Hotellimajanduse globaalsed probleemid (2)

Q: Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest?

Vastus leiad õppematerjalist: Hotellimajanduse globaalsed probleemid

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Turism - Turismi -ja hotelli ettevõtlus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest?

TARTU ÜLIKOOL
Pärnu kolledž
Turismiosakond
Merly Sepri-Eha
AUTH 4
HOTELLIMAJANDUSE GLOBAALSED PROBLEEMID
Referaat
Juhendaja: Tiina Viin
Pärnu 2008
Sisukord
1.Säästva arengu mõiste 3
2.ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID 6
2.1.Jäätmeprobleemid 6
2.2.Loodusvarade kasutamine 6
2.3.Kultuuripärandi kahjustamine 7
3.GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES 8
Kokkuvõte 11
kasutatud materjalid 12

Säästva arengu mõiste

Säästva arengu idee on paljude maade teadlaste ja majandusinimeste mõtetes liikunud juba mitmeid aastaid ning põhineb inimeste soovil kokku liita ühiskonna kaks peamist ja üsna vastandlikku eesmärki – saavutada majanduse kasv, mis tagaks kõrge elustandardi ning samal ajal kaitsta ja säilitada stabiilne elukeskkond nii endale, kui tulevastele põlvedele. Eesmärgi saavutamise nimel tuleb õppida arvestama tõsiasjaga, et nii looduskeskkond , inimese majanduslik tegevus kui ka ühiskonna sotsiaalne areng on lahutamatult omavahel seotud ning mõjutavad üksteist läbi erinevate keeruliste protsesside.
Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna säilitamise ja kaitsmise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades.
Kuna globaalprobleemid on tõsised ja ulatuslikud , siis riigid üksi sellega toime ei tule. Nende probleemide lahendamiseks on erinevad riigid asunud koostööle, sõlmides koostööplaane ja leppeid.
Üheks tähtsamaks ülemaailmseks tegevusprogrammiks on Agenda 21, kus kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamist. Oluliseks peetakse avalikkuse kaasamist, omavalitsuste ja üksikisikute koostööd.
Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest, kuni hoiakute ja igapäevaste käitumusharjumusteni. Pakutakse võimalikke lahendusteid, esitatakse põhimõtteid, mida riigid on kohustatud säästva arengu huvides ellu viima.
Agenda 21-s on sektsioonidena välja toodud:

sotsiaalne ja majanduslik mõõde;
ressursside kaitse ja majandamine ;
peamiste gruppide rolli tugevdamine;
rakendamise vahendid.

Säästvat turismi iseloomustavad sotsiaalne vastutustunne , tõsine pühendumine loodusele ning kohalike elanike kaasamine igasse turismiga seotud toimingusse või arendustegevusse.
Maailma Turismiorganisatsioon (WTO), Maailma Turisminõukogu (WTTC) ja Maa Nõukogu (Earth Council ) määratlevad säästva turismi järgmiselt: turismi säästev arendamine rahuldab tänaste turistide ja neid võõrustavate piirkondade vajadusi, kaitstes ja parandades ühtlasi tulevasi võimalusi. Säästev turism tähendab kõigi ressursside majandamist sellisel moel, mis võimaldab rahuldada majanduslikke, sotsiaalseid ja esteetilisi vajadusi, säilitades samas kultuurilise terviklikkuse, olulised ökoloogilised protsessid, elustiku mitmekesisuse ja elu alal hoidvad süsteemid. Säästvad turismitooted on kooskõlas kohaliku keskkonna, kogukonna ja eri kultuuridega, nii et need saavad turismi arengust kasu, mitte ei ole turismi arengu ohvrid .
Säästva turismiga tähenduselt sarnased mõisted on vastutustundlik turism , pehme turism, minimaalse mõjuga turism ja alternatiivne turism. Selles moodulis käsitatakse neid kõiki säästva turismina.
Mõningaid tegureid võib pidada tõukejõuks, mis sunnib turismitööstust säästva arengu põhimõtteid järgima. Need on:

suurenev seadusandlik surve;
suurem teadlikkus kulude kokkuhoiust, mida võimaldab ressursside mõistlik kasutamine;
turismiettevõtjate adumine, et kvaliteetne keskkond on oluline konkurentsivõimelise toote pakkumiseks;
valitsuste ja ettevõtjate kasvav teadlikkus sellest, et turismi kasv võib keskkonda kahjustada;
kohalike kogukondade kasvav teadlikkus sellest, et nende võimuses on turismipoliitikat mõjutada.1

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

Jäätmeprobleemid

Probleemi põhjused:

Rahvastiku arvu suurenemine
Tarbimise ja tootmise suurenemine
Kasutusel olevad materjalid (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu

Tagajärjed:

Linnade ümber kasvavad prügimäed
Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti
Pinnas, vesi ja õhk on saastunud prügimägede poolt tekitatud kahjulike saasteainetega

Mida saab ette võtta:

Kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale
Ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ette nähtud kogumispunktidesse

Loodusvarade kasutamine

Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad muld , mets, turvas , veevarud , aga ka osa energiavarusid, nt. tuule, päikese, jõgede ja biomassi energia. Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1mm. Taastumatud loodusvarad on metallimaagid , kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, nafta , kivisüsi), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia .
Probleemid:

Taastumatud loodusvarad saavad otsa
Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse keskkonda
Moodustuvad jäätmed

Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest?

Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt
Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiat
Loodusvarasid kasutada säästlikult, et nad jõuaksid taastuda
Kasutama peaks rohkem taastuvaid loodusvarasid

Kultuuripärandi kahjustamine

Säästva turismi võtmes tuleb kindlasti arvestada ka piirkonna kultuurikeskkonnaga. Turismi mõju kultuuripärandile või regioonile on mitmel pool kirjanduses olnud kõneaineks. On võimalik, et õige käitumise korral võib turism avaldada kohalikule kogukonnale positiivset mõju, seda läbi ühtekuuluvustunde, kogukonna majandustegevuse toetamise ja uute töökohtade loomise läbi.
Ebakompetentse käitumise puhul on tagajärgedeks kultuurikeskkonna rikkumine , kasvavad elamiskulud, kohalike välja tõrjumine, kuritegevuse kasv, traditsioonide kadumine ja elukeskkonna saastamine .2

GLOBAALPROBLEEMID HOTELLIMAJANDUSES

Ei ole olemas turismialast tegevust, mis ei sõltuks ühel või teisel moel keskkonnaressurssidest. Näiteks kasutatakse loodusvarasid turistide varustamiseks kütte, elektrienergia , toidu, sanitaarteenuste ja joogiveega. Keskkond peab vastu võtma tekkinud jäätmed (nt olmejäätmete ladestuspaigad). Turism jätab sageli selle ressursisõltuvusega arvestamata. Turismi surve loodusele võib olla nii suur, et tegevus võib muutuda jätkusuutmatuks ja viia pikas perspektiivis ressursside vähenemiseni. 3
Turism võib avaldada suurt survet kohalikele ressurssidele, nagu toit, energia, maa ja vesi, mida võib niigi vajaka olla. Turism mõjutab suuresti elanikkonda ning keskkonda oma kontsentreerituse tõttu nii ruumis kui ka ajas.
Peamised põhjused:

Puhke - ja turismirajatiste intensiivne maa- ja veekasutus
Energia tarnimine ja kasutamine
Infrastruktuuride, rajatiste ning ehitiste ehitamisest tingitud maastikumuutused
Õhureostus ja jäätmed
Muldade kinnitallamine ja taimkatte kahjustus ning hävinemine
Loomastiku ja kohaliku elanikkonna häirimine

Tundlikke loodusalasid külastavate turistide üha kasvav arv võib seada ohtu ka looduskaitse. Konflikte võib tekkida turismimajanduse ja põllumajanduse ning metsanduse vahel. Nii uuenevaid kui uuenematuid loodusvarasid võib otseselt mõjutada rajatiste, teede, lennuväljade ehitamine, maa kasutamine majutusasutuste ja teiste infrastruktuurirajatiste jaoks ning ehitusmaterjalide kasutamine (nt. liiva kaevandamine). Metsad kannatavad sageli turismi kahjuliku mõju all.
Vesi on kõige kriitilisema tähtsusega loodusvarasid. Turismitööstus on suur vee ülekasutaja, sest vett kulub hotellide veevarustuseks, ujumisbasseinidele, golfiväljakutele ja turistide isiklikuks tarbeks. Selle tagajärjel võib veevarude seisund halveneda, aga ka suureneda reovee kogus. Hotellis peatuv turist kasutab reeglina kolmandiku võrra rohkem vett, kui kohalik elanik.
Koos turistide arvu kasvuga ning nende üha suureneva liikumisega suureneb ka maa, õhu- ja veetransport . Turismi arvele langeb praegu üle 60 % lennureisidest, seega põhjustab turism suure osa õhusaasteainete, näiteks süsinikdioksiidi heitkogustest. Transpordis ning energiatootmisel tekkinud saasteained põhjustavad happevihmu, kliimasoojenemist ning õhureostust.
Hotellide ning puhke- ja muude rajatiste ehitamine seab suurema surve alla ka reovee puhastusseadmed, eriti seepärast, et turismi tipphooajal on mõningates piirkondades rahvast mitmeid kordi rohkem kui kohalikku elanikkonda. Heitveed on reostanud turismimagneti ümbruses asuvad veekogud, kahjustades ka sealset loomastikku ning taimestikku. Reovesi soodustab vetikate kasvu, mis omakorda tekitab veekogus hapnikuvaeguse ja see ohustab tõsiselt kalade elukeskkonda. Reoveega saastumine ohustab ka inimeste ja loomade tervist.
Piirkondades, kus leidub palju ligitõmbavaid objekte, on probleemiks jäätmete ladestamine. Tahked jäätmed ja praht rikuvad oluliselt vee ja rannajoone väljanägemist.
Jätkusuutliku arengu võimaluseks turismisektoris on keskkonna- ja kvaliteedimärgiste kasutamine ja nende saamise aluseks olevate süsteemide laiem rakendus. Eestis on praegu kasutusel kaks märgist, mis kannavad endas säästva turismi ideid - Roheline Võti ( Green Key) ja EHE ( Ehtne ja Huvitav Eesti). Esimene neist on turismiettevõttele, teine turismitootele mõeldud märgis.
Rohelise Võtmega tunnustatakse majutusettevõtete keskkonnasõbralikku tegevust ja propageeritakse säästva majandamise põhimõtteid. Märgise abil saab majutusettevõte näidata, et ühendades kvaliteedi, mugavuse ja keskkonnasõbraliku tegutsemisviisi, saavutatakse parem lõpptulemus nii külaliste kui ka ümbritseva keskkonna seisukohast .4
Hotelliettevõtluses on „roheline mõtlemine“ endaga vaikimisi alati kaasa toonud ka konflikti. Ühest küljest on energia ja ressursside tarbimise vähendamine ka majanduslikust seisukohast mõttekas, rääkimata muidugi ka sotsiaalsest ja keskkonnaalasest vastutustundlikkusest. Teisest küljest on hotellide eesmärgiks poputada oma kliente kõikvõimalikul viisil ja hotellid on väga selliste tegevuste vastu, mis võiks vähimalgi määral ohustada külastajate mugavust ja heaolutunnet.5

Kokkuvõte

Ei ole olemas turismialast tegevust, mis ei sõltuks ühel või teisel moel keskkonnaressurssidest.
Turism võib avaldada suurt survet kohalikele ressurssidele, nagu toit, energia, maa ja vesi, mida võib niigi vajaka olla. Turism mõjutab suuresti elanikkonda ning keskkonda oma kontsentreerituse tõttu nii ruumis kui ka ajas.
Säästvat turismi iseloomustavad sotsiaalne vastutustunne, tõsine pühendumine loodusele ning kohalike elanike kaasamine igasse turismiga seotud toimingusse või arendustegevusse.

kasutatud materjalid

Kirby, A. Going Green, Satisfying Guests. [ http://www.hotelsmag.com/article/CA6545045.html?q=global+problems ] 18.05.2008

Taylor, T. Sustainable Tourism and Economic Instruments : the case of Hvar, Croatia. [ http://www.bath.ac.uk/cpe/workingpapers/economic-instruments-taylor-fredotovic-povh_Markandya.pdf ] 21.05.2008

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. [www. ehrl .ee] 18.05.2008

Keskkonnaministeerium . [www.envir.ee/orb.aw/ class ] 18.05.2008

MTÜ Arhipelaag. [www.arhipelaag.ee/coastlearn/tourism/whyproblems.html] 20.05.2008

Visitestonia.com. [ http://visitestonia.com/ ] 21.05.2008
1 Säästev turism. MTÜ Arhipelaag.
2 Sustainable Tourism and Economic Instruments: the case of Hvar, Croatia.
3 Säästev turism. MTÜ Arhipelaag.
4 Roheline Võti. Visitestonia.com.
5 Kirby, A. Going Green, Satisfying Guests.
2

.DOC Laadi alla originaalfail 12 lk · .doc · 132 allalaadimist

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #1

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #2

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #3

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #4

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #5

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #6

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #7

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #8

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #9

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #10

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #11

Hotellimajanduse globaalsed probleemid #12

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

132 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

merlyle Õppematerjali autor

säästev areng globaalprobleemid loodusvarad

Sarnased õppematerjalid

docx

KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz KESKKONNASÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Pärnu 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Turism on igale riigile väga oluline sissetuleku allikas. Tänapäeval üritatakse kõikjal kulusid elektri- ja veekasutamise pealt kokku hoida ning vähem kulutada, ka turismis ja hotellimajanduses on see võimalik. Antud referaadi eesmärk on selgitada välja ja uurida keskkonnasäästlikkuse arendamisest, efektiivsusest ning kulude kokkuhoiust hotellimajanduses. Ning samuti tuua autorite algupäraseid analüüsi- ja mõttearendusi. Uurimisülesanded, millele lahendusi otsitakse on alljärgnevad: · anda ülevaade säästvast turismist; · selgitada välja keskkonnasäästlikkuse olemus hotellimajanduses; · leida seoseid kuidas hoida hotellimajanduses kuludelt kokku; · analüüsida keskkonna sõbralikku majandamist. Uurimisülesannete lahendamiseks tuleb tutvuda eri

Turism

doc

TURUNDAMINE LÄBI KESKKONNAMÄRGISE

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Merly Sepri-Eha AUTH 4 TURUNDAMINE LÄBI KESKKONNAMÄRGISE Uurimistöö Juhendaja: Heli Tooman Pärnu 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................4 1.Rohelise võtme kasutamise uuring ............................................................................... 5 KOKKUVÕTE .............................................................................................................. 11 Kasutatud materjalid....................................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Heaoluühiskondades suureneb tarbimine. See on ka üheks põhjuseks, miks aasta-aastalt kasvab turistide arv kogu maailmas. Tuleb aga märkida, et lisaks tööstuslikule tootmisele, energe

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

doc

Säästlikkuse arendamine hotellimajanduses

TÜ Pärnu kolledz Turismi- ja hotelliettevõtlus SÄÄSTLIKKUSE ARENDAMINE HOTELLIMAJANDUSES Referaat Juhendaja: lektor Tiina Viin Pärnu 2008 2 SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1 ROHELINE VÕTI (GREEN KEY)......................................................................5 1.1 ISO 14001 JA ROHELISE VÕTME VÕRDLUS......................................... 6 2 ENERGIASÄÄSTLIKKUSE VÕIMALUSED MAJUTUSASUTUSTES ........11 2.1 ELEKTER....................................................................................................11 2.2 VALGUSTUS..............................................................................................12 3. Paju, K. RV ja ISO 14001. [http://visitestonia.com/index.php?page=612]. 10.12.2008................................................................................................

Turismi -ja hotelli ettevõtlus

pdf

Loodusturismi eksam 2019

Pärnu) ● Lõuna-Eesti (kuppelmaastik, järved, kultuurisündmused, rahvuspargid, talisport, setude ja vanausuliste etniline piirkond, Tartu). Nõrkused: ● Vähene turismitoodete valik ● Sesoonsus ● Info levitamine olemasolevate toodete kohta ● Eesti vähene tuntus ● Jätkuvalt parandamist vajav maine ● Eesti omapärade mittetundmine välisriikides ● Turismiteenuste kvaliteediga seotud probleemid 11. Kes on turismiasjalised? Millised on nende rollid turismis? Turismiasjalised on kõik asjaosalised (üksikisikud, grupid või organisatsioonid), kes mõjutavad ja keda mõjutavad turismivaldkonna otsused ja/või kes osalevad külastuselamuse protsessis. Peamisteks asjaliste gruppideks on avalik sektor, erasektor, mittetulunduslikud ühingud, kohalik kogukond ja külastajad, sh: ● riigi- ja omavalitsusasutused ning nende poolt loodud tulundus- ja

Loodusturismi alused

docx

Turismivormid - konspekt

Turismivormid Eesmärk: Õppija teab ja oskab tutvustada erinevaid turismivorme. Alateemad: 1. Säästev turism 2. Ökoturism 3. Loodusturism 4. Maaturism 5. Aktiivne puhkus 6. Mereturism 7. Kruiisiturism 8. Kultuuriturism 9. Sotsiaalturism 10. Heaoluturism 11. Sporditurism TURISMI VORMID Reisida võib väga erineval moel ja viisil. Igal reisijal on reisile minekuks oma motiivid. Reisida võib lähemale ja kaugemale, reaktiivlennuiga või jalgsi, sihtkohaks võib olla suurlinn või tundraavarused. Erinevaid turismiteenuseid on sadu ja tuhandeid. Et kogu selles segadikus kuidagi orienteeruda on püütud erinevaid turismivorme defineerida ja lahti mõtestada, grupeerida. Rääkides turismivormidest räägime näiteks maaturismist, taluturismist, loodusturismist, suusaturismist, kultuuriturismist, kruiisiturismist, mereturismist, spaaturismist, äriturismist, seksiturismist. Seda loetelu võib jätkata veel väga pikalt. Järgnev

Turism

doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid:  Taastumatud loodusvarad saavad otsa;  Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed);  Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda;  Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest:  Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid;  Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid;

Bioloogia

doc

Ökoloogilised globaalprobleemid

Taastuvate loodusvarade hulka kuuluvad näiteks muld, mets, veevarud, turvas aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia). Mullastiku ja metsade uuenemiseks kulub aastakümneid. Turvast moodustub ühe aastaga umbes 1 mm. Taastumatud loodusvarad Taastumatud loodusvarad on metallimaagid, kaevandatavad kütused (põlevkivi, maagaas, kivisüsi,nafta), mineraalsed maavarad (fosforiit), maapõuesoojus ja tuumaenergia. Loodusvarade liigse tarbimisega kaasnevad probleemid: Taastumatud loodusvarad saavad otsa; Moodustuvad jäätmed (nt põlevkivist elektrienergia tootmisel tekivad süsihapegaas ning tuhamäed); Loodusvarade kaevandamisega kahjustatakse looduslikku keskkonda; Kuidas hoiduda loodusvarade ammendumisest: Mitmeid loodusvarasid saab kasutada korduvalt nt metallid; Tuleks parandada loodusvarade kaevandamise ja edasise töötlemise tehnoloogiaid;

Keskkonnaökoloogia

doc

Eksami küsimused ja vastused

Kirjalik: 1. Loodusturism- on loodusressurssile baseerv turism, mille phul looduskeskkond võib olla nii: a) objekt(Piusa liivakoopad), b) eesmärk(nt. Linnuvaatlus kui ka), c) motivaator( nt. Looduses toimuv paintboll). Maaturism- see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Ökoturism- on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. 2. Säästva turismi põhimõtted- 1)kasutada resursse säästvalt, 2)vähenda ületarbimist ja reostust, 3)hoia mitmekesisust, 4) intrigeeri turismi kohalikul ja riiklikul tasemel, 5)edenda kohalikku majandust, 6)tööta kohaliku elanikkonnaga, 7)pea nõu kõikide huvigruppidega, 8) koolita personali, 9)turusta turismi vastutustundlikult, 10)vii läbi turismiuuringuid ja järgida neid. Ökoturismi põhim

Loodusturismi alused

Rohkem sarnaseid