olgugi, et Eesti rahvaarv on kahanemas on meil siiski tõsine probleem jäätmetega. Eestis tekib aasta jooksul ühe elaniku kohta 400 kg olmejäätmeid, Kui arvesse võtta ka tööstusjäätmed (näiteks põlevkivitööstuses tekkinud aher- ja saasteained, mis kuuluvad nn ohtlike jäätmete hulka), siis oleme esikohal kogu Euroopas. Üks suuremaid küsimusi Eesti jätkusuutliku arengu juures on energeetika. Eestis toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, kasutatakse vett ja kaevanduspiirkondade pinnast. Põlevkivi kaevandamine ja sellel baseeruv energeetika on Eesti üks olulisemaid majandus- ja keskkonnaküsimusi. Arutuse all on ka tuumaenergiajaama ehitamine, õigemini Eesti ühinemine sellega kas Leedus või Soomes. Ometi on tuumaenergia kasutusele võtmisest põhimõtteliselt loobunud
3. Eesti Keskkonnastrateegia 2010- suunatud Eesti majanduse ja inimeste tegutsemismotiivide mõjutamisele säästva arengu suunas, nii et oleks tagatud loodusväärtuste(liikide, elupaikade, maastike, teiste loodusressursside) säilimine tulevastele põlvkondadele. valmis 2005.a. Selle põhieesmärgiks on inimesi rahuldava tervisliku keskkonna ja majanduse arenguks vajaliku ressursside tagamine nii, et ei kahjustataks loodust ning säiliks maastike ja elustiku mitmekesisus 4. Eesti looduskaitseseadus- 2004.a vastuvõetud. Selle rakendamist täpsustavad keskkonnaministri määrused. Põhieesmärgiks on Eesti loodusliku mitmekesisuse säilitamine. Tuleb tagada looduslike looma-, taime-, ja seeneliikide ning nende elupaikade soodne seisund. 5. Erosioon-mullastiku looduslik ärakanne, mida põhjustavad paduvihmad, vooluveed, tuul, õhutemperatuuri suuremad kõikumised jm. 6. Happevihm- happelise reaktsiooniga sademed, mis tekivad kütuste põletamisel
Liiki peetakse väljasurnuks, kui selle liigi ühtegi isendit pole kohatud viimase 50a jooksul. Hävimisohu liigid: 1) madala arvukesega liigid (aeglane paljunemine) 2) Väikese areaaliga liigid 3) haruldates elupaikades elavad liigid 4) kitsa,spetsiifilise mõjuteguriga kohastunud liigid (vähene kohastumisvõime) Areaal- liigi levikuala Maal Hävimisohus liigid kogutakse punasesse raamatusse. Inimtegevuse mõju liikide hävimisele: 1) Globaalsed kliimaprobleemid mõjutavad ökosüsteemide iseregulatsiooni 2) Rahvastiku kiire kasv hävitab liikide elupaigad 3) Maavarade kaevandamine, tööstussaaste ja olmejäätmete kasv reostab looduslikke kooslusi 4) Kalandus ja salaküttimine suurendavad ohustatud liikide hävimist 5) Suurenev tööstuslik kasutamine tarbeesemete valmistamiseks põhjustab liikide areaali vähendamist Keskkonnakaitse rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud: 1) loodusvarade sä�
kõikumine. Eriti piirkondades kus puudub taimestik(kõrb) või kus kasvatatakse monokultuure. Põldu harides saab seda ära hoida oskusliku maaharimisega, terrass- ja ribapõllundusega. 3)Kõrbestumine-Kuivad või poolkuivad alad moodustavad umber kolmandiku maismaa pinnast.Põhjustena võib nimetada ulatuslikku metsaraiet, liigkarjatamist, ebaõigeid väetamis ja maaharimisvõtteid ning niisutavate maade sooldumist. 4)Loodusvarade kasutamine- *Taastuvad-päikeseenergia, vesi, mullastik, metsad, turvas jt. Põhja- ja pinnaveevarud taastuvad õigel kasutamisel. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Pöikeseenergia on hetkel ammendamatu. *Taastumatud-metallimaagid, mineraalsed maavarad, fossiilsed kütused(nafta, maagaas, põlevkivi) 5)Veeprobleemid-eelkõige on puudus mageveest. Vee põhiliseks tarbijaks on põllumajandus, tööstus ja olme. Paljudes Aafrika ja Aasia riikides on puhas joogivesi tõeliseks probleemiks.
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku arengu põhimõtete määratl
Kohaliku Agenda 21 järgi ei ole säästev areng fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades. 1992 Agenda 21 järgi on säästev areng valik, mis on ühtaegu: · Majanduslikult tasuv · Sotsiaalselt võrdõiguslik · Keskkonnasõbralik Säästva arengu strateegia peaks olema suunatud sotsiaalselt õiglasele majanduslikule arengule kaitstes samas ressursibaasi ja looduskeskkonda tulevaste põlvede huvides. x Tallinna Ülikool 1.1. Säästva arengu põhimõtteid Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilistest huvidest ja momendi majandusprobleemidest.
tarbimise tagajärjel ja mille tagajärjeks on looduskeskkonna reostus (pinnas, vesi õhk on saastunud). Samuti on probleemiks puhta joogivee lõppemine, sest magevett on kogu maailma veevarudest vaid 1%. Osoonikihi hõrenemine, ilma milleta oleks elu maal võimatu. Põhjusteks on saasteained, mis paisatakse atmosfääri. Suur probleem on ka kliima soojenemine, mida võib nimetada ka kasvuhooneefektiks ehk maalt lahkuv soojuskiirgus peegeldub tagasi atmosfäärist. Hävimas on ka looduslik mitmekesisus tänu sagedastele metsaraietele, jahipidamisele, röövpüügile, võõrliikide sissetoomisele ning ka keskkonna saastatuse tõttu. Kaasaegse maailma suurim probleem on ülerahvastatus. Selle probleemi tõttu on alguse saanud ka enamus teistest globaalsetest probleemidest, nagu näiteks nälg, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid (eesotsas saastatusega), vaesus ja ka loodusvarade liigne kasutamine. Maailmas elab hetkel ligi 7 miljonit inimest ning see arv kasvab pidevalt,
JÄTKUSUUTLIK ARENDUS Tunnitöö 1)1972.a tähtsus säästva arengu ajaloos? Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning kasutada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud seda seisukohta ning 1970ndatel liituti üha enam keskkonnakaitseorganisatsioonide ja survegruppidega. Tavainimesed muutusid aktiivsemateks ja nõudsid poliitikutelt tegutsemist. 2)Kes esitas esimesena jätkusuutliku arengu mõiste? Enamjaolt antakse see au Brundtlandi komisjonile, kes defineeris jätkusuutliku arengu oma 1987. aasta ÜRO-le esitatavas raportis ,,Meie ühine tulevik". Siiski leidub viiteid, et esmakordselt kasutas antud mõistet briti keskkonnategelane Barbara Ward jub
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS............................................................................. 8 KOKKUVÕTE........................................................................................................ 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Käesolev referaat seleta
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Jätkusuutlik areng Lühireferaat Koostaja: Klass: Õpetaja: Tartu 2010 Jätkusuutliku arengu (ka säästev areng) all mõistetakse sihipärast arengut, mis tagab inimeste elukvaliteedi parandamise kooskõlas loodusvaradega ja keskkonna talumisvõimega. Jätkusuutliku arenguga taotletakse tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse- ja keskkonnavaldkonna vahel ning täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja järeltulevatele põlvedele. Jätkusuutlik areng on lai mõiste, mis haarab enda alla pea kõik elu-valdkonnad. Erinevate valdkondade elluviimise eest vastutavad erinevad ministeeriumid. Lisaks on jätkusuutliku arengu eesmärkide täitmine tihedalt seotud konkurentsivõime küsimustega.[1] Jätkusuutlik areng ehk säästev areng ehk säästev arendamine ehk mahemajanduson konseptsioon, mida tava
hävimine, eluks kõlbulike paikade puudus, sõjad loodusvarade pärast, epideemiad, tarbekaupade vajaduse kasv, energia tarbimise kasv. Abinõud – pereplaneerimine, sündivust vähendavad vahendid, naiste olukorra parandamine, laste suremuse vähendamine arengumaades, abiellumisea tõstmine, poliitiline sekkumine, ümberasustamine. Loodusressursside kiire vähenemine – loodusvarad – keskkonna osad, mida inimkond vajab olekasoluks ja kasutab tootmises, inimese tootmistegevuse objekt. Ammendamatud (õhk, vesi, päikeseenergia), taastuvad (muld, mets, veevarud, toit, biomassi energia), taastumatud (maagid, kaevandatavad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia) Probleemid – igapäevane ressursside kasutamine tekitab suure nõudluse kõigi materjalide järgi.
keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
keskkonnajuhtimissüsteemid) · Survegrupid. Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid SÄÄSTVA ARENGU EELDUSED · Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise keskkonnaalaste otsuste tegemisel · Säästlikul, jätkusuutlikul alusel toimiv majandus · Sotsiaalne süsteem, mis suudab lahendada ebavõrdsusest tulenevaid sotsiaalmajanduslikke ja poliitilisi pingeid · Innovaatiline keskkonnasõbralik tehnoloogia · Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem · Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve · Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes Säästva avrengu seadus võeti Eestis vastu 1995.a Roheline eluviis ehk ökoloogiline elamisviis on niisugune elamisviis, mis ei muuda elutingimusi pöördumatult. Teisisõnu, see on tasakaaluline elamisviis, mis võtab aluseks ökosüsteemi protsesside ( aineringete ja liikide kooselu) tasakaalu ning elurikkuse hoidmise.
võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi, täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid, vältida mulla vaesumist ja erosiooni, majandusabi. Hapestumine: õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Põhjused kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UV-kiirgust ja infrapunakiirgust
bioloogiline mitmekesisuse kaitse, inimese tervise kaitse, loodusressursid, jäätmed. EL KK alased eeskirjad antakse tavaliselt välja direktiivide vormis, on igal liikmesriigil võimalus viia neid ellu oma majnduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist tausta arvestades. Rio de Janero 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konvensioon- iga osalismaa üheks esmaseks kohustuseks sai käivitada bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja säästliku kasutuse riiklik planeerimine. Konvensiooni mõistes on looduse mitmekesisus kogu looduse mitmekesisus alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemitasemega.Konvensioonil on 3 üldist eesmärki: BM kaitse, selle komponentide säästev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisel saadava tulu õiglane ja erapooletu jaotamine. Kyoto protokoll- 1997n aastal võtsid tööstusriigid endale kohustuse vähendada perioodil 2008- 2012 kasvuhoonegaaside emissiooni keskmiselt 5,2% võrreldes aastaga 1990. Mõned riigid ei
võimaldamine naistele, naiste õiguste suurendamine, abieluea tõstmine, laste arvu piiramine, laste suremuse vähendamine. Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi, täiustada maaharimisviise ja tehnoloogiat, kõrge saagikusega põllukultuurid, vältida mulla vaesumist ja erosiooni, majandusabi. Hapestumine: õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli ja lämmastikuühendid happeid, mis happesademetena langevad tagasi Maale. Põhjused kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärinev saaste. Tagajärjed kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi, orgaanilise aine lagundamine aeglustub. Lahendused vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega, veekogude lupjamine, Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Osoonikihi hõrenemine: osoonikiht neelab Päikeselt tulevat UVkiirgust ja infrapunakiirgust
· teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tervik Koosluse struktuur · Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) · Koosseisu elementide paiknemine ruumis (ruumiline struktuur) · Ajaline kestvus ja järgnevus (dünaamika ehk kronoloogiline struktuur) · Neid ühendavate ökoloogiliste seoste kogum (funktsionaalne struktuur) Koosluse koosseis (eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur) * Liigiline mitmekesisus Diversiteet, koosluse liigirikkus. * Koosluse valitsev liik (dominant) mõjutab märkimisväärselt teiste liikide elutingimusi * ökoton mitme erineva koosluse või maastiku siirdevöönd Kahe erineva koosluse üleminekuala · Servaefekt · Veekogu kaldad · Põld mets · Põld heinamaa · Liikide leviku tõke · Geokeemiline barjäär Liigiline mitmekesisus · Liikide kontsentreerumise alad · Liikide rändealad Kompensatsioonialad
Tööleht 12. klass Looduskaitse ja Säästev areng 1. Eesti looduskaitse aluseks on ...2004.......a jõustunud looduskaitseseadus. Looduskaitseseaduse peamiseks eesmärgiks on: looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. 2. Too välja looduskaitse ja keskkonnakaitse peamine erinevus. Looduskaitse all mõistetakse abinõude süsteemi, mis on rakendatud majanduslikku, teaduslikku, üldkultuurilist või esteetilist tähtsust omavate maa-alade või looduslike objektide säilitamiseks, taastamiseks ja ratsionaalseks kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvede hüvanguks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kai