50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-10-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
132 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
K. V.
Õppematerjali autor
Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat
Kohtuniku kohustused: 1) üldkohutused kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. 2) Vaikimiskohustus kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda 3) Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus 4) Juhendamiskohustus praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine 5) Enesetäiendamise kohustus koolitada ennast regulaarselt Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat
Kohtuniku kohustused: *üldkohutused – kohtunik peab korrektselt vastavalt seadusele kohut mõistma. *Vaikimiskohustus – kinniste kohtuistungite puhul ei tohi selle kohta infi anda *Nõupidamissaladuse vaikimise kohustus *Juhendamiskohustus – praktikantide ja kohtunike kanditaatide juhendamine *Enesetäiendamise kohustus – koolitada ennast regulaarselt. 42.Rahvakohtunik. Maakohtutes töötavad veel rahvakohtunikud, varasema nimega rahva kaasistujad. Rahvakohtunik osaleb õiguse mõistmises võrdselt kohtunikuga. Rahvakohtunikuks saab isik, kes on 25 -70 aastat vana, eesti kodanik, kes on elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, teovõimeline, sobivate kõlbeliste omadustega. Rahvakohtuniks ei või olla, kes on mõistetud süüdi kuriteo eest, ta ei tohi olla pankrotivõlgnik ning ei tohi töötada kuskil juriidilises valdkonnas. Rahvakohtuniks saab avaliku konkursi alusel ning kohtu komisjon otsustab selle, keda valitakse. Rahvakohtunikuks saab olla 2 korda 4 aastat
Maakohtu esimees - ametisse määratud viieks aastaks (max 2 ametiaega). Valitakse oma ringkon Ringkonnakohtu esimees - nimetatakse ametisse seitsmeks aastaks (max 1 ametiaeg). Riigikohtu esimees nimetatakse ametisse üheksaks aastaks. Esimese ja teise astme kohtunikuks nimetatakse EV presidendi poolt. Riigikohtu kohtunikud nimetatakse ametisse Riigikogu poolt. Kohtu esimehe ülesanded: 1)mõistab kohut ja peab kohtuistungit 2)juhib oma kohtus õiguse mõistmist ja kohtu tööd 3)peab seaduslikku järelvalvet kohtuasjade üle 4)vastutab kohtunike koolituse eest 5)kohtu eelarve kooskõlastamine ja kinnitamine Kohtunike kohustused: 1)õigust mõista lähtudes põhiseadusest, teistest seadustest ning oma südametunnistusest 2)vaikimiskohustus ei tohi kusagil avaldada andmeid kinniseks kuulutatud kohtuistungi kohta 3)nõupidamissaladuse hoidmise kohustus 4)juhendamiskohustus 5)enesetäiendamise kohustus
Õigusõpetus Õppejõud Reet Nurmla peamajas ruum 126 6. seminari, mis algavad kuskil 9. oktoobri kanti. 14 loengut. Arvestusega lõppeb. Seminarides lahendatakse ülesandeid. 04.09. (L) EV TÖÖLEPINGUSEADUS (TLS) 1992 Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Lepitakse kokku järgmistes punktides: 1) tehtav töö 2) töö tasu 3) tingimused Töötaja füüsiline isik, kes on saanud 18-aastaseks. 15-17 aastased (kaasa arvatud 17) isikud saavad töötada, kui on vanemate kirjalik nõusolek. Töö ei tohi mõjuda alaealise tervisele ega segada kooli. Lisaks vanemate nõusolekule on vaja ka tööinspektori luba. Meie riigiametnikud on teenistusse nimetatud ja neile kehtib Avaliku teenistuse seadus. Kaitseväeteenistuses töötavatel isikutel on ka oma seadus. Tegutsedes volituse alusel ei tehta ka töölepingut (N: advokaadiga). Näite
abieluvararegister (abieluvaraleping). 2) registriosakond- äriregister- seal peetakse äriregistrit. MTÜ registrid ja sihtasutuste registrit, laevakinnistusraamat 3) maksekäsuosakond- asub ainult Haapsalu kohtuasjad. Saab elektrooniliselt esitada oma nõuded (võlanõuded kuni 6400 eurot) võlanõuded ja elatisnõuded lapse ülalpidamiseks kuni 200 eurot. Rahvakohtunik- täpselt samad õigused nagu kohtunikul. Rahva kaasamine õiguse mõistmisesse. Nõuded nendele: ametis 4 aastat (mitte rohkem kui 2 aastat järjest). Vanus 25-70; eesti vabariigi kodanik, teovõimeline, riigikeele oskus vajalikul tasandil. Ei nimetata ametisse siis kui: kes on süüdi mõistetud kuriteo eest, ei tohi olla pankrotivõlgnik; peab olema elanud antud piirkonnas vähemalt 1 aasta, ei tohi olla tegevhetkel juriidilises valdkonnas (ei tohi olla politsei, notar, kohtus, advokatuur, kohtutäitur jms). Rahvakohtunik võtab osa ainult kohtuistungitest
kasutusõigus, hoonestusõigus); äriühingute asutamis,ühinemis ja jagunemine; abieluvara leping; testamendid; volikirjad. · Notarite ülesanded tehingute tõestamisel: Nõustamiskohustus; hoiatamisfunktsioon; uurimisfunktsioon; teo ja otsustusvõimekus; perekonnaseis; esindusfunktsioon Õigusemõistmiseseadus · Kohtute seadus annab meile ülevaate kohtukorraldusest ja õiguse mõistmise alustest. Õigust mõistab meil kohus. Kohtus toimub asjaajamine eesti keeles. Kohtuistungeid võib pidada hommikul kella 8.00 18.00. Kolmeastmeline kohtusüsteem. · Esimese astme kohtuteks on: Maakohus ja halduskohus. Maakohtuid on eestis 4: Tartu-, viru-, harju ja pärnu maakohus. Maakohtutes arutatakse tsiviil(lahutamine, abiellumine)-, kriminaal(kuritegude menetlemine: vangistuse karistuseks 1 kuu 20 aastat
Tuleb arvestada kaaspärijate erivajadusi / huve / soove. Kui perekonnale erilisi mälestusväärtusega esemeid, siis neid ei tohi müüa, kui kõik nõus ei ole (piisab ka vähemal ühest vastu olevast pärijast). Pärimisregister asub Harju maakohtus. Pärandvara tulumaksuga ei maksustata. Notariaaltoimingud maksustatud. Notariaalseadus / notari tasu seadus KOHTUTE SEADUS Kehtib alates 2002 aastast seoses viimase kohtureformiga. Annab ülevaate õiguse mõistmisest ja kohtu teenistusest. Kohtunikud on ametisse nimetatud eluaegsetena. Kohtu töökeel on eesti keel, aga menetlusseadused lubavad kasutada ka muud antud piirkonnas kõneletavaid keeli. Kohut saab pidada 09.00-18.00. Võib ka hiljem pidada, kui näha, e venib pikemaks. 3 astmeline kohtusüsteem. Alustada tuleb kõige madalamast. 16 1. astme kohus a. maakohus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid